Toiduks kasutatavad PUUVILJAD, marjad ja pähklid Kätlin Sarik, Loviis Kalamets, Andra Toom ja Annika Valving KUST ON PÄRIT TOIDUKAUBAD,MIDA SINA VÕI SINU PERE IGA PÄEV TARBIB? Enamik meie toidulaual leiduvast toidust on kodumaine. Näiteks kasvatame ise maitsetaimi, köögivilju ja puuvilju. Samuti korjame ka metsasaadusi(marjad, seened) Ostame poest põhiliselt vaid eksootilisi puuvilju ja maitseaineid( ka kohvi ja teed). Miks me ostame sisse nii palju erinevaid toidukaupu? Me ostame sisse nii palju kaupu, sest teatud toidukaupu(näiteks : Kohv, tee, maitseained ja puuviljad) pole Eestis looduslikult võimalik kasvatada ja toota. Enamasti on ka odavam osta sisse kui ise kasvatada. Miks mujalt imporditud köögiviljad või puuviljad on odavamad kui Eestis kasvatatud? Eestis on tootmine kallim, kui pal...
05.15. 1. Metsa kõrvalkasutusest 1920-30ndail aastail Metsa kõrvalkasutuse kohta enne sõda publitseeritud andmed puuduvad. Hiljuti selgus aga,et metsandusteaduskonna arhiivis on olemas mahukas Kadaja käsikiri 1938.-1939. a. tehtud uurimusest metsamarjade, seente ja sarapuupähklite korjamise, turustamise ja ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt inimesed, kelle töökoormus talus oli teistest veidi väiksem (käsitöölised, vallavaesed. Metsamarju kasutasid kondiitri-, šokolaadi- ja kompvekitööstused, mahla-,
Kikas Kukk Kuut 5 12365 Kanala Tel 112233 07.02.2011 Lgp. Aine Õpetaja, Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Murakas marjade korjaja leidmiseks. Leian, et minu eelnevevad õpingud, töökogemused ja head teadmised toetavad täielikult minu kandideerimise põhjust. Olen unistanud selle juba ammu ja kui nägin teie kuulutust, kus otsite marjade korjajat olin meeletult vaimustuses. Minu suur soov marju korjata tuleb kindlasti teile kasuks, olen valmis ennast alati täiendama sellel tööalal. Olen töökas, kiire ja hoolikas. Teadmine, et saan olla hea marjade korjaja, kes korjab marju millest tehakse maitsvat moosi
lähedal. Pikemas perspektiivis on plaanis rajada tingimused ka pikemaks säilitamiseks. Omapoolse finantseeringuna on olemas 3000 maasikataime, millest saadakse 9000 lisavõsu rajamaks 0,5-1 ha suurust istandust järgmiseks viieks aastaks, mille järel on kavas osaliselt laiendada ja jätkata valitud põllukultuuri kasvatamist uute võsude ja teenitud finantsiliste vahendite abil. Enamus toodangust turustatakse koheselt Tartu turule ning teatud osa talletatakse talveks kui marjade hind on 3-4 korda kõrgem. II Ettevõtte üldandmed Ilona Kroben elab Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgu külas Haava talus (postiindeks 62201), GSM telefon 58 049 624. Ettevõtja käsutuses on talu 7,9st ha-st 4 ha maatulundusmaad millest 2 ha on heinamaad ja 2 ha haritavat maad. 2 ha haritavast maast 0,5-1 ha on plaanitud maasikaistanduse rajamiseks. Tänaseni töötu FIEl Ilona Krobenil on pikaajalised põllukultuuri kasvatamiskogemused. FIE
· Pannkoogid · Magusad pudrud · Magusad pudingud · Magusad vormiroad · Magusad sufleed · Magusad klimbid · Küpsetatud puuviljad Külmutatud magusroad: · Jäätised · Parfeed ehk pooljäätised · Sorbetid Teised tuletatud magusroad: · Taignatoodete kombinatsioonid kreemidega, vahtudega, tarretistega. · Erinevate magustoitude omavahelised kombinatsioonid jne. Puuviljad Puuviljade ja marjade eeltöötlemine Puuviljad ja marjad kontrollitakse ja puhastatakse. Sõstardel eemaldatakse rootsud, karusmarjadel varred ja kuivanud õiejäänused jne. Marjad pestakse sõelal, voolava vee all. Puuvilju pestakse sooja või külma veega sõltuvalt koore tihedusest. Eriti hoolikalt tuleb pesta imporditud, säilitusainetega töödeldud puuvilju. Värskelt serveeritavad puuviljad jäetakse terveks või kooritakse ja tükeldatakse vastavalt serveerimise viisile (vaagnatel, portsjonitena).
Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Koor, võrsed Vanemad oksad hallikad, noored võrsed kollakad. (http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik...) Paljunemine Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma. Levitajateks on linnud. Annab rikkalikult kännuvõsu. (http://bio.edu.ee/taimed/...) Erilised tunnused Kukerpuu on ravimtaim, peale marjade on ka lehed söödavad, oksadel on astlad, juurte koor on mürgine, peatab verejooksu. (Kull, Maria Johanna) 4 Kasvukoht ja tingimused Kukerpuu kasvab looduses metsaservadel, võsastikes, loodudel, eelkõige looniidul. Sageli haljastuses. Külmakindel. Kukerpuu on valgusenõudlik, kuid kasvab ka väheste puude varjus. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikkaid.
