Lisa 2 .............................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Iga inimene peab teadma oma kodukoha traditsioone. Koonga valla traditsiooniks on Mihkli laat, mis on tuntud ka väljaspool Pärnumaad. Mihkli laat taaselustati 1989. aastal ja on järjepidevalt tegutsenud tänaseni. Laada taaselustamise mõttele tulid Toomas Maarand ja Tiit Kask. Enne seda toimus viimane legendaarne Mihkli laat enam kui 40 aastat tagasi. Ajalooliselt on laat toimunud mihklipäeval, sügisel, ja seal kaubeldi nii loomade kui ka põllusaadustega. Ma valisin selle teema, sest tahaksin ise Mihkli laatadest rohkem teada saada ning miks on Mihkli laat nii populaarne, et sinna tullakse ka väljastpoolt Koonga valda. Minu eesmärk on anda väike ülevaade toimunud laatadest: millal on need toimunud
Otsustati: õpilasfirma algkapitaliks määrata 60 eurot. 5. Loeti läbi õpilasfirma põhikiri. Otsustati: põhikiri kinnitada. Toote kirjeldus 3D origami tooted on mõeldud eelkõige dekoratiivseks kasutamiseks. Tootel on mitmeid erikujusid ja toote teemad varieeruvad. Väga hästi sobivad meie tooted kingituseks. Spetsiaalselt valmistasime tooteid laatade jaoks. Jõululaada jaoks tegime jõuluvanasid ning sõbrapäeva laada jaoks tegime lilli. Toode on tehtud tavalisest paberist kasutades Jaapanist pärit voltimiskunsti origami. Toode on puhas käsitöö. Ühe toote valmistamiseks kulub keskmiselt 10 A4 paberit ja 2 tundi tööaega. Toote omahinnaks tuli keskmiselt 1,3 eurot. Turu-uuring Turu-uuringut viisime läbi eelkõige koolis ja enda tutvusringkonnas. Kindlat küsitlust küll ei teinud, aga suuliselt küsitlesime eri vanustes inimesi. Uurisime nende käest, et kuidas tundub
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järv...
Mihklipäev 29. september Kevadest sügiseni on kariloomad väljas rohtu söömas. Kariloomad on lehmad, sead, lambad ja hobused. Mihklipäeval lõppes vanasti karjatamisaeg. Talvel on kariloomad ainult laudas. Mihklipäeval lõppes ka karjase töö. Karjane on inimene, kes valvab ja hoolitseb kariloomade eest, kui loomad on talust kaugemal. Samuti lõppes töö teistel abilistel, kes tegid suvel talus erinevaid töid. Abilised said mihklipäeval töö eest peremehelt palka. Mihklipäeval inimesed tööd ei teinud. See oli vanasti pidutsemise päev. Mõnes külas kestis pidu kolm päeva. Mihklipäeval tapsid inimesed lamba. Lambalihast tegid inimesed maitsvat sööki. Liha kõrvale küpsetasid nad kaalikat ja leiba. Mihklipäevaks tegid inimesed ka koduõlut. Mihklipäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda head õnne lamba kasvatamisel. Näiteks viskasid inimesed isetehtud õlut maha. Selle tegevusega loot...
Linnad ja kaubandus keskajal Eestis Sven Seinpere Kevin Oper Andris Lond Tallinna Arte gümnaasium 2010 Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna Rae võim oli väga suur õiguslikuks aluseks oli ja omandas maaisanda antud reformatsiooni järel linnaõigus. peaaegu piiramatu Linnaõiguse tuumaks oli täiuse. linnakodanike isikliku Raad sekkus tugevalt vabaduse, eraomandi ja kodanike isikliku ellu, et pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne. liikmete huve, Linnakodanikud said korr...
