Tihti peale kannatavad lapsed või nende emad koduvägivalla all. Või näevad kuidas nende vanemad tarbivad alkoholi, suitsetavad ja tülitsevad. Vanemad on need kes peavad andma lapsele head eeskuju, kuna hiljemalt võib lastel esineda probleeme ja astuvad pärast samades jälgedes mis nende vanemad, kuid selles ei saa süüdistada ainult vanemaid kuna ka ühiskond on meile eekujuks. On palju inimesi, kes on tihti peale kadedad ja soovivad teistele halba, kurjust on kõikjal meie ümber. Kõnnid tänaval ja näed vastutulevaid inimesi, vaadates neile näkku on mõnikord jutkui selline tunne, et ta tahab mind kohe ära süüa, mis sest et näed inimest esimest korda. Inimesed käivad tööl kus nad saavad vähe palka ja neile ei meeldi nende töö, kuid muud võimalust pole. Toidud ja muud tarbeasjad on väga kulukad ja kallid ja paljud inimesed meie ümber elavad ainult selle nimel, et saaksid oma võlgasi tasuda.
Võib öelda, et mõned asjad paljudel ühiskonnadel on üldilised kurjused, näiteks tappimine, varastamine, sõjad jne. Aga ikka ei saa öelda täpselt, mis on kurjus ja lomulikult mis on headus. Me võime teha asi, mille peal me mõtleme, et see on hea, aga samal ajal me võime kahjustada teise inimene, ja ei ole oluline, kas see on füüsiline kahjustamine või emotsioonalne. Kui mõtlema, mis võiks juhtuda, kui ei olnud kurjust, võib teha loogiline järeldus, et ei olnud pole ka headus, ja siin juba palju küsimusi, et kui keegi tappas inimene, mis see on? See on normaalne või ebanormaalne? Aga mis siis on normaalsus või ebanormaalsus? See on mingi mõttes hedaus ja kurjus, aga kui seda ei ole, siis ei saa öelda niimoodi. Kõik tuleb meie tunnusest ehk kui ei ole kurjus ja headus maailmas, siis see tahendab et inimestel ei ole tunnused, emotsioonid.
Agatha Christie ,,On kurjust päikese all" Tähtsamad tegelased: Hercule Poirot Arlena Marshall Linda Marshall Kenneth Marshall Patrick Redfern Emily Brewster Poirot`l tekib tervisega probleeme ja miss Lemon organiseerib talle puhkuse väikesel saarel Devoni ranniku ääres. Aga niipea, kui Poirot jala maale saab tajub ta õhus pinget. Vestelnud teiste puhkajatega, saab talle selgeks, et oodata võib kõige hullemat... Ja tõepoolest, õige pea leitakse rannalt näitlejanna Arlena Marshall´i laip ning Poirot`l tuleb taas välja selgitada, kes naise tappis. Arlena Marshall oli ilus , võluv, ta oli naine kellesse mehed kergesti ära armuvad ja kellest nad ka kiiresti tüdinevad. Arlena Marshall oli abielus Kenneth Marshall´ga, kuid neil ei olnud õnnelik abielu. Pr.Marshall´il oli salasuhe Partrick Redfern´ga, kes olid samal saarel koos, kuid ka Mr.Redfern oli abielus Christine Redfern´iga. Linda Marshall oli Kenneth Mershall´i tütar, ke...
Inimese viib oma kurjuseni see, et ta kasutab vaimset meelelises valesti. Ja kui ta ei saaks olla kuri, ei saaks ta ka olla vaimne olevus. Sest need omadused, mis teda kurjaks võivad teha, peavad tal olemas olema, muidu ei suudaks ta kunagi tõusta vaimumaailma. Tänapäeva ühiskonda on ilma kurjuseta ette kujutada raske. Kui olla kursis sellega, mis igapäev meie ümber ja ka kaugemal maailmas toimub, näeme me tihti kurjust. Uudiseid lugedes ja vaadates võime me teada saada üdini kurjadest inimestest, kelle eesmärk on näha teisi kannatamas ja endale teiste kulul rikkusi kokku ahnitseda. Kurjuseks võib pidada kõiki inimese halbu iseloomujooni nagu ahnus, vägavaldus, isekus, valelikkus ja võimuiha. Igas inimeses on need halvad iseloomujoonud mingil määral esindatud. Peaaegu võimatu on leida inimest, kes oleks üdini hea. Sellised on ammu väljasurnud, sest neil on tänapäeval väga raske eksisteerida
Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta. Epikuros arvas, et jumalad on olemas, kuid nende loomuses pole jälgida meie maailmas toimuvat ning sekkuda toimuvasse. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Kui jumalatele oleks tõesti kohane jälgida maailmas toimuvat ja sekkuda toimuvasse, siis kurjuse olemasolu saaks seletada ainult kolme moodi: Jumalad tahavad, kuid ei suuda likvideerida kurjust. Jumalad suudavad, kuid ei taha likvideerida kurjust kolmandaks. Jumalad ei taha ja ei suuda likvideerida kurjust. Ükski variant ei ole kooskõlas jumalate tegeliku loomusega. Seega on ekslik seostada jumalaid meie maailmaga. Järeldused: 1. Üks lahendustest on, et Jumal ei ole üdini hea. Headus ja kurjus on kõigest miski, mida inimesed tajuvad kui kasulik ja kahjulik iseendale. Jumal aga ei pruugi olla
