EUGENE DELACROIX (1798-1863) Ferdinand Victor Eugene Delacroix sündis 26.aprillil 1798.a. paari kilomeetri kaugusel Pariisist, tuntud diplomaadi neljanda lapsena. Isa töö tõttu kolis pere Bordeauxi, pärast pereisa surma aga Pariisi. Kooliajal huvitus noormees kirjandusest, muusikast ja sai algõpetuse joonistamises.Pärast lütseumi lõpetamist oli õpipoisiks portreekunstniku juures. Varsti taipas Delacroix, et klassitsistlik laad ei sobi talle ja ta alustas iseseisvat kunstnikukarjääri. 1822.a. eksponeeriti esimest korda näitusel Delacroixi maal. Sel perioodil köitis Delacroixi kreeklaste vabadusvõitlus Türgi ikke vastu. Paar aastat hiljem valmib maal ,,Chiose veresaun". See maal tähistab kunstniku romantismiperioodi algust. Maal ei leidnud publiku ega ka kriitikute heakskiitu.Maalil on kujutatud õnnetuid, poolalasti kreeklasi, kes kehastavad õilsust ja kannatusi.Kompositsioon koosneb kahest püramiidilaadsest grupist, mis on teineteisega ...
Eugene de Rastignaci iseloomustus. Teose ,,Isa Goriot" üks peategelastest Eugene de Rastignac on väga omapärane isiksus. Ta oli väga muutliku iseloomuga, tema eesmärgid ja arusaamad erinevatest maailmaasjadest muutusid tihti. Olenemata segadusest, mis toimus nooremehe sees, võib siiski öelda, et ta oli sümpaatne ja hea inimene. Eugene läks Pariisi eelkõige sooviga õppida, saada hea töökoht ning teenida hästi raha. Ta oli pärit vaesunud aadliperest, seega olid kogu pere lootused tema peal. Ema ja õed armastasid ning hoidsid Rastignaci väga. Ema andis oma viimasegi raha, et poeg saaks ülikoolis õppida. Kuna raha tal palju polnud, suunduski vaene tudeng proua Vauquer´ pansionisse. Seal suhtuti alguses temasse hästi ja lugupidamisega, kuid hijem hakati arvama temast teisiti, kuna ta astus
THEODORE GERICAULT Meduusa parv Hullu naise portree Ratsavõistlused Epsomis EUGENE DELACROIX Autoportree Dante ja Vergilius põrgus Chiose veresaun Sardanapalose surm Vabadus viib rahva barrikaadidele Alzeeria naised Natüürmort homaaridega Lõvijaht Chopini portree FRANSISCO GOYA Autoportree Riietatud maja Alasti maja Isabell de Procel Kuningas Carlos IV perekond
Eugene Rastignaci valikud Honore de Balzaci romaani ,,Isa Goriot" peategeleane Eugene Rastignac peab oma elus tegema mitmeid saatuslikke otsuseid. Mida aktiivsemalt Eugene võtab osa Pariisi seltskonnaelust, seda keerulisemaks lähevad tema teed. Eugene Rastignac, pärit vaesunud aadliperest, tuleb Pariisi, et õppida ülikoolis juurat. Ta pere toetab teda niipalju kui võimalik ning on valmis loobuma oma viimastest sentidest, et Rastignac saaks jätkata oma õpinguid. Kui ta saadab oma õdedele kirja, paludes raha linnaeluga toime tulemiseks, on teised kohe nõus oma viimased säästud loovutama ning õmblema uhkeid riideid
Honore de Balzac ,,Isa Goriot". Rastignac Vaqueri pansionis elasid inimesed, kes olid elus põletada saanud. Nende hulgas elas ka juurat õppiv üliõpilane Rastignac. Eugene tahtis saada advokaadiks ning tema vaene perekond toetas teda rahaliselt. Ta oli aadliku perekonna järglane ja ta oli pärit Angoulème'i ümbrusest ning tal oli suur perekond. Olles Pariisis, tahtis mees pürgida kõrgseltskonda. Eugene eesmärgiks oli saada rikkaks ja kõrgklassi inimeste sekka. Tema pere püüdis väga kokku hoida, et poega toetada, kuid poeg vajas rohkem raha sellejaoks ,et hea välja näha ning jätta endast parem mulje. Eugene astus sõjateele, milleks oli pürgimine kõrgseltskonda. Ta läks kõige esimesena nõuandeid paluma Beausante'i juurde. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega
Eugene O'neill (1888-1953) · Iiri päristoluga ameeriklane. Sündis New Yorgis · Pani alused moodsale USA näitekirjandusele ning jõudis esimese ameerika autorina maailmalavale. · Tema looming võlgneb palju euroopa filosoofiale ja on mõjustatud sajandialguse euroopa kunstivooludest. · Tema loomingus põimuvad ekspressionism, psühholoogiline realism ja sümbolism. · Oluline motiiv tema teoses on udu, mis sümboliseerib kogu inimese elu hämarust, tema subjektiivset ja ebareaalset maailma, inimese petlikku optimism. · Äratas laiemat tähelepanu mereteemaliste lühinäidenditega. · Oma psühholoogilistes draamades kasutab ekspressionistlikke võtteid, milles luubi alla võetakse kesklassi ameerika perekond ning näidatakse, kuidas suhteid ja saatusi määravad alateadvuses juurduvad kompleksid ja keelatud kired, peidetud pahed ja hukutavad ihad. · Peaaegu kõigis tema teostes oli traagiline ja isikliku pessimismi tük...