Keskaegsed linnad Ajaloo arutlus Eesti kultuurielu ja linnu mõjutas keskajal suuresti katoliiklus. Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Hiljem said linnaõigused veel Paldiski, Valga ja Võru. 1. mail 1938 oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna. Rääkides täpsemalt kultuurielust, siis keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Katoliiklus toodi Eestisse ristisõjaga, mis omakorda mõjutas ka linnade olemust. Linnades oli klooster kui keskus, kuna sealt sai kooliharidust ning õpiti ka eesti keelt. Kahjuks said haridust peamiselt sakslased. Kirikuehitised olid gooti stiilis ning näiteks võib tuua Oleviste kiriku Tallinnas ja Jaani kiriku Tartus. Linnaelu oli sarnane Lääne-Euroo...
KODUNE TÖÖ 3 1.Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel? (4p) (all) Narva ja Jaanilinn 1860 (all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav) (all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe anuma veini. §127 ...
Kõik need esinejad tulid kohale vastavalt enne esinemist limusiinidega otse Tallinnast.Lava oli pisike,plats oli suur. Artistid suhtlesid väga palju rahvaga. Valgustus oli suhteliselt hea,ilm oli väga halb vihma sadas,kõige lõpus kui kõik olid esinenud tuli ilutulestik muusika saatel.Muusika saateks oli Queeni repetuaaris laul. Esimesel ja ka teisel päeval oli afterparty. Pidu tomus suures valges telgis. Palju oli igasuguseid müügipunkte:ehete telgid,kohvi telgid-see kõik jättis veidi laada tunnet. Kahjuks afterpartyle minna ei saanud,kuna vend oli jäänud haigeks,seega pidime Tallinna tagasi sõitma, Me polnud sellega arvestanud ja viisime enne festile minekut oma asjad Tõrva,aga kui saime teada,et ei saa ööseks Lõuna-eestisse jääda pidime oma asjad võtma Tõrvast ja alles siis saime alustatda sõitu Tallinna. Sandra - Johnny Wanna Live Taga oli suur ekraan kus käis tema noorpõlve lauluvideod. Lauludes olid ka taustalauljad
HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute pu...
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres.
Sooloklaverile: tsükkel "Viis tooni", "Viis kerget klaveripala". Orkestrimuusikas tähtis psalmide sümf, orkestri süidid. Veel on kontserttantsud "tsirkuse polka", "De Venosa monument". olulisel kohal lavateosed. Oopereid 4: "Oidipus Rex", "Ööbik". Eriti hinnatud balletid(14): "Tulilind", "Püha kevad", "Pulcinella"- põhinevad legendidel. Muusika võlu seisneb rütmi ja tämbri rikkuses. Oma olemuselt on tundemuusika eitaja. Ainastik vene folkloorist. "Petruska"- jutustab laada nukuteatri nukust. Tema õnnetust armastusest nukk baleriini vastu, kellel on tunded mooramehe vastu. Armukadedusest tapab mooramees P. GEORGE GERSHWIN (1898-1937) Sünd NYs, veedab seal kogu elu. Tema isa emmigreerus venemaalt usasse 1891. haridus muusikuna jäi poolikuks ja oli ebajärjekindel, põhj rahapuudus. 15a võeti tööle muusika salongi song- pluggerina. Kohustus oli klientidele reklaamida noote, laule, neid ettekanda ja esitada kui klient soovis. Hea minek oli J.Berlin, J. Kern, S
Linnad Ja Kaubandus Kokkuvõte Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisöiguse kaitse. Tänu pöhimöttele „linnaöhk teeb vabaks" said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere löunakalda kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi öigusel rajaneva Riia õiguse. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiöigus. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi,...
