sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravici kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Esimene probleem on kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi. Ravic haudus kättemaksu haakele kes olin eelnevalt teda piinanud. lõppuks Ravic tappis haake metsas ära. Teiseks põhiprobleemiks võib pidada seda, miks peatakse uhkust armastusest tähtsamaks. Ravicil ja Joanil on suur uhkus kaelas. Seda loeb välja igal realt – kuidas käib nendes sisemine võitlus südame ja mõistuse vahel. Ja lõpuks see rikkuski ära nende suhte. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib inimesi salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' juures, et raha teenida. Tema elu on päris heal järel, võrreldes teiste pagulastega. Teiseks peategelaseks on Joan Madou
all!" Tegelikult tundub nende kahe suhe võimatuna- nad on nii erinevad, neil on vähe ühist. Rohkem kui Joani kui inimest, armastas Ravic seda, kuidas naine ta end tundma pani- seda, kuidas ta hakkas jälle elama. Vastasel juhul poleks näitlejanna iseloomuvead või täpsemalt ta loomuomane glamuurilembus meest sugugi häirinud. Nende tüli Rivieras näitas, kuivõrd oli Ravicile tähtsam tunne armastada ja olla armastatud, kui Joani tegelik loomus. Joan lasi end meestel kanda. Joanil oli vaja kedagi, kes teda lõputult jumaldaks. Nii otsis ta ka Ravicilt tuge ja kaitset. Püüdes võimalikult kiirelt korvata kaotatud toetust Ravicilt , valis ta esimese ettejuhtuva.Ning siit alates läksidki nende teed nö lahku.Sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti leidis Joan uue mehe. Algul nõrga ja abivajaja naisena tundunu oli tegelikult Joan selle vastand. Nagu Morozov ütles: ,, See naine on paras lirva." Tegelikult oli Joan maailma peegeldus
Ühel õhtul kohtub ta Seine`i jõe sillal kauni naise Joaniga, kellesse ta armub. Naine on endast väljas, sest tema mees lebab hotellitoas surnuna. Ravicil hakkab Joanist kahju ja ta võtab naise endaga hotelli kaasa, kartes, et muidu võib see jääda nende esimeseks ja ka viimaseks kohtumiseks. Ravici ja Joani juhuslikust tutvusest saab alguse suur armastus. Ravicil on ka sõber Morozov, kes elab temaga samas hotellis ja töötab lokaalis uksehoidjana. Morozov aitab Joanil saada tööd samasse lokaali. Raamatu alguses on meeleolu lõbus ja kogu aeg pidutsetakse, vaatamata sellele, et neid varitseb maalt väljasaatmise oht. Teose lõpus muutub meeleolu süngemaks, sest sõja toimumine muutub aina reaalsemaks. Kord sõidavad Ravic ja Joan ilusasse kohta nimega Antibes puhkama. Seal aitab Ravic päästa üht võõrast naist, kes on vigastada saanud. Kohale kutsutakse ka politsei, kes
Operatsioonide eest saab ta professorilt närust tasu, millega ta vaevu-vaevu ära elab. Ravic asus elama Pariisi, hotell Internationalis “Võõramaa libedal jääl oli palju raskem ennast püsti ajada kui kodukandi tuttaval pinnal.” Ta jalutas ühel õhtul linnas ringi ja kohtus Joaniga. Nad jõid end koos purju ning Ravic kutsus Joani oma hotellituppa. Kui Ravic sai teada, et Joani mees suri kopsupõletikku, siis aitas ta Joanil sellest üle saada ja kõik asjad korda ajada. Nad kohtusid järjest tihedamini kuni nad armusid teineteisesse. Armastus Jaoni vastu tõi Ravici taas tagasi elavate hulka. Armastus pani Ravici juubeldama: „ ... ma elan taas, ma kannatan, minugi pärast, aga elutormidele taas avatud, sest olen taassündinud ja lihtsa võimu all!“ Nad käisid palju baarides ja jõid end tihti purju. Joani ja Ravici armastus oli tingimusteta
