,,Kaksteistkümmend tütart" Tegelased: kehv vabadik 12 tütart vabadiku naine valges riides lahke neitsi kohtuvanemad ahne väimees Lühidalt: Elas kord kehv vabadik koos oma kaheteistkümne tütrega. Keegi ei mõistnud, kuidas vabadik neid toita suutis ja ilusad riided selga suutis osta. Mõned arvasid, et ta on nõid, mõned muid asju. Tegelikult oli see lugu nii, et vabadiku naisel oli sala- õnneandja, kes laste eest hoolitses. Kui naine noorena alles talus teenis, kutsus neitsi ta allika äärde ja andis talle kotikesega 12 lähkrikivi. Veel käskis neitsi tal igal korral, kui tal laps sünnib, ühe kivi allikasse visata. Nii siis naine tegi. Ilmus siis neitsi järvest välja ja pani lapsele mähkmete sisse hõberubla ja käskis selle lapse mehele minnes kirstu panna. Nii iga lapsega, kui lõpuks oli neid terve tosin. Kui esimene laps mehele läks, pandigi kirstu see hõberubla ja mõned hilbud, aga suur oli imestus, kui pärast seda uuesti...
Raha, inimene ja inimsuhted ,,Kauka Jumal". Mogri Märt oli hästi ahne inimene, ning ta ei hoolinud mitte millestki muust kui rahast. Tema arvates oli võim nende inimeste käes kellel on palju raha, vara. Ta pidas ennast justkui jumalaks. Ta kohtles oma alamaid väga halvasti, ning kui keegi temalt raha laenas, küsis ta ilmatu suurt intressi. Talle ei meeldinud idee, et tema poeg abielluks tööka kuid vaese Leenaga, seega tõukas ta nad talust eemale. Samuti ei lubanud ta olla oma tütrel armastatud mehega, ning ajas ka nemad perekonnast välja.
LEGEND Orgude teke Meetetu Mõttetus mõminal meenutas Kuidas kord Kurega kaevitas kulda. Linnuke laulvalt läks labidat leidma, Mil Mõttetus mõttetult mõlgutas mõtteid. Seitsme maa ja mere taga elas kord Mõttetus. Tegevust leidus tal alati oli maailm ju alles ehitamisel ja tööst kõrvalekalduvaid mõttetuid loomi-linde leidus alati. Nendega ta päevad läbi mängiski. Küll püüdsid vaesed hinged laineid merel, küll proovisid Talvevana habamest patsi punuda ühesõnaga tehti kõike, mida iga endast lugupidav laiskvorst tegema peab, kõike, mis kohe kuidagi ei puudutanud tööd. Kord märkas Mõttetus Kurge, kes uuris parajasti koopaid, mida koprad ehitanud olid. Ahne pilk silmis, tatsas lind siia-sinna. Mõttetus naeris ja uuris, mis juhtunud on. Kurg ei tahtnud ...
Eestlane kirjanduspeeglis Eesti inimesed on erinevad, kuid samas paljus ka sarnased. Põhjamaa rahvas on ikka tagasihoidlik ja küllaltki ühtehoidev. Paljud kirjanikud on oma teostes kirjeldanud eestlast, on toodud välja nii tema headust kui ka pahatahtlikkust. Milline on eestlane läbi kirjameeste silmade? Eestlane on ahne, riukalik ja pragmaatiline. Kivirähk kirjeldab oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H
ümber kirjutasid. Raamat ilmus Sandri nimeall. Piibeleht tahtis raamtu eest Sanrilt teenet. Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale. Tahtis teha teda vaeseks. Sandril hing juba valutas ning rääkis kõik äiale ära. Vestman(äi) oli natuke pettunud, kuid leppis Piibelehega. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Sander valetas, et ta oskab raamatuid kirjutada, aga tegelt ei oska. Vana Vestman oli nii ahne, et kõik peavad temale kuuluma, ükskõik mis hinnaeest. Piibeleht lasi Sandril valetada, et Laurat enadale naiseks saada. Matildele meeldis/kuulas ainult tesite arvamust. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Sander Insener. Käitumisele ei saa midagi ette heita. Käitub üldiselt hästi. Samas, vihastades muutub natuke agressiivseks. Käitumisele ei saa midagi ette heita. Käitub üldiselt hästi. Samas, vihastades muutub natuke agressiivseks
Heatahtlik Tundlik Viisakas Järjekindel - Rahulik Julge Tähelepanelik Kohusetundlik Aus Püüdlik Avameelne Korralik Jutukas Tõsine Teravmeelne Võimekas Elurõõmus Uudishimulik Enesekindel Ükskõikne Otsustus võimeline Ahne Laisk -
Sündis vesiveskis , kaheksaaastaselt kaotas isa, ema jäi üksi ja kolis linna elama. Sealt leidis uue mehe , poiss sai endale võõrasisa nüüd. Mingi aeg hiljem võõrasisa jäi valitsejalt varastamisega vahele , mõlemad said karistada ema ja isa. Ema läks kõrtsi tööle ja üks pave kohtus poiss ühe pimeda mehega , kes kutsus teda kaasa endaga , sealt edasi algaski poisi suur seiklus. Pime oli tark ja andis poisile erinevaid elutarkusi , kuid AHNE .. poisile ei meeldinud üldse see ja ta hakkas pimedat erinevaid moodi tüssama. Lõpuks pettis ta pimeda ära , et hüppaks üle kraavi , kuid tegelikult hüppas pime peaga vastu post hoopis. Kukkusin sinna maha ja jäi rahvahulga hoolde , ise poiss aga lahkus linnast ja öö jõudes oli ta juba Torrijoses, Seal linnas ei tundnud ta ennast hästi ja rändas edasi paika , mille nimi oli Maqueda , seal kohtus ta ühe preestriga ja jäi tema teenistusse
