(16931740) (17301740) p 28 1693 , V , I, . , 15 . , , , , , . 1708 , , . 1710 I, , -, . 31 , , . 1711 , - , , - . I, ( ) . 1726 , , , . . 1727 , - - , . II 1730 , , .., . , 37- , , («»), . «», , . , , , . («») (VI ). , , , 8 . «» . , . , 25 1730 , "". , , , . . 28.4.1730 . , , , . , . , 1732 . , , . , . , . 1731 , . - , « » . , 1731 , 1732 , , 1736 25 . « ». , « ». «», , . , , , , . , , . . 1730- , , , ...
1892-1941 · , , , XX · 26 1892 · , , -- o , · , , · , - · -- , -- · 1906 . · · 1908 · 1914 ; 1916 [7]. «». « » 1910 · . 1910 .. " " (500 ), . · 1912 . . · 1917 , · 1918--1919 ; «», «-», « ». (1922- 1939). · « » · « » · « » · - « », « » · 1939 · 31 1941 () · 2 1941 · · · , , , . - , . ! 2015
28.01.1693()28.10.1740() 17111730 17301740 , , . . 20 50
inimesed kahte gruppi. Alamliigi moodustavad harilikud inimesed, kelle ülesanne on endasuguseid sigitada. Nad on loomult konservatiivsed ja korralikud ning kuulavad sõna. Teise liigi moodustavad inimesed, kel on anne oma ümbrusele uut sõna öelda. Need inimesed julgevad seadustest üle astuda ja maailma liigutada, viies inimkonda edasi eesmärgi poole. Selliseid geeniusi sünnib aga tuhandete miljonite kohta üksainus. 2) Raskolnikov mõrvab Aljona Ivanovna mitmel erineval põhjusel. Tegelikuks põhjuseks oli üliõpilase soov teada saada, millisesse inimgruppi ta kuulub. Raskolnikov otsis kinnitust arvamusele, et ka tema võib üle seaduste astuda ja maailma muuta. Mõrval oli ka näilisi põhjusi. Üheks selliseks oli soov teha inimkonnale head. Raskolnikov uskus, et elu liigkasuvõtjata, keda ta nimetas lausa kasutuks, oleks teistele parem. Näiliseks põhjuseks võis olla ka vajadus raha järele
RAAMATUKAART ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" KUS? Peterburis, ühes vaesemas linnaosas Heinaturu ümbruses KES? Raskolnikov - vaene MIS JUHTUB? tudeng,raskemeelsusele kalduv ja Raskolnikov tapab Aljona Ivanovna. radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab, Tapab ka naise õe, kes talle peale sattus. õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab Raskolnikov andis Sonja perele oma selle suunas viimased rahad. Raskolnikov mõistab, et Aljona Ivanovna - ametniku lesk, Sonja armasatab teda. Tunnistab üles. liiakasuvõtjast ilge vanamutt Kohus määrab karistuseks sunnitöö. Sonja - sügavalt usklik, selline hea,
Romaani põhiprobleemid seostuvad enamasti vaesusega. Nendeks olid prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Teoses käsitleti ka alkoholismi. Alkoholismi all kannatas Marmelodov, kes jõi maha pere viimase raha ning tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, mistõttu kaotas ta ka eneseväärikuse. Kuritegevus on aga üldiselt romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Selleks oli Raskolnikovi poolt toime pandud mõrv, kus ta tappis Aljona ja Lizaveta Ivanovna. 3. Teose idee. Ideeks on see, et õnn ei seisne mugavuses vaid see saavutatakse kannatamise hinnaga. Õnnest saab inimene aga nii palju rõõmu, et kõik kannatuseaastad tasuvad end ära. Ent siiski ei sünni inimene õnne jaoks vaid selle saavutamise nimel peabki ta palju kannatama ning läbi elama. 4. Raskolnikovi teooria. Milles see seisnes? Ta jaotas inimesi harilikeks, kes ei suuda elu edasi viia ja haruldasteks ehk geeniusteks, kes saavad maailma muuta
,,Kuritöö ja karistus" Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla, siseneb korterisse ja tapab Aljona Ivanovna. Mõne aja pärast siseneb korterisse Aljona Ivanovna õde Lizaveta, kelle mees samuti kirvega mõrvab. Siis aga saabuvad korteri ukse taha kaks klienti, kes saavad aru, et midagi on valesti ning lähevad kojameest kutsuma. Selle ajaga põgeneb Raskolnikov korterist ning varjub paar korrust allpool oleva lahtise ukse taha, pääsedes sedasi trepist üles tulevate inimeste käest. Korterist varastatud saagi peidab Raskolnikov suvalisse hoovi kivi alla kindla otsusega seda mitte kunagi kasutada
