Nastasja filppivona traagika Nastasja Filippovna Baraskova on noor ja erakordselt ilus naine Fjodor Dostojevski teosest ,,Idioot". Juba väga noorelt jäi Nastasja Filippovna ilma oma vanematest ja rikas aadel, Baraskovade naabermõisnik, Afanassi Ivanovits Totski otsustas tüdruku koos noorema õega ühe oma mõisa valitseja, saksa rahvusest eruametniku paljulapselisse perre, kasvatada anda. Noorem laps suri peagi läkaköhasse. Pärast viit aastat külastas Totski jälle seda maamõisa ja märkas väikeses, 12-aastases, Nastasjas sirugumas haruldast iludust ning rikka mehena otsustas ta neiu võtta oma
Rahuloluni jõudmiseks tuleb tööd teha ja vaeva näha õnn välja teenida. See ei ole alati lihtne, ent kaugeltki mitte võimatu. Ainus, mis teel õnneni takistuseks võib olla, on inimene ise. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Idioot" tuleb mitmes situatsioonis välja ehe näide selle kohta, kuidas inimene on ise oma õnne vaenlane. Autor ise on öelnud: ,,Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga." Raamatu üks tegelanna, Nastasja Filippovna, vapustavalt ilus naine, kes on võimeline võluma pea iga mehe, peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Siin peitub põhjus, miks ta ei suuda terve teose vältel õnne tunda. Vürst Mõskin teeb talle juba nende esmakohtumisel abieluettepaneku, sest on Nastasjasse armunud naist ennast nägemata. Piisas vaid tema pildist, et vürsti paeluda. Oleks
Olulisemad tegelased ja nende põhjalik iseloomustus. Vürst Lev Nikolajevits Mõskin on romaani ,,Idioot" peategelane. Ta on hea ja aus mees, kes suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi halba teha ning on nõus ise seeläbi kannatama. Tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka keerulistes olukordades. Nastasja Filippovna on romaani üks naispeategelastest. Ta on vapustavalt ilus naine, kes suudab oma iluga paljusid mehi võluda ja samas nendega ka manipuleerida. Madala enesehinnangu ja psüühiliste kompleksidega naine, kes peab end langenuks ja patuseks. On kindlal veendumusel, et ta ei vääri armastust. Tal puudub eneseusaldus. Tegeleb sihiliku enesehävitamise ja teiste inimeste solvamisega. Ta on haritud ja tundlik naine. Aglaja Jepatsin on romaani üks naispeategelastest
sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust- pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma.
saa suhtuda, peab olema oma arvamus igast asjast. Ta põgenes armastuse eest, kuid ta oli mees, kes jääb oma tõekspidamisetele kindlaks. Ta armastas väga Agljad, kuigi Aglja naeris ta esimesel korral välja. 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. Nastasja Filippovna Aglja · Ta oli haruldaselt ilus ja piiritu · Kindral Jepatsini ja Lizaveta uhkusega naine. Prokofjevna noorim tütar. · Palju kannatanud. · 20-aastane. · Pimestas oma iluga. · Tema tulevane mees pidi olema · Kergesti ärrituv,umbusklik ja täiuslikkuse ja menukuse tipp, ennastarmastav naine. rikkusest rääkimata. · Väga veneliku iseloomuga
