Juuditist, kes sooritas järgneva kangelasteo. Caravaggio. Juudit ja Olovernes. Õli lõuendil. Palazzo Barberini, Rooma. Nebukadnetsar II väepealik Olovernes (õigemini Holofernes) piiras juba mitu kuud juutidega asustatud Betuulia linna. Toit ja joogivesi olid lõpukorral, linna kaitsjad näljast jõuetud. Veel mõni päev ja kodulinn ongi võõrvägede päralt. Ees ootas surm ja vägivald. Botticelli. Juuditi tagasi pöördumas Betuuliasse. Tempera puutahvlil. Uffizi Galerii, Firenze. Betuulia imekaunis noor lesk Juudit oli nii oma vanematelt kui ka abikaasalt pärinud hiigelvaranduse. Sellest suurema osa oli ta juba kulutanud linna kaitsjate toitmise ja relvadega varustamise peale. Tema kodus leidsid peavarju kõik abivajajad. Mida annaks veel oma rahva vabaduse nimel ära teha? Igal õhtul seisis kaunitar Juudit linnamüüril ja silmas taamal prassivaid vaenlasi
Juuditi tragöödia Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. Vaid Juuditit armastava Osiase enesetapp ja vana Siimeoni ...
Olovernese. See tegu aga maksis talle erinevat moodi kätte. Juudit pidi kogema väga jubedat vaatepilti. Ta tappis oma armastatu Olovernse lõigates tal pea otsast ning lisaks veel sellele viis ta tema verise pea linna, et näidata rahvale head uudist. Selline tegu võis talle psühholoogiliselt väga kurnav olla. Seega lisas see Juuditile väga palju masendust, kuid samas teistpidi vaadates oleks pidanud ta ehk olema ka õnnelik, kuna päästis Iisraeli rahva. Juuditi masendus on lausa nii suur , et ta muutub elu suhtes ükskõikses. Ta tahab tunnistada rahvale kõik oma süüd ülesse ning soovib, et teda kividega loobitaks. Osias aga asub Juuditit kaitsma. Juudit tahab ikkagi, et teda karistatakse ning lõpuks Siimeon räägib rahvale tema loo ning annab rahvale valiku kuidas tema üle kohut mõista, kas käsuandmist mööda või nagu käsib halastus. Kabrias väidab, et Juudit väärib surmanuhtlust ning rahvas pooldab teda. Juudit seotakse kinni
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos
Isegi Olovernes ütles talle, et mõni meeski ei ole nii julge nagu tema. Ta julges teha kõike, mida oli vaja teha rahva heaks. Ta armastas Olovernest. Ta oleks väga tahtnud talle kuninga poegi ja tütreid ilmale tuua, kuid Olovernes ei tahtnud olla kuningas. Juudit armastas oma rahvast, sest ta tõi suure ohvri tappes Olovernese. Juudit armastas ka Siimeoni, kes oli talle alati isana toeks ja kuulas teda alati, kui Juuditil oli mingisugune mure. 3.Mis kohutab Olovernest Juuditi juures ? Olovernest kohutab see et Juudit on auahne ja väga sõnakas naine ning ple kedagi kunagi kedagi armastanud. Kohutab seel see, et Juuditile on tähtis ainult ainult nimi, isegi lastes armastas ta ainult lapse nimi, laste ilmalekandmisega tahtis ainult oma auahnust kustutada. Ta ei armastanud lapsi. 4.Kelle armastust ja mil moel Juudit ihkab võita? Juudit ihkab võita oma mehe Olovernesti armastust, kuid too ütleb,et naine ei hinda mehe juures muud, kui ainult nime
TAMMSAARE ,,JUUDIT" I vaatus · Iisrael on piiratud ning ei alistu võõrvõimule. Juudit ei ole nõus alla andma. · Juuditi juurde ilmub naine lapsega ja palub viimase tarvis vett. Juudit keeldub andmast, öeldes, et tal ei ole endalgi vett. · Naine lubab Petuulia ära needa. Ta ei hooli enam Iisrealist, kui tema laps on suremas. Naine lubab turul Petuulia ära needa. · Juuditile tuleb külla Siimeon. Tema ütleb ka naisele, et turul müüakse vett. Naine tormab sinna. · Siimenon tuli armupalvega, Juudit soovitab tal Jehoova poole pöörduda.
