Baumgarten on kurjategija. Austatud kohtunik, oponendid ja publik! Olen Sigrid ning olen jaatajate esimene kõneleja. Meie teemaks on siis Baumgarten on kurjategija. Sooviksin lühidalt defineerida sõna kurjategija: Kurjategija- kuriteo ehk süüteo, pahanduse, pahateo toime pannud isik. Tavaliselt järgneb krimaalkaristus. Niisiis, meie esimene argument on: Baumgarten on mõrvar. Näide: Baumgarten tahtis kaitsta enda kui ka naise au, ning lõi linnusefoogti surnuks. Näite seletus: Linnusefoogt tuli Baumgarteni majja ning tahtis, et talle sauna kõetaks. Foogt aga hakkas ilmaasjata tüli norima ning Baumgarten lõi foogti lihtsalt kirvega maha järelikult on ta mõrvar ehk kurjategija.
R.P. McMurphy kurjategija või lunastaja? McMurphyt ei saa kategooriliselt liigitada ei kurjategijaks ega ka lunastajaks. Haigla töötajad pidasid teda päris kindlasti kurjategijaks, sest ta rikkus haigla reegleid ja tekitas ka materjaalset kahju, samuti ei pruukinud tema tegevus hullude vaimsele tervisele positiivselt mõjuda. Hullude jaoks oli ta pigem lunastaja. Vaevalt neil varem seal nii põnev oli olnud. McMurphy oli kohati väga vastutustundetu ja süüdimatule omase käitumisega. Ta ei tundnud kahetsust oma reeglitest üle astumise tõttu ka pärast karistusi, mis näitas, et ta oli enesekindel ja tugev isiksus. Tal oli oma arusaam hullumajast ja selle tegevusest, mida ta ka tugevalt töötajatele peale surus. McMurphy viis hullud bussiga väljasõidule merele, kutsus haiglasse naisi ja smuugeldas sisse ka alkoholi. See jäigi tema viimaseks suuremaks teoks haiglas. Ei saaks öelda, et ta oli hoolimatu ja halb inimene. McM...
üritustele tema läbimõtlematus. Vahe peal tekkis isegi tunne, et on ülekohtune käsitseda McMurphyt kurjategijana, sest tema käitumis maneerid viitasid pigem vaimsele tasakaalutusele kui kuritahtlikkusele. Ta käitus oma tujude initsiatiivil ja filmi käigus ei saanudki ma aru, kas ta mõtles oma tegevuse läbi ka, või ainult tegi, mis parasjagu pähe tuli. Ta ei olnud oma olmeuselt vähemalt selleks hetkeks enam kurjategija, tuleb muidugi nentida fakti, et vangla eest ta ju sinna haiglasse põgenes. Näha oli, et temas oli inimlikkust, kuid selle võrra jäi tal puudu tarkusest. Ühelt poolt oli väga meeldiv näha teda vaimuhaigeid kohtlemas nagu oli ta kohelnud kõiki inimesi enda ümber enne sinna asutusse sattumist, kuid samas tekitasid tema korda saadetud teod trotsi ja tahtmist talt küsida, et kuhu ta oma aju sündides jättis
Väljaotsa Jaan kurjategija või ohver? Jaan oli kindlasti ohver. Ta jäi elu hammasrataste vahele ja püüdis sealt ausalt välja tulla, aga see ei õnnestunud ja kuna ema ja õed-vennad olid näljas ei leidnud ta muud valikut, kui pöörduda kuritegelikule teele. Jaan oli kõige rohkem teiste arvamuse ohver. Ta oli teiste arvamustest väga kergesti mõjutatav. Ta ei tahtnud võta Annilt midagi vastu kui tüdruk seda pakkus, sest tal oli häbi, et ta on nii vaene, et ei suuda oma enese perekonda ära toita. Ta kartis, et inimesed saavad teada ja arvavad temast halvasti, aga ma arvan, et ta kartis ka, et Anni arvab temast halvasti, kui ta pakutu vastu võtab. Talle mõjus rängalt inimeste arvamus, sest ei usutud et ta on aus mees ja ei peta ega varasta. Ta oli alati aus mees olnud ja võib-olla inimeste arvamused lükkasid samuti teda varguse poole. Milleks siis aus olla kui keegi seda niikuinii ei usu. Vaesus polnu...
''Külmale maale'' on Eduard Vilde üks tuntumaid teoseid, mis räägib elu hammasrataste vahele jäänud mehest nimega Jaan Väljaots. Jaan on algusest peale olnud aus ja hea südamega mees, kelle ülesandeks on jäänud toit ära kogu oma pere. Kahjuks aga hakkab tema elu veel rohkem alla käima kui ta armub Annisse mistõttu leiangi, et kõik see suuremat sorti allakäik sai alguse sellest, et Jaan armus Annisse. Mina leian, et Väljaotsa Jaan oli kindlasti kurjategija. Jaan varastas enamasti selle nimel, et tema perel oleks parem elu, kuid ta ei olnud varastanud terve oma elu, tal oli küll halb maine kuid varastanud ta polnud. Jaan sattus halvale teele peale seda kui kohtus kahe kurjategijast mehega ning andis purjus peaga lubaduse, et varastatud kaupa võib tema juures hoida. Järgmisel päeval ta muidugi kahetes seda väga, kuid ei teinud midagi, et seda kaupa tagasi anda ja see kokkulepe lõpetada.