Millises olukorras vajatakse juhiks Ralphi, millises Jacki? Millist inimtpi esindab Pssa? Kirjeldage teda. Kas Pssa sobib juhiks? Milline on tema saatus? Miks see niisuguseks kujuneb? Millist inimtpi esindab Simon? Milline oli tema saatus? Mis thendus on merekarbil? Millal kasutavad poisid maske? Mille smbol oli teoses tuli? Seleta lhemalt. Mida smboliseerib teose krbeste jumal, kuidas mjutas poiste elu, kes ta tegelikult oli? Mil viisil avab "Krbeste jumal" kurjuse olemust? Kuidas on vimalik kurjust vita? Vastused Seal saarel on kngas, kuhu nad tegid lkke et keegi neks suitsu ja tuleks neid pstma. Veel on seal ks tiik, kus poisid said ujumas kia, veel on seal saarel palju palme ning see saar oli asustamatta. Ralph oli rahulikum ja mtles kik ennem lbi, teda vajatakse siis, kui tahetakse saarelt minema pseda. Jack tahtis kik khku ilma lbimtlematta ra teha, teda vajatakse siis, kui on vaja loomi kttida, et kht thi ei oleks. Pssa oli vaikne ja tagasihoidlik
PROOSA I PERIOOD Tsehhovi aastatel 1880-1888 kirjutatud humoristlikud novellid pole mitte üksnes lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Ta oli esimesi vene kirjanikke, kess mõistis, et ka ,,väike inimene" pole üksnes ,,elu peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD Tsehhovi 1890. A. loomingus on märgatav kaks suundumust. Ühelt poolt püüdis ta
William Golding ''Kärbeste jumal'' ''Kärbeste jumal'' paljastab inimkonna tumedat poolt, õelust, mis on peidus ka kõige tsiviliseeritumates inimestes. William Golding esitleb seda romaani kui traagilist paroodiat laste seiklusjuttudest, illustreerides inimlaste sisemist kurjust. Ta jutustab lugejatele kronoloogilises järjestuses sündmusi, mis juhtuvad noorte poistega peale lennuõnnetust üksikul saarel. Keset II Maailma sõda leiavad inglise poisid ennast täiskasvanute järelvalveta troopiliselt saarelt. Neil tuleb ise hakkama saada. Nad valivad endale juhiks Ralphi, kes üritab Põssa toetusel luua reegleid. Ralph süütab signaaltule, mis oli grupi esimeseks prioriteediks. Nad lootsid, et mööduv laev märkab suitsu ja päästab neid
Mina ja Kurjus oleme vaenlased Jana Marustsak 8c Kurjust kohtame me igapäevaelus. See on osa igapäevaelust, seda kohtab nii tänavatel, koolis kui ka ostukeskustes ja paljudes teistes asutustes. Ise proovin kurjust vältida nii palju kui võimalik ja kutsun teisi ka üles seda tegema. Mina arvan, et kurjusega inimesed ei võida midagi vaid hoopis kaotavad elus palju väärtuslikke asju. Kurjusega võid kaotada austuse enda vastu ja inimesed hakkavad sinusse halvemini suhtuma. Teiste mõnitamine ja alandamine on väga isekas tegu, see paneb halba olukorda inimese, keda mõnitatakse, aga need, kes mõnitavad tunnevad sellest ainult lõbu.
Headus ja kurjus minu ümber. Maailmas on palju headust ning samas ka palju kurjust. Mis mõnele tundub hea asjana, on jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta
hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Ei ole olemas inimest, kes on südames üdini hea või hoopis kuri. Igaühes on nii üht kui teist. Inimesi on erinevaid: on häid, on kurje. Heaks võib inimest pidada, kui ta ei valeta, ei räägi kellegist halba, ei soovi kellelegi õnnetust ja veel hullem, surma. Paraku on selliseid inimesi väga vähe. Kuid hea on loota, et äkki mõned siiski on. Kurjust, kui sellist, et inimene soovib teisele surma ja kogu maailma õnnetusi, on õnneks vähem kui headust. Selle tunneb tavaliselt alati eemalt ära, kui inimene on kurjust täis. Kurjad inimesed ongi tavaliselt kas vargad, mõrvarid, inimröövlid, kes istuvad enamuse oma elust vangis. See on isegi hea, sest kui me ei teaks, et inimene on kuri, saaks ta teistele palju kurja teha.
Sama moodi ka Uues Testamendis, Luuka evangeeliumis, kus Jeesus isegi tõrjub tagasi arvamuse, nagu oleks patt õnnetuse põhjuseks. Pigem manitsevad sellised kogemused inimest pöörduma Jumala poole ja pilgu suunama saabuvale Jumala riigile. Nii ei leidu Piiblis spekulatsioone kurjuse küsimuses. Kuigi Piiblis kõneldakse kuradist kui kõige kurja allikast, ei osutu see kunagi Jumala antipoodiks. 3 Piibel õpetab meile, et Jumal ei ole kurjust loonud. Jumala loodud maailm oli täiuslikult hea, kaasa arvatud inimene. Suur osa kannatustest ja halvast on põhjustatnud inimese enda kurjast valikust. Tegelikult on Piibli järgi inimene aegade algusest valinud kasutada oma vaba valiku võimalust kurjasti, alustades Aadamast ja Eevast. Nad olid esimesed inimesed, kes langesid pattu, alludes saatana ahvatlevatele kiusatustele. Võõrandudes Jumalast on inimene kohtunud kurjusega ja meie maailmas kaasneb kurjusega kannatus
Kuidas maa sai päästetud Kord taevast sai jääkive sajatud Ei jäljeta möödund see aeg. Sai maakoor siis tõsiselt haavatud Ja rahvalgi elust sai vaev. Neil teid poldud loodud, et joosta. Ka varju ei peitunud nad. Vaid võitlema joosti siis hoogsalt, Et rahu maal saabuks vaid. See sõda ei lõppenud peagi Pruunpunaseks värvus me muld. Ja vaenlasi leidus ka sealgi, Kus kurjust kui rauas kuld. See vaen vist ei olekski lõppend, Kuid Taevastel kahju sai meist. Nii appi nad meile siis tõttand Ja päästnud meid kurvemast loost.