A.H.Tammsaare. ,,Juudit" Petuulia linnas on olukord halb. On põud. Inimesed nälgivad ning neil pole midagi juua ega süüa. Kõik vee ja toiduvarud on otsa lõppemas. Rahvas põõrdus Juuditi poole. Juudit aitas inimesi nii kuidas suutis. Rahvas uskus jehoovasse ning palusid talt iga päev abi. Juudit otsustas minna Olovernese juurde. Olovernes on Assuri väejuhataja. Juudit räägib rahvale ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja
Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas? A.H. Tammsaare teos ,,Juudit", räägib loo huvitava ning kohati vastuolulise iseloomuga noorest naisest juuditist. Juuditi kodu Petuulia on Assuri vägede poolt ümberpiiratud, inimestel ei ole joogivett ja nad on janu tõttu suremas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on neid justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses, kui austatud noor Petuulia naine. Juudit hoolis oma riigist väga ning Iisraelis valitsev raske aeg, olles piiratuna võõrvõimude poolt, pani ta südamele raske koorma, kuid ometi ei raatsinud Juudit nälgivale naisele ja
„Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas?“ Tammsaare „Juuditi“ süžee leiab aset Iisraelis ning teose peategelaseks on huvitava ning kohati vastuolulise karakteriga noor naine Juudit. Juuditi kodu Petuulia on võõrvõimude poolt piiratud, kaevud on kinni pandud ning inimesed on nälja ning janu tõttu hullumas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on oma rahva justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses kui austatud noor Petuulia naine. Ta hoolis Iisraelist väga ning oma riigi häda vaevas ta südant. Ometi ei raatsinud naine nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakest kinkida. Juudit uskus, et keegi peale tema ei
Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte
Milliseid erinevusi märkasite Piibli ja Tammsaare Juuditi vahel? Piiblis kirjeldati loomadest ja varandusest. Seal krjeldati sellest, mida Juudit sai pärast Olovernese surma. Tammsaare Juuditi puhul ei olnud juttu sellest, kuhu Juudit pani peale Olovernese tapmist mehe pea. Mehe mõrvamine tuli välja alles siis, kui Juudit ja tema ümmardaja olid tagasi oma rahva juurde läinud. Juudit oli mehelik ta oli julge ja käitus mehelikult. Isegi Olovernes ütles talle, et mõni meeski ei ole nii julge nagu tema. Ta julges teha kõike, mida oli vaja teha rahva heaks. Armastav ta armastas Olovernest. Ta oleks väga tahtnud talle
Egiptusesse ja võtsid seekord ka Benjamini kaasa. Joosep kutsus nad kõik peole. Hommikul, kui vennad lahkuma hakkasid, käskis Joosep Benjamini kotti hõbekarika. Ta saatis neile sõjaväe järgi ja lasi nad tagasi tuua. Ta tahtis Benjamini enda juurde jätta, kuid Juuda ei lubanud, sest pidi tema eest vastutama. Lõpuks ütles Joosep vendadele, kes ta on. Vaarao lasi kogu Joosepi perekonna Egiptusesse elama kutsuda ja nad elasid seal kaua kaua. 4. pilet Juuditi lugu Nebukadnetsar oli väga vallutus himuline, ta tahtis kõik maad endale vallutada. Alguses üritas ta seda karmi käsuga teha ja pärast hakkas vallutama. Ta kogus omale suure väe ja pani Olovernese väepealikuks. Neid hoiatatakse, et juute nad ei valluta enne kui juudid murravad truudust Jumalale. Nad hakkavad Betuuliat piirama, nad võtavad ära linnalt kaevud. Kahekümne päeva pärast läheb Juudit vaenlase laagrisse ja meenutab neile hoiatust. Samal
tegi ta seda ainult sellepärast, et kord ta selle alustas ja peab ka lõppule viima. Armastust ta selle koha ja töö vastu ei tundnud, pigem ainult kohusetunnet. Teoses ,,Juudit" võib võimumänge kohata palju. Kui Juudit oma mehega abiellus, tundis ta, et tema vajadused on kõrvale jäetud. Mees ei pööranud talle piisavalt tähelepanu ja ei täitnud oma kohustust. See ajas Juuditit hulluks, ta ei suutnud enam olla kõrvalejäetuna. Ta tappis oma mehe kuna ta ei rahuldanud Juuditi vajadusi, jättes ta täiesti kõrvale. Kui ta läks Olevernese juurde, kes tahtis Juuditit päästa, andes oma süütuse talle. Kui tal oli see võimalus, muutus ta liiga ahneks ja tahtis, et Olevernes kuningaks hakkaks. Juudit tahtis kuningalt lapsi ja eelkõige võimu. Olevernes märkas seda varsti ja tõukas Juuditi eemale, selle peale palus Juudit Nimetut, et ta Olevernese tappaks, siis saaks nad kahekeisi põgeneda. Nimetu
maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. Vaid Juuditit armastava Osiase enesetapp ja vana Siimeoni eestkostmine päästab Juuditi rahva viha eest. Juudit lahkub lavalt ja kõlama jäävad sõnad: Juudit, halasta, heida armu! Juudit on noor naine, kes päästab oma kodulinna, tappes armastatu, ta on ühteaegu nii kangelane kui mõrvar. «Juudit» keskendub elamise ja inimeseks olemise põhiküsimustele, pikale ja sügavale otsingule armastuse ning Jumala otsingule. Tammsaare "Juudit" Tammsaare "Juuditi" aluseks on piiblilegend vagast lesknaisest, kes Jehoova saadikuna ja tööriistana võrgutab Betuulia linna
Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeledi suurriigi valitsejana ja ennast tema emandana. Ja alles siis, kui Olovernes kõik Juuditi ettepanekud ja ahvatlused tagasi tõrjub ning valmistub Petuulia lõplikuks ründamiseks, tapab Juudit mõõgaga magava Olovernese ( ka Juuditi kui solvatud naise kättemaks). Oma teo üle Juudit uhkust ei tunne, vaid langeb sügavasse masendusse, kuigi on päästnud kodulinna. Kaudseks eeskujuks ka O. Wilde mõjud ("Me ikka tapame neid, keda armastame" - "Salome"). Eht-tammsaarelik näidend. Huvi inimese psühholoogia vastu. Tammsaare viimased loominguaastad (1934 1939)
Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeledi suurriigi valitsejana ja ennast tema emandana. Ja alles siis, kui Olovernes kõik Juuditi ettepanekud ja ahvatlused tagasi tõrjub ning valmistub Petuulia lõplikuks ründamiseks, tapab Juudit mõõgaga magava Olovernese ( ka Juuditi kui solvatud naise kättemaks). Oma teo üle Juudit uhkust ei tunne, vaid langeb sügavasse masendusse, kuigi on päästnud kodulinna. Kaudseks eeskujuks ka O. Wilde mõjud ("Me ikka tapame neid, keda armastame" - "Salome"). Eht- tammsaarelik näidend. Huvi inimese psühholoogia vastu. Tammsaare viimased loominguaastad (1934 1939)
Kus ravis A. H. Tammsaare tervist? Kaukaasias, venna juures Koitjärvel 2)Millised olid Tammsaare suhted naistega? 40nda eluaastani poissmees (süüdistab tervist), seejärel abiellub naise tugeva pealekäimise tagajärjel 1) Iseloomusta Tammsaaret kui inimest. Tundlik Väga laialdaste teadmistega 2 erinevat palet: (avalikkus lähedased) Eraklik / Seltskondlik Endassetõmbunud / Jutukas Igav / Sarmikas Looming 2) Iseloomusta Tammsaare I loominguperioodi. Too vähemalt 1 näide. Realistlik Rahvaliku dialoogiga Maaeluainelised / külaeluainelised Kujutab talupoegade halli argipäeva Osalt autobiograafilineNt ,,Mäetaguse vanad"Iseloomusta Tammsaare II loominguperioodi. Too vähemalt 1 näide. Kujutab linna, üliõpilasi, hingeelu, meeste ja naiste suhteid, ,Psühholoogiline ,Impressionistlik,V...
ITAALIA MAALIKUNST Sandra Hints 11.Klass 30.11.2011 Barokkmaal tekkis Itaalias 16.saj lõpupoole, millel oli kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik suund. Kunst oli inimeste hinges väga tähtsal kohal. NATURALISTLIK SUUND: Liialdatult realistlik ja looduslähedane. Caravaggio kujutas igapäevast elu. Inimeste asendid olid juhuslikud, piltide tegelased ei esine vaataja suunas. Võttis kasutusele heletumeduse e. "keldriluugivalguse", mis suundub pildi tähenduslikesse kohtadesse ülevalt alla. Vaataja tunneb end pildil kujutatud osalisena. IDEALISTLIK SUUND: Pakkus ebatavalist ilu ja erines eluproosast. Sellist kunsti rajas Bologna akadeemia kunstnikud (1580), mille juhiks oli Anniabale Carracci. Ratsionaalsed tunded, ülepaisutatud tunded. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi ...
kurvide miimika ja vastavus. Looduse ja figuuri ilu mõtisklev olek on Giorgionele omased. Maali kompositsioon on mõjutanud hilisemaidki kunstnikke nagu Ingres ja Rubens. Giorgione ja Tiziani Venused on oma olemuselt otseselt ühendatud Manet' Olympiaga. 4 Pildil "Juudit" avaldub Vinci mõju: vaevalt märgatava naeratusvinega nägu on lähedane Leonardo naistüübile. Kuigi Juuditi kaunis siluett on seotud maastikuga, on esiplaanil siiski naine, kes surub võimukalt oma jala alla Olovernese pead. Legendi kohaselt olevat Giorgione võtnud tööle andeka õpilase Tiziani ja töötanud suure tellimuse kallal temaga koos. Kui meister Giorgionet õnnitleti õnnestunud Juuditi kuju eest ja öeldi see olevat parimaid saavutusi tema loometeel, salgas Giorgione maha, et tegelikult maalis Juuditi Tizian. Sestsaadik polevat Giorgione Tizianiga enam rääkinud.