Väljaotsa Jaan oli tavaline inimene, kes äkitselt sattus raskesse olukorda. Ta oli pere ainuke toitja, kuid ta ei saanud sellega olude sunnil hakkama. Kui ta ema haigeks jäi, ei paistnud muud väljapääsu olevat ja ta hakkas varastama. Kas Väljaotsa Jaan oli ohver või kurjategija? On olukordi, kus ei saa enda seisukorra parandamiseks midagi teha. Asjaolud kuhjuvad ja enda käe abil neid õigesti lahendada ei saa. Sellises olukorras oli ka Jaan. Ta jäi haigeks, seetõttu ei olnud ta pikka aega võimeline tööd tegema. Pärast paranemist aga polnud enam tööd saada. Jaan polnud selles süüdi, et töökohti ei ole ja see teeb temast ohvri. Praeguse majandussurutise ajal on olukord
intellektuaalse inimesena, kes ei tee midagi, selle peale hoolikalt mõtlemata. Hamletit võib kutsuda nii kangelaseks, kui ka anti-kangelaseks. Anti-kangelane on ta sellepärast, et ta pole teiste kangelaste moodi, nagu näiteks jumalad kreeka müütides, ta on traagiline tegelane ning inimesed, kes tema ümber on, kannatavad. Kõige rohkem kannatavad Hamleti läheduses olevad Ophelia ning Hamleti ema. Ega ta oma traagilise olemuse pärast kurjategija ei ole, anti- kangelane ei tähenda alati kurjategijat, negatiivse loomuga tegelast. Mina arvan, et Hamlet ei saamingil juhul kurjategija olla. Minu meelest on ta kindlasti selle loo ohver. Ta ei ole süüdi oma isa surmas ning ta ei tahtnudki, et ta sureks, tal polnud võimu vaja. Ainus asi mille pärast oli Hamlet valmis tapma oli kättemaks. Mõrvariks teda ma ka ei tahaksnimetada. Kõik raamatus toimuvad surmad ei ole otseselt Hamleti süü, kuigi ta on valmis
hoolimatult joobes peaga rooli taha, seades ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise, sest see ei õpeta talle puudu olevat vastutustunnet. Lahendaksin selle probleemi nii, et seaduse rikkujal võetakse load ära mitmeks aastaks ning tagasi saab need juhul, kui on läbitud vastavad testid, mis tõestaksid, et inimene on saanud oma veast aru ja püüab seda mitte korrata. Karmim karistus peaks olema ka kuritegude toime panemise puhul. Ma arvan, et kui kurjategija on toime pannud mitu väga tõsist kuritegu, näiteks tahtlik tapmine, on tema psüühika juba üsna sassis ning ta ei anna endale oma käitumisest aru. Sellise inimese ravimine väga häid tulemusi ei anna ning teda on ohtlik hoida vabaduses. Seetõttu tuleks taoliste kurjategijate puhul rakendada eluaegset vanglakaristust, mis tähendab, et nad ei saa mitte mingil juhul vanglast välja enne surma. Rakendaksin rangemat karistust ka alaealiste peal. Kui kurjategija on näiteks 15-aastane, on
See pärineb 19. sajandist ja üheks selle loojaks peetakse inglast Arthur Conan Doyle’i. Edasiarendajatena on paistnud silma tema kaasmaalane Agatha Christie ja prantslane Georges Simenon. Ühel kriminaalromaanil on suhteliselt lihtne ülesehitus. Peamised komponendid on detektiiv, mõrv, mõrvar, kuritegu ja lahenduskäik. Traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, kuritöö uurimine ja lahendus. Kõige tavapärasemateks tegelaskujudeks on ohver, kuriteo uurija ning kurjategija. Kriminaalromaane on kolme liiki – detektiivromaan, thriller ja kohtudraama. Detektiivromaanis on peategelaseks salapolitseinik ja loo sisu seisneb kuritöö avastamises ning selle lahendamises. Detektiivromaan on minu arvates ilmselt üks põnevamaid ja kaasahaaravamaid. Thriller keskendub pinge ja põnevuse loomisele ning selle üleval hoidmisele. Thrillerist leiab vastupidiselt põnevikule tunduvalt rohkem tõsist vägivalda ning lugu kulgeb küllaltki kiiremini ja intensiivsemalt.
Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt Kriminaal romaan ja igasugune muu põnevusromaan: katkestamised pinevail kohtadel,
a, saab valida alates 18. a, ei tohi takistada Eestisse asumast ega saata riigist välja. Inimõigused on iga inimese õigused, olenemata tema soost, rassist, usulisest taustast. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Filosoofia Teema: Utilitarism Näidisküsimused: Millised probleemid võivad Sinu hinnangul tekkida, kui seadusandlus lähtuks utilitaristlikest põhimõtetest? Utilitaristlikust vaatevinklist tuleks kurjategija karistamisest loobuda juhul, kui see ei vii loodetava tagajärjeni. Kas oled selle väitega nõus? Põhjenda oma arvamust! Materjal: õpik lk 312-318 Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Moraalse valiku parim lahendus on selline, mis toob võimalikult palju kasu võimalikult paljudele inimestele, kusjuures see kasu oleks jaotatud võimalikult võrdselt
selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.
