Reaalselt paberil eksisteerivate väärtpaberite hulk on maailmas jäänud minimaalseks, kõik on kajastatud väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes. Iga inimene teab vähemal või rohkemal määral, mis on aktsia ning mis on aktsiabörs, kus nendega kaubeldakse. 3 1 AKTSIATE LIIGID Kui ostate mõne ettevõtte aktsiaid, saate üheks selle ettevõtte omanikuks ehk aktsionäriks. Aktsiad tähistavad teie omandit ettevõttes - s.o aktsiaselts. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, küll aga riskivõimalusega kaotada kogu raha, mis ta on aktsiatesse paigutanud. Rahuldatakse ju aktsiaseltsi pankroti korral nõuded kõige viimases järjekorras. Põhiline, miks aktsiad investoritele sellest hoolimata huvi pakuvad on ettevõtte tegevuse eesmärk - teenida kasumit
Tallinna Börs *Tallinna Börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. *Börs viib kokku raha paigutavad investorid, täiendavat kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. *Tallinna Börs kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemisplatvormi SAXESS, kuhu lisaks Tallinnale on ühendatud veel seitsme riigi börsid: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island ja Läti ning alates 2005. a. maikuust ka Leedu. *Tallinna Börs on alates 2004. aastast Põhja- ja Baltimaade börsideliidu NOREX liige. *Ühiste standardite kasutuselevõtt on osa Balti ja Põhjamaade väärtpaberiturgude ühtlustamisest ning lihtsustab oluliselt noteeritud ettevõtete rahvusvahelist võrdlemist. AS Eesti Väärtpaberikeskuse 100% aktsiate omanik on AS Tallinna Börs. *Sündmused: 1995 - Loodi Tallinna Börs. 1996 31. mai - Alusta...
Kreedit: Muud äritulud 4000 EEK 9. Välisvaluuta laekumine välisvaluuta kontole Firma pangakontole laekus 2000 USD ostja ettemaksena kaupade eest. Eesti Panga päevakurss oli 1USD= 16,5 EEK Deebet: USD Pangakonto 33 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 33 000 EEK LÜHIAJALISTE FINANTSINVESTEERINGUTE ARVESTUS 10. Aktsiate ost investeeringuna Firma A ostis lühiajalise investeeringuna firma B aktsiaid, makstes aktsiate eest pangakontolt 20 000 EEK. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Arveldusarve 2000 EEK 11. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiatelt saadav dividend Firma B otsustab maksta oma aktsiatelt dividendi 1 EEK Aktsialt. Firmal A on 2000 lõhiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiat. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Dividendid 2000 EEK 12. Aktsiate müük soetusmaksumusega Firma A müüb lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 13 000 EEK
............. 10 3.3 Kuidas jälgida aktsiate hinnamuutusi?.................................................................11 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 13 Allikad........................................................................................................................... 14 SISSEJUHATUS Antud töö käigus mina arutlen väga huvitavat ja tänapäeval väga populaarset teemat aktsiad. Mina isiklikult olen väga huvitatud selles valdkonnas, kuna tegemist on rahalise, vaid üsna riskantse tegevusega. Olen veendunud, et aktsiate mõistmine ja kauplemine on päris raske protsess, mille aru saamine võtab aastaid. 2 1. MÕISTED 1.1 Aktsia mõiste Ainetöö teemaks on "investeerimine aktsiatesse: kuidas valida aktsiaid ja nendega kaupleda?", kuigi
80.rühm Kodused ülesanded (3. voor, tähtaeg 30. oktoobril, kell 23:00). 1. Ülesanne. Investeerimisfondis BEETA on järgmised aktsiad: Aktsi Oodatav Beet Turuväärtus a tootlus a (milj) A 5.80% 0.6 30 B 8.40% 0.9 80 C 12.00% 1.5 50 D 18.00% 2.8 40 KOKK 200 U Riskivaba tulumäär on 3% ja tururiski preemia on 6%. Leidke: a) Milline on fondi beeta ja oodatav tootlus tuginedes fondi beetale? Portfelli koguväärtus: 200 mln
suurimaks tööandjaks. Ettevõttel puuduvad allasutused. 7 Joonis 1 Juhtimisskeem 8 3. Saku Õlletehase lahkumine Tallinna börsilt Saku Õlletehase aktsiakapitali suurus on 80 miljonit krooni, mis koosneb 8 miljonist nimelisest aktsiast nimiväärtusega 10 krooni. Esmakordselt registreeriti õlletehase aktsiad vabaturul kaubeldavatena Tallinna Väärtpaberibörsil aastal 1996 ja börsi lisanimekirjas 1998. aasta 27.jaanuaril. Kuid 19.septembril 2008 olid aktsiad viimast päeva noteeritud Tallinna Börsil. Saku Õlletehase börsilt lahkumine on seotud suurte rahvusvaheliste joogitootjate ülevõtmisega, milles Saku lõppomanik Carlsberg ja tema Hollandi konkurent Heineken jagasid omavahel ühe Saku omanikfirmadest Briti joogitootja Scottish & Newcastle`i. Selle