Juhan Juurikas Teie 24. september 2017 AS Mari Meie 28. september 2017 Metsa tee 5 80024 Pärnu Marjade pakkumine Lugupeetud Juhan Juurikas Saime kätte teie kirja, kus pakute meile oma marju. Kahjuks me ei soovi teie pakkumist vastu võtta. Lugupidamisega Perili Pudel juhataja Õie Õunake koostaja AS Mahl Saviaugu 12 80037 Pärnu Telefon 54672884 E-post: [email protected]
Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks on muuhulgas oder, rukis, nisu ja mais. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Konjak on Prantsusmaal Cognac'i piirkonnas viinamarjaveini destilleerimisel saadud alkohoolne jook. Nõukogude Liidus nimetati konjakiks igasugust brändit, mis aga kaubamärgikaitset arvestades pole õige. Liköör on alkohoolne jook, mis sisaldab rohkesti suhkrut. Liköörid jagunevad lahjadeks (kangusega alla 25-30%) ja kangeteks (kangusega üle 25-30%). Alkoholi (olenevalt likööri
Vältimiseks: terved istikud, asukoha vahetus Pritsimisaeg : kahjurite ilmumisel,peale saagi koristamist (preparaat Neemazal,Vertimec) Maasika-lehemardikad Kahju siis kui neid palju Täiskasvanud uuristavad käike ja auke Tõugud ja valmikud kahjustavad õisi/tooreid marju Taimed varakevadel katta putukavõrguga (kui mardikad ei talvitu taimede vahel) Tõrje õiepungade ilmumisel, tõrje enne õitsemist( preparaat Decis Mega) Rohulutikad Laigud maasikatel Marjade ebaloomulik kuju Kevadel taimedel putukavõrk/kate Maasika-karilane 1mm pikkune Valgete tiibadega Tõugud imevad taimemahla Eritavad lehtedele mesikastet Mesikaste -> nõgiseente esinemine Sülglased Valge vaht -> tõugud Tõugud imevad taimemahlu - > lehed kägarduvad Lopsakad looduslikud niidud Haigused Hahkhallitus Seenhaigus Pruunid laigud toorestel marjadel Marja pind muutub hallikaks, karvaseks mari hävib Soodustab 1520 °C soojus ja
Kiletiivaliste toitumine Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel imevad nad ka ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla, mida nad saavad viljapuu aedadest.
Lihtne cheescake Vaja läheb: 200g Digestive küpsiseid 75g võid 400-450g toorjuustu 2dl vahukoort (1 pakk) 1tl vanillisuhkrut 4-5sl tuhksuhkrut Tõsta toorjuust külmkapist välja ning lase seista kuni on toatemperatuuril. Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Suru segu 24cm küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi põhja. Sega toorjuust tuhksuhkru ja vanillisuhkruga ühtlaseks kreemiks. Löö vahukoor õrnalt vahtu ja sega toorjuustu hulka. Vala täidis küpsisepõhjale ja aseta külmkappi umbes 5 tunniks kuni üleöö. Serveeri marjade või toormoosiga.
AS Mari Pr Viina Pudel AS Mahl Vaksali 5 65754 VALGA 09.10.2010 nr 4/32 EESTI Marjade müük Austatud proua Pudel Kas te olete huvitatud maasikate ostmisest? Oleme teist palju head kuulnud ja sooviksime teha teiega tehingu. Austusega Juhan Juurikas Juhatuse liige Juhan Juurikas 574 34 543 E-post: [email protected] Metsa 5 Telefon 574 34 543 Arvelduskonto:0012454852 80024 PÄRNU Faks 574 34 544 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood: 374564564 www.mari.ee
Jahedas parasvöötmes tuleb viinapuud istutada kõige soojemasse ja päikesepaistelisemasse, tuulte eest varjatud, hommikust õhtuni päikesele avatud kasvukohta. Head on vastu lõuna või edelat jäävad kallakud, samuti müüride ja hoonete lõuna- või edelapoolsed seinaääred. Head on päikesesoojust koguvad kivimüürid. Arvestada tuleb suvesoojuse, suve kestuse ja talvekülmadega. Eesti piires eristame kolme suvesoojuse ja- kestuse tsooni. Avamaal saame kasvatada vaid varavalmivate marjade sorte, millel ka võrsed hästi valmivad(korgistuvad). Meie kliimasse sobivad need sordid, mille marjadel on meeldiv maitse juba valmimise alguses. Talvepakane pole viinapuu kasvatamisel koduaias ületamatuks takistuseks, sest nende kergesti mahapainutatavaid oksi on lihtne katta. Talve elavad üle aga ainult hästi korgistunud (pruuni koorega) võrsed. Korralikuks valmimiseks vajavad võrsed sooja suve ja pikka öökülmadeta sügist. Kõige
mahlasem, asus 1970ndail juurutama Marques de Caceresi samuti prantsuse koolitusega juht Enrique Forner. Ühel omanikul võib olla mitu bodegat, millest üks harrastab traditsioonilist ( nt Faustino) ja teine modernset (Marques de Vitoria) veini. Praegu räägitakse juba postmodernistlikust Rioja veinist. See tähendab ennenägematult töömahukat aiahooldust, ( lehtede pügamine, nn roheline korje osa kobaraid eemaldatakse enne korjet, kobarate sorteerimine, üleküpsenud marjade kogumine) ja moodsaid tehnoloogilisi võtteid. Viimaste alla mahub üliküpsete marjade ülipikk kääritamine ja leotamine (kuni 30 päeva) või fermentatsioon tammevaadis. Mõistagi on postmodernismi tulemuseks eriti võimsa struktuuriga ja kanged veinid, mis on võitjad maailma degustatsioonisaalides ja mida on hea ameeriklastele maha müüa, aga mis ei esinda enam Rioja ajaloolist ideaali. Kokkuvõtvalt võib