Plaadi hõõrumisel jääb värv alles vagudesse ning kujutis kantakse trükipressi abil niisutatud paberile. Motiiv antakse edasi punktide ja joonte abil. Ofordi puhul kasutatakse lisaks veel hapet. 3) SÜMBOLISM Teoselt on võimalik igal inimesel individuaalselt välja lugeda erinevaid sümboleid ning sellepärast sümbolite tähendus ka varieerub. Tervet pilti saab lugeda sümboliks, pildil kujutatu on moodustunud üheks tervikuks, mis võib sümboliseerida nii domineerivat kurjust kui ka varjatud ühiskonnaprobleeme. Pildil puudub värvide mitmekesisus ning must ja valge rõhutab veel enamgi süngust. Pildi teemaks võib kaugemast persepktiivist lugeda ka usku, sest põrgu ja taevas on seotud religioossusega, kuid pigem on see sümboliks, et autor teadvustas usu olemasolu. Ma leian, et pildi detailsus on omamoodi sümbol, millega kunstnik soovis rõhutada reaalsust, et detailide sisse on joonistatud omakorda pisemad detailid, võib näidata seda, et ka
küljest hea ning teha kõike õigesti, ent segasel moel kaasneb ikkagi kurjuse pool. Kui Tiina viiendas teose osas Vargamäele tuli, oli neiu soov kõigi vastu hea olla, sest see oli ta loomuses. Tütarlaps soovis aidata, kus võimalik ning suhtuda igasse inimesse positiivselt, olgugi persoon kui tahes teistest erinev. Kord tahtis Tiina tuua kaevust vett, kuid ämber kukkus kaevu. Samuti suhtus neiu hästi Eedisse, kellega teised eriti kontakti ei loonud. Siiski tõi Tiina piiritu headus kaasa kurjust. Tema puhul sai määravaks liigne entusiasm. Kõike tahtis ta teha korrektselt aga tulemus tuli alati vastupidine. Tiina püüdis liialt olla igas aspektis hea ning õiglane. Seega tuleneb neiu tegelaskujust, et kõigile ei saa olla meelejärgi. Kõike pole võimalik teha õigest, sest selle püüdlus ei anna soovitud tulemust. Inimesel peaks olema prioriteet, mille järgi talitada. Ideaali ei maksa alati püüda, kui soovitud tulemus on liiga utoopiline, nagu Tiinalgi. Lahendus
V: Regivärsiline - pikad ja lühikesed, rõhulised ja rõhuta silpide korrapärane vaheldumine, mõttekordus ning algriim. 13. Nimeta rahvajutu liigid ja iseloomusta lühidalt igat liiki, too näiteid. Muistend – käsitleb enamasti rahvausundilisi tegelasi ja kujutlemi ning on seotud loodusega. (Kalevipoeg) Muinasjutt- tegevus toimub imelises maailmas, kus täitub inimeste rahuldamata õnneigatsus - headus tasutatakse ja kurjust karistatakse. (Punamütsike) Naljand – kajastuvad kohalikud olud, suhtumine võimureisse, kirikusse, inimlikesse pahedesse ja nõrkustesse. (Papp valetas ja ise uskus) Pajatus 14. Milline erinevus on muinasjutu ja muistendi vahel? Nimeta kaks eesti muinasjuttu, muistendit. V: Erinevalt muistendist, mis taotleb usutavust, toimub muinasjutu tegevus
Luulelooming Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele. 2 luulekogu: Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand Viru laulik. Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat. K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul. Temaatika isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine. Luuletusi: Ood Priiusele (W.Hauffi järgi) vabaduseiha ülistamine, lootused valatud luulevormi; tõeline vabadus saabub siis, kui kaob vaimupimedus. Luuletus Viru laulik mõtisklused luuleloomingu tähtsusest: luule põhiline ülesanne on kaotada maailmast halbust ja kurjust, vähendada inimeste murevaeva; austada tuleb neid, kellele taevas lauluande on andnud. Regivärsivormilised luuletused: Vana aeg oli va...
Iiri saagad. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet. Islandi eepika. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tüli vaanidega; räägitakse kääbustest-seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus on jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlu...