1. Riigi kui omaniku ettevõte 2. KOVi kui omaniku (munitsipaal) ettevõte 3. Ühistu 4. Täisühing 5. Usaldusühind 6. Osaühing 7. Aktsiaselts 8. Aktsiad 9. FIE 10. Talud Omandisituatsioon: Riiklik omand: Omandisituatsiooni muutumine: 1 tulp: 2. tulp: Riiklike omandisuhete reformimine (25-30%) Lahtiriigistamine (70-75%) (75-90%) Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene Ettevõtte omandivormi muutmine suurendamine (peamiselt) Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas) Lahtiriigistamise
6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000 5. Maksuametile ülekandmata sotsiaalmaks 57 000 6
Varud Lühiajalised kohustused kokku 92 900 Valmistoodang 40 000 10 Kokku 40 000 Käibevara kokku 230 780 Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku 0 Pikaajalised finantinvesteeringud Muud aktsiad või väärtpaberid 25 000 3 Kohustused kokku 92 900 Kokku 25 000 Materiallne põhivara Muu materiaalne põhivara 38 000 8 Omakapital Kokku 38 000 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 150 000 14 Immaterjaalne põhivara Kohustuslik reservkapital 5 900 11
seda suurem on 4 ja 5 saamise võimalus. Valem 1 0 0 0 1 0 2 Pikkus Like a virgin Like a virgin AKTSIAHINDADE ANALÜÜS - GOOGLE FINANCE Googeldage lauset "google finance" ja te sattute lehele http://www.google.c New York Stock Exchange. Sisestage lahtrisse Aktsiad!D28 oma tudengiko variandile vastavad analüüsitavad tööstusharud - näiteks variandile 9 vasta Iga firma jaoks: vajutage selle firma nimele ja te liigute selle lehele. Valige v september 2011 ja vajutage UPDATE. Selleks, et andmed Excelisse laadid ja Excel suudab selle avada. Failis on veerud: Date, Open, High, Low, Clo Tulge tagasi siia töövihikusse, leht "Sulgemishind" tuleb koostada järgmise sulgemishinnad (Close). Kopeerige andmed failist DATA.CSV. NB
· Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest. · Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 300 miljonit krooni. 4.Iseloomusta lihtaktsionäri õigusi ja kohustusi. Õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning valida ja olla valitud aktsiaseltsi juhtimis- ja kontrollorganitesse, saada vastavalt talle kuuluvatele aktsiatele proportsionaalne osa kasumist (dividendide näol), samuti muud seaduses sätestatud ja
Näiteks varuda raha laste hariduse jaoks, vahetada eluaset, käia unistuste reisil, toetada oma vanemaid nende vanaduspõlves või oma pensioniajaks valmistuda. INVESTEERIMINE Võimalused säästude paigutamiseks, investeerimiseks: 1. Hoiused: · Tähtajaline hoius · Kogumis-, kasvu- või säästuhoius · Kasutushoius · Investeerimishoius (segu tähtajalisest hoiusest ja investeerimistootest) 2. Aktsiad tähistavad omandit ettevõttes, aktsiaseltsis · Nimiväärtus · Turuväärtus · Avalik aktsiaemissioon (IPO) · Eesti väärtpaberite keskregister 3. Võlakirjad fikseeritud tuluga väärtpaberid 4. Tuletisväärtpaberid hind sõltub teise instrumendi hinna liikumisest; riskantsemad · Futuur kohustab osapooli ostma/müüma · Optsioon annab omanikule õiguse osta/müüa; väljaandjal kohustus osta/müüa 5
Ettevõtluse eksami küsimused pildistatuna
Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 400 000 15 Põhivara Kokku 400 000 Pikaajalised finantinvesteeringud Pikaajalised kohustused kokku 400 000 Muud aktsiad või väärtpaberid 29 800 4 Kokku 29 800 Kohustused kokku 897 360 Materiallne põhivara Ehitised 1 480 000 10+16 Omakapital Kokku 1 480 000 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 1 200 000 1
Väärtpaber Allar Org 10.klass Väärtpaber Väärtpaber on dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest
informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital)
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL)
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6
SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku PASSIVA (kohustused ja omakapital)
SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku PASSIVA (kohustused ja omakapital)
2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16. jaanuaril 1997. a poolte vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 2 045 900 krooni. Juhul kui nimetatud nõue jääb rahuldamata, palus hageja kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende nimiväärtuse, mis oli 4100 krooni aktsia kohta. Aktsiate müügihinnaks oli seega 2 045 900 krooni. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja aktsiad välja ostma viie tööpäeva jooksul alates päevast, mil hagejale kuulub 100% AS Satwo aktsiaid, kuid mitte hiljem kui 1. mail 1998. a. Hageja omandas kõik AS Satwo aktsiad 22. augustil 1997. a. Hageja esitas