..7 muna, millede haudumine vältab 12 päeva. Sama pika aja veedavad ka koorunud pojad pesas. Kui pojad aga pesa maha jätavad, siis ei saa nad veel kohe iseseisvateks vaid peavad kaua vanemate tiiva all õppima, enne kui need teise kurnaga tegelema hakkavad. Sügisel toituvad hallrästad peamiselt marjadest, olles suurimad marjasöödikud inimese aias, kuid kevadise ja suvise putukate ning umbrohuseemnete söömisega toovad nad aiale igal juhul rohkem kasu kui marjade söömisega kahju. Novembris rändavad hallrästad Lõuna-Euroopasse, et kevadel märtsis taas tagasi pöörduda. Hallrästas ei kuulu looduskaitse alla. Liiginimi eesti keeles Hallrästas Liiginimi ladina keeles Turdus pilaris L. Rahvapäraseid nimesid Täristi-, kadaka-, hobu-, tärin-, pask-, kirjurästas, hobutäristis, tärr, kärt, lärt, kädistaja, rädisti, kätkas, pajuharakas, pasknäär, sitalind, hall kodi. Kehamõõtmed Suur rästas, kehapikkus 25...28,5 cm
USA-s kasvab rabamurakaid veel Minnesotas, New Hampshire'is ja Maine'is ning pisut ka New Yorgi osariigi mägedes.[1] Jääajal oli taime levila märksa suurem ning jäänukina sellest ajast kohtab neid Saksamaal Weseri ja Elbe orus, kus nad on looduskaitse all. Jõhvikas: Harilik jõhvikas ehk kuremari (O xycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Levinud peaaegu kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, kuid ka Lääne- ja Kesk-Siberis ning Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ning teda võib leida enamikust põhjaparasvöötmejahedamatest kohtadest, kus on talle sobivaid kasvukohti. Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, sh oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega
Aktsiaselts Mahl KIIRE Hr Juhan Juurikas Teie 11.08.2008 nr 1-13/133 AS Mari Metsa 5 Meie 12.08.2008 nr 1-5/590 80024 PÄRNU Marjade turustamine Väga austatud härra Juurikas Kahjuks ei ole me nõus Teie marju turustama, meie firma aasta kvoot on juba täidetud. Võte meiega uuesti ühendust võtta kahe kuu pärast, siis võime Teid registreerida järgmiseks aastaks firma varustajate nimekirja. Kui Teil tekib küsimusi,helistage telefonil või saatke elektronkiri. Meeldivat koostööd soovides Prl Pudel Direktor Õie Õunake Sekretär (44) 12 345 Toome 65 tel (44) 22 354 Aa nr. 9998845732 10864 TARTU faks (44) 22 354 Hansapank Reg. kood 7778666 E-post: [email protected] kood 967
Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas..................................................................................................6 2.3 Harilik vaarikas...........................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR- KONDIITER nimi Kondiitri toodete kaunistamine Referaat Pärnu 2009 Kaunistamine zeleega Kondiitritööstuses kasutatakse väga mitmesuguseid zeleesid. 1. Külmzeleed, mis jõuavad kasutajani valmiskujul ning mida kasutatakse toatemperatuuril 2. Kuumutamise teel valmistatavad zeleed Zeleega kaetakse peamiselt puuvilja- ja marjatorte või -kooke. zeleeannab toodetele ilusa läike ning aeglustab marjade ja puuviljade riknemist. Enamasti kantakse zelee toodetele pintsli abil, väiksemaid tooteid või üksikuid marju võib zeleesse kasta. Kui puuvilja/marju kaetakse zeleega nii, et viimane satub ka näiteks vahukoorega või võikreemiga kaetud pinnale, tuleb jälgida, et zelee ei oleks liialt kuum, vastasel korral vahukoor sulab ja seguneb zeleega ning tekib intetu laialivalgunud kiht. Suurtööstuste on tortide ja kookide katmiseks spetsiaalsed masinad, mis piserdavad zelee
*Turunduskanalid *Õiguslikud piirangud *Ressursside piiratus 2 1 4 Tooraine hankijad Konkurents Asenduskaubad *Mustsõstrad *Konkurendid *Sünteetilised siirupid *Pakendid *Nõudlus *Säilitusainetega ekstraktid *Pakendisildid *Väljumisbarjäärid *Teiste marjade ekstraktid *Tootmisseadmed *Püsikulud *Looduslikud õlid *Logistika *Kliendid 5 Kliendid/Ostjad *Ostjate mõjukus *Huvi ise toota *Ostjate suured kulud 1.Konkurents *Konkurendid konkurents kasvab võrdse suuruse ja võimalustega firmade arvu suurenedes.Meie konkurendiks on näiteks AS Rõngu mahl.