Barker võttis kaltsu kaasa et seda uurida , Berta ja Mathias aga suundusid politseijaoskonda . Bertal meenus et sellel kaelakeel Michelle kaelas on küljes jälituskiip . Usinalt hakkas Mathias otsima kiibi asukohta . Siis helistas talle Barker , kes teatas , et kaltsul olevad näpujäljed kuuluvad Yannele . Kõik 3 olid väga imestunud , et miks oleks pidanud Yanne Michellei röövima .?? Kuid sellel polnud hetkel tähtsust , oli vaja leida Michelle ning kurjategija , küll ta hiljem seletust annab . Mathias leidis kee asukoha , ning nad suundusid sinna . Aadress oli Bertale kuidagi tuttav ... Muidugi , seal elas 1 michelle kasvatajatest , Marie . Nüüd Võis arvata , et kurjategijaid on vähemalt 2 , kui mitte rohkem . Samal ajal , kui Berta , Barker ja Mathias Marie kodupoole sõidsid , olid Tody ja Jonny lõpuks otsustanud siiski keed mitte osta ja kuna neil hakkas Michellest kahju , siis nad üritasid teda köitest tema käte ümber vabastada
lõppeb vigastustega, eelkõige sellepärast et 70% ohvritest pole kunagi kellelegi midagi rääkinud, sellepärast et 70% nendest kes usas 1977 aastal vägivaldsetes kuritegudes süüdi mõisteti kasvasid üled vägivaldses keskkonnas, eelkõige sellepärast et euroopas on ja 5 ja maailmas iga 3 inimene langenud vägivalla ohvriks. Viktimoloogia on siis õpetus kuritoe ohvrist. Kuritgun kui sotsiaalne suhe eeldab siis kahe poole olemasolu- nendeks on siis kurjategija ja ohver. Enamasti saab avalikku tähelepanu nendest ükspool-ja selleks on kurjategija. Kui Ohver saab ka tähelepanu aga see ei pruugi olla heas toonis- tihti vaadatakse ohvrit kui nõrka, naiivset inimest ja kurjategijat kui tugevat, kavalt isikut. Enamasti kyll kui väärastunud aga siisiki kedagi kes erineb hallist massist. Taoline suhtumine võib tulla ajaloost. Tuntud on veritasu ehk siis kättemaksmine kirjateh´gijale ohvri või ta lähedaste poolt
..................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................3 Meetod..............................................................................................3 1.TULEMUSED.......................................................................................4 1.1 Ohvri otsimise meetodid.............................................................4 Esimene faas: kurjategija rutiinsed tegevused ohvri leidmiseks....4 Teine faas: jahtimise paiga valik.....................................................4 Kolmas faas: ohvri valimine............................................................5 1.2 Ohvri ründamise meetodid..........................................................6 Neljas faas: lähenemise meetodid.................................................6 Viies faas: ründamise asukohta valik.............................................6
mõistete definitsioonid. Ebaeetilise all mõtleb autor antud juhul midagi, mis ei vasta heakskiidetud sotsiaal- või ametialastele standarditele. Eetilise all aga eelnevas kirjelduses nimetatule vastavust. Teema paremaks avamiseks ja autori seisukohtade põhjendamiseks on alljärgnevalt toodud kaks näidet, mis viimase veendumust toetavad. Esimene neist tänasest päevast ning teine pea saja aasta tagusest perioodist tulenevalt. Esmalt näide politsei tööst kurjategija süüdimõistmisel või tabamisel. Olukorras, kus politsei saaks ja võiks kasutada kurjategija tabamisel ja süüdimõistmisel ainult eetilisel teel hangitud teadmisi, oleksid kurjategijad suure tõenäosusega enamikel juhtudel vabaduses või jääks muu karistuseta. Seda seetõttu, et on ju tavapäraselt ebaeetiline hankida teadmisi salajase pealtkuulamise teel või teatud situatsioonides psühholoogilist manipulatsiooni kasutades või esitades muid erinevaid
pole reaalne, nt 93-94 %, mis pole reaalses elus võimalik. See kui registreeritud kuritegevuse arv kasvab ja absoluutarv langeb, siis see näitab, et õiguskaitse ametnike tegevuses on midagi valesti nt 80ndate lõpp ja 90ndate algusaastatel, kui vahetati ametites inimesi välja ning polnud palju kvalifitseeritud inimesi leida. Kuritegude avastamine on stabiilselt 50% juures püsima jäänud, see on siis sellest summast, mis politseisse laekub. Tüüpiline kurjategija on meesterahvas 16-24 a. meil saab kuritegeliku aktiivsuse haripunkt varsti läbi. Registreeritud ja lahendatud asjade protsentuaalne vahe on väga suur ning kohtusse jõudnud asja on neist veelgi vähem (oportuniteediga lõpetamised nt). Tellinn ja Ida-Virumaa on kõige suurema kuritegevus elaniku kohta ning Hiiumaa ja Saaremaal kõige madalam, seal on Harjumaast 4 korda väiksem see number 10 000 elaniku kohta.
Variant B Küsimused: A) Mis sai pärast Oidipuse sünniloo teadasaamist? B) Mida palus Oidipus Kreonilt? 1. Iseloomusta ja põhjenda peategelase käitumist ja elust arusaamist. Kuidas muutub teose käigus (näited, tsitaat) 2. Võrdle Oidipuse ja Kreoni too välja erinevused ja sarnasused 3. Kumb meeldib rohkem?Miks? 4. Missuguseid tõekspidamisi rõhutab koor? 5. Kas Oidipus on kangelane või kurjategija? Vastused: A) Kui lõpuks selgus Oidipuse sünnilugu, siis Iokaste lukustas ennast oma tuppa, nuttis ning hljem poos end ülesse. Oidipus torkas endal silmad peast välja ja lasi ennast saata Maapakku. B) Oidipus palus Kreonil oma tütreid kaitsta ja nad viimast korda lossi tuua, et neid katsuda. 1.Peategelane Oidipus oli mõistlik ja sõnapidav mees. Kui ta sai teada, et tema isa tapeti, siis tahtis ta kurjategija maapakku saata ja silmad peast torgata