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4
Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis
Lõpetamata toodang 0 0 Valmistoodang 0 0 Ostetud kaubad müügiks 0 0 Ettemaksed hankijatele 0 0 KÄIBEVARA KOKKU 0 0 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 0 Tütarettevõtete aktsiad või osad 0 0 Pikaajalised nõuded tütarettevõtetele 0 0 Sidusettevõtete aktsiad või osad 0 0 Pikaakalised nõuded sidusettevõtetele 0 0 Muud aktsiad, osakud ja võlakirjad 0 0 Mitmesugused pikaajalised nõuded 0 0
1320 Lõpetamata toodang Aktiva Lõpetamata toodang 1330 Valmistoodang Aktiva Valmistoodang 1340 Müügiks ostetud kaubad Aktiva Müügiks ostetud kaubad 1350 Ettemaksed tarnijatele varude eest Aktiva Ettemaksed varude eest 14 Bioloogilised varad Aktiva 1400 Tarbitavad bioloogilised varad Aktiva Bioloogilised varad 15 Müügiootel põhivara Aktiva 1500 Müügiootel põhivara Aktiva Müügiootel põhivara 16 Pikaajalised finantsinvesteeringud Aktiva 1600 Tütarettevõtete aktsiad või osad Aktiva Tütarettevõtete aktsiad või osad 1610 Sidusettevõtete aktsiad või osad Aktiva Sidusettevõtete aktsiad või osad 1620 Muud aktsiad ja väärtpaberid Aktiva Muud aktsiad ja väärtpaberid 1630 Pikaajalised nõuded Aktiva Pikaajalised nõuded 17 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva 1700 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva Kinnisvarainvesteeringud 1701 Kinnisvarainvesteeringute kulum Aktiva Kinnisvarainvesteeringud 18 Materiaalne põhivara Aktiva 1800 Maa Aktiva Maa
· Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja. · Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga
ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu) Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: ·aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; ·registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.; ·ülekurss (aazio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.; ·oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad; ·kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; ·muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid;
Kui mul oleks miljon krooni Kui mul oleks miljon krooni vaba raha, siis kõige tõenäolisemalt investeerimaks ma kogu raha aktsiatesse. Esiteks sellepärast, et aktsiad on mind terve elu huvitanud ja teiseks see tõttu, et see on kõige kiiremini kõige suuremat kasumit tootev tee. Kõige kavalam oleks siiski investeerida raha läbi hoiuse aga ka sel teel on omad riskid ning raha summad, mis intressidega teenida võimalik on jäävad siiski madalamaks kui seda oleks võimalik teenida aktsiatega äritsemise teel. Muidugi on siin omad riskid kuid, kes ei riski see sampaniat ei joo
Aktsia väärtpaber, aktsionärile kuuluva kindlustatud võlakiri. Hüpoteek pikaajaline kapitali osa. Dividendid maksed aktsionäridele kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. ettevõtte kasumist. Fondibörs kaubeldakse pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud Omakapital omanikele kuuluv kapital, väärtpaberitega, turg. Esmaturg uued aktsiad. võlakiri. Hüpoteek pikaajaline Järelturg varasemad aksiad. Lihtaktsia muutuv osaluse suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile divident, omanikul õigus häälele ja osalusele ASi kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. kuuluva kapitali osa. Dividendid maksed juhtimisel
saavad eelisaktsia omanikud need kätte esimestena. Forward - tulevikutehing, mis kohustab tehingu osapooli tulevikus müüma ja ostma mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga. Hajutamine - Portfellistrateegia, mis jaotab varad riski vähendamiseks erinevate investeeringute vahel Intress - Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Investeerimisfond - Investeerimisettevõte, mis kogub raha aktsionäridelt ning investeerib seda erinevatesse väärpaberitesse nagu aktsiad ja võlakirjad. Fond tagab oma osakute likviidsuse, ostes need osanike soovil tagasi. Avatud fond emiteerib uue ostja puhul alati uued osakud. Kapitali kasv- Tekib, kui investeering müüakse kõrgema hinnaga, kui see eelnevalt ostetud. sisuliselt realiseeritud tulu. Kapitali tootlus - Algselt investeeritud summa väärtuse kasv. sisuliselt realiseerimata tulu. Karuturg - Turuolukord, kus valitseb üleüldine pessimism ja ja aktsiad on langustrendis. Üldlevinud
Raamatupidamise põhialused Triin Muulmann 1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- akt...