Viinamari (Vitis) 17.09.2014 Mis on viinamari? Viinamarion viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili. Ajalugu Viinapuid on kultiveeritud juba marjade saamiseks ligi 6500 aastat. Antiikajal hakati viinamarjadest aretama sorte sooja ja külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Viinamarjade kasvatamise juhised moodustasid antiikajal põllumajandusõpikute põhiosa. Viinamarjade koristamine oli antiikajal tähtis ja pidulik sündmus, millele oli kujunenud rikkalik kombestik. Marjad Viinamarjad moodustavad viljastunud emasõiest ning kasvavad tavaliselt kobarates
on rohelised. Taimed on soojalembesed ning seetõttu selle liigi sortide kasvatamine Eestis kõne alla ei tule. Sordid- kontrollida, millised on soovitussortimendis, vajadusel lisada juurde. ´Hele´ – Viljad tumesinised, kuid vahakirme muudab pinna helesiniseks, meeldiva maitsega. Taim kuni 0,5 m kõrgune, haruneb rohkesti, üsna laiuv (maad ligi hoidev), saagikas. Soome oludes vastupidav talvele, haigustele ja kahjuritele. Sobib hästi ka pinnakatte-ja ilutaimedeks oma nägusate õite, marjade ja sügisvärvuse poolest. Aretatud Soomes. ´Northblue´ – Soovitussort. Viljad suured (mass 1,5-2,5 g), tumesinised, magushapud, valmivad kobaras järk-järgult. Saak taime kohta 1-3 kg. Ebaühtlase valmimise tõttu koristatakse vilju kuu jooksul 2-4 korda. Viljad valmivad juuli lõpus-augustis, sobivad turustamiseks ja külmutamiseks. Taim 80-100 cm kõrgune, tugevasti harunev ja üsna püstine. Õitseb tavaliselt mai lõpus või juuni alguses. Isetolmleja, kuid saagikuse suurendamiseks
Huvitavaid veinistiile on päris palju. Veinid liigitatakse: · Kuivad veinid · Vahuveinid · Dessertveinid ja liköörveinid Kuivade veinide alkoholi mahuprotsent peab jääma 10-15 vahele, vahuveinide oma 7-12 vahele, naturaalsete dessertveinide oma 12-15 vahele ja kangestatud desertveinide ja liköörveinide oma 15,5-22 vahele. 5. Valge vein Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Veini valmistamine: · Marjade korje · Sorteerimine ja varretustamine · Marjade pressimine virde (viinamarjamahl) saamiseks · Chaptaliseerimine (virdele magususe lisamine kontsentreeritud viinamarjamahla abil, et saavutada kõrgemat alkoholisisaldust veinis) NB! Ei kasutata üldiselt kvaliteetveinide valmistamisel. · Fermentatsioon (virde kääritamine, kus lisatud pärmirakud muundavad virdes olevad suhkrud alkoholiks) kontrollitud temperatuuril (max
Tuletatud heledad kastmed: Supreme kaste Kapparikaste Mädarõikakaste Karrikaste Tomatikaste Sinepikaste Munakaste Paprikakaste Tillikaste Sidrunikaste Valge veini kaste Aurora kaste 3 Magusad kastmed Tooraine: Marjad ja puuviljad (värsked, konserveeritud, külmutatud) Puuviljade ja marjade mahlad Mehud Püreed Veinid Piim Rõõsk koor Hapukoor Jogurt Munad Kakao Sokolaad Või Maitsestamiseks: Suhkur Vanill Nelk Kaneel Maitsetaimede ürdid Tsitrusviljade koor (riivitud) Sidrunimahla Essentse Siirup Alkohoolsed joogid Kohv Kakao Puuviljad ja marjad Valmistatakse toormahlast, püreest või mehust. Toormahlast ja püreedest valmistatakse nii kuumutatud ja kuumutamata magusaid kastmeid.
mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks kasutades selleks kanuud või süstat. Tegevused : · Jalgsi ja kanuumatkad · Loodusvaatlus · Loodusharidus · Marjade korjamine · Loodusfotograafia · Kalastus Soomaa rahvuspargi kaitsmine Soomaa rahvuspark oma suurte rabade, luhtade ja lammimetsadega moodustab ulatusliku märgalade süsteemi, seades inimese liikumisele looduslikke piiranguid. Neile on rahvuspargi kaitse- eesmärkidest lähtuvalt kehtestatud täiendavad ajalised liikumispiirangud. Loodusreservaadi eesmärk on looduslike protsesside tomimise tagamine inimtegevusest puutumatuna. AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte kramplike kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul lõpeks söömine krampide ja südame- või hingamislihaste halvatuse tõttu surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud marjade söömisel. Ravimtaimena kasutatakse teda kopsutuberkuloosi, närvi- ning peavalude, aga ka hingetoru haiguste, bronhiidi ja kõripõletiku ravimiseks. Mürgisuse tõttu on aga taime kasutamine ravimisel siiski ebasoovitav.
