Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
Jaan Oks Ettekanne Rene Ämarik Jaan Oks Sündis Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas koolmeistri pojana. 18981902 õppis Kaarma Õpetajate Seminaris. 190304 töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana; 1905a. sai õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis. 1907a. oli Oks Samaara kubermangu Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistri ametis. 1914a. mobiliseeriti sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25. veebruaril 1918. a. ning on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan Oksa koolielu.. Sündis õpetaja pojana Õppis Kaarma Õpetajate Seminaris, täiendas end Haapsalus ped. Kursustel Töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana Okt 1905 asus õpetajas Massu vallakoolis Al. 1908 a töötas Samaara kubermangus Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistrina Massu vallakool Okt 1905 asus Massu vallakooli õpetajaks Temast sai kohaliku seltsitegevuse algataja...
ametivõimude ja kirikutegelaste vastuolude tõttu lahkuma. Viga võis olla selles, et ta oli väga ühiskonnakriitiline. Talle heideti ette ka liigset pedagoogilist liberaalsust. Tema kriitikakogust on tuntuim teos ilmselt "Kriitilised tundmused". Poeemidest on kindlasti tuntuim "Kannatamine", mis avaldati aastal 1909 ja vaid osaliselt. 1918 avaldas ta novelli "Tume inimeselaps" ja aastal 1920 novelli "Neljapäev". Jaan Oksast on kirjutatud ka monodraama "Mees, kes ei mahu kivile". Selle kirjutas Vaino Vahing. Aastal 1914 mobiliseeriti ta sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25-dal veebruaril aastal 1918. Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
duur viieteistkümnele insturmendile. Kirjutas sel perioodil vokaalseid lavalisi suurvorme. Schönbergi esimene täielikult atonaalne teos on ,,Kolm klaveripala" op.11, mis loodud 1909 ning tähistab kolmanda loomeperioodi algust [2]. 1909. aastal kirjutas Schönberg Marie Pappenheimi libertole pooletunnise lühiooperi ,,Ootus", mis helilooja ise nimetas ,,hirmuunenäoks". ,,Ootus" on ühe tegelasega monodraama, kus naine suurest armukadedusest tapab oma kallima. Kuigi ooper valmis 1909, jõudis ooper esietenduseni Zemlinsky dirigeerimisel alles 1924.aastal Prahas. Tänapäeval esitatakse ,,Ootust" kontsertettekandes, lavastatakse aga haruharva. Melodraama ,,Kuu-Pierrot" (1912) naishäälele ja kaheksale intsrumendile on Schönbergi atonaalse perioodi tippteos. Uuenduslik on laulja vokaaltehnika: Schönberg kasutab siin
looming (näiteks "E.Vetemaa dramaturgia", "19. sajandi prantsuse dramaturgia"). · Draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria. · Tekstiehituse tasandil - lavastuste, filmide, muusikaliste etenduste tekstiline alus selle struktuuri ning ülesehitusreeglite aspektist käsitletuna, samuti vastav teksti- kogumi (näiteks "filmidramaturgia", "muusikadramaturgia", "reiidramaturgia"). Dramaatikas on · Dialoogiline otsekõne (võib olla ka monodraama, siis peab olema tugev sisemine dialoogilisus, tihe seos esitamissituatsiooniga, distantsi puudumine kõneleja ning kõneldava (aine) vahel ) · Kõne tegevuslik kõne abil sooritatakse kõneakte, tegevusi · Aegruum olevikuline · Orienteeriutd teatrile (vrd lugemisdraama - teatri jaoks liiga suur maht, erakordselt arvukas tegelaskond, ebamugavalt keeruline probleemistik, lavatehnilisi võimalusi ületav kujundus vm.)