enda teo eest vastutama - tema suhtes ei kohaldata karistust. Näiteks kui mingisugune isik ründab teist, mille peale rünnatav hakkab karjuma ja osutab vastupanu ning seejärel ründaja otsustab enda ründeobjektiks olnud isiku ründamisest loobuda, kuid rünnatav hakkab talle järele jooksma - saab ta kätte ja peksab näiteks vaeseomaks - siis on ilmselgelt piirid ületatud. Hädakaitse korral peab arvestama ka seda, millega kurjategija ründab: kui keegi varastab näiteks käekoti ning rünnatav seejärel jookseb talle järele ja annab nuga, siis on jällegi piirid ületatud, sest rünnatav kasutas enda vara tagasi saamiseks vahendit, millega võib inimesele väga rasked tervisekahjustused tekitada, kõige hullemal juhul ära tappa. Ründe algmomendiks peetakse hetke, mil rünne vahetult, reaalselt ähvardab toimuda ning hädakaitseolukord kestab seni, kuni ründe oht on reaalne
Oletatakse, et mehe pani vastavalt käituma naise liiga paljastav riietus või vale arusaam. Kuid enamus juhtudest on tegemist siiski ahistaja survestamise ja manipulatsiooniga. Pärast traumaatilise sündmuse läbielamist tunneb inimene peale ahastuse tihtipeale ka hirmu, häbi ja ebamugavust delikaatsest teemast rääkida. Kohtuprotsessi käigus otsustatakse aga tugevama ja veenvama argumendi kasuks. Sellel hetkel kasutab kurjategija ära oma head manipuleerimisoskust ja nii jääb süüdlane tihtipeale karistamata. Näiteid, kus kurjategija on oma tegevusega aastaid puhtalt pääsenud on palju. 2017. aasta oktoobris avalikustati Ameerika filmiprodutsendi Harvey Weinsteini üle 30 aasta vältel tekkinud ahistamissüüdistused. Esimesed pretensioonid mehe kohta ilmusid avalikult New York Timesis ning tänaseks on üle 80 naise kaevanud mõjuka Hollywoodi filmiprodutsendi
Wilsoni maja ümbrust. Ta koputas oma jalutuskepiga vastu teesillutist ning astus ukse juurde ning koputas. Ukse avas noor mees, Vincent Spaulding. Holmes küsis talt teed kontserdisaalini ning lahkus. Watson ja Sherlock läksid lõunat sööma ning siis kontserdile. Sherlock selgitas Watsonile, miks ta Wilsoni poe uksele koputas. Ta oli kontrollinud Vincent Spauldingu isikut. Sherlocki kahtlused olid osutunud tõeks. Vincent Spaulding polnud tegelikult tema ise. Ta oli ohtlik kurjategija. Spaulding oli kaevanud Wilsoni poe keldris, kuna tema püksid olid mullased. Kontserdi lõppedes käskis Holmes Watsonil homme õhtuks Baker Streetile tulla ning oma püstol kaasa võtta. Sinna saabudes nägi Watson Holmesiga veel kaht meest. Üks neist oli Peter Jones, kes oli Scotland Yardi politsei ülem, teine oli aga panga direktor mr. Merryweather. Nad sõitsid troskaga panga ette ning sisenesid vaikselt tagauksest. Panka oli hiljuti toodud hoiule Prantsuse kuld, mida asuti ka kaitsma
kellegi süütu alla ajanud, kes oli valel ajal vales kohas. Elus võib tulla ette igasuguseid olukordi, kus pole aega pikalt mõelda, kuidas käituda või mida teha. Andestatavaks kuriteoks võib lugeda ka rünnaku ohvriks sattunud inimese kaitsmist. Näiteks jalutad õhtul tänaval ja näed pealt röövi või kaklust ning otsustad hädas olijat kaitsma minna. Vahele sekkumise käigus võid ründajat tahtmatult niimoodi vigastada, et hoopis sinust endast saab kurjategija. Kuna eesmärk oli kurjategija peatamine ja nõrgema abistamine, siis sellises olukorras toimunud kuritegu on andestatav. Kokkuvõtteks arvan mina, et sageli on teadmatuses sooritatud kuriteod andestatavad. Kuid alati tuleb ikkagi hinnata konkreetset situatsiooni. Ei ole mõtet aastaid kellegi vastu viha tunda ja süüdistada, see kurnab vaid ennast. Kui kuritegu on sooritatud teadmatuses ja tahtmatult, siis on inimesele kõige suuremaks karistuseks tema enda süümepiinad.
Surmanuhtlus Eesti loobus surmanuhtlusest, et Euroliitu saada. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Eurovangla on mugav koht, see ei ole nõukogude vanglaga võrreldavgi
vastuoluseks. (ibid.) Salvatore suri 27aastaselt. Ta oli noormees idealistlikute põhimõtetega, kelle unistuseks oli tema kodumaa ehk Sitsiilia iseseisvus. Mõned väidavad, et ta oli lindprii bandiit ja halastamatu tapja. Teised väidavad, et ta tappis ainult siis, kui ta pidi seda tegema ning just nemad pidavad teda heategevuslikuks meheks, kes võitles oma riigi heaks. (ibid.) Akadeemiliste allikate kujutlus: kurjategija Üritades vastata püstitatud põhiküsimustele, esialgu peame selgeks saada kes on bandiit ja kurjategija. Bandiit ehk brigantaggio relvastatud röövel; jõugu liige (EKKS). Kurjategija kuriteo toime pannud isik või pahateo, pahanduse sooritaja (EKKS). Dickie John artiklis ,,A Word at War: The Italian Army and Brigandage 18601870" leiame vastust bandiidi ja kurjategija küsimusele.
Durkheim oli seisukohal, et kuritegevuse täieliku kaotamisega ei toimuks ka arengut. Näiteks sõjatööstusest, mis oli algselt mõeldud ,,vastase" hävitamiseks kasvasid välja avastused mis jäänuks tegemata, samuti kõrgtehnoloogia. Kriminaalse käitumise paradigma sündis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses. Kriminaalsuse seletamisel suureks teerajajaks sai itaalia vanglaarst- psühhiaater ja kriminoloog Cesaere Lombroso (1836-1909) ja tema nö. ,,sünnipärase kurjategija" teooria. Uurides oma eluajal üle 11 000 kurjategija põhjendas Lombroso oma töös ,,Kuritegelik inimene" inimese kriminaalset käitumist anatoomiliste iseärasustega. Tugeva kriitika ja omandatud kogemuste najal tuli tal oma seisukohti siiski muuta ja tunnistada, et on olemas ka teistsuguseid kurjategijate tüüpe. Siiski on tänasessegi päeva kandunud tema arusaam sellest, et inimese käitumist mõjutavad väga paljud erinevad faktorid.