Vaesus (Katerina Ivanova, Sonja perekond, Raskolnikovi perekond) Liigkasuvõtmine (Lizaveta, Aljona Ivanovna) Alkoholism (Sonja isa) Kuritööd (Raskolnikov) Haigused (Katerina Ivanovna) Raske lapsepõlv (Marmeladovi lapsed) Usuga seotud probleemid (Sonja) Haridusega seotud probleemid (Raskolnikov) 2. Jälgi romaani tegevuse ajalist kulgu. I osa kestab kolm päeva mis nendesse mahub? Raskolnikov läheb A. Ivanovna juurde pantima. Pantimine polnud tema otsene eesmärk. Ta jättis meelde, kus asuvad võtmed ja raha ning kas liigkasuvõtja õde on kodus(lk.9). Läheb kõrtsi ja kohtab seal titulaarnõunik Marmeladovit (lk.12). Marmeladov räägib oma elust ja tütrest Sonjast. Hiljem saadab ta Marmeladovi koju, Katerina Ivanovna juurde (lk.21-23). Raskolnikov saab emalt kirja (lk.26). Ta otsustab Razumihhini juurde minna. Näeb unes, kuidas tapeti hobune ja mõtleb oma mõrvaplaanide üle
Õde Dunja pidi võla tasumiseks töötama mõisniku Svidrigailovi juures, aga too ajas talle kogu aeg ligi. Millega teenis Razumihhin elatist? Ta oli üliõpilane, raha saatis pere talle Miks sattus Mikolai vanaeide tapjate nimekirja? Ta värvis tol hetkel, kui mõrv juhtus õhte tühja korterit.Mikolai viis panti karbi kuldkõrvarõngaste ja kivikestega tahtis saada selle eest 2 rubla. Kõik mõtlesid, et kust värvija võis saada sellised asjad ja siis kahtlustati teda Ivanovna mõrvas. Mille põhjal arvas Razumihhin, et mõrvar on keegi algaja, kes polnud tulnud röövima vaid tapma? Kelle seisukohad? Inimene vajab, et teda haletsetakse- Marmeladov On õigus teha kuritegusid südametunnistuse järgi-Raskolnikov Kui on hea inimene, siis see ongi põhimõte-Razumihhin Tegelased (saatus) Aljona Ivanovna- liigkasuvõtja, teose üks negatiivsemaid tegelasi, kuigi me ei saagi temast väga palju midagi teada, kuna Raskolnikov tapab ta kirvega.
Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud. Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. Raskolnikov uskus sügavalt, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta suure heateo tervele ühiskonnale. Tema teooria ei pidanud aga katsele vastu, sest süümepiinad olid lakkamatud ning hirm varitses justkui kõikjal. Raskolnikovi karistuseks oli tema pidev hirm kuritöö ilmsiks tulemise ees ning tema lakkamatu meeltesegadus. Raskolnikovi lunastuseks võib pidada tema kuritöö karistust ja armumist Sonjasse. Nimelt mõisteti peategelane teise järgu karistusega Siberisse sunnitööle. Seal algas tema muutumine ja lunastamine ning ta
Kuna tavaliselt on kuri pool ahvatlevam, valib inimene kurja ning läheb sellega kaasa, mis aga toob kahju nii talle kui teistele. Inimene peaks enne mõtlema, mis tagajärjed on tegudel ning valima selle tee, mille tagajärjed on paremad nii talle kui ka teistele. Inimene saab aru sellest, kas tema otsus on hea või halb olnud, alles siis kui tema tegudel on tagajärjed. Näiteks Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus", kus peategelane Raskolnikov tappis Aljona Ivanovna liigkasuvõtmise pärast. Tema arvates oli see kõik õige, sest Aljona Ivanovna oli vaestelt inimestelt raha välja petnud ja see ei olnud Raskolnikovi arust hea. Aga Raskolnikov eksis ning alles süümepiinu tundes sai ta aru, et oli valesti käitunud. Paljud inimesed saavad alles siis aru, kui nende tegudel on tagajärjed, olgu need siis head või halvad ning õpivad neist. Kuid on ka inimesi, kellele kohe meeldib teha otsuseid, mis teevad teistele haiget. See
mõrva kaasosaline? Põhjenda. 3. Milles seisnes Raskolnikovi teooria? Kuidas hindad seda teooriat sina? Arutle. 4. Millise hinnangu annad Sonja Marmeladova isiksusele ja käitumisele sina? Põhjenda. 1. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" on mitmeid erinevaid isenäolisi karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petrovisi, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted on huvitavad. Ta üritas alati ajada olukorra väga pingeliseks, et kahtlustav üles tunnistaks. Mitmel korral oli ta tõe teadasaamisel väga lähedal. Teose lõpupoole tunnistabki Raskolnikov oma teo üles, muidugi mängisid suurt rolli ülestunnistusel ka mehe süümepiinad. Teiseks toon välja Sonja Marmeladova
pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane.