Eugene de Rastignaci elufilosoofia. Essee 19. sajandi Pariisis oli suur osa inimeste mõtetest seotud raha ning parema elujärjega . Teoses ,,Isa Goriot" tutvume vaese üliõpilasega, kelle kinnisideeks on kõrgem seltskonnaelu. Eugene de Rastignac elas perekonnas, mis vaevles rahapuuduse käes. Ta nägi eeldusi õigusteaduskonnas ning asus õppima juristiks, sel ajal elas ta pansionaadis. Kuna pere oli vaene, hakkas poiss end võrdlema rikastega. Joobunud pariisi seltskonnast, üritas Eugene leida sugulussidemeid läbi tädi rikkamas ühiskonnakihis. Kuigi tema auahnuse rahuldamist piiras vaesus, soovis ta siiski karjääri teha, selle tagajärjel jäid isegi õpingud unarusse.
Goriot oli meeleheitel ja asus elama Vauquer'i pansioni, sest tütred keeldusid teda enda juurde võtmast. Esimesel aastal lõunastas ta paar korda nädalas väljas, lõpuks paar korda kuus. Ta oli teiste tujude märklaud, teda nöögiti või öeldi solvavalt. c) Rastignaci suhtumine Goriot'sse Pidas Goriot' hulluks. Eugene nägi, kuidas Goriot käänas lauahõbedast hõbekangi, et seda müüa, ja arvas, et Goriot on varas ja teeskleb, et ajada oma äri. 4. Eugene de Rastignac Oli pärit aadliperekonnast, mis oli vaesunud. "Tema kuju, maneerid ja hoiak tähistasid aadliku perekonna võsu, kus algkasvatus hõlmab vaid hea maitse traditsioone." Ta pere armastas teda väga ja saatis raha, et poeg saaks ülikoolis käia. Eugene'I eesmärk oli saada edukaks ja pasta oma haridusega pere vaesusest. Pariisi tulles ta selle nimel pingutaski. Tema isa, ema, kaks venda ja õde ning tädi, kelle varandus koosnes pajukist,
Mida tegid impressionistid esimesena? Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest, võttes eeskuju näiteks Eugene Delacroix'st. Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 9. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "m...
Olenemata segadusest, mis noormehes toimus, võib öelda, et ta oli kõigele vaatamata sümpaatne ja hea inimene, kuigi auahne. Tema eesmärgiks oli saada rikkaks ning kuuluda kõrgklassi seltskonda. Ta oli pärit vaesunud aadliperest. Pere elas väikeses mõisas ning nad omasid viinamarjakasvatust. Ema ja õed armastasid ja hoidsid Rastignaci väga. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt kokku, suurenes Eugene'i soov teha karjääri ning tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Eugene läks Pariisi, õppis ülikoolis juurat, kuid ei lõpetanud õpinguid. Ta otsustas, et ilmub loengutesse ainult algul, et ta nimi kirja saaks ning lahkus sealt peale oma nime väljahüüdmist. Bakalaureuse kraadi sooritas Eugene eneselegi märkamatult kiirelt. Õppimisega otsustas ta tegeleda enne eksameid nagu paljud teisedki üliõpilased. Ta mõistis, et tööga rikkaks ei saa ning tahtis hoopis kuuluda kõrgseltskonda
Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda
kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Sisu kokkuvõte: Raamatus kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati ja selle külastajaid. Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja mõjuvõimas mees. Ta loobub sellest plaanist, nähes, et mees polegi nii jõukas. Isa Goriot´i külastavad noored neiud, kes tegelikult on ta tütred. Auahne üliõpilane Eugene soovib kohta Pariisi kõrgseltskondades.
