avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906) · draamad "Libahunt" ja "Kauka jumal" (1911, 1912) · komöödiatest on tuntuimad "Rätsep Õhk" (1903), "Kosjasõit" (1915) ja "Neetud talu" (1923) "Libahunt" · aluseks oma varem ilmunud jutustus · käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma · põhineb armastuskolmnurgal · Marguse armastuse nimel võitlevad kaks neidu: Tiina ja Mari · tegelaste loomuses peitub autori elukäsitus - ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida "Libahunt", Estonia, 1928 Ugala teatri tantsulavastus "Libahunt", 2006 Kasutatud materjalid · http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/aj · http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg · M. Hennoste "Kirjandus 9. klassile", AVITA 2003
P Shelly on väitnud: "armastus ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga." Nn kohustusliku armastuse, mis põhineb rutiinil ning alistumisel, on tagajärgedeks tülid, arusaamatused ja lõpuks lahkuminek. Tõeline armastus on teema, millest meeldis kirjutada juba sajandeid tagasi erinevatel romantikutel ning millest räägitakse tänapäevalgi. V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" annab hea ettekujutluse tõelise armastuse olemusest Quasimodo näol. Sellest, et alati pole tõeliselt siiral armastuslool õnnelik lõpp. Quasimodo, kes oli kole, küürakas ja poolpime mees, armus imekenasse mustlanna Esmeraldasse. Esmeralda ei pannud kellalööjat aga tähelegi. Quasimodo elas pärast armastatuga kohtumist vaid selle nimel, et teda uuesti kohata. Kiindumus Esmeraldasse viis mehe aga vabatahtlikku surma. Sõna "armastus" ei pea kasutama vaid mehe ja naise tunnete seletamiseks, see tekib ka ema ning lapse vahel. Kõik emad näitavad oma armastust välja erinevalt
juttu rääkima ning abistama. Välismaalastesse suhtutakse lõunamaal samuti nagu oma pereliikmetesse või naabritesse. Kolm põhjamaa seiklejat üllatusid iga kord, kui mõni sõbralik nägu tänavalt kutsus enda koju teed jooma või ööbima. Kõige suurem erinevus kultuuride vahel on inimeste suhtlemine ja suhtumine. Lõunaameeriklased loovutavad abivajajatele alati oma voodi ja annavad ära viimase leivakontsiku, kõik on omavahel sõbrad ja naeratus püsib alati siiral näol. Sellise sõbraliku ja abivalmis keskkonnaga harjusid poisid kiiresti, muresid ei olnud ja elu tundus ilusamana rõõmsate inimeste keskel. Jüri, Aivar ja Jaanus läbisid raske teekonna, kus tuli taluda jäist pakast ja lämmatavat kuumust. Enamus ajast polnud neil aimugi, kas nad on õigel teel, kas saavad täis kõhuga soojas voodis uinuda või kuhu nad üldse välja jõuavad. Teeolud olid enamasti väga viletsad,
negatiivseid meeleseisundeid, mis põhinevad ihal, vihal ja meelepettel. Kuna budistliku tee põhiidee seisneb selle ,,kohutava kolmiku" küüsist pääsemises, on ilmselge, et oskuslik käitumine pole lihtsalt mingi lisavalik. 2.2 Justnagu virgunu Teine aspekt rõhutab, et virgumisteel tuleks käituda nagu virgunud olend. Buddha käitumine on iseenesest oskuslik, põhinedes loomupärasel solidaarsusel, suuremeelsusel, ihast sõltumatusel, siiral ausameelsusel ning puhtal teadlikkusel. Kuigi kõigis peituvad nende omaduste alged, ei avaldu need alati enesestmõistetavalt. Tihtipeale tuleb nende väärtuste järgimiseks teadlikult pingutada justkui ollakse juba vurgunud olendid - , et võimaldada neil seemneil idaneda. Niiviisi virgumisseisundi poole pürgides muutub käitumine aja jooksul oskuslikuks ning ilmneb üha loomuomasemalt ja pingutusteta. 2.3 Oma kõrgema teadvusega ühenduse loomine
ei ole. 3. Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine 4. Hälbe põhjuseks on teabe puudumine üksikindiviid ei tea, milline on mõistlik ja otstarbekohane käitumine ja käitub vastavalt ebamõistlikult. 5. Hälvikusse suhtutakse kui harimatusse ja ebateadlikku inimesse 6. Normaliseerimise vahenditeks oleksid õpetamine ja teadmiste levitamine 7. Eesmärk on valgustatud ja haritud isiku kujundamine Mudeli kujunemine on valgustusperioodist. Mudeli pooldajad on siiral arvamusel, et ühiskonda on võimalik teha paremaks sellega, et lihtsalt ühiskonna liikmetele anda teavet, et milline käitumine ühiskonna kui terviku jaoks kõige ratsionaalsem oleks. Testid kipuvad näitama, et lihtsalt õigusalased teadmised niisama kuritegelikku käitumist siiski ei vähenda. Uuritud on näiteks võrreldud alaealisi rikkujaid ja normikuulekaid. Õigusrikkujate õigusalased on uuringutes tulnud mõnevõrra paremad kui normikuulekate teadmised. Uuringute
Järgmine " Kauka jumal"(draama vöi tragöödia) , 1912 aasta , ikka Vanemuises. Kaante vahel 1915. Ja siis "Libahunt" 1911 a , sellega avati Pärnus Endla teater. Zanr tragöödia. 5 vaatust. Kõikide näidendite tegevus maal . realism. Libahunt - Aluseks on oma varem ilmunud jutustus. Käsitleb minevikuuskumuste j akommete maailma. Põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad kaks tüdrukut - Tiina ja Mari. Tegelaste loomes peitub autori elukäsitus - ausal , siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Tiina oli kirglik , tundeline , põlgab orjameelsust , tuimust ning ihkab õnne ja armastust. Ta hindab üleköige vabadust - õigust elada oma seaduste järgi ja vabalt armastada. Mari on tasase ja kadeda loomuga , ta on otsekui loodud tööinimeseks , orjaks , kes ei ska näha elu rõõmsamat poolt. Kuid ta on oma õnne eest võisteldes kõigeks valmis.
Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid:
millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise.
armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid:
annaabi.ee 