Omakapital kokku (Total Stockholders' equity) 501 000 1. Päevaraamat Kuupäev Kontod Deebet Kreedit 15.02.2006 Oma aktsiate ost (5000 tk, 4 $ tk) oma aktsiad -20 000 raha -20 000 08.03.2006 oma aktsiate müük (2000 tk, 7$ tk) raha 14 000
Investeerimine üldiselt on majandustegevus, mille all mõistetakse hetkel olemasolevate rahaliste vahendite paigutamist teatud sorti varadesse, lootuses neilt tulevikus kasu teenida.(Danskebank s.v. investeerimine) Investeerimis tegevus jaotatakse kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Reaalinvesteeringud on reeglina materiaalse vara ostmine, näiteks maa,tooraine ostmine. Finantsinvesteering on aga eelkõige teatud õiguste või kohustuste soetamie, näiteks aktsiad ja võlakirjad. Inimesi, kes paigutavad oma raha investeerimisobjektidesse nimetatakse investoriteks.(LHV s.v. investeerimine) Investeerimine on hea moodus oma raha kasvatada.Kuid sellega kaasneb ka palju riske, sellepärast paljud inimesed investoriteks ei hakkagi. Enne investeerimist tuleks tutvuda investeerimisriskidega ning hinnata ausalt oma riskitaluvust. Reeglina toovad riskantsemad investeeringud suuremat tulu. Samas seda suurem on ka risk, et investeering osutub kahjumlikuks
Amortisatsioon ehk kulum Amortisatsioon ehk kulum on põhivara, näiteks tööriistade või masinate, väärtuse vähenemine vastavalt nende kulumisele või vananemisele. Väärtpaberiturg Turgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega, kõige enam aktsiatega, nimetatakse väärtpaberibörsiks ehk fondibörsiks. - Esmasturg - uued aktsiad - Järelturg varem emiteeritud aktsiad Prospekt Prospekt on infoülevaade, mis sisaldab finantsilist informatsiooni uusi väärtpabereid emiteeriva aktsiaseltsi kohta Tallinna Börs Esmakordselt avati 3.jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval Tallinna Väärtpaberibörs avati 31.mail 1996.a.
LOOMING Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("musta mantliga mees", 1886, "kuhu päike ei paista", 1888; "kõtistamise kõrred", 1888). eduard vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (19051908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenu...
9. Tartu rahulepingu sisu: *NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta *pandi paika piirid *Eesti sai 15mln kuldrubla *NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale *lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises *vangid vabastati *Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad 10. Tartu rahu tähtsus: *mõlemad riigid tunnustasid teineteist *sõlmiti diplomaatilised sidemeed
2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Dividend- kasumiosa, mis aktsiate arvu alusel investeerijale välja makstakse. 16. Risk- • kaotuse tõenäosus • mida suurem on risk, seda kõrgem on nõutav tulumäär • riskipreemia - tulu, mida investor teenib 17. Kindlustuse funktsioonid 1.Kahjude hajutamine 2.Investeeringud, sääst 3.Maksukoormuse vähendamine 18. Sundkindlustus (autokindlustus, laenuga kaasnev kodukindlustus)
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast.
· Suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil · Suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi · Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest Väärtpaber, aktsia ja võlakiri Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti mälus, mis tõendab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki on aktsiad ja võlakirjad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumist osa saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel
ning põhitegevust finantseeritakse reeglina kapitalituru vahenditest. Iga ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit, mis on aga lühiajaline eesmärk, sest iga majandusaasta lõppeb 31.12. Põhieesmärk väljendub ka selles, et ettevõtte peab tagama omanikele võimalikult maksimaalse kasumi, mis on pikaajaline eesmärk. AKTSIA minimaalne suurus võib olla 10 või 10-täiskordne suurus (20, 30, 70, 100 jne). 1. Aktsiad liigitatakse nimelisteks aktsiateks ja esitaja aktsiateks. Nimelisele aktsiale kantakse omaniku nimi (või tema nimi kantakse aktsiaraamatusse). Esitaja aktsiaga kaasnevad õigused on selle omaniku käes see on vähem turvaline. Eestis on lubatud ainult nimelised aktsiad. Ettevõtte rahandus 1 RP089 2. Aktsiad liigitakse ka lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiel...