· Tuntuim esindaja ALEKSANDER PUSKIN (1799-1837) · Puskin on tuntud nii oma luule, poeemidega. Inglise romantism · Tekkis 18. Sajandi 70. Aastatel · Tuntuim esindaja George Gordon Noel Byron (1788-1824), aadlisoost luuletaja, suri noorelt malaariasse. Luuletustes peegeldub suur maailma valu. Prantsuse romantism · Tuntuim esindaja romaanikirjanik VICTOR HUGO (1802-1885), Hugo oli tuntud kui hüljatute kaitsja, ebavõrdsuse kaitsmine, vastandab headust ja kurjust, ilu ja inetust, seesmist ja välimust, rahvamasse ja üksikisikut oma teostes. Tuntuim teos ,,JUMALAEMA KIRIK PARIISIS" (prantsuse k. ,,Notre Dame") EDGAR ALLAN POE(1809-1849) · Pidas end eelkõige luuletajaks Hirmu ja õudusjutud Ulme Kriminullid e. Detektiivilood. ,,Reetlik süda" Valju kisaga tõmbasin laterna lahti ja kargasin tuppa, haarasin voodinurgast kinni, keerasin ta voodi alla, mõrvasin ta ning tükeldasin ta
Kuna kunstnik on maailinud selle sinisel perioodil. Sinine periood kirjeldab Picasso Hispaanias reisimist ja olemist, samuti ka tema sõbra enesetappu. Minu arust püüab kunstnik selle teosega edastada, et isegi kui inimesel on rasked hetked, siis tuleb leida endale asi, mis hoiab tuju üleval ja aitab inimest halbadel aegadel. Minus tekitab see teos rahutust, samuti ka natukene hirmutab. See mees on küll kurb, aga kunstnik on niimoodi maalinud, et võib näha ka natukene kurjust ning kõik see meeleolu on hirmutav. Sinisel perioodil on iseloomulik vägivaldse anatoomia kujutamist. Seda on näha ka teoses ''Vana kitarrimängija''. Allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/Pablo_Picasso
mida, et nende soov täituks. Kurjuse halvim külg ongi see, et kui me tahame saavutada midagi väga olulist, siis paraku keegi ei hooli, mil viisil see tulemus saadakse. Tegelikult, kui nüüd järele mõelda, siis kurjus polegi nii halb kui tundub, sest seda võib näiteks kasutada ka enesekaitsena. Vaevalt mõni tsiviilisik on piisavalt julge, et astuda vastu halvale ja äärmiselt kurjale inimesele. Pealegi annab see elule natukene vürtsi juurde. Absoluutselt kõigis kübeke kurjust see on meie loovuses. Kui mul puuduksid pahatahtlikud mõtted peas, tekitaks see minus ,,kahhektilise tunde". Mõnikord on isegi meeldiv näha mõnda sallimatut inimest täbaras olukorras. Maailmas leidub inimesi, kes üritavad kurjuse vastu võidelda. Minu arvates pole see võimalik. Kurjus levib isegi küülikute massilisest järglaste tootmisest kiiremini. Üldjuhul on maailmas raske midagi muuta paremuse poole. Elu on muutunud üheks
kurjus. Kindel on see , et need ümbritsevad ka mind. Headus tuleb vanematelt ja parimatelt sõpradelt. Ükski vanem ei taha oma lapsele halba , nii ka minu vanemad tahavad , et mul oleks siin maailmas hea olla . Parimaid sõpru on aga erinevaid , nende peale ei saa vahel kindel olla , kas nad tahavad mulle head või halba . Ma loodan südamest , et nad ümbritsevad oma mõtetes mind heaga , sest mingil hetkel võib igaüks kellelegi kurja soovida . See on paratamatu . Kurjust on kindlasti minu ümber , kui palju , seda ei saa kunagi teada . Kurja võivad mulle kõik soovida , sest selliseid inimesi on minu ümber rohkesti . Inimestega tutvudes on alati esmamulje teistsugune , kui see inimene tegelikult on . Nii ümbritseme kurjusega pahaaimamatult teisi , ise inimest tundmata . Tihti arvatakse , et eestlased ümbritsevad üksteist kurjusega , sest oleme endassetõmbunud . Aga minu arvates on see vale , sest me hoiame üksteist ja soovime ainult head
oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta oli väga tuntud teadlane ja tal oli palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole."(lk 23) Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustas ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga.(lk 35) Faust uskus, et oma muredele peab ise lahenduse leidma. Enne Mefistofelesega lepingu sõlmimist tunnistas ta, et ta vihkab elu ning soovib surra.(lk 37)
Keskele värvitud valge täpp sümboliseerib kuuliauku. Sellest sai tuntuim sõjavastane sümbol. Kui võrrelda seda tööd Picasso sõjavastase tööga, siis ainsa sarnasusena saab mainida sümbolite kasutamist, kuid siinkohal sarnasused ka lõppevad – nii stiililiselt, kui ka taustaloo poolest. Picasso kasutas sümbolina mütoloogiat ja figuuri, siis John kasutas selgelt äratuntavaid objekte. Nagu ka siin – lipp, kui USA, kamoflaaž ja auk kui sõda. Guernica väljendas võõra vaenlase kurjust oma rahva vastu, siis Johns kritiseeris oma kodumaa imperialistliku kurjust võõra rahva vastu. Kui Picassol oli rõhk pandud üksikisikule. Johns pani rõhu riigile. Andy Warhol (Pop-Art / 1928-1987). Erinevalt eelevatest kunstnikest ei olnud tema poliitiline looming kuidagi moodi ühiskonnakriitiline, sõja vastane või propagandistlik. Tema poliitilist kunsti on nimetatud mitte- poliitiliseks. Nimelt keskendus Andy Warhol oma poliitilises loomingus