tegudeks, kuulab ta ikka teisi ja aitab haletsusest isegi neid, kes talle halba tahavad. Burdovski solvas ning laimas vürsti, kui tuli sisse nõudma pärandit, millest tegelikkuses ei kuulunud esimesele mitte krossigi. Sellegipoolest oleks peategelane andnud ära kogu varanduse, mille ta ausal teel pärinud oli, sest tal hakkas poisist hale. Taolise iroonia tipuks võib pidada teose lõppu, kus Rogõzin keelab Mõskinil teatada võimudele Filippovna mõrvast. Taaskord võtab vürst teist inimest kuulda, istudes tapjaga ühes toas ja mängides temaga kaarte. Isegi sokiseisund ei vabanda taolist absurdsust, küll aga mingil määral ehk see, et ta tõepoolest Filippovna surma tõttu taas idioodistus. 3. Nastasja Filippovna on tunduvalt sümpaatsem, sest ta julgeb öelda kõike otse välja ning mõistab, milline positiivsuse kehastus on Mõskin. Naine näeb, kuidas
(õppejõud) Autorist Teosed: Romaanid "Laanepüü" (1980) "Võlu ja vaim" (1990) "Lasnamäe lunastaja" (2008) Jutustused "Katastroof" (1973) "Mida teha emaga (1978) Proosakogud "Roosipuupungad" (1975) "Õun valguses ja varjus" (1985) "Lasnamäe lunastaja" Mari Saadi "Lasnamäe lunastaja" sai Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2008. aasta aastapreemia. Teose tegelased Positiivsed: Negatiivsed: Natalja Filippovna Vova ja tema naine Sofia Zanna Rael Tolik Raeli vanaema Venja Dmitri Dmitrejevits Ljuda Jaakko Kiira Tegelaste iseloomustused Natalja Filippovna: venelanna, kes ei räägi eesti keelt, üksikema, töökas, hooliv, kannataja. Mõtles eelkõige Sofiale ja tegi kõike tema heaks ning ei andnud alla tütre pärast. Sofia: tütarlaps, kes oli edasipüüdlik, hooliv, aus, tark, heasüdamlik
Aadelkond pidas normaalseks, et enamik ühiskonnast on nendest alamad ja nii tuleb neisse ka suhtuda. Kuna ta ei taha kellelegi haiget teha kannatab ta seeläbi ise väga palju. Ta armastas Natasje Filippovnat,kellesse ta armus esimesest silmapilgust ja kellele ta tegi kohtumise esimesel õhtul abieluettepaneku, millest naine keeldus, kuna ei pidanud ennast nii puhta ja õiglase inimese vääriliseks. Tegelikkuses armastas Natasje Filippovna ka Mõskinit, seda hilej tunnistades, kui jooksis ära Ragozini juurest ja elas mõnda aega Mõskiniga, kui too külastas Moskvat, et kätte saada pärandust, mille oli talle jätnud tema tädi. 2. Natasje Filippovna- Tähtsaim naistegelane raamatus, kellel samuti väga keeruline ja psüühhiliselt raske elukäik, sarnaselt Mõskini omale. Ta oli alates 12-st eluaastast kasvatatud, et 18-selt saada Totski abikaasaks. Kuid Totski otsustab hoopis Jepatsini tütre Aleksandraga
Näiteks ränga liiklusõnnetuse puhul võib ka varem väga enesekindla ja tugeva inimesena tundunud persoon kaotada enesevalitsuse, tarduda või lausa minema joosta. Tavaolukorras oleks ta kindlasti teisiti reageerinud. Sel hetkel valitseb inimesi midagi saladuslikku, mis muidu on peidus ja millest ei pruugitagi isegi teada. Midagi sarnast juhtus "Idioodis" ka Ganja Ivolginiga. Ta oli väga auahne mees, teda oli võimalik ära osta ning ta ihkas elada rikkalikult. Aga kui Natasja Filippovna sada tuhat rubla kaminasse viskas, selleks, et vaadata, kas Ganja võtab raha tulest välja, siis Ganja seisis liikumatult. Ta soovis ruumist lahkuda, kuid peale mõnd sammu kukkus kokku. Natasja võttis raha ise tulest välja ja pani Ganja kõrvale, ise öeldes: " Näe, ei läinud ikka, pidas vastu! Enesearmastus on siiski suurem kui rahaahnus." "Idioodi" peategelane, Lev Mõskin, on üdini hea inimene, ta on hooliv ja aitab teisi hea meelega
Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust- pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma.