Säästuhoius ettenähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks, hoiustamise tähtaeg võib olla kliendi poolt määratud. Võidakse kehtestada minimaalne hoiustatav summa. Lepingu tingimuste rikkumisel kehtestatakse sanktsioonid. 1 Arvelduslaen - laen, mille abil toimub laenusaaja rahavoogude stabiliseerimine viivituste puhul arvete laekumisel, käibevara soetamisel ja ettenägematute kulutuste katmisel. 4.Väärtpaberid. Väärtpaberite liigitus. Aktsiad, võlakirjad ja tuletisväärtpaberid. Väärpaber - dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust Liigid: tuletisväärpaberid (sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või müügiks), võlakirjad (leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule), aktsiad (väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi
Käibevara kokku Оборотное имущество всего Põhivara Основное имущество 7. Pikaajalised finantsinvisteeringud Долгосрочны финансовые инвестиции Tütarettevõtjate aktsiad või osad Акции или паи дочерних предприятий Sidusettevõtjate aktsiad või osad Акции или паи связных предприятий Muud aktsiad ja väärtpaberid Прочие акции и ценные бумаги Pikaajalised nõuded Долгосрочные требования Kokku Всего 8
Käib vist jälle Miilile peale, et see sulle naiseks tuleks, võib juba arvata. Ja sul ongi juba aeg uus naine võtta, Kaarli, oled juba üle aasta lesk! K: Mis see Ell muidu janditab, ei tule sellest midagi! Ja ega Ell käigi seal Miilit sobitamas, nii rumal ta ei ole! P: Arvad sa, et Miili ei taha sind? Kahju küll siis. Oleks hea kui saaksime jälle kälimeesteks. Kui sinu Liina veel elas, oli meil elu Unnustes palju rahulikum ja sõbralikum. Aga mis sinna parata kui sinu aktsiad on langenud: oled nüüd ju lesk! K: Sa vist hõõrud täna jälle? P: Kuidas hõõrun? K: Hõõrud tuld. P: Ei hõõru midagi! Mis mul siin hõõruda ja mis puutub minusse sinu elu! Ela nii, kuidas süda himustab! Ja kui su aktsiad nüüd on maha käinud, siis mina neid ka üles tõsta ei saa! K: Aktsiad maha käinud... Kaarli viskab kaardid lauale, tõuseb ja pöördub akna poole ning siis ütleb: K: Ei aita, armas Pärtel! Kui tahame uuesti kälimeesteks saada, siis tuleks teisiti teha
Sissejuhatus Ettevõtte vara jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Phivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kik muu on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks.
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts ja liigid Aktsiaks nimetatakse mõttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis väljendab aktsionäri õigust osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab eesõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Antud aktsialt maktsav dividend on teada investorile, kuid see ei anna eelisõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
· osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline; · rahalise sissemakse korral on minimaalne osaühingu osakapital 2500 eurot. AS aktsiaselts (1) · Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. · Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja väikseima aktsia nimiväärtus on 0,1 eurot. Kui aktsia nimiväärtus on rohkem kui 10 senti, siis peab see olema 10 sendi täiskordne AS aktsiaselts (2) · Aktsiad on nimelised ja nende kohta peetakse aktsiaraamatut. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. · Aktsiaid on kahte liiki: lihtakstsiad ja eelisaktsiad · Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. AS aktsiaselts (3) · Aktsiaseltsi kõrgemaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek · Üldkoosolek valib ja kutsub tagasi
eest kaupa, raha väheneb, varu suureneb. · üks varakirje suureneb, üks kohustuste kirje suureneb saadakse teisest firmast materjali, arve tasumata. · üks varakirje suureneb, üks omakapitali kirje suureneb aktsionär tasub märgitud aktsiate eest. · üks varakirje väheneb, üks kohustuse kirje väheneb tasutakse hankijale arve. · üks varakirje väheneb, omakapitali kirje väheneb ostetakse tagasi aktsiad, raha välja, omakapitali kirje väheneb. · üks kohustuste kirje suureneb, üks kohustuste kirje väheneb pikaajaline laen viiakse lühiajaliseks, mille maksate tagasi järgmisel aastal. · üks kohustuste kirje suureneb, üks omakapitali kirje väheneb omaniku osaku üleviimine tagastuseta võlakohustuseks tema lahkumisel äriühingust. · üks kohustuse kirje väheneb, omakapitali kirje suureneb uute aktsiate eest tasaarvestuse, aktsionäri nõue aktsiaseltsi vastu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