S D O S I S O S A N 1. Antiikaja silmapaistev matemaatik ja füüsik. 2. Inimese ülakeha ja hobuse kere ning jalgadega metsikud olendid. 3. Jalanõu, mida kasutati näidendite mängimisel, et paista 4. Jumalate vangla. 5. Vana ja Uue Testamendi kanoonilisest osast pikemana. välja jäetud osad, nt Juuditi raamat. 6. Vanim kolmest kreeka klassikalisest näitekirjanikust. 7. Viljakusjumalanna. 8. Kreeka kangelas- eeposte autor. 9. Raskesti ligipääsetav mägismaa Peloponnesose keskosas. 10. Linn, kus toimub "Kuningas Oidipuse" tegevustik. 11. Apolloni ennustaja. 12. Elise kuningas, kelle juures töötas Herakles. 13. Surematuks tegev jumalate toit 14. Vana- Kreeka teine nimi 15. Üks üheksast muusast 16. Jumal, kelle sümboliks oli viinamarjakobar 17. Allmaailma jõgi 18. Kreeklaste armastatuim
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikk...
2.Maali "Juudit Olovernese peaga" süee eeldab justkui võika veretöö käsitlemist, ent Lucas Cranach näitab hoopis punajuukselist kaunitari, kes hoiab küll käes mõõka, aga libistab leebelt sõrmi läbi Olovernese juuste. Võibolla püüdis Cranach jätta muljet Juuditisilmakirjalikkusest ja peegeldas verist tapatööd vaid naise karmiinpunase riietuse, sealhulgas silmatorkava sametkübara abil. Küll on aga selge, et ta kujutas maalidel oma ajastu saksa naise tüüpi, kuigi näitas neid Juuditi, Venuse või Lucretiana. 3.Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistabBakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi.
kujundlikkusega.Hiljem hakkab ta väga sageli kasutama oma lapsepõlvekodu. 8.Aastal 1900 ilmusid ajakirjanduses tema esimesed maaeluteemalised jutustused,mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust,mõistmispüüde puudumist eri põlvkondade vahel.Kui ta käis ülikoolis sis kerkis tema jutustuste ja novellide teemaks noortevahelised suhted."üle Piiri".tema kõrgperioodi avab näidend ,,Juudit".See on pingeline isikudraama,mis on keskendunud Juuditi sisemaailma avamisele.Teos ,,Kõrboja peremees"on hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega,väga lihtne ja poeetiline romaan.Tema suurteos on Tõde ja õiguse viis osa.Ta mõte oli avada talupojaelu kaudu üldinimlikke teemasid.Ta valis selle teema sest ta maaelus tajus intensiivsust ja tõsidust,milleni eesti linnakultuur polnud veel jõudnud.Pearu ja andrese tülide kaudu tahab ta tõstatada tõe ja õiguse teema.Tammsaare puhul oli ka see tavaline et armastus on lahutamatult seotud surmaga
elama olles taluperemees Jürka kuid ärimees Kaval-Ants segab teda pettes talt tema maa välja., mida nad monoloogides pikalt seletavad, jutustamislaad rahulik, stiil tõsine, kuj. teg. hingeelu, käitumismotiive. ,,Juudit" näidend piiblilegendil vaprast, isekast, võimuahnest naisest Juuditist, ihkab armastust, kuid ole õnne, kes läheb vaenlase sissepiir. linnas vastaseleeri, tapab nende väepealiku vaenlane põgeneb. Keskendub Juuditi käitumismotiividele. ,,Kõrboja peremees" romaan talu kirjutatakse Kõrboja Anna nimele kelle isa vaid unistaja, tahab peremeheks võtta Villut, kes ambitsioonikas, alkoholi keevalisuse tõttu istunud vangis, kellel vallaslaps kellega. Marie Under sündis Tallinnas,õppis Saksa tütarlaste koolis,abiellus raamatupidajaga,lahutas ja abiellus luuletaja A.Adsoniga. Lahkus perega Rootsi,töötas Stockholmis teatri muuseumis. Luuletama hakkas koolipõlves
6) Anton Hansen Tammsaare ,,Juudit'' Tammsaare Juudit on egoistlik, auahne, julge, tark ja võluv naine, kes ei taha surra hukkamisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeleldi suurriigi valitsejana ja ennast emandana. Ja alles siis kui Olovernes oli kõik Juuditi ettepanekud ja ahvatlused tagasi tõrjunud ning hakkas valmistuma Petuulia ründamiseks, tapab Juudit mõõgaga magava Olovernese (Juuditi kui solvunud naise kättemaks). Oma teo üle Juudit uhkust ei tunne, vaid langeb sügavasse masendusse, kuigi on päästnud kodulinna. Kuigi väliselt oli Juudit kangelane ja päästis oma kodulinna oli ta hingeliselt siiski õnnetu ja masendunud, sest tema eesmärk oli saada võimekaks, kuulsaks, rikkaks ja
kodanlikud eelarvamused.1920-ndail aastail jõudis Tammsaare oma loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit"(1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees"(1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus; peategelane on komplitseeritud karakteri ja hingeeluga inimene, kes