· adressaadiks (teadlikult) on publik · autokommunikatiivne monoloog, s.osuhtlemine iseendaga Dialoogi monologiseerumine - dialoogi muutumine ühekõneks, juhul kui · kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib) · kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi) · valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti) 54. Mis on monodraama (mononäidend)? Monodraama on ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised. 55. Mis on epistolaardraama? Epistolaardraama on näidend, mis koosneb kirjadest. 56. Kuidas remark ja dialoog suhestuvad? · Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. · Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud
endassesuletud, eneseväljenduslik kõne - Monoloogi põhjendamine: tegelane on laval üksi; pöördumine publiku poole; monoloogi tingib situatsioon (jutlus, kõne koosolekul jms). 54. Mis iseloomustab monoloogilist dialoogi? Dialoogilist monoloogi? - Monoloogiline dialoog: a) ,,kurtide kõne", b) monoloog mitmel häälel. - Dialoogiline monoloog nt kõnelus iseendaga, kujutletava partneriga jms 55. Mis on monodraama? Tooge näide. - Monodraama (näidend üheainsa tegelasega) on tavaliselt seesmiselt tugevasti dialoogiline. 56. Millised on draamakirjanduse klassikalised zanrid? - Komöödia, tragöödia drama 57. Võrrelge tragöödiat ja komöödiat põhitunnuste seisukohast. Millised tunnused Teie meelest kehtivad ka tänapäeval, millised on pigem ajaloolised? Tragöödia tunnuseid (ositi on need ajaloolised, ei kehti kõigi ajastute kohta) Inimene on vastamisi mingite kõrgemate, üleisikuliste jõududega
Tema proosateostest saavutas laialdase tunnustuse romaanitrioloogia ,,Molloy", ,,Malone sureb" ja ,,Nimetamatu"(1951-1953). Kõik kolm kujutavad kummituslikke, üksildustundest kantud ning musta huumori ja sõnamänguga pikitud sisemonolooge. Becketti esimene näidend ,,Godot´d oodates" (1952) traagiline farss inimese jõuetusest ja viletsusest, mida püütakse leevendada pettelootusega mingile väljastpoolt tulevale abile. Näidend ,,Lõppmäng" (1957) käsitleb surma teemat. Monodraama ,,Krappi viimane lint" (1959) peategelaske on vana mees, kes kuulab lindilt omaenda noorpõlves räägitud lugusid ega tunne ennast ära. Beckett on öelnud: ,, Kui tahad mingit kunsti teha, lase kaos sisse!"
· kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib) · kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi) · valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti) Monoloogi dialogiseerumine. · Monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid: laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole. Erijuhtum: epistolaardraama (draama kirjades). · adressaadiks (teadlikult) on publik · autokommunikatiivne monoloog, s.o suhtlemine iseendaga 54. Mis on monodraama (mononäidend)? Monodraama on ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst, nt Juhan Smuuli "Polkovniku lesk", Andrus Kivirähki "Aabitsa kukk" , Geraldine Aroni "Minu oivaline lahutus" Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised (dialogiseeruvad), st · tegelane vahetab vaatepunkte, kaalub poolt- ja vastuargumente · tegelane räägib eemalviibiva tegelasega · tegelane räägib publikuga 55. Mis on epistolaardraama?
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
· komöödia · novell (short story vms) · novell · eleegia · eleegia · draama (kitsam) · epigramm · värssdraama · epopöa · epopöa · paljude vormitunnuste alusel · monodraama · novellett · novelett kujunenud zanrid: sonett, haiku · lugemisdraama · miniatuur · miniatuur · eepos · lüürika proosav-d · laast · laast · värssdraama etc · stsenaarium · lüürika proosavormid · jutustus · värssromaan · liberto
ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust. (3) draama (kitsam mõistemaht!) on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes välja 18. saj. Temas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Käsitletakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. 1. värssdraama - värsivormis 2. monodraama monoloogi vormis 3. lugemisdraama 4. filmistsenaarium 5. libreto - ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. 6. kuuldemäng 23. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused? näidend - tekst, mis kuulub kirjanduse alla, suhestub teatriga, teatri naaberteemadega lavastus/etendus - on seotud teatriga, lavastuse seisukohalt näidend on invariant (olen lavastaja - minu variant), variante tekitav teisendus / tõlgendus
„Kauka jumal” üle 5 aastaga 32 000 vaatajat. Evald Hermaküla arendas kogu oma teatritee jooksul avatud struktuuriga ja improvisatoorset teatrit. 1970. aastate alguses pöördus temagi rahvuslike juurte ja arhetüüpide poole, luues mainitud võtmes mitmeid mängulisi lastelavastusi (populaarseimana „Üks ullike läks rändama”, 1973). Samas eelistas ta toona vormiliselt väike- ja monotükke (kirjanik Jaan Oksa elu uuriv Vaino Vahingu monodraama „Mees, kes ei mahu kivile”, 1975) ning tegeles rööbiti oma stuudioga. Tihti mängis Hermaküla ise oma lavastuste kandvates rollides kaasa (nt. Eilert Løvborgina Ibseni „Hedda Gableris”, 1975), kippudes ülejäänud truppi isegi varjutama. 1970ndad oli talle üldse viljakas kümnend ka näitlejana, koos Jaan Toomingaga mängisid nad mitmetes Epp Kaidu lavastustes (nt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia”, 1971),
20. sajandil asendub väline tegevus sisemisega. Näitekirjandusele on omane: 1) tegelased pöörduvad otse vaataja poole, autori/ jutustaja kohalolek on varjatud. Tänapäeval tuntakse jutustajast puudust. (J) N1/T1 N2/T2 L(Vimp) A L/V 2) Proosast eristab näidendit jutustaja puudumine. Näidendis peab seda kompenseerima dialoog, remark ning remarktekst. Monodraama on erivorm, kus peale otsese kõne puuduvad kõik näitekirjandusele omased tunnused: tegevuslikkus, dialoogilisus ja remark; 3) Dramaatika ruum ja aeg on alati olevikus. Analepsis tagasipöördumine minevikku või edasiminek tulevikku. 4) kõne dramaatikas on tegevuslik. Performatiivsed kõneaktid: käsud, keelud, kehtestused, veenmised. 5)dramaatika on orienteeritud teatrile. Näitekirjanduse moodustavad need tekstid, mis peavad silmas teatri spetsiifikat. On
Monoloog avab tegelase siseelu. Monoloog edastab tehniliste või ajaliste piirangute tõttu lavale sobimatuid sündmusi. Monologiseerumine dialoog muutub üksikkõneks kõnestruktuuri alusel, kuigi tegelikult võib laval olla palju tegelasi. Dialoog monologiseerib, kui kõnelejate kontakt nõrgeneb ja üks domineerib, kontakt katkeb ja suhtlus enam ei toimi või kui valitseb täielik üksmeel, st pole vastandujaid. Monodraama ühe tegelase monoloogist koosnev draama. Head monodraamad on sisemiselt dialogiseerunud: tegelane vahetab vaatepunkte, kaalub poolt- ja vastuargumente, räägib endast eemalviibiva tegelasega või publikuga. Remarktekst näidenditekst ehk tegelaskõne. Remargid võivad olla romantiseerivad (autor on jutustaja) või teatraalsed. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelaste välimust, käitumist;
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
Kirjutas rannaäärsest eluolust. Novell ,,Surnu Surm", romaan ,,Õitsev meri" 5. Aira Kaal- Põidest pärit, eelkõige luuletaja. 1960ndatel proosakogumik ,,Kodu nurga laastud" I-III 6. Aadu Hint- 30ndatel ,,Pidalitõbi", ,,Vatku tõbilas". Tetraloogia ,,Tuuline rand" 1951- 1966. 7. Juhan Smuul- 1920-1971, ,,Karm Noorus" 1946, poeem ,,Poeem Stalinile", ,,Järvesuu poiste brigaad" 50ndatel ,,Kirjad sõgedate külast"-olupiltide kogumik. Monodraama ,,Polkovniku lesk". ,,Muhu monoloogid"-tõuseb esile Smuuli huumor. Reisikiri ,,Jäine raamat"- selle eest sai Lenini preemia. Luuletus ,,Mälestusi isast" 8. Deboora Vaarandi- Valjala kandist pärit, eelkõige luuletaja. Enne surma avaldas mäletusraamatu. Luuletus ,,Saaremaa valss", poeem ,,Talgud Lööne soos". I Juhan Liivi preemia laureaat 1965. Luuletus oli ,,Eesti mullad"-sai preemia. 9. Jüri Tuulik- Meie kooli vilistlane. Abrukalt. Kaksikvend Ülo Tuulik
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
