Puhanguliselt töötava helilooja armastatuimaks instrumendiks oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid. Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne: · Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele. · Sümfooniline muusika ja kontserdid. · Kammerteosed. · Laule umbes 400 (nende hulgas ka laulud koorile ja ansamblile). · Muusikalis-dramaatilised teosed. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: · Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. · Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. · Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus.
1843.a. esitati esmakordselt ta oratoorium "Paradiis ja Peri", mille kohta autor ise märkis:" Minu oratoorium pole määratud palvesaalile, vaid rõõmsatele inimestele!". Kui 1843. a. asutati Leipzigi konservatoorium, asus Schumann Mendelssohni kutsel sinna õppejõuks. Sajandi 40-ndate aastate algus oli üldiselt ta muusikalise tegevuse kõrgperioodiks. Schumann oli eelkõige lüürik, kelle fantaasia oli seotud inimese mõtte- ja tundevarjunditega, millele tuginenski ta loomingu paremik. Nüüd aga, kui ta asus tööle sümfoonia, oratooriumi ja ooperi valdkonnas, ei jätkunud sügavaks sisuks ainult üksikisiku seesmisist elamusist, oli tarvis laia filosoofilist haaret. Schumann oma sisemuses tundis ja kartis seda, võib öelda, et Schumann kartis oma nõrkusi, muutus isegi umbusklikuks oma ande vastu ja see saigi temale saatuslikuks. Suur töökoormus väsitas ta nõrku närve. Sooviga pühenduda ainult loomingule andis ta
Ta oli üks akadeemia 14 lõpetajast, kes lahkus akadeemiast lõputööd tegemata, sest neil ei lubatud traditsioonilise mütoloogilise stseeni asemel maalida vabalt Looming Talle on iseloomulik teoste lihtne ülesehitus, selged jooned ja psühholoogiline sügavus. Kramskoi maalis hulgaliselt tuntud inimesi, teiste seas Lev Tolstoid (1873), Ivan Shishkinit (1873), Pavel Tretjakovi (1876) ja Mihhail Saltõkov-Stsedrini (1879). Kogu tema loomingu paremik, sealhulgas kõik nimetatud maalid, asuvad praegu Tretjakovi galeriis. Ta maalis peamiselt õlimaale Kunstnik suri 49- aastaselt doktor Rauchfussi portreed maalides. Korraga kummardus ta ette ja kukkus. Doktor püüdis osutada talle esmaabi, kuid oli juba hilja. Kristus kõrbes, 1872 Leo Tolstoy, 1873 Portree tundmatust naisest, 1883 Merineitsid, 1871 Maria Feodorovna, 1880 Ivan Shishkini, 1873 . Vanamees karguga, 1872 Fyodor Dostoyevsky, 1881
kui ta kirjutas omaenese tunnetest. Sõjajärgsetel aastatel kajastus ka tema ridades tolle aja kirjanduse üldine optimistlik ellusuhtumine. Tema luuleala avardus kogus `'Rannalageda leib'' , mida iseloomustab inimeste ühtekuuluvse tunne, esile tõusid traagilised toonid ning palju oli teravaid kontraste. Vaarandi hakkas oma uue luulega rõhutama ühiskonnas tekkivad probleeme, sõnastus muutus lakooniliseks ning meeleolu väga intensiivseks. Tema värsiloomingu paremik on koondatud kogusse " Valik luuletusi", sõnavõtte, matkamärkmeid, ilukirjanduslikku proosat ning reisimõtisklusi saab lugeda raamatutest "Uuenevate mälestuste linnad" ja " Välja õuest ja väravast". Vaarandi kirjutatud on kõigile tuntud sõnad Raimond Valgre laulule "Saaremaa Valss", mille laulis kuulsaks Georg Ots. Veel luuletusi: · ,,Mustroheline maa" · ,,Herilaste aasta"
antoloogia «Ilus Armin» hõlmab, on meie ajaloos erilised. Ühelt poolt noorte kirjanike jõuline pealetulek ja sellega seotud kirjanduse sisemine muutumine ning teisalt suur ajalooline murrang nende muutuste välise raamina ongi selle antoloogia peamiseks sünnipõhjuseks. Käsitletav ajaperiood on olnud eesti lühiproosale saavutustetiine aeg. Käes on õige hetk pilk korraks tahapoole heita ja selles ise veenduda. Siin on igaaastase Tuglase lühijutupreemia paremik, kuid ka teised tähelepanuväärsed novellid. Ilus Armin Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan kuulamast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Eraelu- Indiviidi isiklik elukorraldus. Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. Apoliitika- mittepoliitiline, poliitikast hoiduv. ...Moraal- ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid. Tunnetus sellest mida kõlbab ja mida mitte. Aluseks regioon. Aegade jooksul välja kujunenud tradits ja kombed. Etikett- Kindlad käitumisreegild. Kasut ametlikus või rahvusvahelises suhtlemises. Eliit- ühiskonna kõrgkiht, paremik. Riik- organisatsioon mille tunnuseks on territoorium, rahvastik ja avalik võim. Mittetulundusektor- ühiskonna osa mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orjenteerituid tegevusi. Massikomunikatsioon e. Suhtelmine. Utoopia- teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas more) ...Õigus- ühiskonna valdkond mis hõlmab ühisk. kehtivaid seadusi. Neid on vaja:* aitavad inimestel üisk. Kohaneda ja seal toime tulla. *reguleerivad inimeste vaheliseid suhteid ning korraldavad kooselu
väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. "Teisik" D. oli nö ajast ees kirjanik kes käsitles oma teostes palju alateadvuse probleeme. Nimijutustus kujutab kahestunud psüühikaga inimest "Märkmed surnud majast" 1861, D. vanglakogemused Venemaa vanglast. D. uurib kurjategijate olemust. Nn lõpetatud inimesi e. sadiste on tegelikult vähe, enamus on sooritanud kuriteo olude sunnil. Tema tähelepanekute järgi oli vanglas koguni venemaa paremik, nt kirjaoskuse protsent oli seal kõrgem kui vabaduses. "Ülestähendusi põranda alt" 1864, Ka see teos on uuenduslik, kuna on kirj. peategel. sisemonoloogi vormis. Peategel. on nn antikangelane kes ei varja oma hingeelu inetust vaid pigem demonstreerib seda. Ta lähtub nitseaanlikust põhimõttest et iga tema tegu on õigustatud põhim. "mina tahan" "Kuritöö ja karistus" 1866 "Mängur" 1866 "Idioot" 1868 "Sortsid" 1872
Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe oli XIX sajandi eesti kirjanduse väljapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu paremik ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid on säilitanud oma tähenduse ka hilisemate aastakümnete murrangulistes sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Eduard Bornhöhe sündis 17.veebruaril 1862.aastal Rakvere lähedal väikeses Kullaaru mõisas. Paari aasta pärast siirdus perekond Inju mõisa. 1870
mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne.
