Kuidas meedia mõjutab kultuuri Mis on kultuur? Kultuur on, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab valdkondi nagu teadmised, traditsioonid, moraal, kombed, ja muu selline. Otseloomulikult kuuluvad sinna alla ka kõikvõimalikud kaunid kunstid. Ehk võib öelda, et kultuur on kõik see, mis eristab meid loomadest. Üks osa kultuurist on ka meedia. Tihtipeale kasutatakse meediat, mitte ainult info levitamiseks, vaid ka inimeste vormimiseks. Nagu näiteks mis on õige ja mis on väär. Rääkimata hetke kuumimatest trendidest, kus peaks käima, mida peaks tegema ja nii edasi. Kultuur sõltub meediast, kuna inimene on nagu käsn, mis imab kogu info,nagu vee, algselt ilma filtreerimata sisse. Kui kogu ühiskond usub ühte, siis kui paljudel on julgust ja mõistust üldse teistmoodi mõelda? Juttu võib olla kombekusest, teadmistest ja muust s...
Eduard Vilde "Tabamata ime" E. Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud "kuulsa" klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei taha enam su...
Kas armastuses on lubatud kõik vahendid? Selleks, et juurelda armastuses lubatu ja lubamatu üle, peaksime kõigepealt ära defineerima, mis asi see suur salapärane ,,A" tähega algav sõna üldsegi on. Eks igal inimesel ole sellest oma arusaam, aga mina ütleksin, et armastus on sügav kiindumus kahe inimese vahel, mis teeb neid muu maailma suhtes pimedaks ja ei lase armastajate endi vigadel teineteisele välja paista. Üldiselt mõistame selle sügava ja müsteerilise tunde all ülimat kiindumust, lõputut usaldust ja teineteise poolelt sõnalt mõistmist- asju, mida ei saa teeselda ega välja mõelda. Samas võib seda võtta ka teisest vaatenurgast- näiteks on Ameerika kirjanik Ambrose (Gwinnett) Bierce öelnud, et armastus on ajutine vaimuhaigus, mida saab ravida abieluga. Ju tal oli siis vastavaid kogemusi ning ta leidis oma probleemile ammendava lahenduse. Kindlasti võib armastuse põhitalaks lisaks lõputule usaldusele ja ül...
Eduard Vilde „Pisuhänd“ Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad ajalehed ja brošüürid välja.
Faktivigade parandus 1) 1965 - 1865 2) Ei elanud Raikküla mõisas 3) Kirjanik õppis Tallinnas. 4) Tallinna Linnateatrit ei olnus siis veel olemas ning Jaan Kross polnud Vilde noorpõlves veel sündinudki. 5) Vilde esimene jutustus valmis 1883.aastal. 6) Tema loomingu võib jaotada neljaks: nooruspõlves põnevusjutud ja naljalood, II perioodil kriitiline realism, III perioodil psühholoogilised romaanid ning IV perioodil näitekirjandus. 7) 1920.aastast oli Vilde vabakutseline ajakirjanik. 8) Vildet kutsuti Nalja-Vildeks, kuna tema esimese perioodi teosed olid naljaka sisuga. 9) E.Vilde ei käinud New Yorgis, Türgis ja Moskvas. 10) Helsingis toimetas Vilde satiirajakirja ,,Kaak". 11) Juhan Liiv ei olnud Vilde onupoeg. 12) Vilde polnud romantik, vaid realist. 13) Vilde teos ,,Külmale maale" jutustab eesti külaolustikust ja analüüsib kuritegevuse probleeme. Üks mees saadeti Siberisse sooritamata kuritöö eest. 14) ,,Kui...
EDUARD VILDE (18651933) Oma esimesed avaldamised leidnud jutud kirjutas Vilde 1880.aastate algul. Järgmisel 20.aastal avaldas ta rohkesti pikemaid jutustusi (või lausa romaane) kõigepealt ajalehtedes järjejutuna. Ta oli Eesti esimene, kes elataski end kirjutamisega,,meie esimene suur elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures," kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud maailmakirjanduse moodsate suundadega, mida kandis veendumus, et inimene ei ole oma elu kujundaja, vaid olude ja süsteemi produkt või ohvers.t. tema saatuse määrab keskkond. Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet". Need romaanid ei ole omavahel seotud ühise sündmustikuga ega tegelastega, kuid neid...
LOOMING Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("musta mantliga mees", 1886, "kuhu päike ei paista", 1888; "kõtistamise kõrred", 1888). eduard vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (19051908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenu...
