Romantismiaja küsimuste vastused. 1. Romantism oli väga keerukas, mitmepalgeline ja vastuoluline nähtus. Ühelt poolt kajastab romantiline kunst ajastu kõrgeid ideaale ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid.Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. 2. Revolutsioonilises võitluses osalesid aktiivselt heliloojad Hector Berlioz, Richard Wagner, Fryderyk Chopin, Frence Liszt. 3. Kriitiliste realistide eesmärk oli elu kainelt analüüsida ning juhtida oma teoste kaudu tähelepanu väärnähtustele, esmajoones sotsiaalsele
Kõik inimesed unistavad erinevalt, mõned suurejoonelisemalt ja mõned tagasihoidlikumalt, kuid põhimõte jääb samaks. Unistused on paljudele inimestele hinge peegliks need näitavad kas isiksus on hea või halva peal väljas. Iga inimene hoiab oma hingesoppides salajasi unelmaid. Unistused on ühed väga väga imelised asjad kuna nendesse võib ära eksida ja enam teed välja mitte leida. Kuidas täita oma unistusi? Et oma unistusi täita peab igati aitama oma sõpru ja lähedasi ning abivajajaid, sest kunagi ei või teada kuna saab mõni abi saanud inimene sind aidata oma unistuste teoksviimisel. Kui oled teinud kasvõi ühegi heateo päevas muutud ise õnnelikumaks ja suudad ka oma unistusi paremini hea tujuga ellu viia. Mina arvan, et iga inimene tahab võimalikult kiiresti oma unistusi täide viia, et see neil korda läheks muidu võib meelest minna mida saavutada taheti.
Unistused ja tegelikkus Kõik inimesed unistavad erinevalt, mõned suurejoonelisemalt ja mõned tagasihoidlikumalt, kuid põhimõte jääb samaks. Unistused on paljudele inimestele hinge peegliks need näitavad kas isiksus on hea või halva peal väljas. Iga inimene hoiab oma hingesoppides salajasi unelmaid. Unistused on ühed väga väga imelised asjad kuna nendesse võib ära eksida ja enam teed välja mitte leida. Kuidas täita oma unistusi? Et oma unistusi täita peab igati aitama oma sõpru ja lähedasi ning abivajajaid, sest kunagi ei või teada kuna saab mõni abi saanud inimene sind aidata oma unistuste teoksviimisel. Kui oled teinud kasvõi ühegi heateo päevas muutud ise õnnelikumaks ja suudad ka oma unistui paremini hea tujuga ellu viia. Mina arvan, et iga inimene tahab võimalikult kiiresti oma unistui täide viia, et see neil korda läheks muidu võib meelest minna mida saavutada taheti
ei tule. Nagu on inglise kirjanik Joanne Rowling on oma kuulsas romaanisarjas ,,Harry Potter" andnud sõnad Albus Dumbledore'le, et ,,Pea meeles, et ei maksa unistustesse pidama jääda ja elamist unustada." See tsitaat näitab, et ei saa lihtsalt unistada, vaid tuleb ikka selleks kõvasti tööd teha. Kogu töö algab juba koolipingis, kus liigutakse vaikselt tuleviku poole. Edasi minnakse ülikooli, kus järgitakse juba oma unistusi, aga ka reaalset elu. Kuhu on võimalik areneda ja mis on jäänud tahaplaanile? Kui on ülikooli haridus käes, siis ootab ees tööturg. Sellest algabki elutee käik unistuste poole. Tänapäeval on enamus unistusi rajatud ikka materiaalsuse peale. Tahtmine on lihtsalt elada õnnelikku, väärtuslikku ja head elu. Väga paljudest oludest oleneb rahakoti paksus, mis valdavalt pakseneb tavalisel inimesel ikka lihtsalt tööga. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" nagu Anton
Suuline eneseväljendus Janek Tuttar Avalik esinemine Kodutöö Kristel Sarapuu 1.Isegi ,kui sa ei suuda oma lapsepõlve unistusi täide viia,õpid sa neid saavutada püüdes väga palju. Sa saad palju uusi kogemusi. Sa teed nende nimel väga palju tööd ja läbi selle arened. 2.Inimesed ei saa alati üksi oma unistuste täitmisega hakkama. Tähtis aga on mitte alla anda. Aga mida teha selleks,et panna inimesi end aitama : · ole lahke · näita tänu · alati vabanda oma vigade eest · räägi alati tõtt 3.Isegi tähtsam iseenda unistuste täitmisest on aidata teistel oma unistusi ellu viia.