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene,mitte väga jõukas üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks; isa Goriot, kes armastab oma tütreid väga, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis. Tänu oma nõole hakkab ta paremini läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i
09.08 "Isa Goriot" Honoré de Balzac Tallinn 1971 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest
määral, et neilt võisid mandriEuroopa kunstnikud õppida isegi veel 19. sajandi lõpupoolel. Prantsusmaa Romantikud Tõelised romantismi suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Eugene Delacroix "Chiose Veresaun" Eugene Delacroix "Vabadus Viib Rahva Barrikaadidele" Eugene Delacroix "Alzeeria Naised" Eugene Delacroix Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (17981863). Tema noorpõlveteos, kreeklaste vabadusvõitluse aineline "Chiose veresaun" sai endale pilkenimeks "maalikunsti veresaun" siin ilmnes selgesti vaen, mida ametliku kunsti pooldajad tundsid iga uudsema mõtte vastu kunstis. 1830. aastal, kui taas revolutsioonilaine üle Prantsusmaa veeres, tähistas Delacroix seda suure revolutsiooni ülistava maaliga
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest.
- Isa goriot oli ihne, kokkuhoidlik, kinnine inimene - Gorioti peale valati välja oma hea või halb tuju - Isa goriotil olid nö armukesed, kes tegelikkuses osutusid tema tütardeks, kellele ta andis pidevalt raha, kuid tütred pigem vältisid isa (2tk) - Goriot voolis kullatud hõbedast (nõudest, mis olid talle olulised) nuia ning müüs selle maha, et lunastada oma tütre vekslit - Eugene tahtis pääseda pariisi kõrgseltskonda, õppis juurat (tahtis saada kohtunikuks/advokaadiks) - Eugene käis ballil ja rääkis teistele pansionäridele naisest, keda kohtas seal ning kellese armus, (osutus hiljem gorioti tütreks Anastasieks) - Eugene külastas Anastasiet, teda võeti väga külmalt vastu ja oodati pigem ta lahkumist, rääkis oma päritolust - Anastasie mees krahv de Restaud ütles Eugene välja saates Mauricile, et iga kord kui
Isa Goriot Vauqueri lesk tahab raha pärast abielluda isa Goriotiga , aga ta mõtleb vartsi ümber, sest avab, et ta tegelikult pole piisavalt rikas. Lisaks levivad kuulujutud, et Goriotil käivad külas noored naisterahvad. Tegelikult on need tema oma tütred. Eugene tahab saada osa Pariisi elust ja ütleb oma tädile, et ta kasuaks ära oma tutvusi õukonnaga ja et ta kirjutaks nende kaugele sugulasele. Kirjas seisab, et nende sugulane võtaks Eugene enda juurd.De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugenega kutse ballile, kus ta armub Gorioti tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub ta endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde. Kuidseal saadetakse ta tagasi, ning ta ei näegi oma isa. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest ta armukese Maxime ja abikaasa. Teda võetakse halvasti vastu ja tema ebaviisaka käitumise pärast palub de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta
Isa Goriot Balzac Tegelased: Tööpoiss Cristophe paks köögitädi Sylvie vanapreili Michonneau (nuhk) isa Goriot Eugene de Rastinac (vaene üliõpilane) vanahärra Poiret hr. Voitrin (surmanarritaja) Vauquer pansioni omanik I Pansion Vauquer ei sallinud vana tüli pärast eriti Gorioti, ta oli pigem pansioni naerualune Goriot oli rikas, aga tütarde ülalpidamine laostas teda Eugene hakkab ihaldama kallist ja uhket eluviisi, kasutab ära kuulsat sugulast Algne umbusaldus Gorioti vastu kaob peale Beauseantiga vestlemist, kes paljastas Gorioti elu Eugene külastab ühte Gorioti tütardest (Anastasie), Goriot on seal hell teema II Seltskonda (lk 77) Eugene palus emalt ja õdedelt raha Voutrin räägib Eugenele minevikust, määrib talle Victorinet pähe, neil tekib omamoodi sõprus