kaasas kääbus hetked lõimed lurjus retked veimed uudis jõulud räimed On ka sõnu, mida tohib hääldada nii II kui ka III vältes. Kui sellest oleneb ühtlasi sõna käänamine, on parem, et selliseid sõnu oleks võimalikult vähe. Nt kirju ~ `kirju (kirjude, kirjusid – `kirjute, `kirjuid), tervis ~ `tervis (terviseid – `tervisi ehk `terviseid), e-tüvelised omadussõnad ahne ~ `ahne, ihne ~ `ihne, kaine ~ `kaine, kiire ~ `kiire, kärme ~ `kärme, terve ~`terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet). Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende sõnade morfoloogias. Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde nõrgeneb II välteks, nt `meister – meisterdama, `julgus – julgustama, `peegel – peegeldama
,,Nõiad" Roald Dahl Tegelased: Poiss Vanaema lapselaps, julge, leidlik, rõõmus. Vanaema Tark, ettevõtlik, rahulik. Suur Ülemnõid Hirmuäratav, juhtiv Härra ja proua Jenkins Ahne Bruno Jenkinsi vanemad, rikkad, vihased Bruno Jenkins Maias, ahne, laisk Härra Pillikeel Valvas, Nõudlik See lugu leiab aset maailmas, kus igas riigis on nõidu. Nad on hästi maskeeritud naised, kelle soov on puhastada maailm lastest, sest nad haisevad nagu koerakaka. Kuid ühel päeval hukkusid ühe poisi vanemad liiklusõnnetuses ja ta pidi oma vanaemaga edasi elama. Ta vanaema oli pärit Norrast, kus teadsid kõik inimesed nõidadest kõike, sest esimesed nõiad ilmusid just Norrast
Või on inimestel veel nõukogude mentaliteet ning kardetakse hirmsasti koguaeg millestki ilma jääda, Võetakse, mis võtta annab, nagunii varastavad ja erastavad juhid kõik, mis võimalik, nagu ajakirjandusest saab teada. Ainus võimalus on põgeneda kuskile, kus pole vaja muretseda. Või on hoopiski riigivõimu pädevus küsitav pistetakse muudkui endale rohkem tasku ja rahvas vireleb vaesues? Kõik tahaksid natukene rohkem, aga süües kasvab isu ja ahne on täitmatu. Seda, kas ahne on rahvas, riigimehed või mõlemad, on raske öelda. Minu arvamus on see, et inimesed on rumalad ja ei mõtle asju läbi. Lastakse ennast nii kergelt kapitalismist ja propagandast mõjutada. Jätkusuutlikuse tagamiseks on inimestel tarvis ratsionaalset mõtlemist ja soovi rahvust jätkata. Selleks on kõikvõimalikud kodanikuorganisatsioonid, millesse aga suhtutakse skeptiliselt. Kui aga muuta midagi tahetakse, on vaja usku ja alustada iseendast.
peksab ta läbi oma peremehe Koera Kaarli, siis vägistab Luise, sööb veel seepi (nagu raamatu alguseski) ning jääb siis magama. TEGELASED ·Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja ·Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees ·Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise ·Joosep - Rehepapi kratt ·Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab ·Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga ·Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne ·Liina - Reinu tütar ·Luise - on môisas teenija ·Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada ·Moosel kirikuôpetaja Mida autor õelda tahtis A.Kivirähk tahab minu arvades oma teosega seda lugejatele õelda millised me eestlased tegelikult oleme. Kogu see jutt mis antud teosest lugesin vastab kohe täitsa tõele. Tegelt ju ongi niimodi ,et iga üks üritab teisest võimalikult parem olla.
Heatahtlik Pahatahtlik Kohusetruu Kergemeelne Siiras Kade Teadmishimuline Igav Avatud Kinnine Võluv Salalik Seltsiv Arg Teravmeelne Hajameelne Vastutustundlik Vastutustundetu Korralik Ahne Täpne Kangekaelne Tõsine Uudishimulik Tagasihoidlik Auahne Rahulik Närviline Töökas Laisk Aus Valelik 1. Arst peab olema viisakas ja heatahtlik. . 2. Ta on täna väga tõsine ja rahulik. . 3. See poiss on väga teadmishimuline ja töökas. . 4
Negative intolerant - sallimatu Reckless - hoolimatu, kergemeelne Superficial - pealiskaudne Irresponsible - vastutustundetu Restless rahutu indecisive- kõhklev, ebakindel, otsustusvõimetu shallow- pealiskaudne aloof- endassesulgunud gullible- kergeusklik, lihtsameelne Contrary-vastandlik Perverse- paheline, jonnakas Unpredictable- Ettearvamatu. Unemotional-mitte emotsionaalne Rigid- kangekaelne, jäik Grudging- kade, ihne Pessimistic- pessimistlik Dull- tuim, igav, nüri Interfering- oma nina teiste asjadesse toppiv, sekkuv Lazy- laisk Dogmatic- dogmaatiline Cold- külm, kalk exaggerative-liialdav fickle- püsimatu weak-willed - tahtetu, iseloomult nõrk vague- ebamäärane, selgusetu to be easily led- kergesti eksitav Tactless- taktitundetu Kiddish- lapsik detached- eraklik, erapooletu rebellious- mässumeelne Intractable - allumatu, juhtimatu, tõrges Erratic - ettearvamatu, mittenõustuv, tujukas quick-tempered - äkilise iselo...