tundis vürst, et võib talle pakkuda seda vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Intsident, mis leidis aset Aglaja ja Nastasja Filippovna(hullu naise) vahel, oli otsustav näitaja vürsti nõrkuse haiglases süvenemises üha tugevamaks loomujooneks. Ma arvan, et Aglaja õigusega võttis vürsti kaasa ja läks Natasja Filippovna juurde, et kuulda tema suust öelduna, et jätab neid nüüd rahule. Kaua võib üks naine kannatada, et teda ja tulevast meest pidevalt mõjutab ja häirib teine naine? Nastasja oli aga tark naine ja teadis, et vürst on tal käpa all. Seda tahtis ta ka Aglajale näidata. Nastasja pani vürsti valima tema ja Aglaja vahel. Mõistliku ja aruka mõtlemisega mees oleks läinud oma abikaasa juurde. Vürst oli liiga kaastundlikuks
vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Esimesel kohtumisel Nastasjaga palus vürst naise kätt. Abielu soovis ta, et tunda kaasa ja aidata naisel uuesti tunda end väärikana. Nastasja keeldus, kuna ei pidanud ennast nii õiglase inimese vääriliseks. Tegelikkuses armastas Natasje Filippovna vürsti, seda hiljem tunnistades, kui jooksis ära Ragozini juurest ja elas mõnda aega Mõskiniga. Vürst armastas korraga kahte naist. Enda abikaasat Aglajat ja Nastasjat. Nastasja pani vürsti valiku ette, kas tema või Aglaja. Rogozin mõrvas Nastasja. Kui vürst nägi naist surnuna ei olnud ta shokeeritud. Vürst langes suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks.
kindlustatud ja muretu eluviisi mõne rikka vürsti või sõjaväelase tiiva all. Enam jaolt oli su tulevik otsustatud juba teismeikka jõudes, mil su vanemad olid sind mõnele meesterahvale maha müünud. Selliseks kujunesid ka kindral Ivan Jepatsini ja Lizaveta Prokofjevna tütarde elud. Aleksandra oli lubatud Afanassi Ivanovits Totski'le ning Adelaida vürst S'ile. On olukordi, mil ilu võib su elu pea peale keerata. Romaani ,,Idioot" ühe naispeategelase Nastasja Filippovna traagika seisnes tema silmipimestavas ilus. Vaatamata sellele, et ta suutis oma iluga võluda mitmeid mehi ja samas nendega selle abil ka manipuleerida, oli Nastasja siiski madala enesehinnangu ja psüühiliste kompleksidega naine. Teda oli kaheteist aastasest saadik kasvatatud usus, et ta ainukeseks väärtuseks on tema erakordne ilu, mis tagab talle kaheksateist aastaseks saades muretu elu armukesena. Selline kasvatus pani Nastasja endast arvama kui patusest naisest, kes ei vääri armastust
hiirekesele) ja tõstab teiste heaolu alati enda oma ette. Tollane vene ühiskond oli üles ehitatud väärikusele, sotsiaalsetele tavadele ja traditsioonidele, kuid Mõškin nendest kinni ei hoidnud. Ta tegutses puhtalt oma äranägemist mööda, ei hinnanud inimesi nende ühiskonnas välja kujunenud staatuse järgi, vaid analüüsis nende iseloomu ja käitumist vastavalt oma südametunnistusele. Näiteks minnes kutsumata Nastasja Filippovna sünnipäevapeole mõtleb ta, et kõige hullem, mis juhtuda saab, on see, et ta naerdakse välja ja saadetakse minema. See ei ole aga tema jaoks midagi suurt või jubedat, kuid näiteks Ganja jaoks oleks selline häbi lausa väljakannatamatu. Mõškinile pole maine säilitamine midagi elutähtsat, tema hindab hoopis teisi asju. Näiteks võib ka võtta Mõškini suhtumise Nastasjasse. Ühiskond oli Nastasja tembeldanud
Juba mitu aastat on õitsev kaunitar köitnud kogu Peterburi tähelepanu. Kuid selle noore naise hing on murtud ja ta kannatab sügavalt. Nastasja Filippova sünnipäevale sattunud Mõskin näeb pealt räpast kauplemist iluga. Äritsejate koorist kostab korraga inimlikult erutav hääl: Vürst Mõskin, kes on äsja saanud suure päranduse, palub Nastasja Filippovna kätt. Ainsana näeb ta ilu varjus ka kannatavat inimest, keda , nagu ta usub , võib päästa armastus.Nastasja filippovna on vapustatud esimest korda näeb ta inimest. Kuid uhke naine ei kasuta vürsti naiivset õilsust, vaid sõidab noore kaupmehe Ragoziniga Moskvasse. Sellele seltskonnale järgneb ka Mõskin. Algab närvilisuse, hiljem juba vaimuhaige naise heitlemine Rogozini ja Mõskini vahel. Nastasjat kohutab Rogozini kirg; ta jumaldab Mõskinit, kuid kardab vürsti ,,avaliku naisena" kompromiteerida. Ta pendeldab ühe juurest teise, põgenedes korduvalt altari eest