Sinna kolides oli ta rikka välimusega meesterahvas. Isa Goriot pühendas kogu oma elu kahele tütrele, Anastasie de Restand ja Delphine de Nucinger. Kuid tütred ei hoolinud oma isast, nad soovisid vaid tema varandust, mis eksisteeris seni kaua kui seda oli. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Paruniproua Delphine de Nucinger- isa Gorioti noorem tütar, kes kadestas vanema õe rikkust. Ta oli Eugene de Rastignaci südamedaam. Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Gorioti vanem tütar, kes tahtis alati välja näha kõige parem ja edevam. Ta hoolis vaid rikkusest ja käis väljas tihti raha peale mängimas. Vikontess de Bauseant- Eugene tädi, kes aitas tal pürgida kõrgklassi. Proua de Marcillac- Eugéne tädi Laure ja Agathe- Eugene õed Henri ja Gabriel- Eugene vennad Eugene de Rastignac- lõunamaalase välimusega noormees, kellel oli valge näonahk,
Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab taas vikontessi ja viimane kutsub ta õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene´i endaga teatrisse, kus soovitab Rastignac´il meelitada ära Delphine, Goriot´ teine tütar.
Proua sõbranna krahvinna aga laitis meest niivõrd, et proua ei huvitunud enam temast ning tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest. Isa Gorioti hakkasid külastama kaks ilusat neidu, keda peeti tema armukesteks, kuid tegelikult olid neiud Gorioti tütred. See oli 1819. aasta novembrikuu lõpul, ajal, mil see draama lõi lõkkele, igaühel oma kindel arvamine vaese vanakese kohta. Üliõpilane Eugene de Rastignac soovis saada kõrgseltskonda ning tänu tädi abile kutsuti ta proua de Beauseanti ballile. Seal ta kohtas ihaldatud naist Anastasie de Restaud. Hilisõhtul koju tulnud märkas ta isa Gorioti sõtkumas kullatud hõbedat. Isa Goriot vaatles oma tööd kurva ilmega, pisarad tungisid tal silmi. Hommikul saatis isa Goriot Christophiega krahvinna Restaule kirja. Tasutud veksliga. Vautrin heitis tihti kõigi üle nalja. Isa Goriot uuris preili Victorine´i
Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada
Tairo Jürisson 10A Balzac "Isa Goriot" Teos "Isa Goriot" võttis aset Pariisis aastal 1819. Tegevus käis ümber laostunud kaupmehe Goriot, kellel oli kaks tütart Anastasie ja Delphine. Isa Goriot kiindus noorde aristokraati Eugene, kes oli tulnud suurlinna oma õnne otsima. Eugene oli ainus inimene, kes tundis vanamehele kaasa ja üritas teda ja tema tütreid aidata. Lugu lõpeb Isa Goriot surmaga ja Eugene muutumisega. Viimane kuulutas Pariisi kõrgklassile sõja. Isa Goriot oli algselt rikas mees, kes tänu oma tütardele langes vaikselt vaesusesse. Ta hellitas ja armastas oma tütreid kogu südamest. Tihti viis see suur armastus eneseohverdusele ja lõpuks masendusse. Tema kallim vara oli oma tütarde juuksesalgad. Isa Goriot oli valmis andma viimsegi oma
Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21 Lk 25 Krahvinna de l'Ambermesn lahkub pansionist, Isa Goriot pärast, maksmata toa eest Lk 25 (petis!) Lk 29 Goriot tütar käis tal külas, teine tütar ka. Lk 29 Lk 41 Goriot käis kullasepa ja liigkasuvõtja juures. Lk 41 Lk 41 Goriot saadab Christophe'i kirjaga (tasutud veksel) krahvinna juurde. Lk 41 Lk 48 Kohtumine Victorine'i isaga ei läinud hästi. Lk 48 Lk 54 Eugene näeb isa Goriot krahvinna (Anastasie) juures. Lk 54 Lk 58 Morganaatiline paar (?) Anastasie ja hr de Restaud Lk 58 Lk 59 Krahvinna (Goriot kohta): "Ei ole olemas inimest, keda armastaksin rohkem..." Lk 59 Lk 60 Krahv ütleb teenrile, et Eugene ei ole enam oodatud nende kodus oodatud. Lk 60 Lk 63/4 Pr (Claire) Beauseant (Eugene nõbu) süütu vahekord markii d'AjudaPintoga Lk 63/4 Lk 69 Clara'le räägitakse jälle, et hr d'Ajuda abiellub teisega, kuid naine ei usu. Lk 69