365 658.37 658 59847.34 59847.34 59847 25.369 25.37 25 2.12548 2.13 2 alt nupu abil ära!) SÜNNIAJAD JA NIMED Nr Nimi 1 Arukask, Kristi 2 Haab, Anu 3 Jaanvo, Siret 4 Kerm, Merlis 5 Koosa, Mait 6 Laada, Siim 7 Lember, Meeri 8 Lepp, Krista 9 Linnas, Tiiu 10 Meimer, Mirjam 11 Metsanurm, Ira 12 Nurme, Viljar 13 Olenko, Mati 14 Oras, Jaan 15 Otter, Kadri 16 Pelle, Valli 17 Poom, Pille 18 Pukk, Jaanus 19 Polikainen, Anne 20 Riis, Jaanika 21 Roos, Andris 22 Sepp, Marko 23 Soo, Kalle
Peagi on Becky nii lossihärra kui tema lihtsameelse poja Rawdoni ümber sõrme mässinud, tema sära võimusesse langeb koguni tädi, kellelt on loota suurt pärandust. Kui lord ootamatult leseks jääb, palub ta otsekohe Becky kätt, kuid selgub, et väike kaval miss Sharp on juba abielus: ta on Rawdoni õnge võtnud ja sõlminud salajase abielu. Rebecca on kõike muud kui süütus ise, just seepärast on ta tüüpiline Edevuse laada tegelane. Rawdonist talle ei piisa, ta püüdleb kõrgemale. Becky rikub oma maine, ei lase end aga heidutada, võidab, kaotab ja kohtab ühel ilusal päeval taas koolikaaslast Ameliat. Amelia on abiellunud oma noorusarmastuse Osbornei'ga. Usaldava naisena suleb ta silmad naistekütiks osutunud mehe ringitõmbamiste ees. Kui Osborne Waterloo all surma saab, võib seda peaaegu pidada õiglaseks karistuseks, ja Amelial avaneb võimalus alustada uut elu, aga see
kasuta, kuid loomad saaksid kasutada. Kindlasti ei ole viisakas tuua reaalselt n ö „kaltse“ , mis on „räbalad“. Esemed võiksid ikkagi olla korralikud. Me ei nõua uusi, kuid puhtad ja korralikud võiksid siiski olla. ÜLESANNE 3 1. Teha reklaami (plakatid, internet) ning panna igale poole ülesse kuhu on vähegi võimalik 2. Teha teavitustöid erinvates organisatsioonides 3. Leida sobiv koht, laada pidamiseks (Võru Vabaduse plats) 4. Selgitada välja varjupaiga puudujäägid, et saaks teada mida oleks kindlasti vaja soetada 5. Erinevates organisatsioonides selgitada projekti vajalikkust ning teha suuremat reklaami 6. Leida peasponsor, kes panustaks ka mitteedukale projektile loomadevarjupaigale annetuse ÜLESANNE 4 Kuna tegemist on heategevuslaadaga, siis peame mõtlema kindlasti selle peale, mis kutsuks ja motiveeriks inimesi ostma ning toetama kodutuid loomi
kasuta, kuid loomad saaksid kasutada. Kindlasti ei ole viisakas tuua reaalselt n ö ,,kaltse" , mis on ,,räbalad". Esemed võiksid ikkagi olla korralikud. Me ei nõua uusi, kuid puhtad ja korralikud võiksid siiski olla. ÜLESANNE 3 1. Teha reklaami (plakatid, internet) ning panna igale poole ülesse kuhu on vähegi võimalik 2. Teha teavitustöid erinvates organisatsioonides 3. Leida sobiv koht, laada pidamiseks (Võru Vabaduse plats) 4. Selgitada välja varjupaiga puudujäägid, et saaks teada mida oleks kindlasti vaja soetada 5. Erinevates organisatsioonides selgitada projekti vajalikkust ning teha suuremat reklaami 6. Leida peasponsor, kes panustaks ka mitteedukale projektile loomadevarjupaigale annetuse ÜLESANNE 4 Kuna tegemist on heategevuslaadaga, siis peame mõtlema kindlasti selle peale, mis kutsuks ja motiveeriks inimesi ostma ning toetama kodutuid loomi
tegelas kuju. Näitlejad pidid olema nii akrobaadid, tantsijad, muusikud, zonglöörid ja improviseerijad, kes naeruvääristasid tolle ajastu ühiskonda ja inimpahesid. Prantsuse näitekirjanik Moliere (1622-1673) alustas commedia dell' arte laadis farssidega. Tema viimased näidendid käsitlevad üldinimlikke pahesid, nende hulgas on ka komöödia "Scapini kelmused", kus naeruvääristatakse kõige rohkem inimeste kergeusklikkust. Näitemänge mängiti vabaõhulavadel ja linnaväljakutel laada ajal. Etendusteks püstitati väljaku pukkidele lava, taustaks riputati kardin. Vaatajad seisid ümber lava.Tehakse täielikke palagane. Mõned paremad komöödiatrupid said loa, et etendada oma näitemängu renessansiaegsetes kuulsamates teatrites nagu Palladios Itaalias ning Petit Bourbon Prantsusmaal. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki.cgi?Teater http://www.commedia-dell-arte.com/genhis.htm http://www.koolielu.ee/files/TEATER__EESTIS.ppt http://www