Ta oli vaene, väga nõrk ja ligipääsmatu nagu oleks ta midagi varjanud. Ümbritsevatele inimestele tundus, et ta vaatab neile ülevalt alla nagu lastele, nagu ta näeks teiste veendumustes ja huvides midagi madalamat. Ta oli pidevalt palavikus ning ta ka tegutses äärmiselt palavikuliselt näiteks, jagas oma raha ilma mõtlematta kõigile, samas hakkas jälle hiljem seda kahetsema. Näiteks esimene kord, kui ta käis Katarina Ivanovna juures pani ta akna lauale nii palju raha, kui tal tol hetkel pihku hakkas. Pärast hakkas ta seda jällegi kahetsema, et tal enalgi läheb seda vaja.( Lk 28) Raskolnikov sõi väga harva ning sellest ka arvatavasti tingitud tema pidev nõrkus ja tervisehädad. ( raamatu alguses polnud ta kaks päeva peaaegu mitte midagi söönud. Hiljema haiguseajalgi keeldus söögist) Teenja Nastja tõi talle ikka vahel kaastundlikkult teed, suppi ja leiba
Raskolnikov ütleb talle, et tal on midagi muud pantida ja siis kaupleb hinna üle, kuid peab siiski naise pakkumise vastu võtma, kuna tal ei olnud kellegi teise poole pöörduda. Lahkudes ütleb Raskolnikov naisele, et tal on midagi väärtuslikumat pantida ning ta toob selle hiljem. Ta lahkub suures erutusseisundis. Peatükk 2 Eelmise peatüki lõpus Raskolnikov märkab näiliselt häiritud inimest kõrtsis joomas. Pärast oma külaskäiku Aljona Ivanovna juurde tunneb ta vajadust juua ja üksildane mees hakkab Raskolnikoviga rääkima. Tema nimi on Semjon Marmeladov, ametnik Tsiviilteenistuses. Ta ei ole ümber riietunud ega pesnud 5 päeva. Tema rasvased punased käed olid mustad, tema küüned olid mustad ning tema riided halva kuulsusega. Marmeladov jutustab kogu oma varajase eluloo, rääkides, kuidas ta oli valitsuse ametnik, kuid kaotas oma positsiooni tänu alkoholile
talle uued riided. Kui Rodja on tereks saanud, külastab ta mõrvapaika, karjub seal kuhu very on kadunud ning äratab sellega kahtlusi. tagasiteel avastab tänavalt hobuse kapjade all puruks tambitud Marmeladovi. Raskolnikov juhatab tolle koju viimist, Seal mees sureb. Raskolnikov lubab Katerina Ivanovnat (Marmeladovi naist) aidata ja annab neile raha. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse külaskäigu ajal ka Raskolnikov seal on. Pulheeria Ivanovna on murtud, sest arvab et Luzin on parim asi mis Dunjaga juhtunud on. Raskolnikov vihkab toda sellepärast et Pjotr on ka otse välja öelnud et ta eelistaks heameelega alamast klassist naist - siis on too talle terve elu tänu võlgu ja sõnakuulelik. Rodja Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Razumihhin viib Rodja oma tuttava politseiuurija Porfiri Petrovitshi
Saint-Germain gave her a three-card tip, with the aid of which she retrieved her loss against the Duke. Thereafter, the Countess revealed the formula to no one, except, some years later, to a young man named Chaplitsky, who won with it, having promised never to play again, and has since died in poverty. In Chapter II, Tomsky discusses the possibility of introducing Narumov to his grandmother; the latter's young ward, Lizaveta Ivanovna, is disappointed that Narumov is not an engineer, as a young officer of that calling has been watching the house and attempting to pay court to her. That engineer is Hermann, who, having become obsessed with the secret of the three cards, finds himself drawn, as if by "a mysterious force", to the house of the Countess. Having briefly considered the feasibility of gaining the secret by becoming the lover of
tema kohta altruist öelda. Vanamutt Aljona - teose üks negatiivsemaid tegelasi, kuigi me ei saagi temast väga palju midagi teada, enne paneb ta kõrvad pea alla (tänu Raskolnikovi ja kirve koostööle), Lizaveta (Aljona õde) poolearuline vanatüdruk, võib-olla ka seksuaalsete väärkalduvustega. Võib olla mitte, aga põnevam arvata, et on. Raskolnikovi õde Dunja/Dotja naiselikult naiivne pehme nunnu tegelane , aga äkki hoopis külmavereline libu? Raskolnikovi ema Pulheeria Ivanovna ennastohverdav nagu emad ikka, ei midagi uut. Marmeladov jota, kellega Raskolnikov kohtub juhuslikult. Oli kunagi väärikas ametnik, et elu oli liiga künkaline, mees hakkas jooma ja keeras pekki terve oma perekonna elu. Marmeladovi tütar Sonja kui treffneristid ümber peaks olema helesinine aura, siis tema aura on lihtsalt hele. Nii hea ja soe ja armas tüdruk. Ja üldse mitte külmavereline. Aga kahjuks pesuehtne lits