1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1979 Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 - Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. ,,selges eesti keeles" Ilmus 1974. aastal, Jüri Üdi nime all. Üdini üdilik Üllatav keelevaist Mõttesügavam Irooniline ning tõsine ,,Mina olin jüri üdi" Ilmus 1978. aastal Juhan Viidingu nime all. Üdi paremik Uus algus Surematus Eneseotsing AITÄH! KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://www.slideshare.net/GAG12a/juhan-viiding http://www.slideshare.net/AnnaParts/juhan-viidingu-elulugu-12317454 http://viiding.weebly.com/slaidiesitlus.html
1830. aastal kuulis ta Paganini mängu, misjärel pühendus täielikult muusikale. Leipzigis olles tutvus ta väga hea klaverivirtuoosi Friedrich Wieckiga, kelle juures ta klaveritunde võttis. Friedrichi tütar Clara Wieck-Schumann oli üks 19. sajandi väljapaistvamaid pianiste, kellega Schumann hiljem abiellus. Ka Robertist sai hea pianist, kuid pärast randmevigastust oli karjäär võimatu. Viljakamad aastad Schumanni elus olid 1830-1840, mil valmis tema helitööde paremik (klaveripalad ja soololaulud). Sel perioodil oli ta ka Leipzigi ülikooli õppejõud ning andis välja ajairja ,,Uus Muusikaajakiri".Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal tema ja Clara pulmaastal.Pulmadeks ,,kinkis" Robert Clarale laulutsükli ,,Mirdid". Ka Clara ise oli helilooja. Oma viimased aastad veetis ta vaimuhaiglas. Looming Schumannil on üle 200 soololaulu, palju koorilaule ja sadakond vokaalansamblit.
Nullpunkt Mihkel Ulki 2014. aasta noortefilm "Nullpunkt" põhineb Margus Karu samanimelisel romaanil. Nendel ainetel valmis ka kuueosaline draamasari. See on realistlik ja ilustamata lugu 21. sajandi Eesti noorte elust, mis räägib unistustest ja nendeni jõudmisest, julgustades igaüht jääma alati iseendaks ja mitte kunagi oma tegemistes alla andma. Linateoses lööb kaasa paremik Eesti näitlejaid, teiste seas Epp Eespäev, Linda Kolde, Saara Kadak, Hendrik Kalmet, Mirtel Pohla ja Tambet Tuisk. Peategelast Johannest kehastab Märt Pius. Filmi peategelaseks on probleemsest perest pärit noormees Johannes, kel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud, seda vana klassiõe eksiarvamuse tõttu. Tegelikkuses on Johannes
Muusikaelu linnades 19.saj II poolel Linnade muusikaelu 19.sajandi II poolel oli elav ja mitmekülgne. Pärnust, Tartust, Tallinnast, Võrust, Kuressaares, Rakverest, Paidest, Viljandist ja mujalt on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati keerukaid teoseid Haydni, Mozarti ja Händeli loominguid. Tallinnas kõlas 19.sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’. Innustavamat mõju eesti publikule avaldas kahtlemata saksa kooride ja lauluseltside tegevus. Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865),
TAPA GÜMNAASIUM Andrus Kivirähk Laste kirjanikuna Uurimustöö TAPA 2008 Sisukord 1. Elu-ja isikuloolised andmed 3 1.1 Töökohad 3 1.2 Tema lemmikud 3 2. Teosed 4-5 2.1 Loomingu paremik 5 2.2 Näidendid 6 2.3 Filmistsenaariumid 7 3. Tunnused/ Preemiad 7 4. Minu valitud teosed 7 4.1 "Kaelkirjak" kokkuvõte 8 4.2 "Kakand ja kakand" kokkuvõte 8 5
loominguringi. 1841.a. valmis esimene (B-duur) nn. "Kevadsümfoonia". 1843.a. esitati esmakordselt ta oratoorium "Paradiis ja Peri", mille kohta autor ise märkis:" Minu oratoorium pole määratud palvesaalile, vaid rõõmsatele inimestele!". Kui 1843. a. asutati Leipzigi konservatoorium, asus Schumann Mendelssohni kutsel sinna õppejõuks. Schumann oli eelkõige lüürik, kelle fantaasia oli seotud inimese mõtte- ja tundevarjunditega, millele tuginenski ta loomingu paremik. Nüüd aga, kui ta asus tööle sümfoonia, oratooriumi ja ooperi valdkonnas, ei jätkunud sügavaks sisuks ainult üksikisiku seesmisist elamusist, oli tarvis laia filosoofilist haaret. Schumann oma sisemuses tundis ja kartis seda, võib öelda, et Schumann kartis oma nõrkusi, muutus isegi umbusklikuks oma ande vastu ja see saigi temale saatuslikuks. Suur töökoormus väsitas ta nõrku närve. Sooviga pühenduda ainult loomingule andis ta