Endoora kogus ennast kokku ja läks ühe naise juurde. "Ega sa ei taha minu varju osta?":küsis Endoora väga vaiksel häälel. Naine vaatas Endoorat nagu oleks ta hull ja arust ära. Endoora hakkas inimestele lähenema ja pakkus neile oma varju. Keegi ei vastanud talle karmilt, mõned andisd talle raha ja üks naine andis saiakese. Kõik tundsid segasele naisele kaasa - inimesed olid siis palju kenamad. Endoora läks läbi terve laada ja ei leidnud kedagi kes oleks tema varjust huvitatud. Ta istus nuttes aia äärde maha arvates et see ei toimi. Ja siis ta kuulis: "Kas sina oled see kes müüb enda varju?" Enroora vaatas üles ja nägi meest, kes riietus riietesse, mis ei olnud pärit sellest ajast. Tema riided olid tehtud materjalist mida Endoora ei olnud eales varem näinud. Riiete värvus oli must, kuid mingi ebatavalise särelusega. Ta kandis torukübarat ja tal oli mao sarnane kepp. Mao peal olid väga elutruud silmad
Charlotte oli temaga laadale kaasa tulnud ja seal võrku sõna ,,alandlik"kudunud.Kogu rahvas pidas seda erakordseks.Samuti oli perenaine pesnud Wilburit petipiimaga ja sellepärast nägi ta väga puhas ja valge välja.Nii antigi talle eriauhind.Ta rõõmustas selle üle väga,sest tänu sellele auhinnale otsustati,et Wilburit ei tapeta kunagi ära.Ainus,mille pärast ta väga kurvastas oli see,et Charlotte,kes oli tema elu päästnud,ei saanud enam koju tagasi pöörduda.Ta oli laada ajal valmis kudunud oma munakookoni ja nüüd oli ta elu lõppemas.Tal ei jätkunud enam ei jõudu ega niiti.Wilbur otsustas päästa vähemalt Charlotte lapsed.Ta võttis munakookoni endaga kaasa ja hoidis seda kuni kevadeni soojas-siis tulid pisikesed ämblikud kookonist välja.Enamus nendest lasi tuulel ennast ära kanda ja otsisid uue eluaseme.Kolm väikest ämblikku jäid aga lauta elama ja nendest said Wilburi uued sõbrad.Wilbur oli õnnelik-
filiaaliks olemist, seejärel hakati tüdrukutele õpetama enda ilusaks tegemise tarkusi - kõndimist, etiketti, moodi. Alustati 30 õpilasega. Õppeaineid tuli kooli kasvades aina juurde, loengutele lisandus liikumine tantsutunnid. Esteetikas viidi läbi liikumisrühmade festivale, Moenarri show-sid ja mitmeid missivõitlusi Ministaarist ja Minimissist Miss Virumaa ja Missis Virumaani. Kool sai endale alatise ja tülika ühest hoonest teise rändamise asemel oma kindlad ruumid Laada tänava rendipinnal aastal 2002. Tol ajal oli populaarseks muutunud break-tantsu õppega tegelevad poisid. Tegeleti ka võistlustantsu õpetamisega, mida korraldas Revaalia tantsuklubi. Ühe- kuni kolmeaastaseid lapsi sai viia mängukooli, kus laste loovust arendatakse laulu, tantsu ja rütmitunnetuse kaudu 2.2. Esteetika- ja tantsukooli olevik Esteetika- ja tantsukool tegutseb nii Rakveres kui Tallinnas. Show-tantsutrennides osalevad rõõmsameelsed poisid kui ka türukud alates 4