ainult piirini, kus need ei hakka meie komberuumi ahistama. Noored elavad täna ja kohe. Me peame muutma sotsiaalse toe pakkumise noortele paindlikuks. Ühiskond on jõgi. Meie aja lugu on liikumine, minek ja tulek. Iga inimene vajab riiki. Me peame pakkuma oma rändavale kodanikule püsivat suhet riigiga, sõltumata tema asukohast maamunal. Eesti saab pakkuda taskus kaasas kantavat keskkonda. Me peame koos pingutama, et Eestis oleks vähem kurjust. Igaühe mina jaguneb kildudeks, et moodustada kellegi teise minakildudega koos uusi tervikuid. Meie ühiskond on nagu vitstest punutis, kõik läbipõimunud. Õmblusteta ühiskond on see, kus toeks ja abiks on kogukond ning kulusid aitab katta vald. Ühtlaselt hea hariduse ja arstiabi kättesaadavus igas Eesti nurgas on Eesti riigi üks peamiseid ülesandeid. Meie ühise elu hüvanguks saab igaüks panustada neid ressursse, mis tal käepärast
"Timm Thaler ehk müüdud naer" Käisime klassiga 6.-ndal veebruaril NUKU teatris vaatamas etendust "Timm Thaler ehk müüdud naer". Teatritüki lavastaja oli Taavi Tõnisson, dramatiseerija Urmas Lennuk ning teatrikunstnik Marion Undusk. Mulle meeldis eriti kostüümikunstniku töö. Kostüümid olid raamatu toimumise ehk 1930-ndate stiilis ning kõikide tegelaste puhul väga isikupärased. Näiteks parun Taruki riietus rõhutas maagiat ja kurjust ning Timmi kostüüm oli aga tagasihoidlik ning lihtne. Etendusele aitasid kaasa videotaustad, need täpsustasid toimuvat ning tekitasid maagilise õhkkonna. Mulle meeldis ka selle lavastuse rezii, see oli lihtne ning toimiv. Oli kasutatud suuri liikuvaid treppe, millega sai luua erinevaid tegevuspaiku - kergusega leidsin end hipdroomilt, Timmi kodust, laeval, lossis jne. Samuti oli dekoratsioonidena kasutatud pöörlevaid peegleid ning läbipistvaid klaassirme, kust parun Taruk välja ilmus
Diktatuur tundub väga jõhker valitsemisvorm, seejuures demokraatia aga leebem ja parem. Demokraatlikes riikides tohtis rahvas avaldada arvamust, sai osaleda riigi juhtimises(valimiste kaudu), riigis võib olla mitu parteid jne. See on kõik see, mida diktatuuriga riikides esineda ei tohi. Demokraatia on minu arust igati parem kui diktatuur ja loodan, et mina ei pea elama kunagi hirmuvalitsuse all, kuna ei tahaks näha nii palju verd, kurjust, julmust ja kõike seda negatiivset, mis kaasneb diktatuuriga.
valiti puhtalt piirkonna kultuuri eripäradest lähtuvalt. On inimesi, kes ütlevad, et satanistid ei tea, millega nad mängivad. Et maailmas on tegelik, reaalne Kurjus. Et Saatan on reaalselt olemas, et tema ongi Kurjuse Personifikatsioon. Kuid millise taustaga on needsamad üliveendunud kuulutajad? Ilmselt vähem või rohkem kristliku, seega nende jaoks ongi Kurjusel vaid üks ülim nimi- Saatan. Satanist ei eita kurjust, satanist ei eita ka headust, nende mõlema eksistentsi inimeses eneses. Mõiste satanism ja tähendused selle mõiste taga on satanistide endi loodud, see kuulub satanistidele ja nemad määravad, kas see on positiivne või negatiivne mõiste. Satanistid iseloomustavad satanismi nii : Satanism on... ... usk elusse ENNE surma. ...
Ta kogus rahvaviise. Dirigendi töö, andis välja harmoonia õpiku, kirjutas artikleid. Mere teemad tulevad välja tema loomingus ning rahvamuusika. Vene muinasjutud. Tähtsamad teosed 15 ooperit, ,,Lumivalgeke", ,,Tsaari mõrsja", ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", programmilised teosed ,,Seherezade", sümf. Avamängud, sümf., 80 romanssi. Sümf süit ,,Seherezade" Neljaosaline toes ,,1001 ööd" ainetel. 1. osa ,,Meri ja Surbadi laev" 1 teema ,,Sahriari" väljendas kurjust, julmust. ,,Seherezade" õrnust, malbust. 4.osa ,,Pidu Bagdadis ja laeva hukk". Ooperid ,,Lumivelgeke" külmataadi ja kevade tütar. Lumivalgeke unistab minekust inimeste juurde. Kevade ja külmataadi õnne kadestab päikesejumal Jarilo. Ema lubab Lumivelgekesel inimeste juurde minna. Lumivelgeke armub kaupmehe poega ning ta süda sulab. Kuulamine ,,Külmataadi aaria", ,,Lumivelgekese aaria", ,,Vastlate ära saatmine", ,,Skomorokkide tants"
õigema poole.) Temagi puhul peaks lähtuma uskumusest, et leping saatanaga avab tavainimesele kättesaamatud saladused. Mefistofelese iseloomustus enda kohta: ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks." ,,Ma olen osa jõust, kus kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Mefistofelese tegevus on vähetulemuslik seetõttu, et Mefistofeles kui substants esindab kurjust, hävitust, kaost, mis kogu aeg maailmas toimib. Hegel sõnastas olulise dialektika ehk arenguseaduse, mille kohaselt toimub edasiminek spiraali mööda. Uuele tasandile jõudmine tähendab vana eitust, ent mitte selle likvideerimist, vaid olulise kaasavõtmist. Seda on nimetatud ka eituse eituse seaduseks. Fausti vaimne ja moraalne suurus seisnes selles, et Faust oli pidevalt rahulolematu iseenda teadmistega, sealhulgas ka kogu inimkonna teadmistega. Ta oli maksimalist ja tahtis jõuda
Vahel usaldatakse pimesi. See on kui õnnemäng. Kellegi pimesi usaldamine on kui kõhutunde järgimine. On kordi, kus räägitakse maad ja taevad kokku, kuid see vaid tühipaljas jutt. Kerge on uskuda midagi ilusat. Lõpuks istuvad need kergeusklikud välismaal eskortnaistena. Õhtuti on tänavad pimedad ja igasugu kahtlasi inimesi täis. Et ennast kaitsta on igasugu meetodeid näiteks pipragaas või enesekaitse kursused. Maailmas on palju kurjust, mille eest tuleb end kaitsta. Tuleb olla kaval. Poisse tuleb hoolikalt valida ja enda eest tuleks hoolt kanda nagu oleksid printsess.