Inimeste unistused ja nende täitumise võimalused Eks ole ju igal inimesel unistused, soovid või eesmärgid. Nende suurus ja tähtsus aga oleneb väga palju inimesest ja nende tegelikust tahtmisest oma unistusi täide viia. Seda aga, et midagi täielikult soovida või unistada on vaja tahet ja ka usku, kuid tihti see inimestel puudub. Inimeste puhul on peamine probleem see, et unistused ja soovid on pigem seotud reaalsusega. See tähendab seda, et unistused sõltuvad pea alati reaalsuse võimalustest. Nagu on öelnud eesti teatri-ja kunstikriitik Alvar Loog:” Mitte reaalsus ei kasva meie unistuste järele vaid meie unistused reaalsusele.” Ei julgeta unistada suurelt ja kui alguses ongi suur
Lõpuks on ta jõudnud sügisel oma koju ja tunneb ära tuttavaid asju ja oma kodu lõhna. See luuletus näitab, kuidas meeldib talle kodus olla ja kui hästi ta end seal tunneb ja seda, et kodus olles hakkas lausa aeg aeglasemalt tiksuma. Luule on ühe stroofiline. Luule näitab seda, et autor on jõudnud kuhugi kuhu ta on ammu saada soovinud ning nüüd on tal selle üle hea meel ja on mõnus olla. 2.Walge lind Luuletus räägib sellest, et inimesed võiksid endale hankida unistusi, kuni neil on veel odav hind. Inimesed kes ei hangi endale unistusi, võivad saada omale kurbuse. Pigem on mõtekam raisata veidi oma unistustele kui saada tasuta ja palumata endale kurbuse. Raha eest saab kõike, aga peab vaatama, et endale ei soetaks igasugust mõtetust, mille üle on endal hiljem halb tuju või lausa kurbus. Kasutatakse võrdlusi nt:Kurbus lendab linnataewas nagu särawwalge lind. Luuletaja tunneb kohati muret inimeste üle, kes ostavad omale raha eest
Unistada on mõnus Koostas: Kivirand Käty Õppegrupp: MY08 Juhendaja: Aunin Ellen Unistada on mõnus, sest unistusi ei saa keegi kellegilt ära võtta. Ning kui sa ei taha siis keegi neid ei näe ega ka ei kuule. Kõik unistused pole reaalsed. See tähendab seda, et inimesed ei pea unistama normaalseid ja igapäeva elus unistusi. Vahest võib ka teisipidi unistada. Väikeste tüdrukute jaoks on unistused kui ilusad pärlikeed. Unistavad väga palju ja ilusatest asjadest. Unistamine on tasuta. Unustada võib oma mõttemaailmas ,,maksuvabalt", et peaks selle eest midagi maksma
Elas Peterburis. Võnnu kiriku jaoks altarimaali, mille lõpetas Itaalias (alustas Pariisis). Töötas pedagoogina, tegi fresko TLN Kaarli kirikule. Tegi vea!! Itaalias (alustas Pariisis). Töötas pedagoogina, tegi fresko TLN Kaarli kirikule. Tegi vea!! ROMANTISM 19saj 2. veerandil (algas) Väljendati tundeid, elamusi, meeleolusid, eksootilisi ROMANTISM 19saj 2. veerandil (algas) Väljendati tundeid, elamusi, meeleolusid, eksootilisi paiku, idamaid, unistusi, luulelist. Taaselustus maastikumaal ja ajaloomaal. Theodore paiku, idamaid, unistusi, luulelist. Taaselustus maastikumaal ja ajaloomaal. Theodore Gericault(1791-1824) ,,Meduse`i parv" pisut baroklik. Eugene Delacroix (1798-1863) Gericault(1791-1824) ,,Meduse`i parv" pisut baroklik. Eugene Delacroix (1798-1863) ,,Vabadus viib raha barrikaadidele"
Osa inimesi püüdleb vaid oma unistuste poole, tallates kõik ettejääva. Ilmselt on peaaegu iga inimene kuulnud ema, isa, vanavanemate või kellegi teise endast vanema inimese jutte nooruspõlvest, et tema tegi nii vanalt seda ja teist. Kui noored seda juttu kuulevad, ei meeldi neile see õiendamine, kuid ise vanemaks saades ajalugu pahatihti kordub. Vanemate inimeste maailmapilt on sageli palju erinevam, kui noortel. Noor inimene on täis ootusi ja unistusi oma silmapiiri vallutamiseks, kuid vanem inimene on juba oma silmapiiril või alles kaugel sellest ja pahatihti surutakse noortele peale oma unistusi. Sageli on kuulda, et lapsed ei suhtle oma vanematega täiskasvanuks saades või et laps põgeneb kodust, kuid sageli on vanemate ja lapse tüli põhjus olematu, kuna vanem soovib oma lapsele alati parimat, kuid noor inimene, kes alles õpib elama, ei mõista seda.
Miks lahkutakse kodumaalt? Inimestel on alati midagi, mille üle nad rahul pole. On selleks siis palk, aastaaeg või eluase. Usutakse, et mujal on parem elada ja seal oma unistusi täide viia. Sellepärast lahkutakse oma turvalisest kodust ja minnakse laia maailma rändama, mis pole sugugi nii ohutu paik. Peamiseks rahulolematuse allikaks ongi võimaluste puudumine. Lähtudes Eestist, siis võib öelda, et paljud noored toovad ettekäändeks riigi suuruse. Nad väidavad, et Eesti on liiga väike selle jaoks, et oma unistusi täide viia. Välismaal nähtakse aga suuremat tulevikku, mis on mingis mõttes tõsi ka.
Noorte võimalused ühiskonnaelust osa võtta Tänapäeva Eesti noorte jaoks on kogu maailm valla, et oma unistusi ja võimalusi realiseerida. Seega oleneb see suuresti neist endist, kas ja kuidas nad end ühiskonnale tõestada soovivad. Kellel vähegi soovi on, leiab tänapäeval kergesti informatsiooni selle kohta, mis võimalusi ühiskonnal neile pakkuda on. Noortele, kes aktiivselt ühiskonnaelust osa tahavad võtta, on erinevaid võimalusi väga palju. Need, kes väidavad, et ei ole omale midagi sobivat leidnud, ei ole tihtipeale vaevunudki otsima.