või mõnel muul üritusel • Naine pidi hoolitsema majapidamise eest • Mees võis luua suhteid ka väljapool abielu, ehk nad pidasid ka armukesi • Naine oli ka madalamates ühiskonnakihtides mehe võimu all Õpetused naisevõtuks • Peab olema üsna küps, umbes kolmekümnendates • Naine tuleks valida enda naabrusest, keda tuntakse juba ammu • Naist tuleb hoolega valida • Peab leidma sellise naise, kes poleks ahne ja maias Homoseksuaalne armastus • Kreeka ühiskonnas suure au sees • Kreeklased nimetasid täiesti normaalset suhet pederastiaks (paiderastia – poistearmastus) • Armastus polnud mitte ainult poiste, vaid ka tüdrukute vahel • Mehed, kes olid abielus, võisid vahekordades olla ka hetääridega • Häbiväärseks peeti vabade noormeeste homoseksuaalset prostitutsiooni, mille eest karistati kodanikuõigusest ilmajätmisega Kuros ja kore 6. sajandil eKr
Jaan lasi armuleivaga kirkuust ja muutub selle tagajärjel võimsaks. Selle jõuga peksis ta läbi Kaarli, jõi viina, vägistas Luise mõisas ära, sõi seepi ja läks ära magama. Tegelased Rehepapp Sander - väga tark, kaval ja mõistlik Hans kubjas, varastas, kuid preili armastuse nimel oli kõigeks valmis Räägu Liina virk ja mõistusega neiu, armunud Hansu Jaan rumal sulane, labane,naiivne Oskar ahne, pettis kõiki ja varastas Räägu Rein ahne ja rahvus- meelne talumees Imbi ja Ärni paarikene, kes koguaeg varastas kõigi tagant, ahned Muna Ott - sai kõikides olukordades hakkama Kaarel talumees ja rehepapi sõber, rumal. Timofei vana rumal naiivne mees Õuna Endel ropendaja ja vägivaldne Katkend raamatust ``Halastad ehk siiski?'' lausus rehepapp vaikselt. `` Tahaks veel nii väga elada.'' ``Mistarvis?'' imestas siga ( katk ). ``Mis elu
inimesed Julge, kartmatu -> karud Juhm, ohmu -> Ants Kergeusklik -> Ants Truu <-> truudusetu Kangekaelne -> õndsus Lisete Nõudlik -> Põrgupõhja Truudusetu -> Jürka ja sulane Kangekaelne -> Juula ja kaksikud Juula Töökas -> koduabiline Hooliv -> lapsed Truu -> Jürka Usaldav -> Jürka Heasüdamlik Kaval-Ants Omakasupüüdlik -> Jürka Ahne -> Jürka Kahepalgeline -> Jürka Valelik -> Jürka Abivalmis -> Jürka Kõrk, üleolev -> parem, suurem, ilusam Kartlik -> Jumal Veenev -> Jürka Manipuleeriv -> Jürka Kirikuõpetaja Heatahtlik -> Jürka, Ants Aus -> Jürka Tark -> Jürka Abivalmis -> Jürka Noor-Ants Isa Kõrk, ülbe -> Noor-Jürka Kartlik -> Maia Vastutustundetu -> Maia laps Valelik -> Maia Kalk -> Maia
Negative traits of character 1.agressive, dishonest- agresiivne, ebaaus 2.ambitious, lazy- ambitsoonikas, laisk 3.arrogant, proud- ülbe=upsakas, uhke 4.pompous, boastful- üleolevalt uhke, hooplev 5.selfish, self-centered- isekas, enesekesne 6.snobbish, narrow-minded- peenutseja=snoob, kitsarinnaline=väitlane 7.petty, mean- väiklane, õel 8.stubborn=obstinate- kangekaelne 9.two-faced , greedy- kahepalgeline, ahne 10.rude, violent- ülbe=jäme, vägivaldne 11.moody, bad-tempered= ill-tempered- tujukas, havatujuline 12.indifferent, boring- ükskõikne, igav=tüütu 13.brutal, pathetic- 14.intrusive, capricious- 15.impolite, spoilt- ebaviisakas, ära hellitatud 16.dull, careless- igav, hooletu 17.stupid, noisy- loll, lärmakas 18.untidy, jealous- korratu, amukade 19.disobedient, uninteresting- mitte kuuletu, ebahuviitav 20. weird, eccentric, odd- 21.pig-headed- 22.naive, nosy- naiivne, ninakas 23
Lugu On varajane hommikupoolik. Vähemalt nii ma arvan, täiesti kindel olla ei saa aga kellaaeg on praegu viimane asi mille pärast muretseda. See mida ma näen on imeline. Minu ees seisavad kõrged mäed, minagi olen ühe otsas kuid need mis kaugustesse jäävad tunduvad palju suuremad. Need mäed varjavad hommikupäikest, vaid üksikud kiired paistavad kauguses udu vahelt välja. Need hellad päikesekiired paitavad puulatvu, mis oma pea just paksust udust välja on pistnud. Udu on ahne, ta neelab endasse mäed, puud ja ka päiksekiired kaovad temaga kokku puutudes. Ta on ka endasse neelanud kõik selle ilu allpool puid. Kujutan juba ette millised väikesed teerajad seal all on, kujutan ette neid väikeseid ojasid mis ajapikku oma tee suure jõeni leiavad. Võib-olla näeksin seal ka mõnd üksikut hunti endale süüa otsimas ning hirmunud jänest, kes end elueest peita püüab. Aga udu seda mulle ei näita, udu jätab mulle vaid mõned puuladvad ning mäed mis on tema
ka suht põnev lugeda,tuli meelde enda lapsepõlv. Tegu on lühiromaaniga, mida on hea ja lihtne ladus lugeda nii noormal kui vanemal. Teose peategelane Leo jutustab oma koolielust ja sündmustest , mis kodus toimuvad. Põhitegevus toimub koolis ja Leo kodus, räägib ka teiste koolilaste elust ja olust, ning kuidas üldse sel ajal koolielu oli ja mis kohustused sel ajal olid. Peategelane Leo oli töökas ja aus, teine tegelane Paul oli kärsitu ja natukene ahne kuid samas ka laisk. Leo ema ja isa olid hästi töökad ja samuti ka Leo väike õde, kes oli väga uudishimulik kuid töökas. Soovitaks ka teistele lugemiseks, mis siis, et on küll noortele lugemiseks mõeldud,leian,et sobib ka hästi täiskasvanule lapsepõlve meenutamiseks.