Alati leitakse lohutus järgmisest suhtest. Mitte kunagi perekonnalt, mitte kunagi sõpradelt. Pidevalt otsitakse väljapääsu oma tõelisest elust, midagi millele keskenduda, et eemale pääseda. Üksikema Laura ehk Maarja Jakobson leidis oma väljapääsu seebiooperitest ja väiksest napsust. Meestejuuksur, keda mängis Sulevi Peltola, leidis päikesekiire väikese tüdruku silmadest. Alati on tore kinoekraanil, antud juhul tahvlil, näha Eesti näitlejate koorekihti. Just nimelt paremik minu arvates ,,Sügisballis" mängibki. Selles ei ole küsimustki, kas saadi oma tööga hästi hakkama. Sõnagi lausumata, andis Soomest pärit Sulevi Peltola oma rolli edasi. Iga näitleja emotsioonid tundusid mulle nii ehtsad, nagu elaksid nad kõike päriselt läbi. Väikese rahvuse kohta nii palju pärleid pole halb tulemus. Kas mulle isiklikult see teos meeldis? Ei. Satun teleka ette või kinno harva, kui see juhtub, ei taha ma näha teiste inimeste kurba saatust ja probleeme
HUGO RAUDSEPP ( 10. VII 1883 16. IX 1952 ) Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam
1-aastaga. 1936 astus Tartu Ülikool,i valides erialaks geograafia. Lõpetas 1941aastal selle kiitusega 1943 aastal astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, vabatahtlikuna, lootes, et ei pea minema rindele. Pääsenud puhkusele, põgenes ta novembris Soome ja 1944a septembris Rootsi. Esialgu elas ja töötas Uppsalas, kuid 1950a kuni surmani Stockholmi eeslinnas töötades kindlustusseltsis ja hiljem ka haigekassa ametnikuna. Ristikivi loomingu paremik sündis pagulusepäevil. Kohe peale sõda, 1946 1947 ilmusid romaanid "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi", milles jutustatakse 1939-1940 aasta meeleoludest. 1953a ilmus, kõikide üllatuseks esimene tõeliselt modernistlik romaan ,,hingede öö". Seal jutustatakse inimese teekonnast, sellest, kuidas inimene tunneb end maailmas võõra ja pagulasena. 1961 hakkas ilmuma ajalooliste romaanide seeria, mis räägivad enamasti Euroopa ajaloost,
Sündis 30. Aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil kandimehepojana, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Töötas aastail 1885 – 1892 ajakirjanikuna Tallinnas (Virulane). Viljandis (Sakala) ja Tartus (Olevik). 1893 aastal haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures. Suri 1 . detsembril 1913. J.Liiv hakkas ajakirjanduses luuletusi avaldama 1855 aastal. Os neist võeti 1904 aastal väljaantud (Kirjatööde kogusse). J.Liivi lüürika paremik on kirjutatud aastail 1894-1910, millest esimene kogu luuletused ilmus 1909 9 ja 1910. Posthuumsetes trükkides on seda luuletusekogu käsikirjade põhjal tunduvalt täiendatud . Nõukogude korra ajal ilmunud (Teostes) leidub veelgi hulk esmakordselt trükitud luuletusi. J.Liiv on eesti suurim lüürik , kelle poolehoid kuulub vaesele tööinimesele ja kelle hukkamõistu osaliseks saab kullaorjus , silmakirjatsemine, julmus , rahvusvaheline imperialism. Liiv on kirjutanud hulga
Alver on arendanud edasi eesti poeemi, jõudes lüürilise ja eepilise alge viljastava sünteesini. 8. Andrus Kivirähk Sündis 1970 ja on näitekirjanik. Õppis 19881993 Tartu ülikoolis ajakirjandust. Andrus Kivirähk on viljakas lastekirjanik ja stsenarist. Ta on osalenud joonisfilmide · ,,Tom ja Fluffy" (1997) · ,,Lotte reis lõunamaale" (2000) · ,,Lepatriinude jõulud" (2001) · ,,Leiutajateküla Lotte" (2006) loomisel. Tema lühiproosa paremik on ilmunud kogumikus: · ,,Pagari piparkook" (1999) Näidendid · ,,Vanamehed seitsmendalt" (1992) · ,,Eesti matus" (2002). 9. Doris Kareva Sündis Tallinnas 1958. Töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, 1992. aastast UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Noorusluule on nürimeelne, hilisem looming on hapram ja tundlikum. Kareva luulele on omane sisemine intensiivsus, napp sõnakasutus ja siseriimiline vabavärss. 10. Jürgen Rooste Sündis 1979, luuletaja
7. Edgar Allan Poe elust (1809 1849) · Kuulus A m e erika poeet, · Lühilugude kirjutaja, · Ajakirjanik ning kirjanduskriitik , · Tänapäeval tuntakse teda kui m odernse kriminulli looja, · Süngete novellide ja psühholoogiliste jutustuste ühe parima autorina. Novellid: Berenike, Re etlik süda, Hüpikkonn. 8. Eduard Börnhoe elust (17.veebruar 1862 17.november 1923) · Loomingu paremik --ajaloolised jutustused ja ennekõike tema esimene jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus. · "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal
Nii nad saidki algul Tallinna Kaubamaja bändiks. Apelsin oli bänd, kes avas 70ndatel Venemaa ukse paljudele teistele Eesti artistidele. Tähtis koht on nende heliloomingus olnud alati ka naljal nii muusikas kui tekstis. Ansambli muusikaline moto igaühele midagi (ehk polkast rokini) saavutused Üldse on ansamblil ilmunud 4 LP-d ja 2 CD-d. viimasele neist - Apelsini boogie on põhiliselt koondatud Tõnu Aare loomingu paremik. Apelsin veereb nüüd juba 38-ndat aastat. Esimene välistuur oli Soomes, millele aga eelnesid kontserdid Tsehhoslovakkias. Soomes mängitakse tänaseni Apelsini laule. Aegade jooksul on ansambel esinenud rohkem kui kuuendikul planeedist. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase laule http://www.youtube.com/watch
paljudele rahvastele. Kreutzwaldi teine rahvaluulealane töö, kogumik ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", sisaldab 44 muinasjuttu ja 18 muistendit. Need on rahvasuust kuulduud lugude ainetel loodud terviklikud kunstiteosed, mida võib värrelda vendade Grimmide ja Andreseni muinasjuttudega. ,,Ennemuistsed jutud" on stiililt raskepärane, kuid samas pildi-, värvi- ja fantaasiarikas raamat. See on Kreutzwaldi loomingu kõike kunstiküpsem teos. Kreutzwaldi luule paremik ilmus kogus ,,Viru lauliku laulud" (1865). Ta lõi saksa eeskujudel rea omas ajas õnnestunud luuletusi ja ballaade, mille sisuks on mõtisklused kodust, isamaast, usust, priiusest, loodusest, armastusest. Kreutzwald oli eeskujuks ja autoriteedika Koidulale, Veskele, Reinvaldile ja teistele luuletajatele.
KLASSITSISM 18. saj II pool, 19. saj. algus Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad. Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia
KLASSITSISM 18.saj.II pool -19.saj. algus I osa Uus ideoloogia Classicus lad k reeglipärane, eeskujulik Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimetus antiigiihaluse järgi. Ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI.
,,Nosferatu" õuduste sümfoonia (,,Nosferatu, eine Symphonie des Grauens", Saksamaa, 1922) ,,Nosferatu" on Friedrich Wilhelm "F. W." Murnau 1922. aastal loodud saksa ekspressionistlik õudusfilm. Seda filmi võib lugeda maailma esimeseks vampiirifilmiks. F. W. Murnau linateos on saksa ekspressionistliku tummfilmi üks tähtteoseid, millest on edaspidi snitti võtnud peaaegu kogu vampiiri- ja Frankensteini-filmide paremik. Filmi tootis stuudio Prana Film ja ,,Nosferatu" oligi nende ainus täispikk film. Stuudio andis pärast filmi linaletoomist ise sisse pankrotiavalduse, et hullemat vältida. Põhjus seisnes selles, et lugu ,,Nosferatu" oli otsene plagiaat Bram Stokeri raamatust ,,Krahv Dracula". Murnau muutis krahv Dracula tegelaskuju filmi jaoks krahv Orlokiks. Mõlemad lood algavad küll Trasnilvaaniast (tänapäeva Rumeeniast), kuid edasine tegevuskoht muudeti originaalloos toimub tegevus 1890
kui ka spetsiaalselt ettevalmistatud lainelisel pinnal laudurite keeli kaameliküürudel. Kuivõrd ala on füüsiliselt küllaltki raske, keskendutakse treeningutel võrdselt nii üldkehalisele ettevalmistusele kui ka eri sõiduetappide läbimise oskusele. ·· Eelringis sõidetakse üksi aja peale. Lõppvõistlusele pääseb 32 kiiremat meest ning 16 naist. Seal pakutakse vaatemängu, sest neli lumelaudurit sõidavad korraga. Finaaliski stardib nelik. ·· Eesti paremik: Magnar Freimuth, Kadri Pihla, Ivar Kruusenberg. Rennisõit ·· Ala ingliskeelne nimetus on half pipe. Võisteldakse ligi 100 m pikkusel rennikujulisel rajal. Äärte kõrgus on kolm kuni viis meetrit, kuid moeks on saanud ehitada üha kõrgemaid renne. Renn on justkui talvine variant rulasõidu rambist, kus tehakse analoogselt kõrgeid õhulende koos kõikvõimalike trikkidega. Ülevalt alustades siksakitatakse järjest allapoole ja kogu etteaste jooksul tehakse keskmiselt kuus-kaheksa
· Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi · kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) · "Elulootus" (1980) · "Tänan ja palun" (1983) · "Osa" (1991) · Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. · Traditsioonilisem · Sügavamalt mõttestatud · Õpetlik · Olemishirm hamletlik · Püsimistarve · Vabavorm ja segavorm "Mina olin Jüri Üdi" · 1978. a · Üdi paremik · Uus algus · Surematus · Eneseotsing · Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ning soome keeles on ilmunud kogu "Julkaistavaksi Suomen tasavallassa" (1988) · Ta on kirjutanud koos T. Rätsepaga näidendi "Olevused", mille ta ise lavastas TRA Draamateatris 1980 · Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele ja varieteeprogrammidele