Vend on jobu, ahne. Isa oli talle taha andnud, et ta selle kontorisse viiks, kuid ostis selle eesti hoopis N. F. Kõrvarõngad. Isa läks tema juurde ja põlvil palus ehteid tagasi, N.F viskas. 3. Lebedevi olemus Lebedev on ametnik, selline, kes teab kõike kõigi kohta. Tähtsamad elulised huvid ja vaated tal puudusid. See kõiketeadmine pakkus temasugustele lohutust, eneseväärikust ja mingit tüüpi vaimset rahuldust. 4. Nastassja filippovna astmeline tulek teosesse, välimus, pere Esimest korda mainiti teose alguses, kui Rogozin hakkas rääkida, mis teda Moskvasse viib, rääkis, et just Nastasja pärast sai isa ta peale pahaseks ja siis ametnik rääkis veel temast. Järgmisena näiteb Ganja kindral Jepantsinile tema portreed sel ajal, kui Mõskin kirjutab, ja ta tunneb hiljem ta pildi järgi ära. Kui Mõskin läheb Ganja juurde koju tuleb lõpuks Nastasja sinna ise kohale. Pere elas Totski mõisas, isal alati halb õnn
Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin - võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna - tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna - egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara - tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta j. "Vennad Karamazovid" - jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See
g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta j. "Vennad Karamazovid" jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse)
kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma.
Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma.
abiellumise kohta. Kui vürst sellest kuulis, oli ta kohmetu, nagu alati armastusest rääkides, ja nõustus abielluma naise otsese küsimuse peale seltskonnas. Kuna Aglaja oli noor ja õrnake, tundis vürst, et võib talle pakkuda seda vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Intsident, mis leidis aset Aglaja ja Nastasja Filippovna (hullu naise) vahel, oli otsustav näitaja vürsti nõrkuse haiglases süvenemises üha tugevamaks loomujooneks. Ma arvan, et Aglaja õigusega võttis vürsti kaasa ja läks Natasja Filippovna juurde, et kuulda tema suust öelduna, et jätab neid nüüd rahule. Kaua võib üks naine kannatada, et teda ja tulevast meest pidevalt mõjutab ja häirib teine naine? Nastasja oli aga tark naine ja teadis, et vürst on tal käpa all. Seda tahtis ta ka Aglajale näidata
kuvatakse: oluline on usk. In Myshkin sõnad: "Sisuliselt on religioosne tunne on midagi pistmist põhjendusi või üleastumiste või kuritegude või ateism, see on midagi hoopis muud ja jääb alati olema, see on midagi meie ateist alati ilustada ja ärge hakake." Rogozhin ja Myshkin vahetus riste, muutuvad vaimsed vennad. Rogozhin võtab siis Myshkin, et näha oma vana ema, kes läbib prints kolme sõrmega. Myshkin siis lehed ja hajuv hajameelselt, kuni ta leiab end aadressil Nastasya Filippovna maja. Ta ei ole kodus, kuid Myshkin tunnetab, et Rogozhin on jälginud teda kogu aeg. Ta on õige: Rogozhin on tõepoolest järgmised Myshkin. Myshkin naaseb seejärel tagasi oma hotelli, kus Rogozhin üritab mõrva prints. Aga, nagu Rogozhin 7-tollise nuga on üles tõstetud, Myshkin kannatab epilepsiahoo. See sobib säästab Myshkin elu. Recuperating at Lebedyev villa Pavlovsk, Myshkin külastab Yepanchins ning visiidi käigus, Aglaya lausub luuletus "Poor Knight", et Myshkin
"Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta j. "Vennad Karamazovid" jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse).