„Külmale maale“ E. Vilde Autorist • Sündis 4. märtsil 1865.a, suri 1933.a • Oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik • Alustas kirjutamist 1880.a • Tema tuntuimad teosed on „Külmale maale“, „Mahtra sõda“, „Pisuhänd“ ning „Tabamata ime“ • Oli kriitilise realismi algataja Eestis ning hiljem novelist Autori pseudonüümid • Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt E. Vilde teosed • „Musta mantliga mees“ (1886) • „Kuhu päike ei paista“ (1888) • „Kõtistamise kõrred“ (1888) • "Karikas kihvti“ (1893) • „„Linda" aktsiad“ (1894) • „Külmale maale“ (1896) • „Raudsed käed“ (1898) • „Mahtra sõda“ (1902) • „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ (1903) • „Prohvet Maltsvet“ (1905–1908) • „Jutustused“ (1913) • „Mäeküla piimamees“ (...
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vab...
Kunstnik ja tema kujutamine 19. sajandi ning 20. sajandi alguse eesti kirjanduses Riina Arunurm Üks läbivaid teemasid eesti vanemas kirjanduses on kunstnik ja tema olemus. See aines sai 19. sajandi lõpus ka võrdlemisi aktuaalseks rahvuslik kultuur oli alles kujunemas ning kunst ja kirjandus muutusid ärkamisajal intelligentsi meelistegevusteks. Samuti mängis kunstniku tähtsustumisel kindlat rolli romantismi levik. Selle voolu mõjul hakati autorit pidama geeniuseks, kelle teosed on tema eneseväljendus. Tihti juhtus sedagi, et kunstnik püüdis ise oma elust luua kunstiteost (loodi armusuhteid, peeti au kaitsmiseks duelle jne), see aga omakorda andis hea aluse just kirjaniku või kunstniku elu kujutamiseks oma loomingus. Autori käsitluse muutumist maailmas (keskaegsest anonüümsusest romantismiaegse ge...
Kristjan Rannaäär 10B Vilde näidendite kaasaegsus Maailm on aegade jooksul väga palju muutunud. Suuremad muutused on toimunud just seoses infotehnoloogia kiire arenguga, mis on inimeste elu teinud järjest lihtsamaks. Kuid inimeste elus on väärtusi, mida ka teaduse areng ei suuda muuta. Nii võime Eduard Vilde näidenditest leida nii mõndagi, mis on omane ka tänapäeva inimese käitumisele. Vilde näidendite üheks läbivaks teemaks on kultuuri ostetavus ja müüdavus. Tolleaegne kodanlus ihkas kultuurselt kuulsaks saada ja Euroopasse jõuda. Teose „Tabamata ime“ peategelane Leo Saalep oli rahvale reklaamitud, kui kuulus ja andekas klaverikunstnik, kuigi tegelikult oli ta täiesti tavaline ja keskpärane pianist. Kuulsaks sai ta tänu oma naisele, kes tahtis kõrgseltskonnas hiilata. Selleks ostis ta ära ajakirjaniku...
Eduard Vilde looming Eesti kirjanikest oli Vilde esimene, kes tundis Lääne-Euroopa ja kultuuri vahetult isiklike tähelepanekute põhjal. Loomingu võib jaotada kolme perioodi: 1882-1896 nalja-Vilde. Seikluslik ainestik, põnevad sündmused, huumor, teadlik püüdlemine tõepärase kujutamislaadi poole. Tähtsamad tööd: ,,Musta mantliga mees", ,,Karikas kihvti", ,,Ärapõletatud peigmehed", ,,Vigased pruudid", ,,Klaamanni emanda kosilased". 1896-1912 realistlik Vilde. Autor peegeldab sotsiaalseid vastuolusid ning suhtub kriitiliselt ühiskonnas valitsevatesse vastuoludesse. ,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu aj...
Külmale maale Eduard Vilde 257 lehekülge Kunstiliselt kujundanud V. Tolli Tegelased: Jaan Vapper, Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk, Aleksander Toots, Kõverkaela-Juku, Naarikvere-Vana, Andres Vadi, Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud. 1.Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida ? Millest tegelikult rääkis ? Ma arvan, et see raamat räägib Raamat rääkiski hädast, vaesusest hädast ja viletsusest. ja pere ülalpidamisest. 2. Tsitaadid. Tsitaat Lk. Miks just see lause meelde on jäi? ,,Teiste toitu varastavad. See 44 Sest see näitas, et (toidu) varastaine on tõesti liig, kui see tõsi on väga suur pahandus. peaks olema." ,,Oma lootuse panen eriti 46 Sest see näitas, et noor mees oli teie peale, Vapper, sest teie perepe...