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti
· Juri lapsepõlv toimus külas Klushino · Juri armastas mängib korvpalli · Ta lõpetas kiitusega kolledzi kraadi kõdunema-ratas lk4 · 25. oktoober 1954 sai esmakordselt Saratov Flying Club · lõpetas kiitusega kooli ja tegi esimese soololendu · 1955 Gagarin koostati · 1957 Gagarin lõpetas kolledzi kiitusega · Aastal 1957 abiellus ta Valentina Ivanovna Goryacheva · 1959 Gagarin kirjutas kirja koos palvega registreeruda teda rühma isehakanud astronaudid lk5 · 1960 Ordu õhujõudude ülemjuhataja Constantine Vershinin osales rühm-olla astronaudid · Alates 25. märts algas regulaarne klassid kosmonaut koolitusprogrammi. · 1961 alates Baikonuri kosmodroom maailmas esmakordselt käivitatud kosmoselaeva "Vostok" koos Gagarin pardal
Kas Raskolnikov oli egoistlik mõrvar või..? Vaatamata sellele, et Raskolnikov oli mõrvar nii seaduse kui ka ühiskonna silmis, pidas ta end pigem kellekski tähtsamaks. Kellekski, kes päästis Aljona Ivanovna käest nii mõnegi hinge. Võib-olla polnudki tema tegu nii õudustäratav ja koletu, kui esmapilgul tundub. Ehk oli vanamoor sellise saatuse hoopistükkis ära teeninud ja Raskolnikov oleks pidanud hingepiinadest pääsema? Mina usun, et Raskolnikov oli eelkõige sügav vaimuinimene. Temas oli potentsiaali saamaks edukaks, korda saatmaks suuri tegusid. Viimasega sai ta küll hakkama, aga pigem ebatavalises võtmes. Raskolnikovi intelligents ja ülemõtlemine oma teo üle määraski ta hukule. Kui Raskolnikov plaanis mõrva, ei olnud tema põhieesmärk sellest ise kasu saada - ta leidis, et on kasulikum kõigile, kui moori enam maa peal poleks. Pigem tundus Raskolnikov maailmaparandajana, kes alustas valest otsast, kui egoistina. Par...
Romanovid Mihhail I Fjodorovits (16131645) Elas aastatel 1596-1645. Mihhail oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Isa oli bojaar Fjodor Nikitits Romanov ja ema Ksenia Ivanovna Sestovaja. Valitsejaks valiti ta 16-aastasena. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras
F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Rotimamma Teose peategelane Raskolnikov tapab liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Ta õigustab oma kuritööd sellega, et teeb ühiskonnale suure teene, vabastades ühiskonna mittevajalikkust inimesest. Raskolnikov on talle panti andnud ka oma kõige kallimad perekondlikud varad (nt.uuri). Raskolnikov plaanib oma "tegu" hoolsasti, kuid ootamatult satub Raskolnikovile peale Aljona õde Lizaveta. Kuna Lizaveta nägi, mida Raskolnikov on teinud, oli Raskolnikov sunnitud tapma ka tema. Raskolnikov võtab ehteid, väärtesemeid ja peidab need ühte hoovi kivi alla
Peale seda läheb Raskolnikov Marmelaadovi peiedele. Lužin elab samas majas, kus elas Marmeladov. Ta vaidleb oma korterikaaslase Lebezjatnikoviga moodsate ideede üle ja Lebezjatnikov vihastab, kuna Lužin ei paista aru saavat ja naerab ta üle. Lužin loeb üle oma raha ja laseb Lebezjtnikovil enda juurde kutsuda Sonaj, kuna tahab temaga rääkida. Lužin annab Sonjale 10 rubla, et aidata nende peret raskel ajal ja lubab ka edasoidi aidata. Seal läheb Katarina Ivanovna tülli oma korteri perenaisega ja viimane tahab ta kohe koos lastega tänavale heita. Sisse astub Lužin, kes süüdistab Soniat 100 rubla varguses. Sonja taskust leitaksegi vastav rahatäht. Lužin ütleb, et annab oma suuremeelsusest andeks. Siis tuleb sisse Lebezjatnikov, kes ütleb, et ta nägi, kuidas Lužin ise raha Sonja taskusse pani. No taipab Raskolnikov, et Lužin tegi seda selleks, et rikkuda Sonja mainet tema õe silmis. Sonja lahkub ja ka Lužin arvab olevat parem jalga lasta
v=shWDddC0NYI Peeter I (16821721) 16821696 valitses koos poolvenna Ivan Vga Kuni 1689 valitses regendina nende poolõde Sofia Katariina I (17251727) Läti, eesti või leedu päritolu? Teenijatüdruk Marta Skawronska Peetriga 7 last Riigiasju ajas vürst Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar Rõhutas venepärast, soosis õukonnas venelasi Rajati Talvepalee,