Ainult üksikutel juhtudel kasutas kunstnik seepiat, kriiti või sütt, veelgi harvem õlivärve. Pastelltehnika tundus otsinguteks-katsetusteks kohasemana ja vastas ka enam tema hoogsale temperamendile: oli võimalik oma kavatsust ja vahetut muljet viivitamatult kinnistada, kiiremini lõpptulemuseni jõuda. Ja pastelli eelistamine oli omamoodi lahtiütlemine akademistlikust maalimismaneerist ja avas ukse uute võimaluste suunas. Haapsalu perioodi tööde paremik andis tunnistust Laikmaa kunstnikukäe enesekindlusest ja üha selgemini väljakujunevast isikupärasest kujutuslaadist. Nõotütre Edith Schlaff'i portreedest on õnnestunuim Tutty, millest õhkub õitselepuhkeva noore neiu värskust ja eluküllust. Peapöördega saavutatud hoiaku sundimatus, avala silmavaate nooruslik selgus, kombeka tõsiduse varjust aga piidlemas vallatut rõõmsameelsust ja lapselikkust. Või siis Jaansoni portree: koheva karvase
Gerd Kanteri võib tuua heaks näiteks. Ta on eestile toonud mitmeidki medaleid ja maailma meistritiitli kettaheites. Uhkusega võib öelda, et eeltoodud näited on vaid vähesed, häid ja mainimisväärseid sportlasi on meil veel palju. Meil on veel mitmeid sündmusi, mis ühendavad rahvast. Meie riik on olnud iseseisev juba 92 aastat. Igal aastal 24. veebruaril tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva. Toimub paraad, kus on esindatud meie sõjaväe paremik. Samuti 21.augustil tähistatakse Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäeva, see aasta on 19 sünnipäev. Eestimaa kodudes heisatakse lipud, nauditakse pidupäeva ja ollakse õnnelikud, et meil on oma vaba riik ja võim. Selle kõige eest ollakse tänulikud sõjaveteranidele ja neile, kelleta seda poleks sündinud. Inimesed õnnitlevad ja soovivad riigile edu ka edaspidideks. Need kaks tähtsat päeva on samuti tugevaks sillaks meie rahva vahel.
seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Ta läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisisümbolistlikust põhialusest. Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb 20.-tesse aastatesse. Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A. Gailiti vestelooming käsitleb peamiselt kirjandus-, kunsti ja kultuurielu probleeme. Ühes oma kuulsamas följentonis "Sinises tualetis daam" pilab ta Marie Underit ja Artur Adsonit ning nede läbi ilutsevat ja boheemitsevat kirjandust. Romaaniga "Toomas Nipernaadi" tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja kuju. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuri romaanid.
lavastus ,,Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...", mis räägib loo, kuidas kultuuriasutus Tallinna müüride vahele sajand tagasi ehitati. Autor lisas talle omasel moel maja valmimise loole mitmeid tahke juurde ja välja tuli ei midagi muud, kui puhas komöödia. Näidendi peategelased on kaks Peterburi arhitekti ning uhked, ent veidrad sakslased, kelle närve tõmbavad pingule pidevalt silmapiirile ilmuvad eestlased Ennud ja Ened. Osatäitjateks on muidugi teatri näitlejate paremik. Lugu algab ööl, kui Bubõr (Ivo Uukkivi) ei saa rahulikult magada, kuna akna taga lendlevad tuhanded liblikad, kellel näib olevat kangekaelne soov just sealt sisse pääseda, justkui leiaks nad nii piiritu vabaduse. Üksikus valgusvihus seisev kentsakalt hädine Uukkivi jätab publiku maagilisse tundmusesse ning annab aimu, et edaspidi läheb ainult huvitavamaks. Kummalisel kombel selgub järgmisel päeval, et ka Vassiljev (Tiit Sukk) sattus putukate
Tüli peapiiskop Colloredoga, keda Viinis ei sallitud, tuli Mozarti mainele kasuks Viinis vabakunstnikuna 1782 abiellus oma kunagise kiindumuse noorema õe Constanze Weberiga (pildil) Samal aastal tekkis hea kontakt parun von Swieteniga, kes õhutas Mozartit uurima Händeli ja Bachi muusikat; siit polüfoonilised mõjutused küpses loomingus Viinis vabakunstnikuna 1780ndatel aktiivne kontserttegevus, valmib paremik tema klaveri kontsertidest (ettekannetel oli ise solist) 1782 "Haaremirööv" 1786 "Teatridirektor" 1786 "Figaro pulm" 1787 "Don Giovanni" Kuid tunnustus ? ... Kuigi Mozarti kuulsus oli haripunktis, ametlikku tunnustust ta ei saavutanud 1785 andis kaks avaldust Viini Helikunstnike Seltsi astumiseks, kuid lõpuks jäigi ta vastu võtmata Ei pääsenud õukonnakapellmeistriks, selle koha oli hõivanud Salieri