vangide eluga toimetulemist ja tema uueks sooviks on tagasi saada omasuguste sekka, kohta, kuhu ta sobib ja kus koheldakse teda võrdväärselt. Selleks tuleb aga toime panna uus kuritegu. Vangla funktsioneerib hästi ainult siis, kui karistusseadus on piisavalt karm ja suudab tõesti panna vange oma tegude üle järele mõtlema. See väljenduks kindlasti pikemates vanglakaristustes. Eestis paraku sellest rääkida ei saa. Näiteks näitab televisioon, kus olukord vajab rangeid meetmeid kurjategija ohjeldamiseks, kuid leebe või valesti tehtud seadusandlus pigem õigustab ja kaitseb rikkujat . Raadiosaadetes kuuleme, kuidas varem kolm korda tapmise eest karistust kandnud inimene uue kuriteoga hakkama sai. See on ilmselge tõestus selle kohta, et lühikesed vanglakaristused peaks kasvatama inimest küll ümber ja mõistma omi vigu, aga kahjuks toimib see ainult negatiivses suunas. Olles viibinud
3. Preventiivne/profülaktiline ärahoidev, tõkestav. Tegeleb ühiskonna kuritegevuse reaktsioonide ja ühiskonnapoolsete kuritegevusele reaktsioonide uurimisega. Profülaktiline aspekt kõige lähedasem kriminaalpoliitika paljuski kattub preventiivne profülaktilisega. Uurib haigusi, nende põhjusi, püüab aru saada. Karistus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid ta peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida. Üldpreventiivse teooria kohaselt kurjategija on kohe tegemas süüteo toimepanemise otsust. Talle avaldab mõju hulk motiive, millest osa räägib poolt ja osa vastu. Ühel poolel on süüteole õhutavad motiivid, nt kättemaks, viha, ahnus vms, teisel pool aga pärssivad motiivid nagu sünnipärane vastumeelsus igasuguse vägivalla vastu või kavatsusega omandatud kalduvus oma kirgi alla suruda. Otsus kujutab endast sel juhul niisuguses motiivide kogumis sisalduvate tõukejõudude koosmõju tulemust
Fjodor Dostojevski Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud juuratudeng, keda ümbritsesid võlad. Ta oli omadega nii kitsikuses, et ei suutnud korteri üürigi tasuda. Viimases hädas leidis Raskolnikov lahenduse mõrva näol. Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ehk pandimajapidaja Aljona Ivanovna, et oma rahaprobleemidele lõpp teha. Lisaks uskus ta, et teeb sellega inimkonnale head, kui üks kurjategija jääb vähemaks. Raskolnikov soovis end ka mõneti proovile panna seesuguse kuriteo sooritamisega, sest tema üks mentoritest Napoleon, ei kohkunud ealeski ühegi takistuse ees ning ta tahtis temaga sarnaneda. Sonja Marmeladova oli sügavalt usklik ning pooldas religioosset elukäsitust. Olude sunnil pidi ta aga minema prostituudi teed, et aidata oma perekonda rahaliselt. Põhjuseks oli eelkõige tema isa, kes perepeana ei tulnud toime oma kohustustega ning uputas muresid viinaklaasi.
.........................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s.t kindlaks teha riskirühmi ja "töötada" nendega.
näiteks : kas tegu oli enesekaitsega, ehk siis kannatanud oli mingil viisil kuriteo toimepanijat ähvardanud või vigastanud, ja see tegu oli enesekaitseks. Kuid kõik selle selgitab muidugi välja juba politsei. On väga palju põhjuseid , miks mina olen surmanuhtluse poolt. Aga selle poolt olen ma ainult siis kui tegu on mõrva või piinamisega, väärkohtlemise või ärakasutamisega, ühe sõnaga öeldes kuriteoga. Nagu eelnevalt juba nimetasin siis kurjategija saab õiglase karistuse, selle, mille ta on ära teeninud. Aga on veel põhjuseid. Vanglad on ju niigi ülerahavastatud. Paljud inimesed ootavad oma karistusaega juba piemat aega, et vabaneks mõni kohta vangalas. Tänu ülerahvastatusele ka lastakse kurjategijaid varem vanglast välja. Kui kriminaalkuriteo toimepannutele määrata surmanuhtlus, siis meie ühiskond muutub palju paremaks. Inimestel on kindlustunne, et ta ei saa kunagi enam ühtki kuritegu toime panna. Keegi ei pea enam
Toetudes Helve Kase ja Iris Pettai uuringule1, võib vägistamist liigitada järgnevalt: 1. vihavägistamine; 2. üleolekuvägistamine; 3. sadistlik vägistamine; 4. seksuaalse rahulduse vägistamine. 2.1.1 Vihavägistamine Vihavägistamise ohvriks on pigem juhuslik ettesattuja. Kuriteo toimepannud isik on tavaliselt vaenulik naiste vastu ja oma tegu põhjendataksegi tavaliselt viha ja põlgusega naiste vastu. Kurjategija võib olla eelnevalt karistatud vägivalla kuritegude eest ja seepärast on rünnak ohvri vastu tavaliselt julm ning ettekavatsematu. Ohvri suhtes kasutatakse rohkesti füüsilist jõudu (harvem relva), mille tagajärjel on ohvri kehal selged vägivalla jäljed. Vägivallaakti pikkus on lühiajaline. 1 H. Kase ja I. Pettai Naistearstile naistevastasest vägivallast Tallinn 2006 4 2.1
Võimalikud lähenemisviisid: 1. Kuritegu kui sotsiaalne kahju (nt Edwin Sutherland) 2. Kuritegu kui inimõiguste rikkumine (nt Herman ja Julia Schwendinger) 3. Sisuliselt puudub vahe hälbiva käitumise ja kuriteo vahel. Seda, millised teod saavad kuriteo staatust määratlevad need, kelle käes on võim (konfliktiteooriad) Kriminoloogia uurimisained: n Kuritegevus kui ühiskondlik nähtus n Kuritegelik käitumine ja kurjategija isiksus n Kuritegevuse kontroll Klassikaline koolkond Cesare Beccaria n Valgustamisfilosoofia mõju n Õiguses praktiseeritav julmus sundis teda loobuma juristi karjäärist n 1760 sattus vanglasse mõneks kuuks - katsus abielluda vastu oma isa tahet n Raamat “Kuriteost ja karistusest” ilmus anonüümselt Põhimõtted: n kuritegusid on parem ennetada kui karistada n Selleks, et kuritegusid ennetada, peavad seadused olema selged n