Unistus on kõigest etapp F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" ning A. Tsehhov "Kajakas", "Apteekri abikaasa" ja "Inimene vutlaris" Unistused on nii igapäevane teema, et peaaegu igaühel on vähemalt üks suurem soov. Sageli aga neid täide ei viida. Milles on siis asi? Beth Mende Conny on öelnud, et "pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." Kõik sõltub inimesest endast ja tema tahtest. Unistuste täideviimise poole püüeldakse tihti abinõusid valimata. Ka Raskolnikov soovis väga oma olukorda parandada ja üsnagi juhuse tõttu kasutas selleks mõrva, kuid see mitte ei lahendanud, vaid süvendas probleeme. Nagu ta ka Sonjale pihtis: "Iseenda tapsin, mitte vanaeide! Siin lõin ma enda korraga maha, igaveseks!" Ehk siiski oleks võinud korralikult
.. Reaalsus, mis meid ümbritseb, on täis kurbust ja valu, täis raskeid katsumusi ja paratamatuid ebaõnnestumisi. Selleks, et inimene suudaks eksisteerida pimedas tõelisuses, vajab ta sillerdavaid illusioone ja hellitavaid unistusi. On tõepoolest hea mõelda, et kusagil on kõiki meid ootamas suur ja siiras armastus, et niisama kaugel on ka imed, mis aitavad kaotada kurnavat reaalsust. Tuleb vaid veel loota, et sinna kaugele unistusi püüdma pääseme me enne, kui Elu sulgeb meie rajad ning sunnib vastuvaidlematult lõpetama...
Nii tungib ta inimeste igapäeva ellu, paneb end maksma leides endale sobiva positsiooni ning viimasel hetkel lahkub jäljetult jättes kõik lahendamata. Mida keerulisem olukord, seda suurem tung on ära minna. Sõnade abil loob ta endast ideaalse isiksuse, kelle elu on seotud piiritute põldude, suurte häärberite ning mõõtmatu võimuga. Peategelane suudab suvel teha kõike: otsida, kahelda ja leida. Ta läks sihitult, et kogeda midagi uut ning see õnnestuski. Nimelt uuris ta inimeste unistusi, loos endale vastava profiili ja hakkas teiste mõtetega manipuleerima. Iga Nipernaadisse kiindunu nägi mehes täpselt seda, mida ta tahtis näha. Toomas on nagu peegel, mis suudab näidata sellesse vaataja unistusi täitumas. Niimoodi inimesi kaasa haarates asuvad nad koos otsima ,,peeglis nähtut", üks teadmises ja teine teadmatuses. Tihtipeale tundub, et peategelane ise ka usub oma valesid. Nii siiralt üritab ta veenda kahtlejaid oma jutu õigsuses
Sinise liblika usku Ühes ilusas talvelaulu salmis on read: "Eemalt näed sinilindu, kõrgelt mäelt tõuseb lendu ja soovid sul kõik täita ta võib, kui sa kõnnid talve võlumaal." Mina tõlgendaksin seda lauset sellega, et igaüks meist on suuteline oma unistusi täide viima, kui me tõesti usume seda, mida me soovime. Sellist unistuste täitumisse uskumist mina nimetaksingi sinise liblika usuks. Miks me usume unistustesse ehk mis paneb meid uskuma sinisesse liblikasse? Ainult unistustes oleme tõeliselt vabad. Enda soovides ei ole kedagi, kes meie elu dikteeriks ja meie eest valikuid teeks. Vaba olemine täidab meid rahu ja jõuga, mis aitab edasi reaalses elus eesmärkide elluviimisel. Juba sellest ajast peale, kui ma oma elu
Kuidas tekkis pärli jõgi Oli üks vaene kalur, kes tahtis ainult raha. Ta töötas kogu päeva ja kui ta koju jõudis oli ta rampväsinud. Tal oli üks väike tütar kes oli harjunud vaesusega. Tal oli loomulikult ka unistusi ja ta unistas printsessiks saada. Tal oli üks pärl mille ta oli saanud oma kadunult emalt. Ta isa töötas kogu päeva ja leidis ühe karbi mille sees oli üks pärl. Aga kui tulid röövlid siis proovisid ära võtta seda karpi. Aga tütar jõudis enne kohale ja jooksis pärli ja isaga minema. Nad elasid õnnelikult elu lõpuni. Ja sellest hetkest kutsuti seda jõge Pärli jõeks. Raido Zopp 07.12
ning seoseid taastuva majandusega ei suudeta sealjuures sageli näha. Siiski, mulle kui skeptikule jääb arusaamatuks, miks peab enesega rahulolu ja õnnetunde saavutamiseks tingimata raha kulutama. Tegemist peaks siiski olema millegagi, mis tuleb igaühe enese seest. Tänapäeva maailmas on üha raskem blokeerida infovoogu, mis mõjutab meid tarbima ja eriti keeruline on seda teha siis, kui mulle pakutakse midagi, mis on minu isiklike eesmärkidega kooskõlas ehk näiliselt toetab minu unistusi. Ja mõnikord eelneb sellele jõuline infovoog, mis esmalt juba kinnistab minus soodsad unistused. Eriti peen. Samas on õnneks sageli nende pakkumiste kvaliteet nii kaheldav, et mul puudub igasugune usk, et taaskord mulle pakutavad nõuanded kuidagi minu edule ja õnnele kaasa aidata võiksid. Kuid ka see on muutumas ja varsti ei tunne me enam müüki selle klassikalises mõttes äragi. "Tahad olla edukas? Osta meie toode ja muutud kohe silmapaistvalt edukaks, terveks ja õnnelikuks!"