KIRSIAED KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: LJUBOV ANDREJEVNA RANEVSKAJA mõisaproua ANJA tema tütar, 17 aastane VARJA tema kasutütar, 24 aastane LEONID ANDREJEVIT GAJEV Ranevskaja vend JERMOLAI ALEKSEJEVIT LOPAHHIN kaupmees PJOTR SERGEJEVIT TROFIMOV üliõpilane BORISS BORISSOVIT SIMEONOV PITIK mõisnik ARLOTTA IVANOVNA guvernant SEMJON PANTELEJEVIT JEPOHHODOV kontorist DUNJAA toatüdruk FIRSS toapoiss, 87 aastane vanamees JAA noor poiss TEEKÄIA JAAMAÜLEM POSTIAMETNIK KÜLALILI, TEENIJAID Tegevus toimub L. A. Ranevskaja mõisas. Lugu siis sellest, kuidas mõisaproua tuli pikalt reisilt tagasi oma armsasse kirsiaeda. Prantsusmaale läks ta sest, et tema poeg oli seal samas kohas uppunud jõkke ning meesgi oli sampanjasurma ära surnud
· sajandi algus pöördub kergemeelsuse poole · hertsog Felippe · seltskondlikud kaardimängud · teater, jaht, naudingulised tegevused · elu on antud selleks, et sellest rõõmu tunda · kuulsateks meesteks saavad Casanova, Giovanni, südametemurdjate tüüpi mehed Kuulsad keisrinnad: · kõige kuulsamaks keisrinnaks saab Marie Theresa 1717-1780 - Austria-Ungari ja Gröönimaa valitsejanna - tütar Marie Antoinette · Katariina I · Anna Ivanovna 2 lõuaga · Elisabeta Petrovna · Katariina II · üsna karmid/julmad valitsejad · ehitati palju losse, parke · Louis XV - oma aja ilusaim mees - Madame Pompadour 1721-1764 kuninga metress - lemmiklilled olid roosid - lasi isegi Versaillesi interjööri teha oma maitse järgi · maalidesse tuleb pehmus, pastelsus Riietus naistel · lai, lahtine mantel, kahe voldikimbuga (countushe)
2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele. Oli teada täpne kellaaeg ja koht ning mees arvas, et
2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele. Oli teada täpne kellaaeg ja koht ning mees arvas, et
F.Dostojevksi ,,Idioot" Tegelased: vürst Lev Nikolajevits Mõskin, Rogozin Parfjon, Nastasja Filippovnai, Aleksandra, Adelaida, Aglaja Ivanovna, kindral Jepanshini, Lizaveta Prokofjevna, Lebedev, Gavrila, Totski Teoses on kirjutatud armastuse võimalikkusest kui kokku satuvad erineva armastuse ettekujutusega inimesed. Peategelasel Mõskinil oli armastusest teine arusaam, ta mõistis seda kui vanema-lapse vahelist armastust. Võimalik, et vürst Mõskin ei olnud leidnud sõnale "armastus" tähendust. kahekümneselt ei tunne ta tõelist elu ja näeb mitmeid asju nagu laps. Ta oli kasvanud kasuisa
sellistesse kohtadesse. Goljadkin on rahul sellega, et ta on kõigest väike inimene, kes pole harjunud igasuguste aadlike intriigidega. Ta väljendab pahameelt selle üle, et tema ülemuse vennapoja ja Klara Olsufjevna vahel toimub kosimine. Goljadkin märkib, et tema „lähedase tuttava“ kohta on tekkinud kuulujutud, et ta on andnud allkirja abiellumiseks, kuid ta on juba peigmees ning tema pruudiks on häbematu sakslanna Karolina Ivanovna. Peale seda Goljadkin lahkub arsti juurest, pidades teda rumalaks. Härra Goljadkin asub Olsufi Ivanovitš Berendejevi juurde, kuid teda ei lasta sisse. Riiginõuniku juures toimub pidu, mis on pühendatud tema tütre Klrara Olsufjevna sünnipäevale. Seistes Berendejevi eeskodas, otsustab Goljadkin salaja läbi pääseda ning asub tantsusaali, kus Goljadkin satub tähelepanu keskpunkti ning tunneb ennast alandlikuna. Ta aetakse sealt välja. Goljadkin põgeneb „vaenlaste eest“
1929. a. tegi Dali koostööd sürrealismi režissööri Luis Benueliga, mille tulemusel valmis lühifim „Andaluusia koer“, mis meie ajal peetakse klassikaks. Dali roll selles filmis ei olnud peamine, aga teda alati mainivad teisena: stsenaristi ja samaaegselt näitleja rollis. Samal aastal, 1929-l, Dali kohtub oma muusa Galaga; naine om temast 10 aastat vanem, ta on vene aristokraatide perekonnast ja ta pärisnimi oli Jelena Ivanovna Diakonova. Gala kinnitas endale kõige tähtsama kohta Dali elus ja loomingus, andis tema kunstile uusi mõtteid. Meister suri ära 1989. a., ta oli 84 aastane. Dali elu oli pikk, kuid Maal „Leda Atomica“ (1949) Maal on tehtud ikooni moodi, peal on kujutatud Leda, legendaarne Sparta valitseja, suguakti protsessis Zeussiga, kes võtas endale luigu vormi. Stseen on erootiline, Leda on kujutatud alasti. Dali maalil Leda rollis esineb tema naine Gala.