hakkas ta proua Vauquerile meeldima. Kuid siis hakkasid isa Goriotil tütred külas käima ja Vauquer hakkas arvama, et need on tegelikult Gorioti armukesed. Seepärast ta hakkaski Goriotile käkki keerama ja teda mustama. Lisaks sellele andis Goriot ka väga palju raha tütardele. Nii polnudki ta enam suuteline tasuma üüri ja ta koliski kolmandale korrusele. Lõpuks oli tema varaline seis nii halb, et ta pidi kolima neljandale korrusele. 6. Isa Gorio ja Eugene vahelised suhted. Isa Gorio oli panisonaadis pilkealune. Alguses suhtus ka Eugene Goriosse pilkavalt ja ka Gorio Eugene külmalt. Peale seda, kui Eugene oli võitnud Delphine südame paranesid ka ise Gorio ja Eugene vahelised suhted. Eugene mõistis isa Goriod ja isa Gorio hakkab suhtume Eugene soojusega. Peale iga Eugene kohtumist Delphinega jutustab ta kohtumisest ise Goriole, kes ammutab sellest endale uut jõudu. 7. Iseloomusta Vautrini, Rastignaci, proua Vauqueri, Isa Gorioti.
Isa Goriot Honore de Balzac See teos oli väga realistlik ja põnev ning algas sissejuhatusega proua Vauquer'i pansionaati, mis ei olnud kõige luksuslikum ja korralikum.Seal elasid inimesed, kes olid elus kõrvetada saanud.Pansionaadis elas Eugene,kes oli vaene üliõpilane ja tahtis saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas.Veel elasid seal isapoolt hüljatud noor naine Victorine, põgenenud vang Vautrin ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks oligi see pansionaat. Sinna asus elama ka endine nuudlikaupmees isa Goriot, kes armastas oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenesid teda.Goriot lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asuski elama proua
Honoré de Balzac Isa Goriot Miljöö Proua Vauquer'i pansionaat Vaesed, luksuseta elavad inimesed, kellel elus ei vea Õnnetud igas mõttes: hüljatud, väljatõugatud seltskonnast Tegelased Pansionaadi elanikud: Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas Isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; Isapoolt hüljatud noor naine Victorine Põgenenud vang Vautrin (Collin) Pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat Tegevus Eugene saab teada isa Goriot kurva eluloo Kaitseb teda tagakiusamise eest
ISA GORIOT *Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. *elab ka Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas *isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda *isapoolt hüljatud noor naine Victorine *põgenenud vang Vautrin (Collin) *pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast
Honoré de Balzac (Tallinn 1971) 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest
Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Kokkuvõte nr 4 ja kirjeldus teosest Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest
Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa
Proua Vauquer loobub siiski oma plaanist, kui isa Goriot jäi järk-järgult aina vaesemaks. Räägitakse noortest naistest, kes külastavad isa Goriot. Selgub, et tegemist on ta tütardega. Eugene de Rastignac uuris tädi käest, kas too tunneb kedagi, kellest on tal kasu kõrgemasse seltskonda pääsemiseks. Seepeale tema tädi Marcillac' kasutas ära oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutas nende kaugema sugulasele proua Bauséant'le, et viimane võtaks Eugene oma tiiva alla ja aitaks ta Pariisi kõrgemasse seltskonda. Vikontess Clara de Beauséant saatis Rastignac'le vastuseks kutse ballile, kus nad kohtusid. Ballil armub Eugene Goriot' tütresse Anastasie'sse. Victorine külastab oma isa, nagu iga aasta, kuid ta saadetakse endiselt tagasi. Rastignac läheb Anastasie'le külla ja kohtub seal Anastasie armukese krahv Maxime de Trailles ja abikaasa krahv de Restaud'ga. Teda võetakse seal väga külmalt vastu ja Anastasie