Rumalus Rumalus, miks on sind nii palju? Ükskõik kuhu ma oma pilgu pööran, oled sina juba seal. Isegi enda sees olen sind kohanud. Miks küll teed mulle nii? Eriti hirmuäratav on sind kohata nende inimeste peas, kes otsustavad meie saatuse ja elutee üle. Sind järgides on langetatud palju mõtlemata otsuseid, on hävitatud sadu elusid ning purustatud tuhandeid unistusi. Oled oma võimsad kombitsad ajanud laiali üle terve maa, sinu juured on tunginud nii maa pragudesse kui ka linna ebapraktilistesse kõrghoonetesse. Sinu tõttu ei ole kannatanud mitte ainult inimkond, vaid ka loomad, taimed ning kõik, mis meist sõltuv. Kuidas sind küll seljatada? Eks selle üle ole me kõik mõelnud. Ilmselt päris lahti sinust võimalik polegi saada, kusagil leidub ikka keegi, kelle sisse sa endale mõnusat pesa punud.
Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Tema esimene luulekogu "Elu tuli" (1905), väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "NoorEesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost. TÄNAME KUULAMAST!
Mida peaksin arvestama tulevase elukutse valikul Tulevase elukutse valikul peaksin ma kindlasti arvestama kolme küsimusega. Kes ma olen? Kuhu ma tahan jõuda? Kuidas ma sinna saan? Kuna neile kolmele küsimuselegi inimese elu toetub.Neile küsimustele võiks ikka vastust teada. Kuna haridus on inimese elus väga tähtis tegur siis seepärast peab eriti teadma vastust küsimusele KUHU MA TAHAN JÕUDA? Ei piisa sellest, kui on põhikool läbi ja on 9 klassi haridus käes, alati on vaja rohkemat . Nüüdisajal on väga raske saada tööd ainult põhikooli haridusega. Ma isegi arvan, et võib väita, et pea 99% tööandjatest peavad haridust tähtsaks.Nt kui Eestis ei ole võimalik töötada on seda ju võimalik teha välismaal, kuid ka seal on omad nõudmised ja neist kõige tähtsam on minuarvates keeleoskus, kuna tööd saab veel paari päevaga ära õpitud, kuid keelega on juba natuke raskem . Karjääriplaneerimine eeldab teadlikkust iseendast ja oma võimalustest. ...
On iga indiviidi enda otsus kuidas oma vara kasutada, kuid aina rohkem tundub, et tänapäeva täispuhutud ja eelkõige välist ilu eksponeerivas maailmas ei mõelda piisavalt oma kaaskodanike peale. Raha abil saab seda kõike muuta ja seeläbi on tegu ka tugeva manipuleerimis vahendiga. Iga päev sureb maakeral nälga ligi kolmkümmend tuhat inimest, sellest olenemata ei ole olulisi meetmeid selle vastu kasutusele võetud, seda kahjuks vajaliku raha puudumise tõttu. Raha võib täita unistusi. Kõigil meil on omad unistused, mõnel suuremad, mõnel väiksemad. Enamus neist võivad täituda tänu rikkusele ja seetõttu on paljud inimesed valmis jõukuse nimel tegema suisa orjatööd. Praeguse seisuga on maailmas inimesi veidi alla seitsme miljardi. Seetõttu on juba loogiliselt võimatu, et kõigi nende unistused ühel päeval täituvad. Kuid see pole nii halb asi algul tundub, kujutlege mis juhtuks kui kõik saavutaksid oma eesmärgid. Kaoks
Reaalne sõprus. Sõprus on pärl, mis iial ei purune, kindlapeale on soojem kui päike. See on miski, mis eales ei unune, olgu see kui tahes suur või väike. Võid kõiges sõbra peale loota, ükskõik kui raske ka ei oleks. Mitte miski ei saa seda aaret muuta, Mõelda vaid, kui seda sõpra sul poleks Tõelised sõbrad ei hooli puudustest, sõbrad andestavad kuid ei unusta. Ei tunne puudust täielikust truudusest, su suurimaid unistusi nad ei purusta. See on midagi mida ei tohi käest lasta, mille eest saab vaid oma südamega maksta. Armastus Armastus on miski,mis süütab pilgus leegi, miski,mis väikese südame soojaks teeb. Meie soontes ka kõige külmem veri keeb, kui on olemas meie jaoks see keegi. Seda ei saa võrrelda millegiga, kõige erilisem on see tunne. Kui kirjutan meie nimed lumme, võid jagada seda kellegiga. Ma soovin,et sa mind kunagi ei jäta, ei taha neid mälestusi maha matta.
Küsimused abituriendile. 1. Meenuta oma esimest koolipäeva, mis tegi selle päeva sinu jaoks eriliseks? 2. Lapsena oli sul kindlasti palju unistusi, kuid kelleks sa saada tahtsid? Kas unistad sellest veel tänaseni? 3. Kõige meeldejäävam juhtum JG-s? 4. Mis oli su parim vabandus popipäevaks? 5. Kes oli su lemmik- ja meeldejäävaim õpetaja? Miks just tema? 6. Milliseid klassikaaslasi meenutad 75-aastasena kiiktoolis istudes? Kas üldse meenutadki? 7. Kas oled ka mõne naljaka äpradusega hakkama saanud? Räägi sellest. 8. Kas jääd millestki/kellestki puudust tundma, kui lõpetad gümnaasiumi? 9
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg" Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "NoorEesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). TÄNAME KUULAMAST!