Peale seda on aega teha sisseoste ja üksi Riia vanalinnas jalutada. Riia vanalinn Koguneme uuesti Dodo Hotelli juures, kust suundume Rundale lossi ja muuseumi. Rundale lossi tervikkogu on üks silmapaistvamaid baroki ja rokokoo arhitektuurimälestisi kogu Lätis. Hoone ehitati vahemikus 1736. kuni 1740 a. Mis oli Venemaa keisrinna Anna Ivanovna suveresidents. Samuti toimub lõunasöök Rundale lossi restoranis "Pils A un S". Rundale loss Edasi suundume tagasi Tartu poole. Kuid teeme vahepeatuse Koiva Rahvuspargis. Maaliline Koiva ürgorg on turiste üle kogu maailma meelitanud. Gauja Rahvuspark kõige populaarsem turismikoht Lätis. Esimesed rändurikepiga külastajad jalutasid Siguldat ümbritsevatel radadel juba 19
väga keeruline isiksus, analüüsib kõike lihhtsameelne, ei analüüsi kõike sooritab kuritöö (tapab 2 inimest) on hea, abivalmist inimene (hoolitseb Raskolnikovi õe ja ema eest) elus pettunud, raskemeelsusele kalduv heasüdamlik, optimistlik K&K positiivne pigem positiivne pigem negatiivne negatiivne Dunja Sonja Marmeladov Ivanovna Razumihhin Katerina Ivanovna Raskolnikov Svidrigailov Zossimov Pulheeria Luzin Nastasja maaler Nikolai Paralleelsed tüüptegelased ,,Kuritöös ja karistuses" ja ,,Idioodis": Razumihhin Mõskin (heasüdamliku) Raskolnikov Rogozin (tapjad) Sonja Nastasja (hoorad) Luzin Ganja (Gabrila materialist, raha peal väljas) STENDHAL, ristinimega Marie-Henri BEYLE (1783 1842)
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud juuratudeng, keda ümbritsesid võlad. Ta oli omadega nii kitsikuses, et ei suutnud korteri üürigi tasuda. Viimases hädas leidis Raskolnikov lahenduse mõrva näol. Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ehk pandimajapidaja Aljona Ivanovna, et oma rahaprobleemidele lõpp teha. Lisaks uskus ta, et teeb sellega inimkonnale head, kui üks kurjategija jääb vähemaks. Raskolnikov soovis end ka mõneti proovile panna seesuguse kuriteo sooritamisega, sest tema üks mentoritest Napoleon, ei kohkunud ealeski ühegi takistuse ees ning ta tahtis temaga sarnaneda. Sonja Marmeladova oli sügavalt usklik ning pooldas religioosset elukäsitust. Olude sunnil pidi ta aga minema prostituudi teed, et aidata oma perekonda rahaliselt
kõrval,kui tal raske haigushoog oli.Razumihhin oli energiline ja väga optimistliku ellu suhtumisega. Raskolnikov seevastu oli väga pessimistliku ellusuhtumisega noormees.Tema iidoliks oli Napoleon,kellega ta soovis sarnaneda.Kuna ta nii tohutult uskus Napoleoni headusesse ja võimsusesse,tahtis ka tema teha ühiskonna heaks midagi suurt ja mõjuvat.Ma arvan,et tänu oma siirast ja sügavast usust Napoleonisse ta leidiski jõu tappa pantijast Aljona Ivanovna,kuna seostas teda vastiku täiga,kes teeb inimestele liiga.Raskolnikov ei olnud tegelikult halb inimene,oma kuritöö sooritas ta selleks,et anda ühiskonna heaolule oma panus.Ta ei teinud seda lihtsalt tappmishimust vaid ta soovis sarnaneda Napoleoniga,kes oli tema arvates teinud ühiskonnale suuri teeneid. Razumihhin nägi Raskolnikovi,kui inimest,kellest oli haigus võitu saanud ja järele oli jäänud vaid inimvaremed. Sellele vaatamata on ta siiski hea
· Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju Peeter I : ,,Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas oma tegude üle vastust andma." · 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks 2. Paleepöörete ajajärk · Peeter I ajal loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal. · Uue valitseja valis ülemsalanõukogu. Selleks sai Peeter I vennatütar Anna Ivanovna, kes oli pandud mehele Kuramaa hertsogile Von Bührelile. · Anna I. õukonnas omandasid erilise mõju temaga kaasa tulnud ja mujalt saabunud sakslased, eeskätt Anna soosik Ernst Johann Von Bühren. · Järjekordsed paleepöörded toimusid Venemaal 1740 ja 1741. Neist esimesega kukutati pärast Anna I. surma ajaealise keisri Ivan VI täisealiseks saamiseni regendiks kuulutatud Von Bührern. Teise viis läbi
süümepiinad said talle saatuslikuks. 3. Milline on novelli puänt? Kuidas see haakub Tšehhovi loomingupõhimõtetega? Ametnik sureb. Tšehhovile on iseloomulik surmaga lõppevad ja lahtise lõpuga novellid. Näitab, kuidas argpükslik ja alandlik lihtinimene jääb alla “kõrgemale” ja tugeva iseloomuga inimesele. “JONÕTS” Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond – Ivan Petrovitš, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtšile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: ● Jonõtš tutvub Ivan Petrovitšiga ning saab küllakutse nende koju. ● Jonõtš läheb Turkinite juurde. ● Jonõtš näeb Jekaterinat. ● Veera loeb ette oma romaani. ● Jekaterina mängib rasket klaveripala. ● Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. ● Jekaterina vanemad keelavad selle ära.
Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. 18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi paleei parki viia raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi paremad päevad saabusid pärast keiser Aleksander I külaskäiku Tallinnasse 1804. aastal, pärast mida anti korraldus Eestimaa kubernerile korrastada loss ja ehitati tänapäeva Koidula tänav äärde lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub Eduard Vilde Muuseum, kuid aja jooksul jäi loos jällegi keisriperekonna tähelepanuta. 1837
Proosaanalüüs Käesoleva proosaanalüüsi jaoks lugesin Anton Tsehhovi novelli "Rotschildi viiul". Tegemist on realistliku novelliga, mida võib ära tunda temaatika ja teksti ülesehituse järgi. Elu kujutatakse suhteliselt tõepäraselt ja lugu käsitleb inimeste argielu ning sotsiaalseid probleeme. Samuti on teose keskmeks peategelase hingeelu ning tema teod. Novellile omaselt on loos vaid üks põhitegelane ja lugu jutustatakse samuti vaid ühest vaatepunktist. Antud novelli puhul on tegemist realistliku teosega, millele on iseloomulik klassikaline ehk suletud narratiiv. Sellele on iseloomulik sissejuhatus (kus tutvustatakse Jakovit), sõlmitus (kus räägitakse Jakovi suhtest Rotschildiga), kulminatsioon (kus Jakovi naine Marfa jääb haigeks), pööre (kus Marfa sureb ja Jakov mõistab, et on terve elu raisanud vaid kahjude arvestamise peale ning olnud kõigi peale vihane), lahendus (kus Jakov...
Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas vastu pidada sügav usk Jumalasse, mis andis veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse oli osa tema tugevusest. Sonja karakter tuli väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures šokis ja ei suutnud uskuda, et Raskolnikov on sooritanud kuritöö, tappes Aljona Ivanovna ja tema õe Lizaveta. Siiski andestas Sonja Raskolnikovile ning armastas teda edasi. Tüdruk uskus, et Raskolnikov on heasüdamlik ja soe inimene. Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, kui oli vaja aidata teisi. Kui Raskolnikov oli süü üles tunnistanud ja saadeti sunnitööle, läks Sonja temaga kaasa ja püüdis kõigiti kergendada Raskolnikovi vangipõlve, käies teda iga päev vaatamas ja püüdes aidata rahaga. Neiu tegi seda halastusest ja
saj. I poolel Vene aeg 18. saj. II poolel (balti erikord) (Katariina II asehalduskord) Sõda, rahud Liivi sõda 1583 Pljussa Põhjasõda 1700-1721 ----------------------- P-R sõda 1600-1629 Altmargi Uusikaupunki rahu T-R sõda 1643-1645 Brömsebro Valitsejad Gustav II Adolf, Kristiina, Karl X, Peeter I, Anna Ivanovna, Katariina II Karl XI, Karl XII Jelizaveta Riigivõim Kindralkubernerid, nt. LM Kindralkubernerid Ühine asevalitseja a. esindajad kindralkuberner J. Skytte (TÜ) Kindralkubernerid, nt. George Johann Hastfer (reduktsioon). Browne Ülesandeks sõjaväe kamandamine,
Juhus määrab ideaalid? Igal inimesel on omad ideaalid, teadvustab ta seda endale või mitte. Sageli aga piisab vaid ühest juhusest ning perfektsus omandab teise kuju. Ideaalide tagaajamine võib viia ühiskonnaga vastuollu, eriti, kui kasutada alatuid võtteid. Kuid igal otsusel on ka oma tagapõhi ja kui seda ei teata, siis ei tohiks ka arvustada. Noor naine plaanib minna kõrgkooli, õppida arstiks. Tema hinnete ja teadmistega on see unistus üsna tõenäoline täide minema. Ühel hetkel avastab ta end kõrvuni armununa ja lapseootel. Kuna raha ka napib, muutuvad neiu eesmärgid koheselt. Tuttavad muidugi laidavad teda rumalate otsuste eest, kuid just üks juhuslik silmapilk oli tema elu muutuste põhjustajaks. Tegelikult ei saa öelda, et oleks tehtud vale valik. Kui küsida inimeselt: kas armastus või karjäär/heakspanu, vastaks enamik, et armastus. Kui paljud inimesed reaalsuses ka nii käituvad? Inimeste, ka võõ...