aroomiga Viognier Rhone`i orus kasvatatakse; elegantse happe ja värskete ürtidega aroom; veinid on mahlase happega, maitses on vihjeid küpsetele puuviljadele ja pehmetele vürtsidele Punased viinamarjad. Barbera - Itaalias üks levinumaid; sügav rubiinpunane värvus, mõnusalt küps kirsisus, mahlane happelisus ja madal tanniinsus Cabernet Franc Prantsusmaalt pärit; üks Bordeaux veinide peamine koostisosa; keskmise täidlusega, küpsete punastate marjade ja selgelt tuntava kuivatatud ürtide aroomi ning maitsega, veidi karm Cabernat Sauvignon maailma tuntuim punane sort; vein on täidlane, küpse musta sõstra aroomi ja maitsega, tunda on musta pipart, võib lisanduda vanilli, rohelist pipart, rosmariini, mõnikord sokolaadi, kakaod, värskeid mustasõstralehti Carignan (Carignano, Carinera) Lõuna-Prant kasvatatakse laialdaselt; vastuvõtlik külmale ja
vitamiinid, eriti C-vitamiin. Nüüd pane moos soojadesse purkidesse. Purgid sulge kohe kaantega. Keera moosipurgid tagurpidi ning jäta need päevaks seisma. Lõpuks kleebi purkidele ise valmistatud sildid. Ei tohi unustada, et suhkur pole mitte ainult moosi magusaks muutmiseks, vaid ka selle säilimise tagamiseks. Et moos säiliks on vaja tagada piisav suhkrukontsentratsioon moosis, et bakterid seal kasvada ei saaks. Moosi toas säilitamiseks piisab 600 g suhkrust 1 kilogrammi marjade kohta, külmikus või külmas keldris säilitamiseks lisa 400grammi suhkrut ühe kilo marjade kohta. Vähema koguse suhkru puhul ei toimi suhkur enam konservandina vaid hoopis soodustab bakterite kasvu ja riknemist! Mooside retseptid Õuna-safrani moos tüümianiga 2 kg hapusid õunu 2 dl õunasiidrit 800 g Suhkrut 1 pakk Santa Maria safranit (0,5 g) 1 tl Santa Maria tüümiani saad umbes 1,4 liitrit moosi
00 ja kohal Kõpul olime 16.45. Kõpul Umbes 17.00 alustasime retke Kõpu bussipeatusest ja sõitsime RMK metsarajale. (Kõpu elupaigatüüpide jalgrattarada) Poole tunni pärast olime looduskeskuse juures, kust igaksjuhuks rääkisime RMK Ristna looduskeskuse instruktoritega asjad selgeks ja küsisime kaardi. Alustasime raja läbimist. Plaanis oli ära sõita esimese päevaga 20km ning lisaks korjata ka veidi head ja paremat seente ja marjade näol. Jõudsime telkimisplatsile kella kaheksa paiku ning alustasime telgi ülespanekut. Pärast seda läksime seenele. Jõudes seenekäigult tagasi panime lõkke üles ning laulsime laagrilaule ning rääkisime õudusjuttu lisaks grillisime vahukomme. Läksime üsna varakult magama ning hommikul olime reipad ja valmis edasi liikuma. Panime asjad kokku ja hakkasime edasi sõitma. 2 tunni pärast olime jõudnud tagasi RMK Ristna looduskeskusesse.
Nimi: Kaldin Raidväli Grupp: K113 Kool: Tartu khk Millise marjaga on tegemist ? 1.Valdav osa läheb veini valmistamiseks, umbes kümnendik tarbitakse toorelt ja veelgi väiksemast osast valmistatakse rosinaid. Värvus võib olla kollakasrohelisest kuni sinakasmustani. Ka suurus ja kuju võivad olla erinevad. Tavaliselt on neis seemned, kuid aretatakse ka seemneteta sorte. Süüakse värskelt, suurepäraselt sobivad nad ka juustuvaagna, salatite, tortide ja muu garneerimiseks. Marjade toiduenergia oleneb suurel määral nende suhkrusisaldusest. Suhkrutest on enam glükoosi ja fruktoosi. Sisaldavad palju K, vitamiin C sisaldus on väga madal. Rosinaid saadakse seemneteta õhukesekooreliste viinamarjade kuivatamisel kas päikese käes või kunstlikus soojuses. Rosinate tähtsaks kvaliteedinäitajaks on suhkrusisaldus, mis peab olema kõrge. Esile tuleb tõsta rosinate suurt kaaliumisisaldust. Korindid on väikestest tumedatest marjadest valmistatud rosinad
rippuvates kobarates . Õied lõhnavad meeldivalt . Lihakas paljuseemneline vili valmib augustis ja on musta või punakaspruuni värvi . Põõsas on 23 meetrit kõrge ja väheharunev . Kasvutingimused, paljunemine ja kasutamine : Kuldsõstar kannatab väga hästi külma, kuid on valgusnõudlik . Paljuneb väga hästi vegetatiivselt, pistikutega ja seemnetega . Muld peaks olema viljakas ja parasniiske .Kuldsõstart kasvatatakse marjade saamiseks, kuid kasutatakse ka haljastuses . Marjad on söödavad ja hapukasmagusad . Marjad sisaldavad suhkrut, Cvitamiini ja Avitamiini. Marjad on kuni 0.8 cm läbimõõduga . Eestis kasvatatakse kuldsõstart enamasti ilupõõsana . Allikad : http://www.tihemetsa.ee/dendro/kuldsostar.html http://ahtitiirmaablogi.blogspot.com/2010/01/kuldsostarribesaureum.html http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=140&art=161 http://www.maakodu.ee/print.php?