vara, ärge sellest kuidagi märku andke, muidu olete kadunud; inimestega tuleb käituda külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. Romaani lugedes saame aru, et armastati ilusamaid, jõukamaid, tuntumaid. Sellised inimesed käisid riides uhkelt ning stiilselt. Ei puudunud päevased ülikonnad ja õhtused ülikonnad. Rikkamad suhtlesid rikastega ja vaesemad vaestega. Selliselt jaotus tollane ühiskond. Romaani tegelase, Eugene de Rastignaci, kohta võime öelda, et tema suhtles naistega ainult kasusaamise eesmärgil. Ta lasin vikontess de Beauseant'il end tutvustada Anastasie de Restaud'le ja Delphin de Nucingenile, et tänu nendele rikastuda ja kuulsaks saada. Ta oli valmis oma vaesunud vanematel küsima isegi raha selle nimel, et osta endale viisakad riided, millega kõrgseltskonnas läbi lüüa saaks. Nähes, milliste sihtidega on Rastignac, pakkus Vautrin talle välja plaani, tänu millele nad rikastuda saaksid
Raamatu sündmused leiavad aset enamasti pansionis, mille omanik on 50- aastane Vauquer. Seal elavad Isa Goriot, üliõpilane Eugene de Rastignac, sõjaväeleitnandi lesk Couture, tema hoolealune preili Victorine, härrasmees Vautrin, tudeng Biancon ja vanatüdruk Michonneau. Isa Goriot’il on kaks tütart Anastassie ja Delphine, keda ta armastab kogu südamest. Kui ta pansionisse saabus, oli tal kaasas suur garderoob ja ta kulutas palju raha oma välimusele. Hiljem hakkas ta üha vähem kulutama raha enda peale, et toetada oma armastatuid tütreid. Tütred temast väga lugu ei pidanud, käisid vaid vahel külas.
Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trailles- Anastasie armuke Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes elas proua Vauquer'i pansionis. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Hinnad tõusid kümneid kordi. Ta võis vilja saada ükskõik kui palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Sealt tuli tema tulu ja rikkus. Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest
Raha eest saab kõik? Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" räägib Pariisi elust 17. 18.sajandil, tolle aja kõrgseltskonnast, vaestest ning nende äärmuste sobivusest või mittesobivusest. Peategelasteks on kunagine jõukas nuudlikaupmees isa Goriot, kes üle kõige armastas oma tütreid ning vaene õigusteaduse tudeng Eugene de Rastignac, kes iga hinna eest tahtis kõrgseltskonda pääseda. Goriot' isaarmastus oli niivõrd tugev, et ta muutus oma tütarde suhtes naiivseks ning ei näinud, et need temalt ainult raha tahavad. Seega tekibki küsimus, kas raha eest saab kõike ning kas see tagab armastuse? Isa Goriot elas pansionis koos paljude teiste värvikate inimestega. Sinna kuulusid näiteks lõbus seltskonnahing härra Vautrin, kes lõpuks osutus sunnitöövangla põgenikuks e
Teda peeti veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud – ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid (tema tütred), keda arvati olevat tema armukesed. Proua Vauquer ütles, et Goriot on halb, kinnine mees. 5. Kirjeldage, missugused muutused toimusid 6 aasta jooksul isa Goriot´ga. - Ta läks aina kõhnemaks ja koledamaks ning jäi vaesemaks. 6. Kui palju tõi sisse aastas de Rasignacile mõis ja kui palju sai sealt endale Eugene? - Mõis tõi aastas sisse kolm tuhat franki, Eugene sai sealt endale tuhat kakssada franki. 7. Kuidas õnnestus Eugene´il kõrgseltskonda pääseda? - Eugene sugulane Vikontess de Bauseant kutsus teda Pariisi, ballile. Ta püüdis sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Ballil kohtas ta Anastasie´t ning armus temasse. 8. Mida imelikku nägi ballilt koju pöördunud E.R pansionis?