Millist jumalat oleks Eestile vaja? Eestlane on stereotüüpselt selline, kes ei hooli teistest, vaid pigem keskendub enda heaolule. Põhiliseks mureks on see, kuidas endaga hakkama saada, mitte see, kuidas läheb naabril. Meil jääb puudu armastusest ja hoolivusest, mida nii mõneski teises kultuuris on rohkem. Kui jumalad päriselt eksisteeriksid, siis Eestile kuluks ära armastusjumalanna Aphrodite. Eestis ning kogu maailmas on liiga palju vihkamist ja kurjust, mis järjest kasvab. Üldjuhul ei pane me seda ise tähelegi, kuna elame võrdlemisi rahulikus riigis, samas kui meist idas käivad veel tänapäevalgi jõhkrad sõjad. Tavaliselt on sõdade põhjuseks usundite põrkumine. Ed Krebs on öelnud: ,,Maailm on jagatud relvastatud rühmadeks, kes kõik on valmis genotsiidiks ainult selle pärast, et ei suudeta otsustada, kelle muinasjutte uskuda. Lõpuks tapab religioon meid kõiki." Kuigi ristiusu 5
,,Dorian Gray portree" Basil Hallward, kes oli kinnine ning omaette kunstnik, maalis Dorian Grayst portree, mis muutub järjest rõvedamaks, koledamaks ja kurjemaks.. Ta panustas sellesse maali väga palju iseendast. Ta oli kunstnik, kes oli lummatud Doriani ilust, kunstnik kes armus kirglikult noormehesse. Dorianist sai tema kinnisidee. Ta väärtustas poisi ausust ning puhast südametunnistust. Sellest noormehest sai talle ka muusa, keda ta ikka ja jälle maalis, tõstes Doriani enesehinnangut üharohkem. Dorian aitas Hallwardil mõista tema kunstilist potentsiaali. Nende kahe suurest armastusest, kasvas midagi hullemat. Dorian hakkas Basilist eemale hoidma, ning ühel päeval, kui Basil Doriani juurde läks, anus ta noormeest, et ta muudaks oma elu paremaks ning palvetaks koos Basiliga. Üha rohkem muutub Basil meeleheitele ning segaduses ning närvis Dorian lööb Basilile noa selga, tappes sellega inimese, kes tegi...
Küsimus 1 Epikuros arvas, et jumalad on olemas ning Vali üks: a. nad ei jälgi maailmas toimuvat - seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas Õige vastus! b. nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud c. nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades nende ettevõtmisi) Küsimus 2 Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et Vali üks: a. jumal ei suuda kurjust likvideerida. b. jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat c. headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta Õige vastus! Küsimus 3 Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest Vali üks: a. me ei puutu surmaga kunagi kokku. Õige vastus! Epikuros väitis: "Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid." b. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas
A. H. Tammsaare „Tõde ja Õigus” V NIMI 1. Millal ilmus teose V osa? Teose V osa esmatrükk oli 1933. aastal. 2. Kes on V osas jälle olulised tegelased ja millised nad nüüd oma iseloomult ning käitumiselt on? Andres Paas- Ürgeestilik vaimu- ja hingelaad, kus olulisel kohal on inimese suhe maaga. Pearu Murakas- psühholoogilises plaanis üks keerulisemaid tegelasi. Indrek- romaani kui terviku peategelane. Kõige autorlikum tegelane. Juss- tema käitumist juhib frustratsioon, stresside kuhjumine, mis surub inimese vastu seina. Sauna-Madis- filosoof ja diplomaat saunamehe vammuses. Hr. Maurus- kasvab ajajärgu ja kultuurisituatsiooni sümboliks. Kahepaikne olupoliitik. Krõõt- igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus. „hele heal”, nukrad silmad. Temas on erilist helgust ja kannatlikkust. Mari- kõike unustava ema kujund. Maret ja Liisi- meeste ülemvõimule vastu astuvad naised. Ramilda-Miralda ja Karin- tabamatu naiseli...
maailmatarkusdest leida püüdnud. Fausti tegelaskujule on omane humanistlik roll-soov parandada inimeste olukorda selles maailmas, nagu võib välja lugeda 23.leheküljel Fausti poolt laustust ”Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.” Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev - teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Teoses toodud mõiste „Faustilik hing“ tähendab jumala eitamist. See märgib rahutust, mis sunnib vaatama kaugemale kui silmapiir ulatub ning ootama rohkem kui üks surelik eales väärida saab. See on soov, olla seal, kus meid parasjagu ei ole. Nagu inimsurelikule kohane, ikka soovitakse midagi muud,
otsustab suitsiidi teha. Seda täide viies sekkus Mephistopheles ning sõlmis temaga kokkuleppe – Faust saab nooruse tagasi ja Mephistopholes saab tema hinge. Teades selle loo sisu teadsin, mida oodata sellest. Aga ooperi formaadis seda polnud kogenud. Ooperi solistid, kes jäid silma olid Mephistopheles ja Marguerite mõlemad eri põhjustel meeldisid. Mephistopheles oli särtsakas ja karismaatiline kuid ka samal ajal kurjust tuues etendusse. Tema välimus läks tema rolliga vägagi kokku, kus ta oli pikka kasvu,pikkade juukstega ja tema hoiak ütlesid kohe ära, et ta on alt maailmast. Nähes seda ooperit oli märgata kuidas ta oli kord laval ja kord rõduboksides peaksin mainima, et ta oli päris kärme. Orkester jäi ka silma aga vahest tekkisid momendid, kus polnud soliste väga kuulda, mida nad seal laulavad. Dirigendi töö oli seda reguleerida, kurvastuseks polnud seda väga tähelepanna. Teades seda
Surematud seadused Kümme käsku, tuntud ka kui Moosese seadused või dekaloog, on kogum Vana Testamendi moraali- ja kultuspõhimõtteid. Käskudes õpetatakse meile, mida me peame tegema, mida me teha ei tohi ja millised me peame olema. Enamus nendest käskudest on kasutusel ka tänapäeval, õpetades inimesi tegema vahet halval ja heal. Isegi need isikud, kes ei usu Jumalasse teavad, et kui tahad säilitada oma uhkust, peaksid hoiduma nende käskude rikkumisest. Sa ei tohi himustada oma ligimese naist. Sa ei tohi himustada midagi oma ligimesele kuuluvat. Jumal näeb inimese südamesse ja teab, et kõige kurja allikas on himustamine. Seetõttu hoiatab Kristus, et kes kellegi abikaasat himustab, on südames juba abielu rikkunud. Issand õpetab: "Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest, sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, mõrvamist, abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust...