sillerdava vee sära. Just seal tunnen, et saan end täiesti vabaks lasta. Istun seal paarkümmend minutit ning sõidan tagasi koju. Tuju on kohe parem ja ka kohustused ei tundu enam nii nõmedatena. Kuid milleks veel on loodus minule tähtis? Juba pisikesest lapsest saadik olen emaga metsas seenel ja ka marjul käinud. Kuigi mulle seened ei maitse, on neid hea ja rahustav korjata. Alati leides mõne ilusa ning mitteussitanud seene on rahulolutunne südames. Ka marjade korjamine on vahva, eriti mustikate, sest siis saan kõigile oma sinakaslillasid näppe näidata ja uhkustada, et korjasin suure pangetäie marju. Loodusel on inimeste üle väga suur võim, suurem kui me isegi arvata oskame. See mängib meile küll vahel vingerpussi, kuid see on paratamatus. Looduse jõu enda kasuks pööramise oskus on väärt oskus. Seda osates võib oma elu kergeks ja imeliseks muuta.
. Jõhvikas - rahvakeeli kuremari, karbalad, pluukna ja rabamari. Harilik jõhvikas on kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvikas on samuti hapulembene taim nagu mustikas, pohl ja rododendron, kuid erinevalt eelmistest meeldib jõhvikale liigniiske kasvukoht. Looduslikult enamasti rabas kasvava jõhvika kultuuristamise alguseks peetakse aastat 1810 USA-s Massachussets'is. Eestis alustati kultuuristamisega 1967.aastal Nigula Looduskaitsealal Henn ja Juta Vilbaste käe all. Esimene istandik loodi Eestis 1969.aastal. Meil kultiveeritakse hariliku jõhvika (O. palustris) sorte, USA-s ja Lääne-Euroopas
Lehed peaaegu hõlmadeta, alt viltkarvased. Väärtused talve- ja haiguskindelmarjad valmivad vara ja püsivad kaua okstel riknematavõrsed korgistuvad vara Puudused heledaks jäävad vilikonnad ja marjad pole maitsvad 'Supaga'* kerge talvekate Marjad suured, vähese tuhmi kirmega. Sisu veidi sültjas. Marjavarred punakad. Lehed korrapärased, 5 hõlmaga, alt veidi viltjad. Väärtused õitseb hiljailusad suured lauamarjad Puudused marjade lõplik küpsemine võtab kaua aega 'Swenson Red' ('ES 439') kerge talvekate Marjad ühtlaselt suured, vahakirmega. Lehed 3 madala hõlmaga. Väärtused maitsvad ja ilusad marjad Puudused väga tugev kasvmarjad valmivad hilja 'Swenson White' ('ES 6-1-43') kerge talvekate Marjad ühtlaselt suured, tugeva valge vahakirmega. Lehed 3 madala hõlmaga, alt viltkarvased. Väärtused
· 5% saagist kuivatatakse rosinateks. · 85% toodangust läheb veini ja mahla valmistamiseks. · Mitmel pool maailmas, näit süüakse ka viinapuulehti. · Viinapuuliikidel on38 kromosoomi. · Üksteisele lähedased puud võivad moodustada viljakaid hübriide. AIANDUS · Aiandus ehk hortonoomia on taimede kasvatamine aia välimuse kujundamise eesmärgiga (iluaiandus) või köögivilja, puuvilja ja marjade kasvatamine toiduks. · Levinud igas kliimavöötmes. · Puuduvad kindlad kasvutingimused. · Tegeletakse sordiaretustega. · Aiandusel on palju valdkondi. · Eestis tegeletakse aktiivselt aiandusega. Kasvuhoon Puuviljandus e Sordiaretu Köögiviljandus s TÄNAN KUULAMAST!
Kirjeldus: Helepruun magusa maitsega biskviittaignast valmistatud küpsis, milles on tavaliselt rosinad ning pähklid. Tortide valmistamine Biskviittaigna valmistamisel saadakse ka tordipõhja. Tordipõhjaga valmistatakse nii väiksemaid kui ka suuremaid kooke. (Pulmatordid, suuremad sünnipäeva tordid jne.) Pulmatordid Suuremad pidustuse koogid Rullibiskviit Biskviittaignast valmistatud magustoit, mille sees võivad olla palju erinevaid täidiseid. Näiteks kohupiima täidisega, marjade või puuviljade maitselise täidisega jpm. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LINGID http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=3910 http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=10808 http://www.toidutare.ee/retsept.php?id Pildid: http://www.google.com/ Aitäh kuulamast! Click to edit Master text styles
vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemine: Karupojad sünnivad keset talve. Paaritumine toimub juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Suguküpsus isaskarudel 4-aastaselt, emaskarudel 3-aastaselt. Sünnitab tavaliselt 2 poega. Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Ökoloogiline roll karudel: Aitab kaasa taimede, marjade levikul. Aitab mulla viljakamaks teha oma käppadega. Hoiavad metsades kontrolli all toiduahela. Karu ja inimene: Väldivad kontakti inimestega ja ka teiste loomadega. Väga harva võtavad saagiks inimese. Tulevad kallale, kui vihased on. Ka muude loomadega võitleb ta harva. Kanadas leidub ka piirkondi, kus grisli karusid on vähemuses. Pilte grisli karust: Teadmiseks: Grisli karud hoiavad maanteest eemale vähemalt 500 m.