7 loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit"(1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees"(1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus; peategelane on komplitseeritud karakteri ja hingeeluga inimene, kes
· Oskas õigel ajal surra II maailmasõda käis Looming: Alustas külarealistina Kasutas ära oma muljeid (mida ta sai maal elades). Pärast Kaukaasiat kirjutas impressionistlikke teoseid. · Alates 1920 aastates algab kõrgperiood = PSÜHHOLOOGILINE REALISM (tegevus toimub inimese sees, mitte ümber) 1. ,,Juudit'' 1922 Näidend, mis toetub vana testamendi loole, kus naine vabastab oma kodulinna vaenlaste käest. Tammsaare hakkab väga peenelt lahkama Juuditi sisemaailma naine hakkab kangelaseks! Kuidas naise psühholoogia vastu peab/milline see on. Juudit kui naine, keda juhivad naiselikud instinktid. 2. ,,Kõrboja peremees,, - Romaan, mis oli nagu Tõe ja õiguse mustand. Otsitakse kõrbojatallu peremest. Hakkab meest otsima lapsepõlve armastus Villu johmakas oli (lasi ennast õhku põhimõtteliselt käed jms otsast) Anna teeb Villule abieluettepaneku. Sauna Eeviga oli laps kahe naise vahel
· Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 5. KAANONI KUJUNEMINE 367. a ilmus Athanasiose Uue Testamendi raamatute loetelu, mida tunnistab õigeusu kirik. Läänekirik määras kaanoni Rooma (382. a), Hipporegiuse (393 .a) ja Kartaago kirikukogudel. Idakirikus kanoniseeriti Vana Testament Jeruusalemma kirikukogul 1672. a koos Saalomoni Tarkuse Raamatu, Jeesus Siiraki Tarkuse Raamatu, Tobia ja Juuditi raamatuga ning Läänekirikus Tridenti kirikukogul 1545--1563 koos peale eelpoolnimetatute ka 1-2 Makkabeide, Baruki, Taanieli, Estri raamatud koos viimase lisadega ja Jeremija palve. 6. KUIDAS KUJUNES VÄLJA PIIBLI TEKST? Piibli tekstid on erinevate autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad koopiad Vana Testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad
Hauale jõudes ootab seal vaim, kes pakub viimast võimalust patukahetsusele ja halastusele, kuid Don Juan ründab vaimu mõõgaga, soovides teada saada, kas tegu ikka on vaimuga. Kuju ilmudes palub see Don Juanil oma käest haarata, kuid niipea kui Don Juan seda teeb, kumiseb kõu ja välgunooled tabavad teda. Kuju ütleb, et taeva halastuse põlgamist ei andestata ning Don Juani jalge all avaneb tulemerega kuristik, kuhu ta langeb. Pilet 15 Valgustuskirjandus Prantsusmaal; Juuditi lugu 1. Valgustuskirjndus Prantsusmaal Valgustusaeg oli Louis XIV ja Louis XV ajal Toimus revolutsioon Prantsusmaa kaotab tähtsust =Inglismaa tõus Valgustus kui teadasaamine =Haridus tähtis =Õiglasema ühiskonna eest =Haiduse ja teaduse areng tähtis =Mitmekülgsus -Valgustajad olid mitmekülgsed =Kolm olulist ehk vabadus, võrdsus ja vendlus =Veendumus, et peab olema tark kuningas -Valgustatud monarhia
Botticelli kõrvale Firenze 15. sajandi realistide saavutustest ja tema mõju Itaalia kunsti edasisele arenemisele jäi väheseks. Ent 15. sajand oli kunstile nii õnnelik ajastu ja Botticelli nii suure vaimujõuga poeetiline looja, et ta kunst avas täielikult ja kirglikult neid püüdlusi, mis olid iseloomulikud renessansskultuuri pöördeajale. Sandro Botticelli suri 17. mail 1510. aastal ja maeti perekonna hauakambrisse Ognissanti kirikus. 5. Sandro Botticelli teosed * Juuditi tagasitule, 1470 * Püha Sebastian, 1484 * Noormees dedaliga, 1475 * Guiliano di Medici, 1475-1476 * Imeline madonna, 1476-1477 * Kuningate kummardamine, 1477 *Primavera (Kevad), 1477-1478 * Püha Augustus, 1480 * Maarja kroonimine, 1480 * Trooniv madonna, 1480 * Sixtuse kabeli Freskod, 1481-1482 * Venuse sünd, 1483-1484 * Magnificat, 1485 * Paastumaarjapäev, 1489-1490 * Dante ,,Jumaliku komöödia" sulejoonistused, 1492-1497 * Kristuse taganutmine, 1495 * Mahajäetu, 1495-1500
1921 ,,Juudit" tragöödia Ainestik on pärit piiblist ja maailmas juba käsitletud. Sündmustik toetub piiblimotiivile. Peategelane Juudit, kes kuulub Petuulia linna kõrgkihti. Tugev naine, lasi tappa oma esimese mehe. Petuulia on vaenlaste poolt ümber piiratud ning Juudit plaanib minna vaenlaste poolele ja võita väepealiku Olovernese poolehoid. Tahab saada esiemaks uuele dünastiale. Olovernes pole huvitatud võimust ning lükkab Juuditi ettepaneku naerdes tagasi. Alavääristatud Juudit aga tapab vastutasuks Olovernese ja läheb tagasi kodulinna, kus ta võetakse vastu kui kangelannat, aga ta taipab, et tappis oma elumõtte. Ning ta läheb rauga juurde ja mõistab, et on tupikus. 1922 ,,Kõrboja peremees" Anna tahtis Villut, sest Villul oli visioon, samas oli ta ka allaandja (andis kodu ja elu). Isa ei usaldanud Villut, sest ta jõi ning oli teise mehe tapmise pärast vangis istunud, samuti sai nende esimene