3. Dramaatika olemus · Dramaatika ehk näitekirjandus · Põhiomadus: - lavalisus - sündmused on tihendatud - tegevus kulgeb olevikus - dialoog ehk kahekõne - monoloog ehk ühe inimese kõne · Näidendi ülesehitus põhineb tegelaste karakterite (iseloom) tegutsemise ja ideede vastandamisel · Tekst jaotub: - vaatused - pildid - stseen · Teksti ilmestavad remargid ehk ääremärkused. · Näidendi lavastamisel kasutatakse: - dekoratsioone - rekvisiite (mööbel) - valgustust - kuulamise efekte - muusikalist kujundust · Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - ...
Kirjanduse jaotus Proosa ehk eepika Luule ehk Näitekirjandus ehk Lüroeepika lüürika draamatika Mõistatused, kõnekäänud, Tavaline luuletus: Komöödia E.Vilde Eepos F.R. vanasõnad, aforismid, J. Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ...
Ott Sepp Tutvustus 29. juunil 1982 Tallinnas näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool 2005. -2006. aastani Eesti Draamateatris 2006. aastast Vanemuise teatris draamanäitleja ,,Malev" ja ,,Tulnukas" Reformierakonna liige http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000211/72c 2bfce-9ab9-449c-8301-daab9ad754e4.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Rollid Eesti Draamateatris 2004. Kaj ,,Lumekuninganna" 2005 Rudolfo ,,Savonarola tuleriit" 2005 sõdur ,,Othello" 2006 Bernard ,,Müügimehe surm" http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Vanemuise teatris 2007 Peter ,,Lõvi, nõid ja riidekapp" 2008 Bob ,,Sviit" 2010 Mees, kelle...
Eduard Vilde 4. märts 1865 Pudivere 26. detsember 1933 Tallinn Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Pani Eesti rahva lugema. Alustas põnevusjuttude kirjutamisega, avaldas neid ajalehtedes järjejuttudena. 1985 ilmub romaan "Külmale maale", mis täistab kriitilise realismi jõudmist Eestisse. Kirjutab ajaloolise triloogia. Kogub arhiivimaterjali, kohtub inimestega jne. "Mahtra sõda", "Kui Anja mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvelt". Tema üheks parimaks ...
Andrus Vaarik on nimetanud Evelin Pange Eesti parimaks laulvaks näitlejaks. Peale Andruse, kes on olnud Eesti üks andekamaid näitlejaid läbi aegade, arvavad seda veel kindlasti väga paljud vähegi teatrihuvilised inimesed. Ta on armas noor näitleja, kes on oma praeguseks juba mitmekümne rolliga erinevates lavastustes pugenud meile südamesse just oma erakordse lauluhääle ning näitlemisoskusega, mis paneb ka kõige suuremad asjatundjad ahhetama. Olles olnud juba nende viie aasta jooksul niivõrd edukas on talle oodata veelgi tõotustandvamat tulevikku. Evelin Pangest Evelin Pang sündis 22.mail 1980. aastal, Tallinnas, kus ta elab tänapäevani. Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal. Samal aastal alustas Evelin õpinguid Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis Elmo Nüganeni valvsa silma all. Tema otsus minna õppima näitlemist üllatas p...
Pisuhänd Esimakordselt etendati Eduard Vilde naljamängu ,,Pisuhänd" Estonias 25.veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. Se...
Eduard Vilde "Pisuhänd" Näidendis "Pisuhänd" on sarnaselt "Tabamata imega" põhiline teema eesti kultuurielu. On kaks vastandlikku tegelast: boheemlane Tiit Piibeleht ja käpardist insener Ludwig Sander. Mõlemad rikka ärimehe Vestmani tütarde väljavalitud. Naeruvääristatakse Eesti tolle aja kultuuri, kus maksis nimi ja tuntus, mitte loomingu sisu. Nii ka "Pisuhännas", kus Ludwigul oli kaks võimalust: rääkida tõtt ja sellega teistele pettumust valmistada või valetada, ükskõik kui ebaeetiline see talle ei tundunud. Ilma vähemagi kõhkluseta valis ta viimase tee. Ludwigule oli peale pandud nii palju lootusi, mida ta alt vedada ei tahtnud. Tema olukorras oleks enamus inimesi samuti käitunud. Pole just lihtne näidata ennast luuserina ja kuulda vastupidist nii teiste, kui enda suust. Tiit Piibeleht nõustus Ludwigut aitama esialgu heade kavatsustega. Tema enda nime alt ei oleks ta raamat nagunii palju kuulsust saan...
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiel...
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidame...