Unistama peab Unistused on igaühel, unistused on sellepärast , et neid täita ja millegi poole pürgida. Igaühel võib olla ka mitu unistust, sest miks peaksid ahned inimesed piirduma ühe unistusega ? Ka mul on unistused, neid on erinevaid, näiteks: Ameerikasse minek, kunagi ilusas majas elamine, millegi väga suure avastamine, NBA-s mängimine jne. Ehk see teeb minust ahne inimese. Mulle meeldib unistada, sest see on nagu pilvedes hõljumine millegi hea poole, mida sa ei pruugi kunagi saada. Siiamaani pole mul ühtegi unistust täitunud, aga ma loodan, et ma vähemalt ühe nendest saaksin ära täita näiteks Ameerikasse minek. Kuigi mu kõige suurim soov oleks millegi väga suure avastamine ja siis kogu selle au endale saamine, aga ma pakun 100% kindlat, et seda ei juhtu, sest niisama lihtsalt millegi suure otsa ei astu ja nii lihtsalt see ongi.
armukadedaid, ihneid ja rumalaid. Boccaccio kujutab värvikalt kavalaid armukesi, juhme talupoegi ja leidlikke vembumehi. Pilke objektiks on ka vaimulikud, keda kirjanik ilmselgelt põlgab. Boccaccio ülistab eelkõige armastust ja elurõõmu, imetleb terast mõistust, säästmata pilkest rumalaid ja silmakirjatsejaid. Siiski ei saa alati pahelised inimesed karistada ja ka üllad ning ausad võivad oma elus ebaõnne kohata. Nii võib ahne kaupmees vaatamata oma jumalakartmatule eluviisile ikkagi lõpetada rikka mehena ja paandunud liiderdajast kurjategija surra pühakuna. Boccaccio moraalikäsitlus erineb suuresti kiriku rangetest põhimõtetest. Ta kujutab isegi nunnasid ja munkasid üsna labaste ja kõlvatutena, kaugeltki pole siis tähtis abielutruudus. ,,Dekameronis" on täiesti tavalised ebaseaduslikud suhted, samuti ei lase kirglikud armastajad end ühe või teise abielus olemisest häirida
· Tegelased on lahtises ruumis. Nad liiguvad ja tekitavad sündmusi. Hunt on ainuke tegelane, kes liigub teatud punktist teise. Vankriga mehe teekond ei ole teada. Tegelasi kirjeldatakse kui lamedate ja avatutena. Tegelaste käitumine oli põhjendatud ning arusaadav. Nad ei kandnud edasi erinevaid omadusi. Kõigil oli oma siht ja mõte millest peeti kinni teksti lõpuni. Hunt oli ahne ja tahtis Ado arreteerida. Ado aga ei tahtnud vangi minna ja valetas pidevalt. · Teksti sündmused ja tegevused toimuvad järjest. Jahilt tulnud konstaabel võttis suuna Ado poole. Ta märkas erinevaid sõjasaake Ado hüti ees. Aknast nägi ta Ado võltsraha joonistamas. Ta pidas õigeks Ado vahistada isegi, kui too on tema sugulane. Ado ei olnud nõus konstaablit sisse laskma. Seetõttu
Kui linnaelanik ei näe enda ümber muud kui vägivalda, siis kas pole õigustatud tema mõtted, mis liiguvad mõrva suunas? Kui ta näeb vägistatud tütarlast, keda ootab ilmselt prostituudi elu või on igal tänaval näha kõrtsidest väljuvaid alkohooolikuid, siis kas sellised mõtted pole mitte loogilised? Nähes selliseid alandatuid ja solvatuid, nähes väga paljusid kurbade saatustega inimesi ning võrreldes neid ühe täi, ühe ahne vana liigkasuvõtjaga, võib ju kergesti tekkida kiusatus võtta kõik sellelt täilt ja anda vaestele ning alandatutele. Kuid kas Raskolnikovi puhul oli tegu aitamisega või sünnitas Peterburi egoisti, kes sooritas mõrva, et iseendale midagi tõestada? Raskolnikov jagas inimesed harilikeks ja haruldasteks. Kogu oma teooriast rääkides pidas ta end ilmselgelt haruldaseks või vähemalt tahtis end selliseks pidada.
7. Misugust õnne toovad mardid? 8. Missugune toit on mardipäeval? Viktoriini vastused · 10.november · Mardilaupäeval (9.novembril) · Meestepüha · Tumedad tagurpidi pööratud kasukad, maskid · Mardiisa · Sügisesed põllutööd · Viljaõnne · Mardihani, ka vorst ja verekäkk Luuletused: Luuletus 1 Kes ukse lahkelt lahti teeb, neil kohe meele rõõmsaks teen. Mart pole ahne, kiskuja, Mart lepib päris piskuga. Kui kingid hella hoolega Mart lepib õunapoolega. Küll pere õnned jutti aan, kui sõrmed-varbad soojaks saan Majast lahkumise laul/luuletus: Laske mardid teele minna, Mardi tee on teademata, Mardi maa on mõõtemata, Uks on tulla, teine minna, Kolmas takka kinni panna.