perekondlik staatus Sotsiaal-majanduslikku seisundit määratletakse elatusallika põhjal: töötasu, pension (selline seisund on nt. üliõpilane, töötu, pensionär) Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks). Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja on, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Mis põhjustab kihistumist? Raha, majanduslik olukord riigis, ligipääs võimule Eesti kui Euroopa kõige usuleigem maa Eestis on mitmekesine religioon, st meil pole juhtivat religiooni, vaid on usuvabadus. Suurem osa eestlasi on ateistid. Kas haridus on sotsiaal-majanduslik näitaja
Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik. Proosa: 20-30ndatel Oskar Luts ,,Kevade", ,,Nukitsamees", Jüri Parijõgi ,,Semendivabrik", Karl Ristikivi ,,Vikerkaar", ,,Viikingite jälgedes", Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930. aastate lõpuks oli Eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine, raamatute välimuses parem tase Nõukogude Eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) (valitses plaanimajandus, tsensuur) Ellen Niit ,,Pille-Riini lood" ,, Triinu ja Taavi jutud", Eno Raud ,,Sipsik" ,,Naksitrallid", Aino Pervik ,,Kunksmoor" ,,Arabella, mereröövli tütar" Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid ( Eesti lasteluule kõrgaeg, õige hulk didaktikat)
,,legend surnud sõdurist". 1918 valmis ka esimene ekspressionistlikus stiilis näidend ,,Baal". Tema õpetajaks ja eeskujuks oli poliitilise teatri ideoloog ning silmapaistvaim lavastaja Erwin Piscator. Berliini aastail hakkasid kuju võtma Brechti teatrivaated, mis on tuntud kui eepilise teatri teooria. Selle vundamendiks on marksistlik ühiskonnaõpetus. Hitleri võimuletulekuga, pidi Brech oma marksistlike vaadete pärast saksamaalt lahkuma. Oma rändeaegadesse kuulub ka ta draamaloomingu paremik: ,,Ema Courage ja tema lapsed" ,,Galilei elu". 1948 pöördus ta tagasi kodumaal.e 1949 alustas tegevust ta teater Berliner Ensemble. 1950-1960 ndail aastail lavastati Brechti näidendeid kogu maailmas, tema eepilise teatri teooria leidis poolehoidjaid ja järgijaid. Absurditeater tekkis Prantsusmaal. Absurditeatri autorid ei lasku arutlustesse elu mõte või mõttetuse üle, vaid näitavad olemise absurdi mittetähenduslike visuaalsete metafooride kaudu.
Mart Saare majamuuseum Mart Saare Majamuuseum asub Soomaa rahvuspargi serval. Helilooja Mart Saare esivanemad asusid siia sooservale elama juba 19. sajandi esimesel veerandil. 1830. aastate paiku anti neile perekonnanimeks Saar. Metsavahi pojana sündinud helilooja veetis siin oma lapsepõlve. 1932. aastal asus ta alaliselt isatallu elama. Aastad 19321943 olid Mart Saarel kõige viljakamad, sel ajal on sündinud ka tema loomingu paremik. Lühiülivaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp 12. mai 1833 20. veebruar 1894 185053 Valga seminar 185394 köster ja kihelkonnakooli õpetaja · Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja ja juhatuse liige · Eesti Aleksandrikooli Peakomitee Liige · Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president Suure-Jaanis: 1853. a-st - köstri-kooliõpetaja Petschi abiline 1857. a-st - kihelkonna kantor ja kihelkonnakooli juhataja
Valgrest Voorandini Kontserdiarvutus Raimond Valgre 100. sünnipäeva auks korraldatud kontsert toimus laupäeval, 5.oktoobril kell 19.00 Pärnu Kontserdimajas. Kontserdil esinesid Estonian Dream Big Band, vokaalsekstett Estonian Voices ning dzässi esileedi Datevik Hovanesian. Estonian Dream Big Band on koos tegutsenud alates 1998. aastast ning selles mängib Eesti dzässmuusikute paremik. Kollektiiv on koostööd teinud paljude tippdirigentide ja solistidega. Orkestri dirigent ja arranzeerija on Siim Aimla. Vokaalsekstett Estonian Voices on üks uuemaid ja omanäolisemaid tulijaid Eesti vokaalmuusikas. Koosseisu kuuluvad: Mikk Dede (tenor), Maria Väli (sopran), Mirjam Dede (sopran), Arno Tamm (bariton), Aare Külama (bass), Kadri Voorand (alt). Datevik Hovanesian on Nõukogude dzässi esileedi, kuid nüüd juba pea veerand sajandit
aastal 1994 ning telekaamerate ees aastal 1995. 14.mai hommikul 1998.aastal suri Sinatra oma neljanda abikaasa ja lauljast tütre Nancy käte vahel. Tema viimased sõnad olid ,,I'm losing". Kuid ehkki ta kaotas võituse surmaga nagu iga surelik, jääb ta igavesti elama kui 20.sajandi üks suuri muusikalisi ikoone, kelle 60 tegevusaastat jätsid maailmale üle 50 filmi ja umbes 1800 salvestatud laulu. Kontserdil esines Eesti lauljate ja muusikute paremik: Lenna Kuurmaa Nele-Liis Vaiksoo Tanel Padar Jassi Zahharov Uno Loop Mihkel Mattisen Mart Sander Andres Kiil Saate ,,Eesti otsib superstaari" finalistid Bel-Etage orkester Mart Sanderi juhatusel Külalisena esinesid Kaisa Oja ja Martin Parmas Kontsertil kõlanud laulud: 1. Let's Do It! Cole Porter/Cole Porter 2. Puttin' On The Ritz Irving Berlin 3. Jõulutaat on meie poole teel (Santa Claus is coming to town) J.Fred Coots/Haven Gillespie/J.Fred Coots/Ilona Aasvere 4