Vastasel juhul poleks näitlejanna iseloomuvead või täpsemalt - ta loomuomane glamuurilembus meest sugugi häirinud. Nende tüli Rivieras näitas, kuivõrd oli Ravicile tähtsam tunne armastada ja olla armastatud, kui Joani tegelik loomus. See armastus näitab veelkord, kui tähtis on inimsuhetes vastastikused vajadused - kui Ravic oleks elanud täisverelist ja õnnelikku elu, poleks Joan teda ehk niiväga köitnud. Ja kui Joanil oleks olnud kellelegi toetuda, oleks ta vabalt ka üksi, ilma Ravicuta hakkama saanud. Kiindumus kiindumuse, päriselt teise inimese pärast tekkis nende vahele alles lõpus, siis kui nad päriselt koos olla ei saanud. Joan ei olnud naiseideaal - ta jõi liiga palju, oli liiga emotsionaalne ja ei olnud kuigi andekas. Kuid mingi loomuomane salapära temas pani Ravici Joani vastu suurt uudishimu tundma. Tal oli nagu vajadus teada
Kuigi Ravic on teinud mitmeid operatsioone ja tahtmatult tapnud inimesi nii sõjas kui ka operatsioonilaual, lööb iga kaotus ta taas rivist välja. Naastes hotelli räägib Joan lõpuks Ravicile, miks tal polnud öösel kuhugi minna ja miks ta kardab nii hirmsasti pimedust, mis pesitseb akna taga. Nimelt oli ta tulnud Prantsusmaale oma mehega, kes siin kopsupõletikku haigestus ja nüüd surnult hotellitaos voodis lamas. Ravic aitas Joanil hankida mehele surmatunnistuse , arveldada hotelliarve ning hankida ka uus elukoht ja töökoht. Töökoha otsingul Joanile aitas Ravici Morozov lokaali uksehoida, vene päritolu habemik, kes on Ravicile, kui venna eest. Morozov on ühteaegu Ravici tugipunkt, andes talle pidevalt nõu ning abistades armuasjades Joaniga. Joani ja Ravici armastus on ettearvamatu, kord on nende tunded kirglikud ja tulised, kord aga külmad ja kustunud. Et tunnetes veelgi rohkem selgusele jõuda räägib
Ravic arvab, et Joan eelistab talle glamuuri ja jtaks ta iga hetk, kui midagi paremat silmapiirile ilmuks. See paneb Joani vihastama - sdistus oli tiesti alusetu. Nende kahe vahele tekib lhe. . Nende tli Rivieras nitas, kuivrd oli Ravicile thtsam tunne armastada ja olla armastatud, kui Joani tegelik loomus. See armastus nitab veelkord, kui thtis on inimsuhetes vastastikused vajadused - kui Ravic oleks elanud tisverelist ja nnelikku elu, poleks Joan teda ehk nii vga kitnud. Ja kui Joanil oleks olnud kellelegi toetuda, oleks ta vabalt ka ksi, ilma Ravicuta hakkama saanud. Kiindumus kiindumuse, priselt teise inimese prast tekkis nende vahele alles lpus, siis kui nad priselt koos olla ei saanud.
Prantsusmaal Pariisis. Olustikule on kirjanik pööranud küllaltki palju tähelepanu. Tegevus toimub suurlinnas Pariisis, sisse toodud ka Riviera ja Cannes. Kirjanik andis edasi ka inimeste välimuse ja iseloomu, kuid peamiselt kirjeldas ta siiski hingeelu ja mõttemaailma. Sisse toodud palju sümbolismi. Peategelased on pagulane Ravic ja Joan, keda Ravic juhuslikult kohtab. Nende vahel tekib suur armastus, mis ei jahtu ka siis, kui Ravic on sunnitud kodumaale tagasi minema ja Joanil on teised suhted. Ravic ravib haigeid. Tal on sõber Morozov, kelle juures Joan saab lauljana tööd. Ravic näeb Pariisis Haaket ning tapab ta. Joan sureb oma armukese tulistamise läbi. Prantsusmaal kuulutatakse sõda ja Ravic saadetakse koonduslaagrisse. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud 3) Ravic ja tema kolleegid