Soneti esimeses reas antakse teema, mida arendatakse mitmetes kõrvalliinides, ülejäänud ridades ja hea sonett lõpeb püandiga. On olemas ka veel sonetipärg. Koosneb 15st sonetist. Iga järgmine sonett algab eelmise lõpureaga. Ja 15. sonett koosneb eelmiste 14ne soneti avaridadest. Elu lõpu poole kirjutab ka filosoofilisi luuletusi, kus ta käsitleb aega ja igavikku, elu ja surma. Teine osa ta luulest on pühendatud Itaaliale, "Minu Itaalia" Pilet nr 10 1. Dante elu ja looming 2. Juuditi lugu Apokriiva- kirjutised aastast 250eKr-150pKr. Tuleneb sõnast apokryphos, mis tähendab salajast. Juuditi lugu- 7-6 saj eKr. Nebukadnetsari ajast. Neb. alustas sõda ja kutsus kõiki hõime ja rahvaid sõtta. Kui sõda võidukalt lõppes, siis hakati karistama neid, kes polnud sõjast osa võtnud. Karistusvägede ees on Olovernes. Mõned allutatud rahvad paluvad armu ja lubavad Neb.-t kummardada, kui jumalat. Juudid hakkavad kartma. Võtmelinnaks Jerusalemma oli Petuulia, seda
Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis. 2) Peategelane Juudit on oma kodulinnas autoriteetne isik: temalt tullakse nõu küsima ning abi paluma. Ta on abivalmis, mida tõestab see, et teose algul tulevad tema juurde oma viimases hädas inimesed, kes teavad varasemast kogemusest, et Juudit aitab, kui ta vähegi saab. Hiljem on ta nõus ennastohverdavalt Olovernese jutule minema, et oma rahvast aidata. Juudit on kaunis noor naine, kes võlub oma iluga mitmeid mehi. Lisaks Juuditi headele omadustele, on temas ka halba: ta kasutab oma võlusid ära, et panna mehi tegema seda, mida ta parasjagu soovib. 3) Probleemid o Provotseerimine 4) Tsitaadid "Inimeses on inimene surnud, inimene ei tunne enam inimest." "Hea sõna on mõnikord vägevam kui terav mõõk." "Kannatus teeb targaks." "Armastus nõuab tegusid, mitte sõnu." 5) Kavapunktid 1. Olovernese vägi piirab Petuuliat. Näljased/janused inimesed tulevad Juuditi jutule. 2
Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis. 2) Peategelane Juudit on oma kodulinnas autoriteetne isik: temalt tullakse nõu küsima ning abi paluma. Ta on abivalmis, mida tõestab see, et teose algul tulevad tema juurde oma viimases hädas inimesed, kes teavad varasemast kogemusest, et Juudit aitab, kui ta vähegi saab. Hiljem on ta nõus ennastohverdavalt Olovernese jutule minema, et oma rahvast aidata. Juudit on kaunis noor naine, kes võlub oma iluga mitmeid mehi. Lisaks Juuditi headele omadustele, on temas ka halba: ta kasutab oma võlusid ära, et panna mehi tegema seda, mida ta parasjagu soovib. 3) Probleemid o Provotseerimine 4) Tsitaadid "Inimeses on inimene surnud, inimene ei tunne enam inimest." "Hea sõna on mõnikord vägevam kui terav mõõk." "Kannatus teeb targaks." "Armastus nõuab tegusid, mitte sõnu." 5) Kavapunktid 1. Olovernese vägi piirab Petuuliat. Näljased/janused inimesed tulevad Juuditi jutule. 2
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal jälgimas ning kasutan seda lavastus...
Kirjutas haigetest inimestest. Kunstmuinasjutud ja miniatuurid, 1915 kogumik ,,Poiss ja liblik". Mõistukõnelisus, piibliainelisus. Publitsistikast kogu ,,Sõjamõtted" 1919. Pilet 11: Anton Hansen Tammsaare loomingu kõrgperiood Kõrgperiood algas tragöödiaga ,,Juudit" 1921. Edasi tulid romaan ,,Kõrboja peremees" 1922, novellikogu ,,Pöialpoiss" 1923 ja esseekogu ,,Sic transit" 1924. Linnakest nimega Petuulia piiratakse. Juudit pakub, et läheb Olovernese juurde. Piiblis võtab Olovernes Juuditi vastu ja nii saab Juudit ta pea maha raiuda, olles rahva kangelane. Tammsaare Juudit põlatakse ära. Ka lasi Tammsaare Juudit oma mehe tappa, sest too on impotent Juudit oli neitsi. Olovernes põlgab Juuditit, sest too teeb vea. ,,Kõrboja peremees". Lõpuks saab peremeheks Sauna-Eevi laps, sest orjad ei saa vabas maailmas peremehena elada. Külaaineline, kuid selles on ka psühholoogiat. Väliselt armastusromaan.