Võib paista, nagu oleks ostuhullusest raskem lahti saada kui alkoholismist või mängurlusest, sest nii viinapoest kui mängupõrgust saab kaarega mööda minna. Kuid igasugusest sõltuvusest vabanemine nõuab täpsete ja kindlate eesmärkide seadmist, pühendumist ja meelekindlust. Võimatu see pole, on vaja tugevat tahet. Alustada võiks sellest, et kleepida postkastile silt: Palun reklaame ja katalooge siia mitte panna. Leidsin ka ühe luuletuse autor teadmatta Ostuhullus Kord Selveris Laada Päevad, siis Rimis Mammut käib ringi. Kes meedias reklaame näevad, need tormavad müüma hingi. "Näe, kesklinna Kaubamaja on käivitan´d Osturalli! Siit midagi kindlalt vaja, saab odavalt kauba kalli!?" Stockmann see otse Sul hüüab: "Meil käimas on Hullud Päevad!" Veel endale ostjaid püüab: Ehk täna liimile läe`vad?! Suures ostuhulluse hoos rahva ajupesu kas näed? Ning mis selles kaubandusvoos sust enesest järele jääb? Kas mammut sind tallab ära?
asetses nende kauba kõrval. Kui kaup meeldis ja sobis müüjale täielikult, võtsid müüjad kauba omale. Selle tänutäheks jätsid nad sihtkohta enda kauba, mis oli esialgselt pakutud. Osavõtjad ei näinud üksteist ning ei suhelnud omavahel. Aeg-ajalt hakkasid tekkima uued kaubanduse vormid. Sisekaubanduse esimesed mainimised on pärit 8.-9. sajandist. Kaubanduse pealinnaks saab Kiiev. Peamiseks kauplemise kohaks oli Venemaal turg. Kauplemine oli laada iseloomuga ja kõige tähtsamaks päevaks loeti reedet. 9.sajandil tekkisid kaubanduses rahalised suhted, see tähendab, et kauba eest hakati tasuma rahaga. Igal linnal oli oma turg, kus oli nii sise- kui ka väliskaubandus. Sisekaubandusega tegelesid tootjad ja väliskaubandusega kaupmehed. Järgmiseks etapp leidis aset 12.sajandil. Kaubandus süstematiseeritakse. Pärast kristluse vastuvõtmist viidi kaubandusprotsesse läbi kirikute järelevalve all ning nende läheduses
*aretatud taimesordid: Jõgeva kollane *telesaated: ,,Osoon" *Riigi,asutuse,ettevõtte või organisatsiooni ametlik nimetus läbiva suuretähega: Eesti Vabariik,Pide Ühisgümnaasium (tavakasutuses tüübinimetus väike) Väike: *kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetused: itaalia arhitekt,taani keel,norra rahvakultuur. *Taime- ja loomanimetused: tori hobune,mardikas,jaapani enelas,rakvere raibe *üritused,millel pole konkreetset nime: hullud päevad, laada päevad *kuud,päevad,tähtpäevad: andresepäev, suur reede, võidupüha, *riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti teater,eesti kirjanik, vanalinn,kesklinn,äärelinn' 2. Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu hobujõud,vaskjuhe
Juurde astub Toomas Üüve kes tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et mustlane oma hobuse nii odavalt maha müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekeni vaatamas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks ja ,et Ekke ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Samal ajal aga tuli Enekeni isa Toomas Üüve ja viis Enekeni koju. Järgmisel päeval läksEkke Moor teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib
Doonaud. Inglismaal kaubanduses olulist rolli polnud see tekkis alles uusajal. Nad vedasid välja peamiselt villa, aga ka tina. Läänemere kaubandus oli Hansa kaubandus, kus esimesed linnad oli Lüübek ja Riia. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kaubandussidemed kohtusid Champagne'is piirkonnas Pariisist ida pool, kus peaaegu aastaringselt korraldati laatu. Kaubandus oli küll rangelt reglementeeritud, aga mitte laatadel, kus kaubeldi hulgi, mitte jae. Laada lõpus sõlmisid kaupmehed tasaarveldusi, et näha, kes kellelt midag saanud on, ja kes kellele võlgu on. 14. saj aga Champagne enam edukas polnud see ala läks krahvide võimu alt Prantsuse kuninga võimu alla ja põhjast lõunasse hakati rändama mööda merd. Kaubanduse regelementeeritus pärines kahest allikast: maaisandatest, kes olid huvitatud tollitasudest ja linnadest, kes olid huvitatud, et tehingud toimuksid nende linnas, mitte naaberlinnas