Karmim karistus inimesele on peale sunnitud üksildus. g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni, võitleb ideaalse ühiskonna poole ilma võitluseta i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta , psühholoogiline teos. j
Tegevus toimub 1860-ndate aastate Venemaal, kus on vaatluse alla võetud just madalam seltskond "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogosin, võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna, tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna, egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara, tänapäevane inimene. Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni. "Nooruk" Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta. "Vennad Karamasovid" jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku)
keskpaiku. Peategelane on vürst Mõskin, kes oli hullumeelne.. Teine tähtis määratlus on ,,vürst Kristus,, Kangelane viib positiivsed asjad ka ellu. Vürstil on ilus käekiri, ta on tasane ja tagasihoidlik. Tahab hakata väikeametnikuks. Paljude tegelaste arvates on Mõskin loll idioot. Vürst on tõesti raskelt haige (epillepsia, langetõbi). Esimesel päeval Venemaal tutvub ta oma sugulastega. Kindrali tütar Aglaja jätab talle erilise mulje. Nastasja Filippovna sünnipäevale sattunud Mõskin näeb pealt kaubitsemist iluga. Agaljat paneb kannatama keelepeks. Nastasja ja Mõskin armuvad vist. Agalja vist sureb ja kui ma ei eksi siis Nastasja põgeneb. Romaan ,,täisulikust inimesest,, on lugu sellise inimese hukkumisest selle aja Venemaa tingimustes. Kompositsioonis on palju ühist ,,Kuritöö ja karistusega,, ,,Vennad Karamazovid,, (1879-1880) Teos on kitjutatud viimastel aastatel. Raamat on kui tihendatud kordus kõigist inimese
Ta tuleb Peterburis kindral Jepantsini majja. Mõskinil on suurepärane galligraafiline käekiri. D tahab seostada peategelase kuju Puskini kujuga. Neil on 15 teatud sarnasus (lisaks ka nimede sarnasus: Puskin-Mõskin). Mõskin oskab imiteerida teiste käekirju, tal on võime süveneda võõrastesse kultuuridesse. Ka siin on naispeategelane, keda on kõrvutatud Mõskiniga. Kahe peategelase suhe on teistsugune. Naispeategelane on Nastasja Filippovna Baraskova (talleke lambatalle ohvriks toomine piiblis). Erinevalt Mõskinist võib Nastasjat pidada stiihiliseks tegelaseks. Need on tegelased, kelle ei ole oma ideed. Mõskini idee on inimesi parendada. Stiihiline inimene väga vastuoluline tegelane, kes pidevalt heitleb erinevate väärtuste süsteemide vahel. Nastasja on seotud Sonjaga ta on vara jäänud orvuks ning tema hooldaja on teinud temast oma armukese. Ta on ohver. Ilu kui kategooria, ilu kui jõud kunsti võimalused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