Ravic elas igat päeva täpselt ühte moodi. Pidevalt varjas ennast, tegi operatsioone teiste arstide eest, kui vaja, oli kellelegi lohutuseks. Ta ei sidunud eriti pikaaja suhteid. Kartis neid. Ta elul üldiselt puudus mõte, sest kõik tema päevad olid hallid. Ta ei ehitanud tulevikku, kuna arvas, et kõik on kadunud ja ei teadnud mis tuleb. Tema armastatu oli tapetud. Ka Joani kohates tahtis esialgu temast lahti saada, kuid lõpuks hakkas ka mõtlema sellele, kuidas Joanil parem oleks. Tahtis Joani kaitsta. Joan elustas Ravici. Armastus on siin elus üks tugevaimaid jõude. Kui armastati tõeliselt, siis oleme igavesed ning surematud. Üksindus on alati olnud elule refrääniks. Ravicu jaoks oli see kui korduv osa elus. Oli näinud palju õudust ja koledust. Ta teadis, et teda võidakse iga aeg Prantsusmaalt välja saata, ta võis kaotada kõik tuttavad ja olla jälle üksi. Sellepärast ei tahtnud luua sidemeid. Ka seesmiselt
Kirjanik andis edasi ka inimeste välimuse ja iseloomu, kuid peamiselt kirjeldas ta siiski hingeelu ja mõttemaailma. Ajalises mõttes on tegu 20 saj. vahetult enne II maailmasõda. Kõik teadsid, et kohe on sõda hakkamas, kuid keegi ei rääkinud sellest valjusti. Sisse toodud palju sümbolismi. Peategelased on pagulane Ravic ja Joan, keda Ravic juhuslikult kohtab. Nende vahel tekib suur armastus, mis ei jahtu ka siis, kui Ravic on sunnitud kodumaale tagasi pöörduma ja Joanil on teised suhted. Ravic on arst, kes tegelikult ei võiks Prantsusmaal arstina töötada. Tal on sõber Morozov (mingi klubi/lokaali uksehoidja), kelle kaudu Joan saab lauljana tööd. Ravic näeb Pariisis Haaket (tegelane koonduslaagrist, kelle tõttu tapeti alastamatult ka naisi ja lapsi) ning tapab ta. Joan sureb oma armukese tulistamise läbi. Prantsusmaal kuulutatakse sõda ja Ravic saadetakse koonduslaagrisse. Tegevusliinid: Ravic ja Joan.
vigastada. Kohale tuleb ka politsei, kes palub Ravicil politseijaoskonda tunnistusi andma tulla. Ravicilt küsitakse passi ja dokumente, aga tal neid ei ole ja siis ta valetab , kuid tema valedele saadakse jälile ja ta saadetakse maalt välja. Ravic naaseb kolme kuu pärast. Joan oli leidnud omale mehe, kes on ka näitleja ja jumaldab teda lõputult. Kuid Joan armastab ikka Ravicit ja Ravic armastab teda ka. Kuigi Joanil on oma mees , käib ta pidevalt Ravici pool juttudega, et tahab tagasi tulla, mees saadab teda minema, öeldes, et naine teab ise ka, et ta enam tagasi ei tule. Ühel õhtul, jälle kokku saades, seletab Joan,mida ta tahab ja miks ta Ravici juurde tagasi ei saa tule :sest Joanil oli vaja kedagi, kes teda lõputult jumaldaks ning vajaks aga Ravic ei vajanud naist, tema oli alati üksik uitaja. Ravicist on kahju, kuna ta mõtles jooksus olles ainult naisest ning ei suutnud
Kirjeldused on emotisoonitud. ,,Triumfikaar" : Tegevus toimub vahetult enne II MS Pariisis. Sõja lähenemine on ilmselge, aga sellest ei räägi keegi. Peategelaseks on saksa emigrant ja illegaalselt töötav geniaalne kirurg Ravic, kes kohtab ühel ööl keset oma rutiinset elu Joan Moadou´d. Tekib segane suhe, kus kumbki ei enda ega teise tundeid täpselt ei mõista, ometi ei suuda nad teineteiseta olla. Kui Ravic pärast väljasaatmist kolme kuu pärast Pariisi naaseb, on Joanil uus mees ja Ravic keeldub temaga olemast. Samal ajal kummitavad Ravici mälestused sõja-aegsetest läbielamistest ning ta tapab kättemaksuks oma vaenlase Haake. Kui Joan on suremas, helistab ta Raiviile ning mõlemad saavad aru, et armastavad teineteist, kuid midagi enam päästa ei saa. Ravic laseb end ükskõikselt arreteerida. Põhiprobleemid on teostes: kuidas mõjutab minevik inimese elu; kuidas võib tapmine olla õigustatud; miks mõistetakse kaotatu
annaabi.ee 