Schumanni elust Schumanni loomingus on tähtsal kohal · Saksa helilooja. laulud ja klaverimuusika. Laule on ta · Õnnelik helilooja romantismis. Sündis Saksa kirjutanud umbes 250. Suur osa tema · Kirglikke puhanguid, poeesia, provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil lauludest on kirjutatud Goethe, romantilisi unistusi. 1810. a. Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. · 7-aastaselt valmisid tema Tuntud on klaveripalade tsükkel esimesed teosed Juba lapsepõlves avaldusid tal "Karneval", mis koosneb kümnest · Kaks kirge: muusika ja paralleelselt kirjanduslikud ja palast. kirjandus. muusikalised anded ning esialgu oli
Nii nad kohtusid Antoniga _¶¶¶¶__¶¶¶¶¶¶¶¶__¶¶________¶¶¶¶¶¶¶¶______¶¶ aastaid, poiss käis Reelika luale õhtuti __¶¶¶¶____¶¶¶__¶¶¶______¶¶¶¶¶¶¶¶¶¶_______¶¶ kuulamas. Ühel päeval otsustas Anton ___¶¶¶¶¶¶___¶¶¶¶¶_____¶¶¶¶¶¶¶¶___¶¶_______¶¶ Reelikale öelda kes ta tegelikuses on ja, _____¶¶¶¶¶¶¶¶¶¶________¶¶¶¶¶_____¶¶___¶¶¶¶¶¶ et ta tahab tüdruku unistusi täide viia. ________¶¶¶_¶¶¶________¶¶________¶¶__¶¶¶¶¶¶¶ Järgmisel päeval maksis ta pr Carpile _______¶¶¶¶¶_¶¶_______¶¶¶_____¶¶¶¶___¶¶¶¶¶ Reelika võla ja ta viis enda lossi. Reelika _______¶¶¶___¶¶_________¶¶___¶¶¶¶¶¶ tegi karjääri. Käis esines aastaid mööda maailam. _________¶¶¶¶¶__________¶¶___¶¶¶¶¶¶ Kui ta ühel ilusal päeval tagasi tuli, abiellusid nad _________________________¶¶__¶¶¶¶ Antoniga
Oskus jääda iseendaks Inimesed püüavad tihti olla kellegi teise moodi, teha seda mida teevad teised. Tahetakse meeldida sõpradele, vanematele, õpetajatele ning soovitakse olla populaarne ja edukas. Selliste soovide juures on väga keeruline jääda iseendaks. Elu jooksul õpivad inimesed oma tõelist mina varjama. Tavaliselt kardetakse avaldada oma arvamust, tõelisi soove ja unistusi. Me kardame, et muutume teiste naerualusteks. Minu arvates on need inimesed väga julged, kes elavad nii nagu tahavad ega arvesta teiste arvamusega. Elu jooksul inimesed muutuvad ning tänapäeval toimub see minu meelest eriti kiiresti. Iseendaks jäämine on seotud erinevate probleemidega, tuleb ületada mitmeid raskusi. Siinkohal võib näiteks tuua koolikiusamise. Tihti saab see alguse sellest, et kiusatav erineb teistest, enamasti mingi tühise asja poolest, näiteks riietuse poolest
Mis on edu saladus? Edu võib mõista mitmeti. Paljudel inimestel seostub edukusega esmalt just suur palganumber ja kallis auto. Tegelikkuses on see vaid jäämäe tipp. Raha aitab vaid olla sõltumatu ning annab julgust oma unistuste poole pürgida. Julgus unistuse poole pürgida on kindlasti üks tugevate ja edukate inimeste tunnusjoon. Sageli inimesed mõtlevad, et milleks unistada, kui mu unistused nagunii ei täitu. Edukad nii ei mõtle, nad ei mata unistusi maha, vaid leiavad võimalusi kuidas oma unistusi teoks teha. Vahel nad põruvad ja vahel nad pälvi- vad õnne. Kuid isegi kui nad põruvad on nad lõppkokkuvõttes siiski võitjad, sest nad vähemalt proovisid, mitte ei andnud kohe alla ega loobunud proovimast. Edukaid leidub kindlasti igal tegevusalal ja kõik nad on kindlasti väga erinevad isiksused, kuid neid ühendab julgus võidelda oma unistuste ja eesmärkide eest.
Aga nüüd kus kõigil on oma töökoht ning kus peab hommikust õhtuni istuma laua taga ja tegema igavat rutiinset tööd, räägivad nad ,et kui hea oleks praegu koolis käia. Ning ,et meie noored ei saa aru kui hea on koolis käia ja sellest saame me aru alles peale kooli lõppu. Sest koolis saab olla koos sõpradega ,ei ole igapäev üks ja sama asi ,vaid igapäev saame me uute ja huvitavate teadmiste võrra targemaks.Kooli pooleli jätmine pole ka hea variant kuna hiljem on raskem oma unistusi täide viia ja ültse elus hakkama saada. Mul on mõned tuttavad kes on kooli pooleli jätnud, kes peale 9.ndat ning kes peale 8.ndat klassi. Ja kõik räägivad ,et parem käi koolis muidu kahetsed hiljem.Praegusel ajal tehakse kõik, et koolis oleks parem käia. Söök on kuni 9.nda klassini tasuta ning ka töövihikud selle ajani tasuta.Koolist välja visata ei saa kui oled mitu aastat istuma jäänud jne. Ning kõige suuremaks abimeheks on meil e-Kool. Kuhu õpetajad kirjutavad õppimist
(Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas. Lugu on ka sellest, kuidas me lapsena unistasime ja kuidas me neid unistusi mäletame. Esimeses vaatuses toimus tegevus laste kodus. Seal said tuttavaks kaks erinevat pere. Lapsed õppisid üksteist tundma ja hiljem nad sõbrunesid. Kui nende vanemad teada saavad, et lapsed huvituvad muusikast, siis ühed vanemad innustavad oma lapsi, teised aga tahavad lapsi muusikast eemale tõrjuda ja neile lihtsat töö tegemist õpetada. Lapsed on saanud juba teismelisteks ja hoolimata vanemate käsust teevad poisid endale bändi ja saavad kuulsaks.
vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. Gustav Suits /professorina Tartu ülikoolis Gustav Suits [1920-tel] Eduard Vilde ja Gustav Suitsu kohtumine Kopenhaagenis 1919. a Gustav Suits [Rootsis, 1950-tel] Luulekogud Luuletuskogu "Tuulemaa" (1913) peetakse eesti luule üheks kõige meisterlikumaks koguks läbi aegade. Viimane kogu kodumaal "Kõik on kokku unenägu" ilmus 1922; viimane, hilisluule kogu "Tuli ja tuul" ilmus 1950 Stokholmis, kus ta ka hiljem suri 1956. aastal .