Realismi kontrolltöö kordamisküsimused 1. Realismi üldiseloomust a. Millal levis? Realism levis maailmas umbes 1830-1870; Eestis hiljem, jõuab siia umbes 50 aastat hiljem. b. Kust sai alguse? Realism sai alguse c. Kuidas iseloomustada? 2. Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Esimene realistlik teos maailmakirjanduses on Stendahli ,,Punane ja must". Eesti realismi tähtsaim teos on Tammsaare ,,Tõde ja õigus". 3. Nimeta realistlikke kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas. Maailmas: Balzac ,,Isa Goriot", ,,Inimlik komöödia"; Stendahl e Marie Henry Boyle ,,Punane ja must"; Emile Zola e Emile Edouard Charles Antoine Zola ,,Thérèse Raquin", ,,Eksperimentaalromaan"; Edgar Allan Poe ,,Ovaalne portree", ,,Annabel Lee", ,,Kellad". Eestis:...
Eduard Vilde (1865-1933) põlvneb Virumaalt. Kirjanik sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas. Varsti pärast poja sündi kolisid vanemad Muuga mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saa...
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
Eduard Vilde looming ja elulugu Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastal 1896 elas ta Moskvas.Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses.1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal sati...
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - dipl...
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello ...
POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minima...
toimetamine ei kestnud kaua, kuna Vilde pidi põgenema. Pärast pagulusperjoodi ja Veebruari revulutsiooni kolis Vilde tagasi Eestisse. Siin ootas teda pidulik vastuvõtt. Vilde hakkas 1933 hoiatama kõiki uue liikumise, fasismi vastu. Tema silmahaigusele lisanuds veel haige süda ja 26dets 1933 Vilde suri. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. ( Mahtra Sõda, Jutustused, Mäeküla piimamees, Tabamata ime, Pisuhänd, Side ) Alustas loomingulist teed põnevus-ja naljakirjanikuma. Oli üks viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed koosnevad 33 köitest. Siinkohal tuleks ära mainida ja Vilde romaan ,,Mäeküla piimamees", mis näitab psühholoogilise realismi kasvu kirjaniku loominugs. Eduard Vilde oli esimene Euroopa rasemele küündinud Eesti kirjanik.
EDUARD VILDE 1865-1933 EDUARD VILDE Eesti esimene suur elukutseline kirjanik Fakte Eduard Vilde elust Sündis Virumaal, Simuna kihelkonnas 1865.a mõisa kupja perekonnas. Lapsepõlv möödus Muuga mõisas. Teda õpetas ja kasvatas ema, isa hoidis sellest kõrvale. Kirjaniku lapsepõlvekodu Muuga mõisas Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: “Kahe toaga lihtne korter, vastas vana lagunenud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega ja kõige selle ümber metsad, kus meie marjul käisime.” Elu mõisas Faktid kirjaniku eluloost Õppis Tallinnas Saksa Kreiskoolis. Lahkus kooli...
Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lav...
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja t...
Ott Sepp Ott Sepp (sündinud 29. juunil 1982 Tallinnas) on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.–2006. aastani oli ta näitleja Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Laiema tuntuse saavutas Sepp rollidega filmides "Malev" (2005) ja "Tulnukas" (2006). Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale "Riigimehed" (2010), kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Sepp Reformierakonna liige. Rollid Eesti Draamateatris 2004 Kaj Jevgeni Švartsi "Lumekuningannas" 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" 2005 ...
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
µ - ehk näitekirjandus, on üks kirjanduse 3-st põhiliigist, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. Draama - on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: Denis Diderot, Gotthold Ephraim Lessing Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime" Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegusev(ad) kangelane/sed satub väljapäästmatusse olukorda ja hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal D...
suurõnnetustest. 1. kohal on suur merereostus Läänemeres Hädaolukord- > 10t naftat meres Küsimus pole, kas see juhtub, vaid millal juhtub Eestit enimmõjutanud reostused 1993.a. Sõitis tanker Kihnu Kopli poolsaare lähistel karile, lekkis 82t masuuti; 1997.a. Õnnetus õppelaevaga Arsamas Süsta tn sadamas, lekkis 34t masuuti; 2000. aasta septembris, kui Muugal seisnud naftatankerist Alambra voolas vette ligi 300 tonni toornaftat; 2006.a. Jaanuaris saastas seni tabamata laev Nõva randu; 2006.a. Kevadel uppus Vaindloo saare lähedal kaubalaev Runner 4, mille tanke seejärel tühjendati 8 kuud, merre sattus siiski enamus kütusest; 31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t); 30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni. 2007. aastal Eesti vetes 99 merereostuse juhtumit. Neist paarkümmend tuvastati vaatlus- lendude käigus ning viiskümmend avastati satelliitpiltidelt. Kõige enam reostusi esineb Loode-Eesti saarte
Sisukord Ott Sepa elulugu-------------------------------------------lk3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris-------------------lk4 Ott sepa rollid Vanemuises------------------------------lk5 Olulisemad rollid mujal----------------------------------lk6 Rollid filmides, telelavastustes, kuuldemängudes---lk7 Kokkuvõte---------------------------------------------------lk8 Kasutatud allikad------------------------------------------lk9 Lisad----------------------------------------------------------lk10 2 Ott Sepa elulugu Ott Sepp (lisa 1) sündis 29. juunil 1982. aastal Tallinnas. Ta on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Ott Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.2006. aastani oli ta Ott Sepp Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Ta on abie...