Stepan ja Levin on koos valimisüritusel ja tahavad Annat L-le tutvustada: Ky solvub,sest Le räägib A-st hästi (A võttis ju temalt Vronski ära) 304. Ky sünnitab, L on paanikas ja kardab Ky surma; sünnib poeg 319. Stepan läheb Aleksei Aleksandrovitsilt Anna lahutust küsima, kuna ta ei vastanud A kirjale. AA üllatub, et Anna enam Serjozat ei taha ja ütleb, et jumal on nad paari pannud ja suure kristlasena ei saa ta seda otsustada(328). AA on täielikult krahv Liidia Ivanovna võimu all ja nad küsivad lahutuse asjus selgeltnägija Landault/Bezzubovi käest nõu. Saavad jälle umbmäärase vastuse, sest Bezubov jääb magama. Anna on Vr peale armukade; tüüp on selskondlik ja A jäi pojast ilma.Vr ei taha maal olla, igal, Annale meeldib niisama olla, lugeda- heegedada vms. A pakib asjad, et kohe maale minna, Vr keeldub, sest tal on asju ajada ja pean emaga kohtuma; A armukadetseb ja tahab lahku minna; Vr ei saa aru, milles asi; A otsustab
KOLM ÕDE DRAAMA NELJAS VAATUSES TEGELASED: ANDREI SERGEJEVIT PROZOROV NATALJA IVANOVNA tema pruut, hiljem naine OLGA - MAA Prozorovi õed IRINA FJODOR ILJIT KULÕGIN gümnaasiumiõpetaja, Masa mees ALEKSANDER IGNATJEVIT VERININ alampolkovnik, patareikomandör NIKOLAI LVOVIT TUSENBACH parun, leitnant VASSILI VASSILJEVIT SOLJONÕI staabikapten IVAN ROMANOVIT TEBUTÕKIN . sõjaväearst ALEKSEI PETROVIT FEDODIK alamleitnant VLADIMIR KARLOVIT RODE alamleitnant FERAPONT semstvovalitsuse valvur, rauk ANFISSA lapsehoidja, 80 aastane eit
Salvador Dalí Salvador Dalí, sünninimega Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech sündis 11. mail 1904 aastal ja suri 23. jaanuaril aastal 1989. Ta oli Hispaania maalikunstnik ja 20. Sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Salvador Dalí sünnikohaks oli Prantsuse piiri lähedal asuv linn Figueres. Tema isa Salvador Dalí i Cusí oli karm ja range kasvatusstiiliga advokaat ja notar. Vastupidiselt isale oli ema Felipa Domenech Ferrés leebe ja just ema oli see, kes poja kustikatsetusi julgustas. Salvador oli peres teine laps, kuid tema vend, kelle nimi oli samuti Salvador, suri enne Dalí sündi. Õde Ana Maria, kes oli kolm aastat noore, kirjutas aastal 1949 oma vennast raamatu. 1916. aastal, kui Salvador koos kohaliku kunstniku Ramon Pichot’ga suvepuhkust veeti...
Tunnused:Ülemkohtus ei või olla keegi hertsogkonnale eestseisjaks, kui sellel, kelle Teman Suurtsaarlik Majesteet määrab regemendiks või kindralkuberneriks.1.Ülemkohtus saksa keel: kõike vahendas kindralkuberner ja kas. Hääletamist.2.rüütelkonnad ja nende eelised.3.luteri usk säilis.4.maksusüsteem ja rootsi raha.5.tollipiir vene kubermangudega.6.restitusioon-vanavara tagastamine.7.võim oli piiramatu. Keisrinnade saj.(18.saj.)-Sest troonile sai 4 kesrinnat- KatariinaI, Anna Ivanovna, Elisabeth ja KatariinaII.Roseni deklaratsioon-Vohnja mõisnik rikkus möldri Jaani suhtes seadusi ja tõstis veskikoha koormisi ja tõstis Jaani lõpuks veskist välja. Jaani kaebekiri jõudis Anna Ivanovnan ja ta päris, et kui suured on aadlike õigused, maanõunik O.F. von Rosen ütles oma vastuses, et talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikule. Talupoeg ainult kasutab vara. KatariinaII asehalduskord-Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni
sugulus, kuid keda toetasid mõjukad rühmitused. Peeter I surma järel asus troonile tema lesk Katariina I, kelle varjus valitses hoopis Peeter I soosik vürst Aleksandr Mensikov. 1717. aastal haarasid võimu vanade bojaarisuguvõsade esindajad, vürstid Dolgorukovid, Golitsõnid jt., kes panid troonile Peeter I 12 aastase pojapoja Peeter II. Too suri 1730. aastal rõugetesse. Valitsejaks sai Peeter I vennatütar, Kuramaa hertsogi lesk Anna Ivanovna, kes valitses järgmised 10 aastat. Anna Ivanovna suri 1740. aastal ja see võimaldas pead tõsta rahvuslikel jõududel. 1741. aastal tõsteti troonile Peeter I tütar Jelizaveta, kes valitses 20 aastat. Tema valitsusajal suurenesid aadlike privileegid. Peale Jelizaveta surma sai troonile Peeter I tütrepoeg Peeter III. Tema naiseks sai väikese AnhaltZerbsti vürstiriigi printsess Sofia Frederike Auguste Katariina II. Ta osutus väga tugevaks valitsejaks
süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane.
3. Dmitri paljastab, et ta on kuulus, sest temast kirjutati lehes. Kulminatsioon: Pere loeb, et Dmitri oli purjuspäi kukkunud hobuse alla ning kerge hoobi saanud. Puänt: Dmitri näitab artiklit ka teistele. MIS JUHTUS? Inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse. 2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtsile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: 1. Jonõts tutvub Ivan Petrovitsiga ning saab küllakutse nende koju. 2. Jonõts läheb Turkinite juurde. 3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7. Jekaterina vanemad keelavad selle ära. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