Jumal andis nad vilistlaste kätte veel 40-ks aastaks. Mõistmiseks on oluline aspekt,et kui viit Moosese raamatut(Pentateuh)kirjutati, ei tehtud heebrea keeles vahet mineviku eri vormide vahel. Tollal oli vaid üks minevikuvorm ja see väljendas seda mis"on juhtunud" kui ka seda mis "oli juhtunud" kasvõi 1000a. tagasi. 40a tähistas üht kuningapõlvkonda, tänapäeval oleks see umbes 30 aastat.Nii kolati kõrbes 40a, nii naitus Iisak 40-selt Rebekaga, nii oli Eesav 40 kui võttis Juuditi jne jne. Ilmselt on aja hetk läinud Piiblis sassi. Kirjutajaid tegelik aja kulg ei huvitanud. Keskpäraselt kindel oli ,,korrutada" 40-st aastast, see oli ju soliidne! Nii tegi ka Uue Testamendi Matteuse evangeeliumi kirjutaja, loendades meesliini Taavetist Jeesuseni ja kirjutas 25 sugupõlve(a la 40 a). Luuka evangeeliumi koostaja oli realistlikum ning eelistas tavapärasusele mõistlikust ja kirjutas 40 sugupõlv''e, igaüks 25 aastat
) Jeremija raamat (Jr.) Suured prohvetiraamatud Jesaja raamat (Js.) Hesekieli raamat (Hs.) Hoosea raamat (Ho.) Joeli raamat (Jl.) Väikesed prohvetiraamatud Aamose raamat (Am.) + Apokriiva raamatud Hilised Obadja raamat (Ob.) prohvetid Joona raamat (Jn.) Juuditi raamat (Juudit) Miika raamat (Mi.) Saalomoni Nahumi raamat (Na.) Tarkuseraamat ( Saal. Tark.) Habakuki raamat (Ha.) Jeesus Siiraki Sefanja raamat (Sf.) Tarkuseraamat (Sii) Haggai raamat (Hg.) Paaruki raamat (Par.) Sakarja raamat (Sk.) Toobija raamat (Tob.) Malakia raamat (Ml
See on Saalomoni inimlik ülestunnistus Jumala KÕIKSUSEST. Ühtlasi tõestab Saalomon, et ka iga inimese südames on olemas jumalikkus. . Kes on prohvetid? Mis on ülesanded? Ettekuulutaja. Prohvet kuulutab jumalikku tõde kõikide EES, ta seisab nende ees, kellele läkitus on mõeldud, ja teeb selle avalikult teatavaks. Prohvetite esmaseks ülesandeks on olla jutlustaja. Enamasti jutlustasid nad tänavail ja turgudel, sest jumalateenistuseks neil templit polnud. Mis on apokriiva raamat? Juuditi lugu! Niisuguse üldnimetusega kirjad arvati olevat kahtlase algupära ja sisuga ning neid hoiti laia üldsuse eest eemal. Katolik kirik nimetab apokrüüfe, mille sisu ei ühti täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peeta pühadeks raamatuteks.Juuditi raamatus on kirjas, et Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II tahtis Süüriat, Palestiinat, Araabiat oma võimule alistada. Algul lootis ta seda teha oma karmi sõna ja käskude abil. Ent
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile. Juudit on auahne, tugev, ilus valitsejanna. Sõja käigus piiratakse tema linn Olovernese vägede poolt ümber. Et rahvast päästa, läheb Juudit vaenlase leeri eesmärgiga Olovernes võrgutada. See ka õnnestub tal, ent Juudit armub Olovernesesse. Ta satub valiku ette rahvas või armastus. Juudit valib rahva ning tapab Olovernese raiudes tema pea maha. Tammsaare kirjeldab Juuditi hingeelu kriisi pärast armastatu tapmist. ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Kaudsed fasismivastased jooned, allegooria. Elab vana kuningas, kes kogu aeg külmetab. Talle tehakse selgeks, et külmetamine lõpeb, kui lossi tuleb neitsi. Neiu leitakse mägedest ning tuuakse lossi, temast jääb aga maha armastatu, kes ei lepi sellega. Noormees teab, et ei saa kuninga vastu võidelda, ta mõistab, et rahvale
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
Ja lõpuks on tema elunähemine ning mõistmine sügavalt rahvuslik, mis teebki Tammsaare loomingu Eestis väga populaarseks. A.H.Tammsaare esimeseks kõrgperioodi teoseks on piibliaineline ,,Juudit" . Piiblis leidub legend Juuditist, kes vapra ja jumalakartliku naisena päästab kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast. Seda legendi on paljud kirjanikud kasutanud draamateoste algmaterjalina. Tammsaare aga kirjutas nn iseenda Juuditi. Juudit on Tammsaare teoses auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vastaste sõjaleeri väepealiku Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtle ta hetkekski enda kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks hoopis Olovernest suurriigi valitsejana ning ennast tema emandana. Kuid Olovernes lükkas