Absoluutne monarhia- valitsemisvorm, mille korral ainuvõim kuulub monarhile. Nt Saudi Araabia Agraarühiskond- põllumajandusühiskond, põlluharimine, karjakasvatus, valdavalt maaelanikkond. Nt Demograafia- rahvastikuteadus diktatuur- isiku v institutsiooni ebademokraatlik valitsemisvorm, ajutise iseloomuga. Nt venemaa Totalitaarne diktatuur- isiku v institutsiooni hirmuvalitsus, ühe ideoloogia keskne, võib olla päritav. Nt põhja-korea Eliit- paremik, valituim osa. Nt Elitaarne- tippklassi kuuluv. Nt Enklaav- riik v riigi osa mis on täielikult ümbritsetud teise riigiga. Nt Vatikan Esimene sektor (avalik)- ühiskonna osa mille moodustavad riigi edukaks toimimiseks tarvilikud asutused, ressursid, tegevus. Etniline- teatava rahvaga v selle päritolu v kuuluvusega seoses olev. Nt Föderatsioon- liitriik, millel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Nt Hierarhia- ametiredel, alamate ametnike v ametiasutuste kõrgemaile alluvuse kord. Nt
Komöödiaid ,, ,,Tooma poisid" ,,Isa liivapurgis" ,,Ahvimaa" ,,Kuri loom" Suurem osa loomingust seotud fantastilisete, reaalsesse maailma sekkuvate olenditega Karl Ristikivi ,,Lendav maailm" ,,Semud" ,, Sinine liblikas" ,,Sellid" 10.1930ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: · kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused · lasteraamatute arv 4x · emakeeles kättesaadavaks maailma lastekirjanduse paremik · raamatute välimuses saavutati kõrge tase 30ndate lõpuks · kujunes ulatuslik ja sisukas lasteperioodika · temaatiline avardumine · stiili-zanri mitmekesistumine · kujunes välja lasteraamatute ealine ja sooline diferentseeritus (Truupõld T, Parijõgi P) · lastekirjanduse teooria ja ajaloo uurimine (Jüri Parijõgi eesti lastekirjanduse teooria rajaja) · lastekirjanduse arvestatav kunstinähtus ning rahvuskirjanduse hinnatav osa.
25, 1840 - 26 laulu mitmesuguste poeetide tekstidele), "Luuletaja armastus" (op.48, 1840 - 16 laulu Heine tekstidele), "Naise elu ja armastus" (op.42,1840 - 8 laulu Chamisso tekstidele), "Laulu ring" ( op.30, 1840 - 12 laulu Eichendorfi tekstidele) jt. 5. Muusikalis-dramaatilised teosed: Ooper "Genoveva" (1848) Oratoorium "Paradiis ja Peri" (1843) Muusika Byroni "Manfredile" (1849) Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu
Polnud kindel Auna osalemine NSV Liidu meistrivõistlustel Alma-Atas, kuid võistkonna huvides lasi Aun end siiski kirja panna, kuid võistlusel pidi mees leppima kaheksanda kohaga. Maailma hooaja edetabelis jäi Aun Kiievis saavutatud tulemusega seitsmendaks. Sellegi poolest oli olümpiamedal andnud Aunale üldise lugu- pidamise. 1966-ndat aastat alustas Rein Aun üsnagi lubavalt. Kevadel Schweinfurdis toimunud NSV Liidu ja Saksa FV teisel kümnevõistlusematsil oli kohal selle ala Euroopa paremik, Aunale kuulus 7682 punktiga teine koht. Järgnevalt hoidis Rein Aun energiat NSV Liidu USA maavõistluseks, kuid viimasel momendil jäi mats ära ning mehe vorm hakkas võistlusteta langema. Hilja oli midagi parandada ning EM- võistlused Budapestis lähenesid. Budapesti sõitis Aun Euroopa teisena, kuid saavutas seal sakslaste järel viies. Eestlased olid pettunud võistlustele oli pääsenud tervelt viis sportlast, kuid medalit ei võitnud keegi. 1967
Filosoofia kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreeka keelest ja tähendab tarkusearmastust. Uurib inimese sise ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tegeleb teadmise ja tõe probleemidega. Põhiküsimused: · Mis on teadmine? · Mis on tõde? · Mis on õppimine? 3. Väärtusõpetus on filosoofia valdkond, milles uuritakse väärtusi. Enamasti kuulub väärtusõpetuse alla esteetika ja eetika. Põhiküsimused: · Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? · Kui vaba saab inimene olla? 4. Metafüüsika uurib olemise lähte printsiipe ja algpõhjuseid. Põhiküsimused: · Mis on elu ja mis on surm? · Mis on Jumal? 5. Filosoofia põhiküsimused: · Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? · Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme? 6. 1) küsimus A: Vaim sekundaarne K: Vaim primaarne 2) küsimus A: Tuleme mullast. K: Jumal lõi. A: Uute ainete ringlusesse. K:...