Minu isiklik arvamus on surmanuhtluse pooldamine kuna paadunud mõrvareid ja lastepilastajaid ei ole võimalik ümber kasvatada ja parem oleks nad ühiskonnast igaveseks kõrvaldada kuna sellised inimesed kordavad oma tegusid ikka ja jälle. Vangistus on selliste jaoks liiga leebe karistusviis, seal on neil võimalik edasi eksisteerida ja armuandmist taotleda, mis võib nad igapäevaellu tagasi tuua, kus neil on võimalus oma kuritegude sooritamist jätkata. Teine poolt väide ütleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist korda kuritegu sooritada (nn igavene teovõimetus) (Espersen 1997). Riik peab kaitsma ühiskonda ja individuaale. Surmanuhtlusega kaitseb riik ühiskonda ohtlike kurjategijate eest. Mõrvari hukkamine on ainus võimalus tagada uute tapmiste toimepanemist ning see kaitseb süütuid elusid. Valida on, kas säästa mõrvari elu või suurendada süütute tapmisohtu. Ilma surmanuhtluseta, ainult eluaegsa vanglakaristusega, pole tagatud, et vang ei tapa uuesti.
Mõeldava vald asjad, millele saan mõelda. Päike, looduslikud asjad, nende varjud. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassia kujutlemine sellest, mis on tõeline teadmine tavateadvuse jaoks. Seaduspärasused varjude vahelduses. Nt: Õiglus, et Sokrates pannakse vangi, kuna ülempreester ütleb nii (ma tegelikult ei tea). Pistis uskumise tasand. Varjudest tehislike elementide juurde liikumine. Nt: Sokrates pannakse vangi, kuna ta on kurjategija (ma ei tea, kas ta on kurjategija, et kas ta on süüdi). Dianoia tegelik teadmine. Looduslike asjade varjud, tegelikult olemas olevate asjade koopiad, ka matemaatilised objektid. Nt: Ma usun, et ma tean, miks kurjategijad vangi pannakse. Noesis see tegelikkus, mis kunagi ei muutu. Looduslikud asjad koopajutus need on ideed. Nt: Kui tean, mis on õiglus, saand aru, miks Sokrates tuleb vangi panna. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada
Eikassia kujutlemine, kõik see, mida tavateadvus peab tõeliseks teadmiseks. Oskus ennustada, millisele varjule järgneb missugune. Varjude vahelduvuses seaduspärasuste nägemine. Õiglus on see, et Sokrates pannakse vangi, sest ülempreester ütleb nii. Pistis uskumise tasand, ma juba liigun varjudest tehislike elementide juurde, mis neid varje heidavad ja kunstliku valguse allika poole tänu millele neid varje heidetekse. Sokrates pannakse vangi, sest Sokrates on kurjategija (me ei tea, kas Sokrates tegelikult on kurjategija). Dianoia tegelik teadmine, loodulike asjade varjud. Olemas olevate asjade koopiad. Matemaatilised objektid. Ma tean, miks kurjategijaid üldiselt (k.a. Sokrates) pannakse vangi. Saan aru, miks on mõistlik, et Sokrates vangi läheb. Sellegi poolest ei tea ma veel õiglusest midagi. Noesis tegelikud asjad, see, mis on tegelikult, mis ei muutu. See, mis ei näi vaid on ja on see, mis ta on. Looduslikud asjad ideed
" abstraktsust kahel erineval viisil. Esimene võimalus on abstraktsust mõista kahte erinevat objekti või nähtust samastades. Selle kohta on tekstis hea näide mõrtsuka loo põhjal. Tihtipeale sildistatakse halva teoga hakkama saanud inimest koheselt halvaks. Hukkamõistetu ei saa enda kaitseks midagi öelda ega põhjendada, miks ta seda tegi. Igal käitumismaneeril on põhjus, kuid tihtipeale see üldust ei huvita. Artikli kurjategija näite põhjal on selgelt aru saada, kuidas rahvas mõistab hukka ka daami, kes nägi mõrvaris midagi rohkemat kui lihtsalt halba inimest. Teised isegi ei suvatse mõtiskleda hukkamõistetu üle pikemalt, nende jaoks on kõik selge (sest nad hindavad inimest esmapilgu järgi ja rohkem polegi nende jaoks vaja). Teine võimalus on abstraktsust mõista kui ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle (ehk kantakse mingi eseme omadus inimesele üle). Siinkohal on
korrarikkuja, mis peletaks teised inimesed tagasi mttest midagi samalaadset korda saata. On tehtud lugematu arv uuringuid, kuid kski neist pole testanud, et surmanuhtlusel oleks testi mjus hirmutav toime. Tegelikult on hoopis vastupidisele osutavaid mrke: vgivaldsetel kttemaksumeetmetel vib olla negatiivne mju hiskonna moraalile ja nii vib surmanuhtlus hoopistkkis suurendada vgivaldsust ning muuta hiskonna brutaalsemaks. Teine pooltvide tleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist korda kuritegu sooritada (nn igavene teovimetus). See on kll ige, kuid teistel karistusvormidel, mis isoleerivad kurjategija hiskonnast, on surmanuhtluse ees vhemalt ks eelis. Nimelt aitavad nad kasvi osaliselt vltida igusssteemis kigest hoolimata ette tulevate eksimuste osutumist saatuslikuks. Surmanuhtlus aga kustutab nii nende eluknla, kes on ekslikult sdi mistetud, kui nende oma, keda vinuks rehabiliteerida