Olen üks tänapäeva noortest. Noortel on alati väga palju probleeme. Osa probleeme on sarnased, aga osa täiesti erinevad. Olen kuulmislangusega neiu. Ma õpin Tartu Hiie Koolis. Käin kümnendas klassis. Vaba ajal pärast tuned õpin ruttu järgmiseks päevaks ja lähen siis linna. Linnas ostan asju ja toitu. Nädalalõppudel tegelen arvutiga ja vaatan filme. Mõnikord käin vanematega restoranis söömas. Minu sõbrad õpivad samas koolis. Tegelikult ei ole mul erilisi unistusi. Pärast kooli lõpetamist lähen vist kutsekooli ja seal õpin 3 aastat ehitusviimitlust. Noored mängivad vaba ajal ja mõnikord käivad ka trennis. Mõnikord lähevad nad linna asju ostma. Me viipleme omavahel päevateemadel. Minu arust on noortel huvi korvpalli mängimise vastu, sellepärast nad kogu aeg mängivad korvpalli. Noortel võivad olla kahjulikud harjumused, näiteks alkoholi joomine, suitsetamine, asjade varastamine, narkootikumide tarvitamine. Minul ei ole
Õnn Mis on õnn ja mida on õnneks vaja? Need küsimused vaevavad peaaegu, et kõiki inimesi. Igal inimesel on õnnest oma arusaam ja ettekujutus. Osa neist peab oluliseks materiaalseid, teised aga vaimseid väärtusi. Materiaalsed väärtused on tähtsad eelkõige väikestele lastele. Neid teeb ütlemata õnnelikuks uus nukk või mänguauto. Kõige tähtsam on lapsele siiski oma ema ja kes tema soove täita suudab. Täiskasvanud, sarnaselt väikeste lastega, peavad ka väga tähtsaks materiaalseid väärtusi. Neile on oluline, et oleks kindel töökoht. Eriti suur õnn on see kui saadakse teha tööd endale meelepärasel alal ning teenida head palka. Omada enda maja ja autot. Kuid ainult sellest ei piisa. Omada palju raha, kuid seda mitte kellegagi jagada, teeb õnnetuks. Sellepärast ongi tähtis ka perekond ja sõbrad, kellega o...
Vanglast vabanedes oli Villu endasse tõmbunud ja hoidis inimestest eemale. Ta tegi Katkul kõvasti tööd, et minevikku unustada ja omamoodi eluga edasi minna. Kuid edevus ja alkohol viisid selleni, et ta plahvatuses käe kaotas ja peale seda oli ta täiesti sant ning peaaegu töövõimetu. Nii teiste kui ka enda jaoks ei olnud ta enam täisväärtuslik inimene. Temast hoiti meeleldi eemale, sest seal, kus oli Villu oli alati riid ja tüli. Villu elus oli ka armastust ja unistusi. Tema südames oli Kõrboja perenaine Anna, kuid kelle ettepanekust tulla tema majja peremeheks Villu keeldus. Ta ei suutnud ennast näha sellise sandina suure talu peremehena, see oli alandav. Ta kosis hoopis sauniku Eevi ja sai temaga poja, väikese Villu. Kui näiliselt oleks elu võinud edasi minna, oli Villu tegelikult kaotanud kontrolli oma tegude üle. Möödalaskmised ja õnnetu armastus viisid ta enesetapuni. Ta
Suits saabus kodumaale, astus Eesti esseeride parteisse ning koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“. See ideekavand iseseisvast Eestist esitati. Nõukogude võim vastas Eesti omariikluse ideele terrori kehtestamisega. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi I maailmasõja ja revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse.
Võtke mind ennast kui “haritud inimese“ näidet”, kes jõudis sellisele järeldusele ainult pärast pikki õhtuid raamatukogus/…/, kus tuupisin pähe valemeid, fakte, kuupäevi. Poolt sellest ma ei mäletagi ning poole sellest ma unustasin kohe pärast eksamit. /…/ Ma leian tihti ennast jooksmas klassidesse, et leiaks hea koha, kus saaksin toetada pea lauale ning uinuda. Irooniline kui see ka pole, kuid see on ülikoolis ainuke aeg, mil ma ajan oma unistusi (ingl dreams – unistused ja unenäod) taga. / …/ Ma ei ütle, et kool on halb ja sealt ei ole midagi saada. Kõik, mida ma ütlen, on see, et tuleb aru saada oma moraalist ja ümber hinnata sihte. Kui sa tahad töötada kellegi heaks, siis palun, “aita ennast väga”, kuid siis oleks tegemist vasturääkimisega, sest sa ei aitaks iseennast, vaid hoopis kedagi teist, sinu tööandjat. On ütlemine: “Kui sa ei tööta oma unistuste nimel, siis palkab
Mul on alati olnud nii, et kui on eesmärk, siis ikka suur. Olen kogu aeg tahtnud kaugemale ja kaugemale, rohkem ja rohkem. Võib-olla on see kõrvaltvaatajatele isegi „Kunagi pole liiga hilja spordiga alustada. Isegi, kui kohe hästi ei lähe, pole hullu. Vead ja viltuminekud ei ole halvad, kui osatakse neist õppida.“ (Maaleht, 30.09.2014) „Teiste arvamusest oma elu kohta ei tasu väga suurt numbrit teha ega sellepärast oma unistusi muuta.“ (Maaleht, 30.09.2014) Tänan kuulamast!