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
Juurde astub Toomas Üüve tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et Sander Mitrovski oma hobuse nii odavalt müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekenita vaatas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks, tema ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Sinna tuleb Toomas Üüve ja Eneken läheb koos isaga koju. III Ekke Moor läks teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib. Vastas auslt, et ei meeldi
ee, Facebook Viljandi: Rohelise Maja Pood ja Kohvik, Koidu 2, Facebook Ökopood Mahewärk, Posti tn 6, www.mahewark.com Pärnu: Riiamarii mahe- ja loodustoodete pood, Pühavaimu 20, http://riiamarii.ee/ 20 Pärnu Keskuse Taluturg, Aida 7, http://www.taluturg.ee/parnu-keskuse-taluturg/ Mahe Mandala loodustooted, Pikk 11, Facebook Rakvere: Mahe Mees, Pikk 18, www.mahemees.ee, Facebook Loodusand, Laada 35, http://loodusand.ee/ Kärdla Urve Pood, Kalda 1 Kuressaare Saarte Sahver, Kohtu 2A, [email protected], Facebook Otepää Ökosahver, Pühajärve Spa- ja Puhkekeskuse 1. korrusel, www.sahver.ee, Facebook Tabasalu Rohujuur, Kallaste keskus 2, www.rohujuur.ee Paide Ökotreff, Paide Maksimarket, Ringtee 2, http://emesilane.ee/uuspood/ E-poed Ökosahvri e-pood, http://www.sahver.ee/pood/ Mahekauplus.eu e-pood, http://www.mahekauplus.eu Looduspere e-pood, http://www.looduspere
teisi sõnu või nimesid. 2) palindroom võib lugeda eest taha ja tagant ette, ilma et tähendus muutuks. Vahel liidetakse kirjapilt ja kujutav pilt: tulemuseks on piltluule , mis mõeldud rohkem silmadele ja mõistusele kui kõrvadele. Nemde mõju on otsene, kuna nad annavad edasi sisu luulelises keeles, ilma nendeta oleks luuletus lakooniline riimuv tekst, aga mitte luule. 10. Luule kinnisvormid: Ballaad vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad.Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline žanr. Ballaadistroof katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb; sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’)
kruvib üles dramaatilist pinget. 14. sajandi miraakli autorid teadsid, et vaatajat on vaja köita põnevusega, võte: ootus. Miraakel sisuliselt keskaja esimene action tegevus ja põnevus on esikohal. Sel põhjusel erinevadki 14. sajandi miraaklid enne seda sajandit kirjutatud dramaturgiast. Varem ei tahtnud liturgiline draama kedagi õpetada, olid õpetuslikud teosed. 14. sajandil saab aga oluliseks üllatusmoment. Tsunftid lähtuvad aga laada ja karnevali vaimust. See uus teater kaotab oma peenuse, ranguse, proportsianaalsuse kõik selle, mis omane kiriku vaatemängule. Huvitab vähe karakterite loogika ja tegevuse seotus. Sisulised asjad asuvad tahaplaanile. Esikohale asuvad vaatemängulisus, pilgupüüdvus, perfektsus. Hilised miraaklid kuuluvad terviklikult juba sellesse kultuuritüüpi. 18. Farss Vana testamendi tsüklid: maailma loomine, Luciferi põrgusse ajamine, suur veeuputus, Aadam ja
õnnestunud loom maha müüa. Jõudes ema juurde nägi ta, et too magab muru peal, rahakott käes. Ekke vaatas, et ema magab nii sügavasti, et kui mõni varas oleks raha võtnud, poleks ta arugi saanud. Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning see jääks mälestuseks mil kohtusime Ingelandis. Kaubaleti äärde tuleb ka Toomas Üüve, ta ütleb, et teised