siiras, võib ka väita, et keegi pole üdini kuri ja õel. Kuigi jah, nende inimeste võitluses hea ja kurja vahel on võitjaks kuri. Koolis kohustusliku kirjanduse nimekirjas olev tragöödia „Faust“ räägib arstist, kes pidas heitlust hea ja kurja vahel. Otsides elu mõtet, andis talle elurõõmu kurjuse kehastus Mefistoteles, kes pakkus Faustile lõbutsemist ja rõõmu. Teose vältel pidas Faust siseheitlust - kas jääda endale kindlaks ja püsida headel radadel, või tunda rõõmu ja kurjust? Lugedes J.W.Goethe filosoofilis-dramaatilist teost mõistsin, et raamat räägib kogu inimsoost ning sellest, kuidas igas inimeses on olemas Faust – mõtlev, kaaluv ning siseheitlust pidav inimene. Johann Wolfgang Goethe on öelnud: „Teel tõe poole peab inimene läbi elama vastandlikkusi –tundma elu tumedamat poolt.“ Sellepärast võibki väita, et kõigi elus tuleb hetk, mil nad tunnevad elu tumedamat pool ja seda, kuidas neist on saanud Faust.
,,Kurjus" Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis
Näen selles suurt probleemi meie kõigi tulevikus. Tänu konfiliktidele suureneb võimalus algavateks sõdadeks ja rahutusteks. Täiskasvanud peavad rohkem väärtustama oma lapsi ning nendega tegelema. Praegu jääb mulje, et intelligentsuse kasvatajateks on põhiliselt ühiskond ja kool. Eetika suudab meist jätta kena mulje, mis õhkab headusest. Miks peaksid inimesed teineteisega halvasti käituma ja neid vihkama? Milleks on vaja kurjust? Tundub, et see näitab meie hingelist nõrkust ning võimetust saada kaaskodanikega hästi läbi. Või hoopis tahetakse elada ebaausalt, kasutada inimesi ära. Elame stressirohket elu. Tihti jääb mulje, et lööme kõigele käega ja üritame lihtsalt kuidagi eksisteerida. Inimesed hoolivad teineteisest aina vähem. Usun, et sellises olukoras sobib avaldada oma tuttavatele rohkem armastust ja hoolivust. Peame üksteist rohkem aitama ning hoidma
TELEVISIOONIS NÄIDATAV VÄGIVALD PÕHJUSTAB KURITEGEVUST Kaasaegses infoühiskonnas on meedial väga suur tähtsus. Noored vaatavad televiisorist palju filme. Enamikes filmides on seos vägivallaga. Kurb, et väikelastele mõeldud multifilmides näidatakse vägivalda ja kurjust. Alles hiljuti avas 18-aastane Soome koolipoiss tule oma kaasõpilaste pihta. Hukkunute hulgas oli ka kooli dirketor. Kurjategija viidi raske peahaavaga haiglasse, kus ta hiljem suri. Pärast selle juhtumi kajastumist Eesti Televisioonis võtsid politseinikud Tallinna ühest keskkoolist kaasa abituriendist noormehe, kes Internetis Soome kooli veresauna tunnustas ja mitmes blogi sissekandes relva ostuks abi palus. Ta tunnustas tapatöö
Süda ei tee vaid tuksuvat heli, vaid hoopiski aitab meil saada arusaamale, mis on hea ja mis halb. Sellepärast tunnemegi vahepeal, et midagi on halvasti. Samuti aitab süda meil tunda rõõmu ja õnne. See on meie südame hääl, mis vaikselt meie elu otsuseid teeb. Inimeste tunded võib võrrelda kui ahelreaktsiooni. Vahepeal oleme me ilmaasjata kurjad ja anname ka teistele sellest märku. Aga kust see kõik alguse sai? Alguse saab see lõputu ahelreaktsioon sinust endast. Kui sinus on palju kurjust, siis on alatihti tahtmine see välja lasta. Võib öelda, et see kurjus, mis on sinu sees, tuli ka ringiga ei kusagilt mujalt kui sinust endast. Võib olla andsid oma kurjuse kellelegi varem edasi ja tema omakorda edasi. Lõpuks tuleb see kõik paha tagasi sinu juurde ja tihti ei saa selle vastu midagi teha. Inimeste olevus ühiskonnas mõjutab ka teisi ja teised mõjutavad oma olevusega ka sind. Kui inimesed
Sümbolistid pidasid oluliseks rõhutada, et kui maailmas ongi midagi püsivat ja absoluutset, siis on see ilu, mida võib näha kõiges ka inetuses, kurjuses, keelatud armastuses ja surmas Armastus on sümb loomingus kirglik ja maine Sümbolistid pöörasid oma tähelepanu nii headusele kui kurjusele, ent kurjus huvitas neid isegi rohkem, sest läbi ajastuse on Saatan olnud põnevam kui jumal. Saatan kehastas sümb arvates ülemaailmset kurjust, mis võib puhastada maailma väikesest kurjusest, mis saadab inimesi nende igapäevaelus. Seega oli saatan võimeline tegema inimkonnale head. Euroopa kirjanduses on sümbolism mõjutanud nt Maeterlincki, O Wilde'i
Kuritegu tegemata selle eest siiski karistada saada on veel halvem kui kuritegu ilma karistuseta. Siis jääb tõeline süüdlane vajaliku karistuseta ning süütu inimene peab tema tegude eest kannatama. Eestis on kuriteo ja karistuse vahelüliks politsei ja kohtusüsteem. Kui kuritegu siiski oma karistuse saab, siis on see kohus, mis õiglase karistuse määrab. Pidevalt pannakse toime mitmesuguseid kuritegusid, maailmas on väga palju vägivalda ja kurjust. Teame, et igal meie teol on tagajärjed, olgu siis head või halvad. Enamus juhtudel järgneb kuritegudele karistus, samas on ka võimalik, et mõni kuritegu jääb karistamata. Mingil põhjusel kohtuvõimu poolt karistamata jäänud kuritöö võib oma karistuse saada hoopis alternatiivsel võimalusel nii- öelda universumi poolt karma. Üldiselt käivad kuritegu ja karistus ikka käsikäes ning need on inimeste igapäeva elust lahutamatud osad.