Suur osa tegevusest on motiveeritud eesti müütilistest ja mütoloogilistest tegelastest. Põimuvad kristlikud ja ebausklikud (paganlikud) nähtused, üleloomulik maailm on inimeste käsutuses. · Kivirähi tegelased esindavad ühiskonnas esinevaid tüüpe, kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Neist kokk moodustub eestlaste koondportree: - Rehepapp kaval intellektuaal - Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust - Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest - Liina iseseisvusele pürgiv, tervemõistuslik naine (meenutab ,,Libahundi" Tiinat)
Taevalik kuningriik Figureeriv ahne preester, kes ei põlga ka laibarüvetamist ära, on tegelikult Balian'i (kes omakorda oli enne sepaks - midagi, mida päris Balian kunagi ei olnud - hakkamist sõjaväe juures insenerina sõjamasinaid ehitanud, omades teadmisi, mida vajas oma lossi kindlustamise juures ta feodaal ning mida ta hiljem Jeruusalemma kaitstes edukalt ka praktikas rakendas) poolvend, kes oli otseselt vastutav selle eest, et Balian peale oma naise enesetappu vangikongi
1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ranged ja pikale venivad. Riia perioodi tipp hetkeks oli Rienzi loomise idee. Rienzi- prs grand operaa, suur ooper. Tavaliselt 5 vaatust. Lõplikult valmib ooper alles 1840. Wagner Pariisis. Riiast lahkus väikesel kaubalaeval ja tuli teha häda peatumine Norra sadamas. Meremeestelt kuuldud legend Lendavast Hollandlasest algatas mõtte kirjutada sama nim ooper. Tal oli pidev raha puudus see tõttu hakkas ta nägema maailma ahne ja lõbuhimulisena. 1842-49 oli ta tresteni õukonna ooperi teatris dirigent. Seal sai teoks ka Rienzi ja Lendav Hollandlane. Tekkisid intriigid orkestri ja lauljate hulgas. Valmisid teosed Tannhäuser ja Lohengrin 1846 a. Kandis ette Beethoveni 9. sümfoonia 1848-49 kirjutas artikli Revolutsioon. Wagner põgenes ja peitis end Lizti juures 1849-64 pagulus aastad tema elus hakkas elama sveitsis. Kadents- kokkuvõttev tehniline virvarr Pagulus aastatel tegeles filosoofiaga
Selles filmis olid kindlasti kõik mõtted väga olulised, kuna need sündmused on kindlalt kunagi kirja pandud. Pealkirja sobivus sellele filmile on igati sobilik, sest film tiirlebgi ju ühe kindla tegelase, Alexandri ümber. Pealkirjaks oleks sobinud selle filmi puhul ka teised Alexandri hüüdnimed., nagu ,,Päikesejumala, Zeusi poeg", ,,Sõjajumal" jne. Film lõppes küllaltgi traagiliselt ning kurvalt. Filmi moraaliks oli minu meelest see, et ei tohi olla liiga ahne ning see, et suur tükk ajab suus lõhki. Film ,,Alexander" on väga huvitav ja kaasahaarav ning sobib ka neile, kes on nooremad või ei ole ajalooga hästi kursis. Film on kindlasti õpetlik nii mõttelt kui ka ajalooliselt sisult.
a The Theatre koos rõdudega *kuulsaim teatrimaja The Globe *dekoratsioone oli vähe, laval *jõukam publik oli loozides, ostsid piirduti vaid hädavajalike õlut& snäkke, mängisid rekvisiitidega kaarte,rääkisid näidendiajal *kasutati lavaefekte- lavataguseid hääli, mürasid ja muusikat Commedia dell'arte ,,professionaalne teater" 1) Näidend on impovisatsiooniline 2) Kindlad tegelaste tüübid *Pantalone rikas ja ahne kaupmees *Dottore nõid , sarlatan *Arlekiin narr *Colombina osav ja arukas teenijanna 7. ZANR SHAKESPEARE 3 KIRJUTATUD TEOST Komöödia ,,Suveöö unenägu" , ,,Veneetsia kaupmees" , ,,Tõrksa taltsutus" Tragikomöödia ,,Torm" , ,,Talvemuinasjutt" , ,,Cymbeline" Tragöödia ,,Romeo ja Julia" , ,,Hamlet" , ,,Kuningas Lear" Ajalookroonika ,,Richard III" , Richard II" , Henry V" 8. Teoses esilekerkinud probleemid:
jm), psühholoogilisest (mõtted, soovid, lootused, käitumine; vaimne ja emotsionaalne seisund) ja sotsiaalsest (ühiskondlik positsioon, sh amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, sotsiaalne roll) aspektist. Peategelane Kalmer on vanem härra prillidega ning kraaksuva häälega. Ta oli kullapoe omanik mille ta igal hommikul avas , tehes ettevalmistusi suure hardusega .Ta oli huvitatud ainult rahast.Kalmer oli raha suhtes väga ahne ning tema soov oli see , et ta saaks kõige hinnalisemaid ehteid inimestele müüa. Ta soovitas klientidele just kõige kallimaid ehteid aga samas ta soovis, et ta ärile halba mainet külge ei tuleks ja et äri ei hakkaks allamäge minema.Kalmer polnud eriti jõukas kuigi tal oli oma kullaäri. 5. Analüüsi tegelastevahelisi suhteid ja nende tagamaid Kalmer suhtles klientidega väga viisakalt ning alati oli nendeha sõbralik aga oma abilisse suhtus ta nagu koera
* Omastavaline liitmine- omastavas käändes: kolme+kohaline; selle+pärast; noore+ poolne. * Lühitüveline liitmine- lühenenud tüvekuju: kuning+riik; inim+ohver; hõõg+lamp. Liitsõna moodustab ühe mõiste, sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel. Liide. Raudtee/lane, vihikud, kasu/lik, rohel/us, us/jas, mõtte/kas, proovima, reisija/lik, petsime, õp/ik, toolijalal, jala/ts, raamat. Tuletusalus. Õpetaja- õpetama, poisilik- poiss, ahnus- ahne, jõestik- jõgi. Muutevorm; Tuletis- Mets- metsast/metsas; metskond/ metasnik. Naaber- naabrilt/naabri; naabritu/naaberlik. Kiri- kirjas/kirjad; kirjalik/kirjutama. Liitsõna, täiend-põhiosa. Mets- metsaraie, kuusemets; katsealune, inimkatse.