tüdinenud oli vaatlemisest läks ta oma ema otsima, et äkki on tal õnnestunud loom maha müüa. Jõudes ema juurde nägi ta, et too magab muru peal, rahakott käes. Ekke vaatas, et ema magab nii sügavasti, et kui mõni varas oleks raha võtnud, poleks ta arugi saanud. Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning see jääks mälestuseks mil kohtusime Ingelandis. Kaubaleti äärde tuleb ka Toomas Üüve, ta
Surmavarju esimene pool oli nüüd läbitud, aga teine pool on raskem. Kristlane jookseb Ustavale järele, üheskoos lähevad edasi. Ustav ja Kristlane on vennad, nüüd muljetavad oma raskete katsumustega teest. Nad kohtuvad Lobamokaga, kes oma libeda jutuga Ustava peaaegu ära petab, kuid Kristlane paljastab talle Lobamoka olemuse. Ustav on Lobamokaga otsekohene ja Lobamokk solvub läheb oma teed. Evangelist jõuab neile järele ja mõlemad tänavad teda. Evangelist hoiatab Tühisuse laada eest, mis meeste saabudes kihama lööb ja ostma keelitab. Laadalised küsivad, mida mehed ostma tulid tõtt, vastasid nad see jääb kõrvu laada suurnikule, kes nad üle kuulab ja vangi pistab ning nende üle kohust mõistab, sest usub, et nad on hullud. Ustav mõistetakse surma. Kristlane jätkab teed ja saab kaaslaseks Lootuse, kes oli neid protsessi ajal lohutanud. Deemas kutsub
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat ...
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektria...
nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (`ballares', samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna (ballare, tantsima, samast tüvest ka ball ja ballett), kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline zanr Ballaadistroof , katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised
terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (‘ballares’, samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna (ballare, tantsima, samast tüvest ka ball ja ballett), kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline žanr Ballaadistroof , katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised
kaubateedest, keisriteedest. Linn tekib sinna, kus liiguvad kaubad-see paneb Euroopa liikuma.Sõja -ja kaubateed üldjuhul kattuvad. Paljud linnas asuvad jõgede ääres. Viikingite tõetera- ära ehita oma kodu sinna, kuhu pead minema vastuvoolu. Linnad ei teki mereranda. Linnade rajamise tarkus- jõe suudmesse, metest maismaa poole, et ei jääks tormi kätte, saaks oma laevad ära peita. Linnad sünnivad ajaloolise traditsiooniga kohas-turu, laada, kauba kohad. Linnad kujunevad kauplemiskohtades. Saadi kokku, kui oli midagi müüa (vilja, loomi jne). On olemas 2 tüüpi linnasid: erainitstiivil- kaupmeeste ühenduste poolt turukohtade väljaostmine. Kaupmehed saavad aru, et võidab see, kellele kuulub turukoht. Linnadesse tuleb siseneda merekaudu, et head vaadet saada. Valitseja linnad- valitseja ehitas ise linna valmis ja rentis seda kaupmeestele. Linnakodanik on see,
vanadest kaubateedest, keisriteedest. Linn tekib sinna, kus liiguvad kaubad-see paneb Euroopa liikuma.Sõja -ja kaubateed üldjuhul kattuvad. Paljud linnas asuvad jõgede ääres. Viikingite tõetera- ära ehita oma kodu sinna, kuhu pead minema vastuvoolu. Linnad ei teki mereranda. Linnade rajamise tarkus- jõe suudmesse, metest maismaa poole, et ei jääks tormi kätte, saaks oma laevad ära peita. Linnad sünnivad ajaloolise traditsiooniga kohas-turu, laada, kauba kohad. Linnad kujunevad kauplemiskohtades. Saadi kokku, kui oli midagi müüa (vilja, loomi jne). On olemas 2 tüüpi linnasid: erainitstiivil- kaupmeeste ühenduste poolt turukohtade väljaostmine. Kaupmehed saavad aru, et võidab see, kellele kuulub turukoht. Linnadesse tuleb siseneda merekaudu, et head vaadet saada. Valitseja linnad- valitseja ehitas ise linna valmis ja rentis seda kaupmeestele.