Tol ajal vallutjad otsisid nupukamad poisslapsed ja üritasid neid kasvatada endale meelepäraselt. Tema oli üks neist. Ta sai kuninga suure soosingu osaliseks, kuna seletas ära kuninga unenäod. Kuninga õukonnas olid mitmed inimesed kadedad ning püüdsid teda kukutada ja kaebasid kuningale, et Taaniel peab ikkagi lugu oma Iisraeli Jumalast. Taaniel visati selle peale lõukoerte auku. Ta jäi ellu, tema peale kaebajad aga visati auku ja need said surma. 29. Juuditi lugu Apokriiva lood ei ole VT lood ning neid ei peeta piisavalt pühadeks, et piiblisse panna. Apokriiva-salajane 7.-6. saj eKr on tegevusaeg Kuningas Nebukadnetsar valitses Ninives ja alustas sõda, et vallutada juurde maad. Tema väepealikuks oli Olovernes. Kuningaväed võidavad selle sõja, kuid pärast sõda otsustab kuningas, et neid hõime, kes temaga koos ei sõdinud, tuleb karistada. Alustatakse karistusretke nende hõimude vastu, põletati templeid ning juudid hakkasid kartma
(1919) on peategelaseks naine, kes suudab ületada kodanlikud eelarvamused. 1920. aastatel jõudis Tammsaare oma loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit" (1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees" (1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus; peategelane on komplitseeritud karakteri ja hingeeluga inimene, kes hukkub
Venus paigutatud interjööri Tizian on korduvalt kujutanud taevassetõusmise ja vankrilt allahüppamise teemat Backhor ja Ariade 28.11.2007 Caravaccio Caravaccio biseksuaal (relevant how?) Tapeti kõrtsikakluses Lihtrahva teema, kerjused, joodikud, prostituudid toodud kristlikkusse maalikunsti Artemisia Gentileshi Artemisia Gentileshi - esimene naiskunstnik Itaalias Purustatud hing - Juuditi temaatika Töötanud inglismaal seinamaalikunstnikuna 45-kraadise nurga all skulptuurid Hispaania ja Flandria ehk flaami kunst 17.sajandil Kalvinistid ja luterlased Omapäraks Hispaanias see, et kunstikeskuseks on Sevilla HISPAANIA Diego Velazquez Kõige tuntum Diego Velazquez kes ka Sevillast pärit Sevilla kunstiakadeemia 1660.a. D. Velazquez, F. Zurbaran, B.E. Murillo Velazquez on teinud ka olustikumaali ja matkinud Tiziani
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
o Kiri Rooma kogudusele e. roomlastele o Kiri Korintuse kogudusele e. korintlastele Kiri e. epistel moraliseeriva iseloomuga kirjad. b) Apostel Peetruse kirjad (2), Apostel Johannese kirjad (3) 3) Prohveti raamat Johanese ilmutuse raamat e. apokalüpsis (maailma lõpust juttu karistus igasuguste halbade asjade eest) Teatud perioodil oli piiblist eemaldatud osad raamatud e. apokryfos raamatud (e. varjatud, peidetud) kuna neid peeti ekslikeks, väärateks. Näiteks: Juuditi raamat. Osa Piibleid on koos nende raamatutega, osa ilma nendeta (oleneb millal trükitud) Kokku on piiblis 66 raamatut. Piibli roll: Piibel raamatute raamat, mis peab andma seletuse kõikidele nähtustele, aitab aru saada kõikidest asjadest. Piibel peab andma vastuse igaks elujuhtumiks. Teda hoiti tavaliselt eraldi raamatustest, hoiti eriliselt. Oli Piibleid mida sai avada lukuga. Piibleid on kantud ristikäikudel
Olovernese nimi, kuninga lapsed Tahtis tagasi koju Valitseda Iisraeli Meeldis Olovernese õiglus, õilsus, enesekindlus Osias Ühisosa Olovernes Armastas Juuditit Positsiooniga J armastas, ise lõpus mitte Iseloomutu Alguses tahtsid Juuditit Põhimõttekindel Isekas Surid Juuditi pärast Mõtles teistele Juudit ei armastanud teda Juudit armastas teda Tegi enesetapu Tapeti Pehmo Tugev mees Pilet 5 1. Keskaja kirjanduse mõiste, Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda”, keskaegsed kangelaslaulud Keldid, Iirimaa – vanimad kirjanduslikud juured Kiri jõudis germaanlastele ristiusuga, Iirimaa ristiusustati 5. sajandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