Minu jaoks oli see ainuke hea humor õhtu jooksul. Etenduse tegevusajaks oli 19. sajand. Klassikalised ja kaunid rõivad iseloomustasid seda perioodi väga hästi. Näitlejate ilmekus ja profesionaalsus olid kõrgel tasemel. Teemaks oli ahnus ja petmine. Teema mind eriti ei köitnud, sest seda teemat on võimalik jälgida argipäeviti pärastlõunastes seebikates. Kuna mu fantaasiua ja kujutlusvõime on piiritu, siis hakkas mul mõningatel hetkedel päris kõhe. Näiteks siis, kui ahne ema tahtis oma noore tütre panna abielluma ropprikka vürstiga. Vürsti vanuseks pakun ma sada, sest ta värises ja ädises ning seisis põhimõtteliselt ühel jalal. Nimelt tuli mulle slime ette see, milline võiks välja kujuneda noore kaunitari ja vänamehe pulmaöö. Viimasel ehk kolmandal vaatusel äratas mind üles kõrvalhoonest tulev vali klubimuusika. Tänu helikindlate seinte puudumisele kostis Asoria Palace-st võimast bassi
Ta mõtles oma kirjanikufaasis isegi välja, et kõige ohtlikum on inimene, kes teab oma väärtust. See pole sugugi vale. Ent on väga vähe inimesi, kes ei pea end teistest paremaks. Seda lihtsalt ei tunnistata, ei öelda välja. Tema, vaatamata oma arvamusele, ei olnud teistest sugugi parem. Mitte kuidagi. Hetkest, mil ta seda taipas, kuskil oma viimasel eluaastal, leidis ta, et on elanud illusioonides. Sealt alates hakkas ta oma elu üle järele mõtlema ning leidis, et on üldsegi liiga ahne, isekas ja ülbe. "Mis seal ikka": mõtles ta ning jalutas rahulikult õue. Ta kõndis kuni jõudis randa. Oli veebruarikuu ja seega üsna külm, ent sellel polnud tema jaoks erilist tähtsust. Ta jalutas ranna lõppu, sadamatrellide lähedusse ning istus tööstuslikult toodetud kiviblokile. Ta istus seal veidi aega ja siis võttis ta välja onult näpatud püstoli ja lasi oma ajud sodiks. Hetkeks ta võpatas, kuid siis vajus pulsita keha juba rahulikult lumme. Verd oli palju
saama, loobus ta ametnikutööst ja pühendus ainult kirjandusele. August Kitzberg elas aastatel 1855-1927. o Teose zanrimääraja Näidend ,,Kauka jumal" on draama, sest seal on ühendatud tragöödia ja komöödia. See käsitleb elulisi teemasid ning pühendub inimeste psühholoogiale ja käitumisele. Üldiselt on ,,Kauka jumalal" tõsine sisu ja see käsitleb keerulist konflikti. o Tegelas-skeem o Keskne probleem Peamiseks probleemiks selles näidendis oli kibestunud, ahne ja pahura taluperemehe, kes oli ühtlasi ka isa ning abikaasa, tujud ja iseloom. Kuigi tema lapsed ja naine armastasid teda väga, ei andnud too neile oma toetust. Ta ei kiitnud heaks midagi mida tema lapsed tegid ega kedagi kellega nad suhtlesid. Ta ei hoolinud oma lähedastest, vaid mõtles ainult iseendale. Peale iseenda hoolis ta ainult rahast. Tema naine, kes oli tema kõrval ustavalt aastaid olnud, oli mehe tegude pärast meeleheitel. Kuigi ta üritas oma mehe pilli järgi olla,
Tööleht Kuidas muinasjutte liigitatakse? 1.Loomamuinasjutud 2.Imemuinasjutud 3.Novellilaadsed muinasjutud 4.Kunstmuinasjutud Mille järgi need ära tunned? (Tunnused) 1.Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnusjooned-rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. 2.Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üldloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele. 3.Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös.Üleloomulikus puudub, kangelased saavutavad edu nutikuse või osavuse abil. 4.Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit.