Ta maksis oma isa surma eest kätte nagu ta oli lubanud. Kogemata tappis ta Claudiuse asemel Poloniuse, kuid isegi see ei pannud teda kõhklema. Ta teadis, et kantsler oli samuti uue kuninga soosingu nimel paljugi õelat ning halba korda saatnud. Seda kõike pidas ta oma armastatud isa reetmiseks. Kokkuvõtteks arvan, et Hamlet oli julge, tegutseja ja teadlik sellest, mida teeb. Talle oli oluline tema isa mälestus ja selle au sees hoidmine. Vaatamata sellele, et selles raamatus oli nii palju kurjust ja õelust, mida pole varem üheski raamatus kohanud, jättis Hamlet siiski hea inimese mulje, seetõttu ta meeldis ka ilmselt rahvale.
Headus ja kurjus Meie praeguses ühiskonnas valtiseb nii headust kui ka kurjust, kuigi vahel tundub et kurjem pool kaalub hea poole üles. Põhjuseid on palju aga üks on kindlasti see et maailmas on palju kurje, ahneid, ülbeid, isekaid, ebaviisakaid ja lihtsalt julmu inimesi, kelle eesmärgiks tundub olevat hea ühiskonna hävitamine. Vahel ju võibki tunduda et reaalne elu on ka nagu muinasjutt, aga ainult selle erinevusega et siin ei pruugi headuse ja kurjuse võitluses alati hea pool võita
Inimene on saladus Meie ümber on palju inimesi, kellega me suhtleme, kuid kas me teame millised need inimesed on sisemiselt, kuidas nad käituvad teatud olukordades. Olen ise kohanud inimesi, kes alguses tunduvad üleolevad, kuid hiljem neid tundma õppides on nad tegelikult väga sõbralikud ja abivalmid. Ning väga hea on sellist sõpra omada. Jane Eyre on üks näide sellest, kuidas võib inimeses olla nii palju headust. Väiksena kaotades oma ema ja isa, oli ta küll väga õnnetu, kuid siiski suutis olla tugev arvestades milline oli tema kasuema ning tema lapsed. Tema ootas armastust ja hellust, aga vastutasuks mõne teo eest mida ta ei teinud, sai sageli kõrvakiilu või suure portsu solvanguid ja süüdistusi kasuemalt. Kõik halvad teod tegi tegelikult hoopis Jane'i kasuema päris lapsed. Nii palju kurjust, valelikkust ja hoolimatust oleks iga lapse muutnud tigedaks ja õelaks. Tema aga suutis kõik viha enda see...
kõvasti tööd tegema ning töö tegemise käigus võib "mõnigi nael seinas kõveraks minna", ehk siis palju asju võib valesti minna. Samas võib ka see nael sümboliseerida autori väsimust, et kõverat naela pole asendatud uuega või vana üritatud sirgeks lüüa. Sümboliks võib selle autoportree puhul lugeda ka autori ilmet, mis on veidike tõsine, kulmud üles tõstetud. See võib sümboliseerida nii varjatud kurjust, kibestumist kui ka mõtlikkust. Autoril seljas olev lahtiste nööpidega triiksärk võib minu arvamuse kohaselt sümboliseerida hooletust, hoolimatust, ükskõiksust. Ükskõiksus võib kajastuda näiteks oma elus püsimise vastu (sest silmus viitab ka surmale), või ka töötamise vastu (sest kõver nael seinas võib samuti samale asjale viidata). Kuid hoolimatuse vastase sümbolina võib lugeda seda, et autoril on juuksed ja
Kuid on noori kellel on vanemad olemas soovivad alatihti just, et nad elaksid lastekodus või kusagil mujal kui kodus. Nende vanemad on joodikud ning paljudes peredes on väga tuntud koduvägivald. Pekstakse lapsi või pannakse neid käituma nii nagu nad oleksid orjad. Kuid mitte keegi ei soovi endale sellist elu ning kahjuks vanemaid ei saa valida. Minu elus on perekond tähtsal kohal, kuna mul on mõistev ema ning hooliv isa. Nad tunduvad küll vahest tüütud ning tekitavad kurjust täis viha, kuid siiski nad on armsad. Nendelt saan eeskuju, armastust ja hoolivust ning nad on tähtsamad kui arvan.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