§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§ Demokraatliku kohtupidamise üldpõhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikkus kohtumõistmine ja protsess toimuvad kehtivate seaduste põhjal. · Kohtu sõltumatus ja erapooletus Tsiviilasi Kriminaalasi Kahe eraisiku vaheline Kohtuprotsess arvatava vaidlus. kurjategija üle. Pooled: Pooled: Hageja avalduse e hagi Süüdistaja prokurör, kes esitaja esindab riiki Kostja vastab hagile Süüdistatav teda kaitseb Mõlemat poolt võib advokaat. esindada advokaat. Nt: abielulahutus, võla Nt vargus, röövimine, sissnõudmine, vaidlus avaliku korra rikkumine, päranduse üle jne. keelatud majandustegevus jne
vähe õiguspsühholoogia valdkonnas kasutatud. Selle põhifunktsioon on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks, oluliste tunnetusteoreetiliste ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide tõstatamine ja lahendamine. Filosoofilist kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni 20. sajandi alguseni järgmised aspektid: · Kriminaalpsühholoogia oli liialt seotud psühhopatoloogiaga, st kurjategija käitumises nähti eelkõige haiguslikkuse ilminguid. Tulemuseks oli see, et normaalse vaimselt tervete kurjategijate isiksuse ja psüühika uurimine jäi tagaplaanile. · Loodeti luua mingit erilist kurjategija psühholoogiat, nähes kriminaalses käitumises väga erilist käitumist oma kindlate seaduspärasustega. Tegelikult peab kurjategija käitumine olema seletatav üldiste psühholoogiliste seaduspärasuste kaudu, sest kurjategija on
Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp; • „Kahtlaste“ vangistamine; • hirmuvalitsuspoliitika; • terror; • tsentraliseeritud parteiaparaat
kuulutada ,et otsekui oleksid nad ahvistki madalam rass. Leidus jälle kes muutis teooria mustanahaliste vastu ja tõi välja täiesti ajuvabad lahendused,nagu näiteks ,et mustanahalistel imikutel toimub areng kiiremini kui valgetel ja selle tõttu on mustad vähem neoteensed, ehk nad kaugenevad kiiremini loote staadiumist. Sealses peatükis toodi välja ka teine argument ,et kriminaalsus on sünnipärane ehk sünnitakse juba kurjategijatena. Näiteks toodi ka välja kurjategija põhijooned milleks olid näiteks : suur lõualuu, kõrged põsenukid, suured silmakoopad, tatoveerimine. Jäi mulle meelde teadlane Lombros kes pani oma teooriaga väga paljud süütud inimesed trellide taha . Lombros oli mees kel oli lausa kinnisidee ,et kurjategija peab olema seotud loomadega (metslastega) . Esialgsed uurimised küll ei annud talle mingeid seoseid ahvi ja kurjategijaga aga mida rohkme ta uuris seda hullemaks ja jaburamaks läks tema teooria. Ta leidis looduses kui suure
viibida). 2 Suur osa vägistamisi pannakse toime korterites, isiklikes suvilates või majades. Võõraid naisi vägistatakse üldkasutatavates kohtades õhtusel või öisel ajal. Just sellised kuriteod lõpevad sageli tapmisega või ohvri paljaks riisumisega. VÄGISTAJAD Seksuaalsete kallaletungide sisemised põhjused on seotud kurjategija ettekujutusega iseendast, mina-kontseptsioonist, aga samuti vajadusega saada maksimaalne rahuldus ja kinnitus oma isiksusele. Seksuaalse vägivalla kasutamisega lahendab kurjategija enda jaoks kõige tähtsamat ülesannet õigustab enda eksisteerimist just sellisena nagu ta on. Kurjategija õigustab eksisteerimist just iseendale, tema olemuses on tõusnud esikohale seksuaalsfäär. Seepärast on tal vaja leida tunnustust selles sfääris. Sageli see tal ei õnnestu. Küsitlused
KRIMINAALJUTUD TUNNUSED: kuriteoavastamine süüdlase tuvastamine peategelane nutikas detektiiv KOHUSTUSLIKUD KOMPONENDID: juhtum ja sellega seotud tegelased kuriteo detailid juurdlus lõpplahendus kurjategija avastamine DETEKTIIVI OMADUSED: Jahmatav kiirus Enneolematu taiplikkus Hämmastav järjekindlus Kiire otsustusvõime Haruldane tähelepanelikkus Kadedust tekitav loogiline mõtlemine SÜÜDLASELE OMASED JOONED: Ilmub tegevustikku loo alguses on oma kuriteo läbimõeldult planeerinud ... ...ja teostanud temal lasub kõige väiksem kahtlus kuskil on ta siiski vea teinud lõpuks kurikael tabatakse KUULSAID DETEKTIIVE lastekirjandusest: KalleBlomkvist
Nende partnerid ja ühiskond võtab need protestid meeleldi omaks, saamata aru, et ei ole olemas sellist asja nagu tüüpiline pedofiil ja et pedofiilne käitumine võib ilmneda tegelikult igas olukorras. Pedofiilidele pakutaval "ravil" ei ole neile muretut äraelamist võimaldava elu pakkumise ega nende stressi leevendamise eesmärki. Kaasaegsed ravitehnikad, eriti tunnetuslikkäitumuslikud teraapiad, tagasilanguse preventsiooni ja farmakoloogiliste meetodite eesmärk on teha kurjategija vastutavaks oma tegude eest, vähendada tema hälbelise seksuaalse virgumise taset ja arendada strateegiaid, tegelemaks olukordadega, kus ta taas riskib kuritegevusega. Eduka ravi mõõdupuuks ei ole mitte õnnelik kurjategija, vaid pigem turvaline ohver. Kaasaegsed ravitehnikad on imetlusväärselt edukad. Pikaajalise ravi läbiteinute retsidivismi tasemeks loetakse 6%. Ravimata isikute retsidivismi tase on, aga tunduvalt kõrgem, -35%.
Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem hakkavad nad juba uskuma ja mõistma, et asi polegi nii hull ja hirmus, kui nad alguses arvasid. Ja nad saavad ime-hästi lapse kasvatamisega hakkama. Mitte keegi ei usu ega taha uskuda, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata, et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. See on inimeste arvamus asjast. Kuid enamasti see nii ei ole. Tuleb ette perekondi, kus kasvavad tublid ja iseseisvad lapsed, kes saavad alati ise endaga hakkama ja kui neil on abi vaja, ei pelga nad seda ka enda vanematelt küsida. Mõnikord sõltub ka sellest, milline on lapse käitumine ja iseloom, tema
soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Alkoholism ja narkomaania Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism. Kuid käibiva RHK-10 järgi oleks õige termim alkoholsõltuvus. Kuritegevus Kuritegevus on kuritegude toimepanemine. Kuriteo toimepanija on kurjategija. Üldiselt loetakse tänapäevase kuritegevuse peamiseks allikaks suhtelist vaesus. Kuritegu on raske seaduserikkumine. Tänan kuulamast!
Inimese maine kujundamiseks kasutatakse negatiivse varjundiga nimetust. Keegi kuulutatakse kellekski põhjendusi esitamata. Sildid võivad olla näiteks: eetilised (rongaema) poliitilised (kommunist) juriidilised (pettur, varas) jne jne sädelev umbmäärasus Esineb nii otseses sõnakasutuses kui ka tekstide üldises ülesehituses. Liialdatakse õilsate mõistetega, kasutades neid inimesest rääkides valimatult. Näiteks: "meie kodumaa rajaja ja vaimne isa"; "kurjategija kui vaba turumajanduse produkt ja demokraatia alustalade kõigutaja" enesekindel väide Antakse suuliselt edasi vastava hääletooniga, tekstis kindla kõneviisiga, kuigi väidet oleks vaja ka tõestada. Näide: "asjatundjad (või nt briti teadlased) väidavad, et 61%-l esineb vähem kaariest" "omad poisid" Selle võttega püütakse vähendada distantsi auditooriumiga, end publikuga samastada. Näidata, et ka esineja on inimene. ühine platvorm
kevadel vanglas. · Hitleri meelest pidi Saksamaa saama suureks,tugevaks ja jõukaks. · Aaria rass,mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslas,pidi muutuma maailma valitsejaks. · Natsionaalsotsialistide eesmärk oli nn. uue korra loomine,mis tähendas · demokraatia · kommunismi, · juutluse kõrvaldamist Natsionalistlik õpetus · Rassisilise puhtuse tagamine. · Abiellumine võõra tõu esindajatega keelati. · Vaimuhaige ja kurjategija ei tohtinud saada lapsi. · Selleeest pidid tervetel naistel lapsi rohkem sündima. · Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu. · Riigivõim sai endale õiguse sekkuda õiguse inimeste ellu. Diktatuur · Loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. · Need pidid üles näitama täielikku ustavust juhile. · Kui pruunsärklastel relvad ära võeti muutus tugisambaks natside partei teine
kõik täpselt, mida oma teo eest saada võib ja siis kas riskitakse või mitte · Eriti raskete kuritegude sooritajal võtab surmanuhtlus võimaluse korduvaks sooritamiseks · Vangla pole kedagi heaks teinud (mõned ÜKSIKUD erandid vast) ja karistada ülejäänud inimesi kurjategijate ülalpidamisega on sisuliselt samuti kuritegu · Poolt räägib see, et kui eluks ajaks vangi mõistetud. kurjategija paneb toime uue kuriteo, puudub võimalus tema karistamiseks, kui lähtuda kuritegude ja karistuse vastavuse printsiibist. · Miks peab riik aastakümneid kandma ülal paadunud roimareid, kes niikuinii vanglamüüride vahelt ei välju ja ei kavatsegi teha tööd, et kas või osaliselt tasuda oma võlgühiskonna ees. Kas tõesti on vaja hoida elus maksumaksja raha eest paadunud roimareid ja kriminaale.
Frank Ben Kolja Miriam Jennifer Peategelastest lühidalt Frank oli tugev spordipoiss ,kes julges kakelda Koljaga. Frank ise ütles, et raskel hetkel meenuvad talle tema tugevad küljed ja ta ei taha loobuda millestki kergelt. Mirjam oli Jenniferi sõbranna ja ta ka käitus täiskasvanulikult. Mirjam oli nutikas, hoolitses loomade eest. Mirjam oli ainuke,kes oskas autot juhtida. Mirjam oskas organiseerida. Kolja tahtis jõuga valitseda ja hirmuga. Tema käitus nagu kurjategija. ,,Laste Linn" kokkuvõte Arvutimängus oli 4 taset. Esimesel tasemel mängus kadusid vanemad ja lapsed pidid oma elu edasi elama. Teisel tasemel oli Ben võlur ja pidi võluväest loobuma. Kolmandal tasemel jõudsid lapsed võtme abil linnapea kabinetti , kus pidid arvuti käivitama. Neljandal tasemel peavad lapsed nagu täiskasvanud otsustama Lõpetuseks Mulle meeldis seda lugeda. Soovitan kõigile seda raamatut lugeda.
annaabi.ee 