Seda, et Krõõdal oli Vargamäel väga tähtis roll näitas ka see, et peale tema surma jäi ta siiski teosesse edasi kajastuma. Ta oli Vargamäe rahval alati meeles. Kõige õnnetum tegelane oli minu arust Mari, kes sai peale Krõõda surma Mäe talu perenaiseks. See, et ta aitas Andrest laste kasvatamises ja talu pidamises peale Krõõda surma ning ei jätnud teda üksi, tegi temast tööka ja abivalmis inimese. Kuid minu arust oli ta oma õnnetuses ka ise süüdi. Ta oli mingil määral ahne, sest ta tahtiski ju perenaiseks saada, ta ei tahtnud olla lihtsalt talus tüdrukuks. Ja Perenaiseks saades pidi ta leppima sellega et tema mees Juss poos ennast ülesse. Teoses on selgelt kuni lõpuni näha, et Mari igatses oma Jussi väga. Ja ta ei saanudki Andresega õnnelik olla, sest Juss oli tal koguaeg meeles. Ta ei tundnud end perenaisena hästi, talle meeldis tema endine elu rohkem. Kõige lõpuks tuleks rääkida "lambasihvrist". Oru Pearu naise elu oli vast Mäe perenaiste omast
otsast. Peale seda naasesid nad kodukülla, kus kõik kummardasid ja tänasid teda linna vabastamise eest. Juudit oli alatu pettur, sest palus jehoovat, et too õnnistaks teda kavaluse ja tarkusega. Valetas Olovernesele. Tappis oma mehe kuna too ei pööranud talle enam palju tähelepanu ja kohtles teda kui võõrast. Juudit oli naine, kes oli valmis oma kodukoha päästmiseks tegema ükskõik mida, isegi tapma. Tema teod ei olnud õigustatud. Minu arvates oli ta ahne ja kui oma tahtmist ei saanud, siis tegi kõik, et teiste elu põrguks muuta. Ta oli ka omakasupüüdlik, sest ta ohverdas end, et teistele näidata, et ta suudab linna päästa, ta kindlasti lootis pärast kiidusõnu saada. Hiljemalt sai ta oma vigadest aru, ta oli aus kui rääkis teistele ära, et tappis oma mehe ja peale seda palus endale õiglast karistust. Lisaks sellele palus ta Nimetut, et ta Olovernese tapaks ja väitis, et peale tolle surma saavad nad koos õnnelikud olla. Loo lõpus
`'Vägev vähk ja täitumatu naine'' ja `'Nõiutud krevett'' 1. Muinasjuttude tegelased on naine, mees, vähk ja krevett. Mõlemas loos oli mees see, kes andis naisele järele ja oli õrn. Naine oli mõlemas loos kuri ja ahne. Nendes lugudes elasid mees ja naine väikeses majakeses ning nad olid vaesed. 2. Vägev vähk Nõiutud krevett 1) Värske kala 1) Kala 2) Värske lihaga keedetud leem 2) Hea supp ja seapekk 3) Hanepraad ja magus kook ( peale seda 3) Hanepraad ja koogid ( peale seda rääkis mees naisele vähist) rääkis mees naisele krevetist)
Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus Prantsusmaa-vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud. Napoleon seevastu suutis vaevaga kokku saada väikese armee. Liitlased said võidu endale-Waterloo lahingus- Napoleon oli võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821.a suri. Minu hinnang: Napoleon oli 19. sajandi ajaloos väga edukas, aga liiga ahne isiksus ja see talle minu arvates saatuslikuks saigi. Sandra Kasemets 8D
vähendab inimkond loodusressursside tarbimist. Tänasel päeva püütakse rahvast korrale kutsuda ülemaailmsete regulatsioonidega, et säästa sedagi, mis on seni säilinud. Inimeste arv on rekordilise kiirusega kasvanud, suurenenud on väetiste tarbimine, osoonikihi vähenemine, troopiliste metsaalade hävimine jne. Toimub ka kliima kiire soojenemine, suurte üleujutuste levimine. Järjest enam võetakse inimeste poolt kasutusse metsade alust maad. Ja seda kõike taas ahne inimese tarbimisvajaduste rahuldamiseks. On toimunud massiline linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine, uute kemikaalide vastuvõtt, varanduslik kihistumine, telekommunikatsioonivahendite massiline kasutus. Kõige selle tulemuseks on osooniaugud, kasvuhoonegaaside emissioon, liikide väljasuremine, maailmamere happelisus. Ka Eestis on märgid ,,suurest kiirendusest" olemas: põlevkivi kasutus, fosfaatväetiste kasutamine, kiire internetistumine
6 kuu kuni 6aasta vanuselt isu paraneb, võtavad kiiresti kaalus juurde ja muutuvad ülekaaluliseks. Esineb lihasnõrkus Lastel on väikesed käed ja jalad, lühikesed sõrmed ja nad on väikest kasvu. Iseloomulik on mandlikujuline silmade lõige, kõõrdsilmsus. Esineb naha kratsimine, millest tekivad nahale kratsimisjäljed. k a va l d u m in e Sümptomid eh Kerge kuni keskmise raskusega vaimse arengu peetus ning sagedased käitumisprobleemid nagu ahne söömine, söögi varastamine ja otsimine ka prügikastidest Teismeliseeast tekivad psühhiaatrilised probleemid. Nad on emotsionaalselt labiilsed, kangekaelsed. Esineb depressioon ja madal enesehinnang, mis suureneb aastatega. Diagnoosimine Kromosoomide analüüs - selleks tuleb lapselt võtta vereproov, mille rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Geneetiline konsultatsioon - mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel
Naaseb korraks Inglismaale, aga natukese aja pärast on uuesti merel tagasi. Pärast pikka tormi lahutatakse Gulliver taas oma kaaslastest ning ta leiab end olevat sattunud 80 jala pikkuse talumehe hoole alla kohas, mida kutsutakse Brobdingnagiks. ,,Gulliveri Reisid" sisu Pärast pikka tormi lahutatakse Gulliver taas oma kaaslastest ning ta leiab end olevat sattunud 80 jala pikkuse talumehe hoole alla kohas, mida kutsutakse Brobdingnagiks. Ahne peremees kostitab teda uudishimuga ning eksponeerib teda raha eest. Pärast kurnavat teenimist talumehe juures, otsustab viimane Gulliveri hea hinna eest kuningannale maha müüa, kes tema arukusest vaimustuses on ning talle kõik vajamineva tagab. Gulliver arutleb kuningaga Euroopa riikide, nende seaduste, valitsemise, haridussüsteemi, kommete ja usu üle. Ühel reisil mere äärde satub Gulliver suure kotka kätte, kes ta merre pillab
,,Dekameroni" novelli lühianalüüs Teise päeva 4. novell Novelli tegelasteks on Landolfo Ruffollo, genaulaste meeskond, vaene naine ja kalevikaupmehed. Landolfo Ruffollo oli ahne ja isekas mees. Tal ei olnud oma varast küllalt, vaid soovis seda suurendada. Ta oli ka julm, kuna ta omastas türklaste vara ja röövis paljaks nende laevu. Genaulaste meeskond oli ebainimlik ja karm, kuna nad piirasid Landolfo ümber ja lasid ta laeva põhja. Naine, kes Landolfot aitas oli südamlik ja armuline. Oma südame lahkusest tassis ta mehe kaldale ja pakkus talle kodu tervenemiseks. Samuti olid kalevikaupmehed lahked Landolfole riideid ja hobuse andes.