Vormitunnuse alusel tekkinud luulezanre või nimetada kanoonilisteks ehk kinnisvormideks. Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Kinnisvormid: Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul (,,balleres", samast tüvest ka sõna ball ja ballett). Ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ka ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline zanr. Ballaadistroof, katrään, 4- ja 3-rõuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeeb abcb. Sisu: eksistentsiaalsed piirisituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam
keskuseks Itaalia (Rooma pärandus, osa Itaaliast Bütsantsi võimu all, mis andis sidemeid) ja Põhja Prantsusmaa, Madalmaad, mis puutusid kokku nii Skandinaavia kui Lääne Euroopaga. Nende vahel põhja lõuna suunalised kaubateed. Champagne`i laadad, mil oli üle Lääne Euroopaline tähtsus 11. - 13. sajandil. Perioodiline kaupmeeste kokkutulek. Kaubeldakse hulgi, mitte jae. Iga laat kestab umbes kuus nädalat. 14. sajandi laadad kaotasid oma tähtsuse. 1296. aastal oli uue laada tuluks 8380 liivrit. Miks käis alla: 1. Champagne`i läks krahvide mõju alt kuninga mõju alla, üleminek oli valuline. 2. Kaubad läksid piirkonnast mööda. 3. Kaubandus 14. sajandil nii arenenud, et laatu polnud enam vaja. Kaubad nii kvaliteetsed, et polnud vaja katsuda. Asjaajamine kirjade ja käskjalgade abil. Laadad säilised kui spetsiifilise hooajakauba müügikohad.
Juurde astub tooma Üüve-tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et Sander Mitrovski oma hobuse nii odavalt müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekeni-ta vaatas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks, tema ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Sinna tuleb Toomas Üüve ja Eneken läheb koos isaga koju. III Ekke Moor läks teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib. Vastas auslt, et ei meeldi.
Juurde astub tooma Üüve-tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et Sander Mitrovski oma hobuse nii odavalt müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekeni-ta vaatas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks, tema ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Sinna tuleb Toomas Üüve ja Eneken läheb koos isaga koju. III Ekke Moor läks teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib. Vastas auslt, et ei meeldi
haletsusest hobuse maha müüa. Juurde astub tooma Üüve-tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et Sander Mitrovski oma hobuse nii odavalt müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekeni-ta vaatas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks, tema ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Sinna tuleb Toomas Üüve ja Eneken läheb koos isaga koju. III Ekke Moor läks teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib. Vastas auslt, et ei meeldi
Juurde astub tooma Üüve-tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et Sander Mitrovski oma hobuse nii odavalt müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekeni-ta vaatas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks, tema ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Sinna tuleb Toomas Üüve ja Eneken läheb koos isaga koju. 84 III Ekke Moor läks teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb Ekke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