Kuna Goriot'l oli suur isaarmastus, siis ta andis neile kõik, mida nad soovisid. Pidev raha jagamine oma tütardele mõjutas halvasti isa Goriot' majanduslikku seisu. Ta pidi sellepärast kolima väiksemasse korterisse, loobuma nuusktubakast ja juuksuri kutsumisest. See oli alles algus. Isa Goriot pidi müüma oma briljandid, kuldtubakatoosi, kuldketi ning väärtasjad. Samuti loobus ta uhketest rõivastest ja kullatud tassist, millel oli eriline tähendus. Eugene de Rastignac elas isa Goriot'ga samas pansionaadis. Ta tuli Pariisi, et läbida ülikool. Samuti oli tal soov saada osa Pariisi seltskonnaelust. Ta sai tänu oma sugulasele tuttavaks ka Goriot' tütardega. Eugene võitis Delphine poolehoiu ja selle abil sai ka isa Goriot teada, kuidas ta tütrel läheb. Enne Eugene't sai Goriot peamiselt toatüdrukute kaudu teada, millega ta tütred tegelevad. Eugene sai peagi aru, kui väga isa Goriot oma tütardest hoolib ning mida ta nende heaks
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada
Kätlin Ilves 11 B Armastus õnn ja õnnetus? Armastus on sellel kaks poolt? Kas armastus saab olla nii õnn kui õnnetus? Isa Gorioti ja Eugene de Rastignaci jaoks küll. Isa Goriot'i jaoks tähendas armastus ainult tema tütreid, kelle heaolu jaoks ta kõike oli nõus tegema. Eugene de Rastignac armastas oma perekonda ja armastas ka Goriot'i tütart Delphine'i, kuid nendest rohkem armastas ta kõrgseltskonda, kuhu pääsemiseks oli valmis peaaegu kõigeks. Isa Goriot armastas oma tütreid jäägitult. Ta ostis neile kõik, pani nad rikastele ja
1."Isa Goirot" teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ...
loobus tütarde nimel kogu oma varandusest ja laostus lõpuks. Tema ainsaks rõõmuks oli näha oma tütreid õnnelikuna. Kui isa Goriot haigestub väga tõsiselt, siis soovib ta näha oma tütreid enne oma surma. Paraku on mõlemal tüdrukul ,,mõjuv" ettekääne mitte tulla. Isa Goriot saab lõpuks aru, et tema tütred on tänamatud ja ei armasta teda tegelikult. Kogu tema töö ja vaev nende nimel oli olnud asjatu. Ka matustele ei ilmu kumbki kohale. Teine haru räägib üliõpilasest Eugene de Rastignac'st, kes oli tulnud Lõuna- Prantsusmaalt Pariisi õppima. Ta oli vaesest perest, ning tahtis hariduse abil oma pere vaesusest välja aidata. Eugene asub elama samasse pansionaati kus elas ka isa Goriot. Olles aasta kõvasti õppinud taipab ta, et eduks ei piisa ainult heast haridusest, vaid on vaja ka sidemeid kõrgematel kohtadel. Ta hakkab oma positsiooni parandama naisi ära kasutades. Rastignac kohtub viimaks Gorioti tütre Anastasiega ning armub temasse. Üsna pea jõuab
eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines Theodore Gericault (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Theodore Gericault Thedore Gericault- ,,Le Radeau de la Méduse" Theodore Gericault-"Severed Limbs" 1818 Theodore Gericault- ,,Portrait présumé de Madame Elisabeth De Dreux ,, Tõeline romantikute esindaja oli aga mees nimega Eugene Delacroix (1798- 1863), kes pani suurt rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele. Peamiselt väljendas ta end täiendvärvide abil. Maalide motiivid on enamasti võetud keskajast. Tema loomingu üheks peateemaks on vabadusearmastus. Eugene Delacroix Eugene Delacroix-"Liberty Leading the People" 28th July 1830 Eugene Delacroix-,,Chiose Veresaun" 1824 Eugene Delacroix- ,,Girl Seated in a Cemetery" 1824
eest maksta. Ta ei ole ilusam kui köök, haiseb samuti ja peab käsi määrima, kui tahad hästi süüa, osake end ainult hästi puhtaks pesta: selles peitubki meie aja kogu moraal," ütles Vautrin kõrgklassi elu kohta. Seda võiks seletada nii, et Pariis küll tundus kaunis ja veetlev oma linnasäras, kuid tegelikult kui linnaellu sulanduda, tuleb arusaam, et nii see pole. Tegelikult on nii et seal kus leidub rikkust ja ilu, leidub samas ka vaesust. Nii oli ka Eugene de Rastignac´iga. Tema suurim soov oli sulanduda sisse kõrgklassi ning tänu sellele hakkas ta oma loengutest tihti puuduma. Ta tutvus Goriot´i tütardega ning tänu neile ta soov täitus. Olles saavutanud oma eesmärgi sai ta aru, et tegelikult on see ilu petlik. Goriot´i tütred, kes tundusid talle alguses väga lahked ja hoolivad, olid tegelikult ainult raha peal väljas ja nad ei mõistnud seda, mis valu nad oma isale tekitasid tänu sellele
Raamatu analüüs Honoré de Balzac "Isa Goriot" 1) Teose andmed: Autor: Honoré de Balzac Pealkiri: Isa Goriot 2) Teose tegelased: Isa Goriot - endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsu ja üliõpilane. Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast.