4)Olulised arvud: kolm härjapõlvlast, kolm pärandatud asja 5)Tegelased on vastandlike omadustega: tark ja loll 6)Õnnelik lõpp: puudub 3. ,,Puulane ja Tohtlane" imemuinasjutt, 1)Ühel kitsil peremehel oli... 2)See oli siis ahnele mehele palgaks, et ta ülekohtusele kombel oma rikkust oli kokku pannud 3)Iga päev käisid sulane ja tüdruk tööl. 4)Kolm korda tuli peremees ristteele 5)Helde ja kade 6)Mitte õnnelik lõpp, kuid õiglane: Ahne mees sai surma 4. ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" loom-ja imemuinasjutt, 1)Mees ja naine läinud hommiku vara heinamaale, teinud noore lõunani tööd, siis öelnud... 2)Seal pidid na eluotsani elama 3)Mitu korda käis mees vähki palumas, ja samapalju tema naine oli soovis rohkem, kui vähk andis 4)Seitse korda käis mees vähki palumas 5)Tark vähk, loll mees ja täitmatu naine 6)Õiglane lõpp: Naine tahtis ja tahtis, mees täitis käsku ja täitis ja nagu vanasõna ütleb:
Raha, inimene ja inimsuhted Kauka Jumalas Mogri Märt oli väga ahne ning hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis väga suure intressiga. Mogri Märt oli vastu oma poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ütles pojale, et kas too tahab sama viga teha, mis temagi. Vaatamata sellele, et Mogri Märt oma poja abielu vastu oli, noor Märt siiski abiellus Leenaga, mille peale isa nad nende talust välja ajas. Ta ei lubanud ka oma tütrel olla
kohtualuse sd antud kaasuses. Kui sdistaja tahab minna libedat teed ning rhuda Ella kui Antsu elukaaslase igustele, siis ei leia kaitse htki punkti, mis viksid Antsu sd tendada. Ants ja Ella polnud abielus, seega ei ole Eesti Vabariigi seadusre alusel Ellal mingit igust nuda tagasi raha, mis ei kuulunud alguprast talle ning millele tal seega igust polnud. Siinkohal saab hoopis rhuda Antsule kui kannatajale, kes langes omakasupdliku ja ahne isiku manipleerimise osaks. Vttes arvesse vrteoasja aluse ja tendite puudumist ja Antsule tekitatud moraalset kahju, siis palub kaitse auvrset kohtunikku thistada sdistus vrteoasjas ning mrata Ellale trahv phiseaduse 32 rikkumises. Kohtunik: Kuulates ra nii sdisja kui kaitse seisukohad, judis kohus otsusele, et piisav alus vrteo ja ka kriminaalasjaks siiski puudub, kuna sdistaja ei suuda testada internetipanga paroolide meelevaldset kasutamist kohtualuse
printsess Helena.Sparta kuningas suri.Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise Hera vahel
· Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on ebaausas võitluses neilt käest ära võetud. · Õuna Endel- ebaviisakas mees, kellele oleks Räägu Rein oma tütre naiseks andnud. · Nõid küla nõid, kelle juurest sai imerohte.
Kunst avab tee maailma mõistmisele Paljud inimesed ei pea kunstiga tegelemist tähtsaks ning peavad seda tülikaks ning ebavajalikuks. Mina olen see, kes astub neile vastu ning arvab, et kunst harib inimest. Kõige tähtsamaks kunsti alaliigiks pean kirjandust. Lugemine aitab arendada inimese käitumisnorme ja kujundab välja ellusuhtumise ning elu mõistmise. Kunst õpetab inimesele eetikat ja tugevdab moraalitunnet. Lugedes raamatuid elame läbi ettemängitud sündmusi, millest saadud kogemused eneses salvestame ning kasutame neid siis, kui vajadus tekib. Paljud sedasorti õpetavad teosed on lihtsad jutustavad ning kirjeldavad raamatud. A. Kitzbergi tragöödia "Libahunt" taunib inimeste sallimatust erinevate inimeste vahel ning lihtsameelsust. Ehe näide on see, kuidas Tiina perest ära aetakse, arvates et tegemist ongi libahundiga. Sama autori draamas "Kauka jumal" on samuti väljakirjutatud näide sellest, mis juh...
viskasid surnukeha merre. Harry pani ühe röövli laeva roolitaha ja käskis õiget kurssi hoida. Kuubalane aga kaldus natukene kõrvale ja sellega võitis Harry aega. Tal oli ahtris mootori juures püss. Morgan teeskles, et peab mootorit kontrollima ja võttis oma automaadi. Ühel ootamatul hetkel avas ta tule. Ta suutis kõik röövlid tappa, kuid sai ise raskelt haavata Mees lamas paadis ning mõtles kuidas tema naine Marie temata peale hakkab. Harry kahetses, et oli nii ahne olnud ja kogu pardal olevat raha endale tahtnud. Üks tanker leidis harry paadi. Kui Harry sadamakaile tõsteti oli ta veel elus aga valudes piinlemine oli tema mõistuse võtnud ning mõni tund hiljem ta suri. Marie oli endast väljas, tema armastatud abikaasa oli surnud ja temast sai kolme lapsega töötu üksikema. Sandra Paap G3B Antud teose põhjal oli Hemingwayle tähtis perekond, mereseiklused ja alkohol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