Kõrbojale olid tulnud. Jaanipäeval, ühtlasi su sünnipäeval oli nii uskumatult hea sinuga järve keskele sõuda. Ma väärtustasin ka neid vaikusehetki. Kuid veel toredam oli sinuga lihtsalt vestelda ning muljetada. Mul tõepoolest olid suured plaanid Katku talu osas ja kui küsisid veel mida teeksin Kõrboja talus kui oleksin selle peremees, siis mõtted liikusid linnutiivul. Mul on kahju, et ma poolpimedaks jäin ning oma parema käe vigastasin. Ma ei suutnud oma plaane ega unistusi ellu viia. Miks, sa mu arm, varem ei rääkinud, et mind Kõrboja peremeheks soovid? Meie elu keerdkäigud oleksid võib-olla teisiti läinud. Anna mulle andeks, mu Anna. Vigasena ja haavatuna ei oleks saanud minust mingit peremeest. Sina oleksid vajanud tervet, täismõistuse ja hea tervise juures peremeest, kes sind toetab ja Kõrboja elu edukalt edasi viib. Mina seda ei oleks suutnud. Mina, vaid oleksin teinud ka sinu perekonnale häbi
maetud Örebro põhjakalmistule. August gailiti põrm Teosed ,,Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 ,,Saatana karussell" (novellikogu), 1917 ,,Isade maa" (romaan), 1935 ,,Kas mäletad, mu arm?" (koosneb mitmest proosazanrist), 1951-1959 ,,Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 ,,Ekke Moor" (romaan), 1941 Teoste omapära Romantiline maailmanägemus: väärtustab unistusi ja vabadust. Teostele on omased meeleolumuutused ja ootamatud dramaatilised pöörded. Kasutab võrdlusi ja metafoore. Isiklik elu Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher Nanderiga (189819 Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Tsitaadid ,,Ükski hullus ja armastus ei suuda sind siduda paika, sest see tundub sulle koormavana, aga sa ei talu veel koormat ja
rahva eest. Esimesed luuletused õnnestus tal avaldada 1942. Aastal. Leiva teenist ta sel ajal peamiselt tõlkijana ja ajakirjanikuna. Abiellus luuletaja Julia Szendrey'ga, kes inspireeris rea tema kaunemaid armastusluuletusi. Petöfi kangelasteks on lihtsad maainimesed, vaprad sõdurid, õilsad röövlid ja hulurid. Võtles võõrmõjulise luulelaadi vastu, tuues sisse rahvusluikku eripära. Tema teostest leiab isamaalist luulet, võrratuid looduskirjeldusi, romantilisi unistusi ning kirglikke armutundeid. Petöfi varase loomingu pikem teos, muinasjutuaineline poeem `'sangar janos''. on lugu orvuks jäänud külapoisist, kes soovib naida kodukülas ootavat neidu ning saadab selle nimel korda imelisi kangelastegusid. Armsam ei jõua teda ära oodata ja sureb, kui õnne leiavad armastajad viimaks haldjate riigis. Tema teoseid: Vaestest ja hõljatutest: `'kohtumine pustas'' Isamaateemalisi luuletusi, kus õigustab sõda, mida peetakse rahva vabaduse nimel:
· Toomas Nipernaadi oli töömees · Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. · Oma naise vastu oli aus · Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. · Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. · Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis · Rääkis sellest, et kunagi ei tasu maha matta oma unistusi, lootusi. Ära seda unusta. Ela hästi! Kuid mis on see hästi, sellele jättis ta vastamata. Sellele peab igaüks ise vastuse leidma. · tema rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste paikade · sümbolid · Tema lahutamatu kaaslane oli kannel, mida ta tihti mängis ja igal pool endaga kaasas kandis · Ta oli võtnud endale ülesandeks inimeste "unest äratamise" ning nende elude huvitavaks muutmise
" E.Salumäe 10. ,,Õnnel on sada nägu ja kes tema alati ära tunneb?" E.Hemingway 11. ,,Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea." P.Coelho 12. ,,Ma olen nagu kõik teisedki: näen maailma sellisena, nagu ma tahan seda näha, mitte sellisena nagu see on." P.Coelho 13. ,,Kui on söögiaeg, siis söö. Kui on aeg edasi minna, siis mine." P.Coelho 14. ,,Inimesed kardavad oma suurimad unistusi ellu viia, sest neil on tunne, et nad pole seda väärt või et nad ei jõua sinnani." P.Coelho 15. ,,Öö kõige pimedam hetk saabub vahetult enne päikesetõusu." ( Surra janu kätte just siis, kui palmipuud silmapiirile ilmuvad) P.Coelho 16. ,,Kõik on inimese enda teha ja ometi laseb ta kõik ainuüksi arguse pärast oma nina alt mööda." F. Dostojevski
omale mällu. Kui sa lihtsalt mõtled sellele 5 minutit, siis see pole õige eesmärgi seadmine. ,,Teen seda kunagi hiljem" on ütlus, mis viib teie unistused koos teiega hauda kaasa. Kui sul on unistus, siis sa pead alustama selleni pürgimist kohe praegu. Me ei tea iial millal on meie elu lõpp. Lõppude lõpuks on ju mälestused ja saavutused need, mis on tähtsad. Igaüks on oma õnne sepp see on küll vana ütlus, aga minu arvates vastab see igaljuhul tõele. Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest.Seega kui sa tahad et unistusest saaks tegelikkus, siis tegutse.