Janika Siim Viljandi 2014 Sissejuhatus Harilik leesikas, rahvapäraselt tuntumalt seapohl, aga ka tedrepohl, jahumari, liivikas on liivikuil ja nõmmemetsades kasvav 1025 cm kõrgune kuni kahemeetrise läbimõõduga mitmeaastane lehttaimepõõsas. Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri.
tootmisprotsess. V: Alkohoolseid jooke liigitakse: Õlu, vein, viin ja liköör 1. Õlu – teravili, maltoosa Tootmine: Linnased – idandatud teravili Virre – suhkrustatunud linnasetärklise lahus Humalastega keetmine Kääritamine Laagerdamine Filtrimine, pastöriseerimine Villimine 2. Vein – viinamarjad Tootmine: Marjade purustamine ja mahla eraldamine Käärimine Ümbervalamine Järelkäärimine ja valmimine 3. Viin – vesi, vili, kartul või veinitööstuse jääkidest. Tootmine: Toidupiirituse lahjendamine veega Džinn – kadakamarjad Nastoikad – maitseainete piiritusleotised - Magus nastoika – lisaks mahl või siirup - Kibe nastoika – lisaks eeterlikud õlid, piiritusleotiste destillaadid 4
VIINAMARI. Ajalugu.-Viinamari on viinapuu perekonda kuuluvate taimede vili. Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat.Seemned on leitud Küproselt ja Jercho lähedalt.Looduslikult kasvanud viinapuudelt kasvavatest marjadest hakkati peagi mahla valmistama.Kuuma ilmaga läks mahl käärima ja avastati ,et see kõlbab juua. Saadud jook nimetati veiniks.Tänapäeval kõige laialdasemad kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti Taga-Kaukaasiast.Antiikajal hakkati viinamarjadest aretama sorte sooja ja külma,kuivaja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks
informeeritud Brüsseli bürokraadid, kuid mida endal reaalselt veel näha pole õnnestunud. Zöld Veltelini (ka Grüne Veltliner) see on Austria päritolu sort on olnud laialt levinud, kuid tema kasvatamine väheneb pidevalt. Ungari veinid on austerlastega võrreldes enamasti tunduvalt vängemad ja rustikaalsemad. 3, 4, 5, 6 Puttonyos? Tokaji Aszù veinide etiketilt lugeda olev sõna Puttonyos on alati tekitanud kuklakratsimisr ja küsimusi. Puttonye on ajalooliselt marjade korjamiseks mõeldud silinderjas (puit)nõu ehk ütleme siis eestikeele, püstik. Selle püstiku maht on olnud meistrist, aegadest või asukohast sõltuvalt veidi erinev, jäädes 24-35 liitri vahele. Veinivaat, mis kannab nime gönc, on aga alati mahutanud 136 liitrit, sest sellist väikest vaati andis räävlite ja marodööride eest kergemini ära peita. Tokajs ei ole mitte iga aasta selline, mis tasuks planeerida Aszù marjade küpsetamist. Nii saab
Vajab viljakat ja kohevat mulda Kasvab sooja parasvöötmelise ja lähistroopilise kliimaga aladel Kasvab põhiliselt Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Türgis, USAs ·Kuivatatud viinamarjad on rosinad ·Viinamarja seemnetest tehakse õli ·Viinamarjadest valmistatakse veini, äädikat, moosi ja mahla Aiandus ehk hortonoomia on taimedekasvatamine aia välimuse kujundamise eesmärgiga (iluaiandus) või köögivilja, puuvilja ja marjade kasvatamine toiduks. Õun (Hiina, USA, Poola, Iraan, Türgi) Apelsin (Brasiilia, USA, India, Mehhiko, Hiina) Mandariin (Hiina, Hispaania, Brasiilia, Jaapan ) Pirn (Hiina, USA, Itaalia, Hispaania, Argentina ) Virsik (Hiina, Itaalia, USA, Hispaania, Kreeka) Nektariin (Hiina, Itaalia, USA, Hispaania, Kreeka ) Mango (India, Hiina, Tai, Indoneesia, Mehhiko ) Oliiv (Tuneesia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Süüria) Apelsin (Brasiilia, USA, Mehhiko, India, Hiina)
2) Ananassi saab koorida kui lõiked teha alt ülesse või spiraalsed kanalid. Kanalite lõikumisel tuleb alustada lõikamist vasakult paremale. 3) Ananass tuleb lõigata viiluteks kui see on kooritud 4) Viiludeks lõikamise järel eemaldatakse südamik terava noa või südamiku eemaldajaga. Südamiku võib eemaldada ka enne viilutamist. 5) Lõpuks asetatakse ananassid sobivalt taldrikule ja kaunistakse kas tuhksuhkru, marjade, kastmete või maitserohelisega. Banaani Flambeerimine 1) Esimeseks tuleb valmistada ette abilaud või käru vajalike vahendite ja toorainetega 2) Tutvustada külalistele valmistatavat rooga ja selle komponente, samuti alkoholi 3) Eeltöödelda toorained 4) Süüdata gaasipõleti ja kuumutada pann 5) Lisada rasvaine ja lasta sel veidi sulada. Segada rasvainet. 6) Seejärel tuleb lisada tooraine seda kuumutada ja segada. 7) Vajadusel lisada maitsaineid.
Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli pihlakast vankritelg, mida tema libeduse tõttu ei olnud vaja määrida. Sageli võib pihlakaid kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade ilu tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud veel tavaliselt erkpunane leherüü. Kuid õunaaedade läheduses ei ole ta soovitud puu, sest pihlakas ja õunapuu on lähedad sugulased ning pihlaka kahjurid on samad, mis õunapuul. Ka vilju nimetatakse mõlemal õunviljadeks. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest. Tegelikult on nad ka paljudele lindudele sügiseti asendamatuks toiduks. Linnud annavad aga pihlakale palju rohkem vastu kui inimene
paljude arenevate riikide poliitikas ja majanduses, paljudele arengumaadele annab kohvieksport olemusliku osa nende väliskaubandusest, mõnel juhul isegi 80%. Kohvi ajalugu Kohv võeti läänemaailmas lõplikult omaks paarsada aastat tagasi. Kuigi see tundub aukartust äratava ajana, on kohv leiva, juustu ja või kõrval, mis on meie toidulaual olnud juba tuhandeid aastaid, siiski uustulnukas. 17. sajandile eelnev kohviajalugu paistab silma värvikate lugudega. Kohvipuu marjade ergutava toime avastamise kohta pakutakse tervet hulka legende. Ühel meelel ollakse vaid selles, et esimesed metsikult kasvavad kohvipuud leiti Kaffa provintsis Abessiinias, mis praegu kannab Etioopia nime. Mitmete legendide keskpunktis on karjus Kaldi ja tema kitsed, kes pärast senitundmatu puu marjade söömist olevat kuni õhtuni kepselnud ja tantsinud. Millal see toimus, pole võimalik täpselt tuvastada, kuid ajaloolased peavad selleks 7. või 8. sajandit pKr. Umbes samast ajast
Nüüd pane moos soojadesse purkidesse. Purgid sulge kohe kaantega. Keera moosipurgid tagurpidi ning jäta need päevaks seisma. Lõpuks kleebi purkidele ise valmistatud sildid. Ära unusta, et suhkur pole mitte ainult moosi magusaks muutmiseks, vaid ka selle säilimise tagamiseks. Et moos säiliks on vaja tagada piisav suhkrukontsentratsioon moosis, et bakterid seal kasvada ei saaks. Moosi toas säilitamiseks piisab 600 g suhkrust 1 kilogrammi marjade kohta, külmikus või külmas keldris säilitamiseks lisa 400 grammi suhkrut ühe kilo marjade kohta. Vähema koguse suhkru puhul ei toimi suhkur enam konservandina vaid hoopis soodustab bakterite kasvu ja riknemist! 4 Moosi keetmine moosisuhkruga Moosisuhkur on Dansukkeri suhkur, mis on mõeldud spetsiaalselt koduste mooside ja keediste valmistamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. Kasutades moosi valmistamiseks Dansukkeri moosisuhkrut, piisab 1 kg
KOHV Koostajad: Gristi Adrat Kaja Maiste Marite Vendel Juhendaja: Ülle Tamsalu Rühm: TTP-10 Ajalugu Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrika piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kelle kitsed olid peale ühest põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ning pärast marjade proovimist avastas ta, et need andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad hakkasid marju kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi,
Korilus, küttimine ja põlluharimine on olnud meie elatusviiside seas juba ammustest aegadest peale. Juba kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Hiljem lisandus ka põlluharimine. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Algeline põlluharimine e. maaviljelus tekkiski korilusest. Algselt oli kõplapõllumajandus, kus põld hariti kõblastega ja külvati seemned. Metallist tööriistadega edenes ka põlluharimine. Tekkis aletamine
metsaelanik. Siirdesoo taimestik Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond Turbasammal võib endasse koguda suure hulga vett, see võib nende normaalset massi suurendada 20 korda Mustikas on kääbuspõõsas, mille välimus ja marjad ei vaja ilmselt tutvustamist Harilik jõhvikas on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Sookask on kaseliste sugukonda kuuluv puuliik, Eestis pärismaine Mänd on okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Tänan tähelepanu eest!
Buffet - laua planeering Sööginõud, -riistad: igale inimesele eraldi nõud ja eraldi söömisriistad, arvuliselt on neid üpris palju Klaasid: Igale inimesele on mõeldud eraldi klaas iga joogi jaoks. Tõstmisvahendid, serveerimisnõud: koogilabidas, kulbid (kastmed, salatid), vaagnad, kandikud, kausid, klaasihoidjad jne. Teeninduskäik Laua katmist alustatakse klaaside paigutamisest, need asetatakse lauale gruppidena, moodustades kujundeid. Puuviljade, marjade ja suupistete söömiseks asetatakse lauale virna laotud leiva- või eelroataldrikud, nende kõrvale puuviljanoad, -kahvlid, järelroalusikad. Salvrätid on riidest, paigutatud volditult salvrätihoidjatesse. Teeninduse käik Joogikannud ja pudelid paigutatakse lauale samuti korrapäraste gruppidena klaaside lähedusse. Teenindajate tegevus algab jookide pakkumisega. Nad hoolitsevad selle eest, et tühjad nõud oleks laualt ära viidud ja asendatud. Samuti korjavad teenindajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