üle kolmesaja luuletuse, vähemalt sadakond lastelaulu, paarsada mõttesalmi, arvukalt värssmõistatusi. Kõige arvukama liigi ta loomingust moodustavad isamaale pühendatud luuletused. Tema 1870.aastal ilmunud "Vanemuine ehk Neljakordne laululõng" sisaldab luuletaja isamaalaulude paremiku, nagu seda on "Kui Kungla rahvas kuldsel a'al", "Vanemuise laul", "Linda laul" jt. Fr. Kuhlbars oli lasteluule üks varasemaid viljelejaid ja selle paremik läks käibele koolis lauldavate lauludena. Üldtuntuks said "Õhtulaul", "Teele, teele, kurekesed", "Karjaste hommikulaul", "Kätkilaul" jt. Kirjanduslik tegevus Kui Kungla rahvas kuldsel a'al Kui Kungla rahvas kuldsel a'al Kord istus maha sööma Siis Vanemuine murumaal Läks kandle lugu lööma
4 LUULE Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust
H. Tammsaare avalik kiiduavaldus Ristikivile. 1943. aastal pärast ülikooli lõpetamist cum laude astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, kus teenis aega staabikirjutajana. Samal aastal põgenes ta Soome võib pidada tema pagulaselu alguseks. Helsingis töötas ta sekretäri ning asjaajajana Eesti Büroos ning oli ka seotud vabariikliku vastupanuliikumisega. 1944. a. suundus edasi Rootsi, kus teenis elatist töötades kindlustus- ja haigekassaametnikuna. Rootsis elades ilmus tema loomingu paremik (nt. kirjandusteadlaste poolt armastatud modernistlik romaan ,,Hingede öö"), ühtlasi tegutses ta ka kirjanduskriitikuna. Üksinduse peletamiseks kirjutas Ristikivi ka luuletusi (1972. a. luulekogumik ,,Inimese teekond").Üksinduse peletamiseks kulutas Karl puhkused reisimisele. Reisimine oli Ristikivile kui väljapääs ängistusest, depressioonist ja üksindusest ning rutiinsest ametnikutööst. Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977.
V: seadusandluse varal ja ühiskondlik arvamus. 109.Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? V: vabadus valikuvõimalusi, tahtevabadus võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 110.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? V: vabadust, võrdsust ja õiglust. 111.Millal saab demokraatiat õigustada? V: igaüks peab olema võrdselt pädev valitsema, rahvas peab olema suuteline ennast valitsema. 112.Mida ütleb eliiditeooria? V: mistahes valitsemisvormi puhul valitseb eliit ehk paremik. 113.milleks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? V: oligarhiliseks. 114.Mida tähendab karismaatiline? V: jumaliku andega ehk geniaalne 115.mida väidab eetline absolutsim? V: väidab, et on olemas sellised absoluutselt kõlbelised tõed, mis kehtiksid ka siis kui neid ei järgiks. 116.Mida väidab utilitarism? V: kõige mõistlikum on käitumine, mille puhul naudingu kogu hulk on maksimaalne ja neg. Kõrvale mõjud minimaalsed. 117
''Koitu ja Hämarikku'' vaadates tekivad ainult positiivsed mõtted ja tunded , sest juba pealkiri tõotab midagi head. Skulptuur on suhteliselt heades mõõtmetes. On näha et kunstnik on tükikese oma hinge teosesse pannud. See teos oli ka üks minu lemmikutest just nimelt selle suurese ja mõtte poolest. Teine eesti skulptuuri rajaja Weizenberg esindab seda hilisklassitsismi, mille lähtekohaks oli Thorvaldseni looming, mis huvitaval kobel püsis nii kaua elujõulisena. Weizenbergi tööde paremik on loodud rahvusliku mütoloogia ainetel. Nii Köler, Weizenberg kui ka Adamson tegutsesid suurelt jaolt väljaspool kodumaad. Sajandi lõpul aga asusid mitmed kunstnikud peale välismaal veedetud õpinguaastaid elama kodumaale ja on iseseisva Eesti kunstielu teerajajad. Düsseldorfis õppinud Paul Raud, kes viljeles portreemaali, on järjekindel realist. Maalides enamjaolt saksa aadelkonnale, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. Kumus olev töö ''Ema viis
A. Gailit läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisi sümbolistlikust põhialusest. Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate pettumusmeeleolu vastikust ja masendavast maailmast. Kuna neil aastatel viibis Gailit perekonnaga välismaal, siis ma arvan, et just sealt sai ta oma inspiratsiooni väljendamaks pettumusmeeleolu. Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb 20ndatesse aastatesse. Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A. Gailiti vestelooming käsitleb peamiselt kirjandus-, kunsti ja kultuurielu probleeme. Ühes oma kuulsamas följentonis "Sinises tualetis daam" pilab ta Marie Underit ja Artur Adsonit ning nende läbi ilutsevat ja boheemitsevat kirjandus. Just see teenibki ,,Siuru" naeruvääristamise ja lammutamise eesmärki. Ei tea küll, miks ta tahtis ,,Siuru" laiali ajada. Ilmselt Gailitile ei Liis Laumets 12d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