August Gailit Omapärase stiiliga, esindab uus-romantismi. Tegelased on erilised, liialdatud iseloomujoontega. Näitab inimeste püüdlemist unistuste poole. Toob välja unistuste ja reaalsuse vastuolu, armastuse olulisus. „T.Nipernaadi“ (1928)-Peategelaseks mees, kes rändab mööda Eestit suvel. Eesmärgiks naisi võrgutada. Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjut...
"kuldse kesktee" leidmist kahe halva äärmuse vahel. Tegu on hea, kui see on mõistlik. Pean ütlema, et olen suhteliselt sama meelt. Vooruseeetika ütleb, et tähtis pole teha ainult õigeid asju vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Just emotsioonid on minu jaoks väga olulised. Moraalipühakut minust just ei saaks, kuid püüan elada võimalikult moraalselt. Samas ma ei unusta kunagi iseennast vaid oman suuri unistusi, mis ootavad realiseerimist. Leian, et kokkuvõttes elatakse oma elu ikka iseendale ja oma unistustele. Elu on kui vahend, mida kasutada, millele toetuda, millest saada jõudu. Ühtset printsiipi, mille teooriaid järgiksin täies ulatuse, välja tuua on raske kuna toetun mitmele erinevale teooriale, uskudes kõige lõpuks ikkagi iseennast. Võib ehk siis öelda, et intuitsioon on minu juht siin elus.
kogemusi. Loomingu võime elu täiendada peitub selle sügavuses. Et romaanidel, maalidel, klassikalisel muusikal, aga ka arhitektuurimälestistel ning kasvõi rahvatantsudel on midagi olulist öelda, siis ei saa neid üldjuhul kunagi pinnapealsuses süüdistada. Elu koosneb seevastu suurel määral pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, millel pole väärtust. Seetõttu ei saa see kunagi sajaprotsendiliselt täiuslik olla. Looming kajastab alati kellegi ideaale ning unistusi, niisiis on teatud mõttes ülimuslik - ideaalid on teetähised, mis inimest tõeni juhivad. Ühiskonna ebatäiuslikkusele viitavad aga ideaalide lahknemised ning indiviidide võimetus neid täide viia. Seega on kunst pidevalt otsiva inimese jaoks oluline tegur elu mõtestamisel. Kõik kunstiteosed on tehtud tunnete järgi. Nendega väljendatakse oma mõttelaadi ja nägemust, ja isegi suheldakse teistega. Kunst peab kedagi või midagi mõjutama, muidu seda lihtsalt ei eksisteeriks
sobituks ideaalselt pulma keskkonda. Eriti meeldis mulle Nelson´i koostöö Norah Jones´ga, sest viimase madal sume hääl sobitub kantri stiili ja vanameistriga nüanssidega. Kaverdatud on erinevaid artiste, Bill Withers´ga soul´i maiguga eesotsas. Nüüd siis kaasates selliseid nimesid nagu: Loretta Lynn, Miranda Lambert, Sheryl Crow, Rosanne Cashand ja Carrie Underwood on kantristaar tagasi maailma vallutamas. Plaadil on kaasatud 18 erinevat naislauljat- 80-aastase laulja üks pikaaegseid unistusi oli taoline album koostada. Aga antud plaat ei paku rõõmu vaid tegijatele: see on Billboard´i Hot 200 tabelis 9. kohal ja Top Country Albums edetabeli 2. kohal. Peale 1982. aasta ´´Always on My Mind´´ edu pole ta populaarsetes edetabelites nii kõrgel asunudki. Äärmiselt kaasakiskuv aga samas ka südant soojendav album! Minul tekkis näiteks jõulutunne. Tema laulud Always on My Mind (2009) Crazy (1962) On the Road Again (1998) Whiskey River (1973)
KORDAMINE MUUSIKA EKSAMIKS Romantism LEHELT 1. Romantismi üldjooned Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid. Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhizanrid Põhizanr on ooper. Uued zanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu
Käisin teisipäeval, 16. veebruaril Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas ,,Lapimooride lapitöönäitust", mille autoriteks olid Kaie Allvee, Vaike Kask, Anneli Õun, Maret Suik, Maie Tang, Leeni Uljas, Jaanika Vakker, Liivi Järvalt, Kaie Keskküla ning külalistena Kuressaare päevakeskuse lapitööringi liikmed. Kultuurikeskuse suure saali ukse peal oli näituse kirjeldusena öeldud, et käsitöölised soovivad keset jäist talve tuua külastajateni meenutusi või unistusi soojast suvest, rohelisest kevadest, sinisest sädelevast veest, leebest liivarannast ja paljust muust. Sellega said nad minu meelest hakkama, kuna kohe sisse astudes hakkas silma tagumine sein. Hiljem sealseid kirjeldusi lugedes võis teada saada, et tolle seina peal paiknesidki nn. ,,suvetekid". Tegemist polnud aga mitte ainult suvalistest värvilistest kaltsudest kokku pandud tekkidega, vaid oli mõeldud ka toonide paigutamise peale. Tumeduse ja süngusega ei hiilanud mitte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