Ashton eaton Ashton eaton Ashton James Eaton is an American decathlete Born in January 21, 1988 (age 24) Born in Portland, Oregon, United States He is engaged to Canadian athlete Brianne Theisen Ashton eaton He competes for the Oregon Track Club Elite team based in Eugene, Oregon He is coached by Harry Marra and Dan Steele Competitor for the usa World Indoor Championships (2012, Istanbul) he won gold in heptathlon World Championships (2011, Daegu) he got second place in decathlon Olympic Games (2012, London) he got first place in decathlon Personal bests Eaton holds the world record in both the decathlon and heptathlon events Decathlon: 9039 points (Eugene) Heptathlon: 6645 points (Istanbul) 2012 olympics 100 m 10.35
Tegi vea!! ROMANTISM 19saj 2. veerandil (algas) Väljendati tundeid, elamusi, meeleolusid, eksootilisi ROMANTISM 19saj 2. veerandil (algas) Väljendati tundeid, elamusi, meeleolusid, eksootilisi paiku, idamaid, unistusi, luulelist. Taaselustus maastikumaal ja ajaloomaal. Theodore paiku, idamaid, unistusi, luulelist. Taaselustus maastikumaal ja ajaloomaal. Theodore Gericault(1791-1824) ,,Meduse`i parv" pisut baroklik. Eugene Delacroix (1798-1863) Gericault(1791-1824) ,,Meduse`i parv" pisut baroklik. Eugene Delacroix (1798-1863) ,,Vabadus viib raha barrikaadidele". Francisco Goya (1746-1828) Hispaanlane, oli ka ,,Vabadus viib raha barrikaadidele". Francisco Goya (1746-1828) Hispaanlane, oli ka õukonnamaalija. Graafika sarjad: ,,Sõjakoledused" Los Caprichos. ,,Uinunud mõistus sünnitab õukonnamaalija. Graafika sarjad: ,,Sõjakoledused" Los Caprichos
Talle oli ainukeseks rõõmuks näha oma tütreid. Kui tal enam üldse raha ei olnud, jäi ta haigeks. Tütred käisid teda alguses vaatamas ning märkasid, et isal ei ole enam üldse raha. Isa tahtis surivoodil näha oma tütreid veel, aga neid ei tulnud. Alles siis sai talle selgeks, et ta ei ole tütardele midagi väärt. Isegi matustele ei ilmunud kumbki tütardest kohale. Saadeti vaid oma perekonna vapiga tõllad. Teine haru raamatust räägib Lõuna-Prantsusmaalt tulnud üliõpilasest Eugene de Rastignac'st. Ta elab samas pansionaadis, kus Isa goriot. Rastignac on ainuke, kes märkab Goriot' seisu tõsidust. Perekond saadab talle viimased rahad, et Eugene saaks sulanduda kõrgklassi sisse ja sealt rohkem raha teenida. Seda märkab üks tema naabreid pansionaadis. Tuleb välja, et tal on võimalus Rastignac'le anda suuremas koguses raha, et ta saaks kõrgemale püüelda. Ta hoiatab ka, et need seal üleval on tõelised raisakotkad. Kõigil on hinge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