E.Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus E. Vilde (1865-1933) sündis Pudiveres mõisateenija perekonnas. Ta kasvas Muuga mõisas. Õppis Tallinnas kreiskoolis. Peale kooli lõppu töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, peale seda ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta Estonia teatri dramaturgina. Hiljem oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde tuli kirjandusse ...
Eduard Vilde (1865-1933) Eduard Vilde, sündinud 4. märts 1865, võib pidada eesti kriitilise realismi algatajaks ning ka silmapaistvamaks esindajaks. Ta kirjutas oma esimese teose olles ise vaevalt 17-aastane ning temast sai peagi kõige populaarsem eesti kirjanik. Koolist sai Vilde kaasa hea saksa keele ning klassikalise kirjanduse tundmise. Eesti keeles kirjutamist pidi ta aga omal käel õppima. Koolis valitsenud saksameelsus oli tekitanud temas trotsi ning süvendanud rahvameelset hoiakut. Koolipäevil sai Vildele omaks ka kiindumus teatriskäimisesse. Ta käis tihti sõbralt kaubeldud piletitega Tallinna saksa Linnateatris. Sellest oli vast inspireeritud ka tema katse näitlejaks saada, mis kahjuks ebaõnnestus. Vilde esimeseks teoseks oli ,,Kurjal teel", mille ta kirjutas 1882. aasta suvel. Juba järgmisel aastal valmis teos ,,Musta mantliga mees", mis avaldas Tallinnas ilmuva ,,Vi...
ilmusid tiivulised relvad. Esimese maailmasõja jooksul täiustati lennukeid, nende mootoreid, relvastust ja lennutaktikat suurel määral. Algul kasutati lennukeid peamiselt vaatluseks ja luureks. Sõja alguses olid lennukid ilma relvastuseta. Üsna varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. 1915 leiutati sünkroon-kuulipilduja, mis võimaldas tulistada pöörleva propelleri labade vahelt ilma neid tabamata. See tõi kaasa lennukite tulejõu ja selle täpsuse suure kasvu. Loodi spetsiaalsed hea manööverdusvõimega ning kiired hävituslennukid, mitmemootorilised võimsad pommituslennukid ning suure lennulaega luurelennukid. Üha laienev sõda nõudis järjest uusi lennukeid. Suured olid ka kaotused lennukite osas. Seda nii vaenlase relvade kui tehniliste avariide läbi. Tihti tulistasid maaväed ka omi lennukeid alla, sest ei tuntud nende välimust. Vene soldatid
Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast...
Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjanduse põhiliik, mille teosed on proosavormis Näit. Eepika suurvoemid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot, jt.
Realism-(1830-70), Pr. (kindlapiiriline kirjandusvool)/V.Hugo "Jumalaema..."; Stendhal "Punane ja must"; Dickens, Balzac, Flaubert;/ kriitiline realism- kristieerib ühiskonda ja kihte, enda kogemused C.Dickens- Ing realismi esindaja, tõi realismi emotsionaalsust, puudus haridus, elus õpetusi saanud Cervanteselt ja Londoni aguliseltskonnast // "Oliver Twisti seiklused", "David Copperfiled", 13 romaani Gustave Flaubert- Pr., teostes teaduslikud meetodid, filosoofilised ja psühholoogilised otsingud; range stiili ja keele suhtes; "Madame Bovary"(romantismivastane, lugu Prantsuse provintsielust); "Salambo", "Tundekasvatus"- peategelase luhtunud eneseotsingud ja -teostus E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka ar...
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM EDUARD VILDE AASTATEL 1900-1917 Referaat Koostaja: Elise Õunapuu Juhendaja: Õp. Arvis Kiristaja 10 A klass Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... lk 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... lk 3 1900-1905…………………………………………………………………………….. lk 4-6 1906-1917……………………………………………………………………….……. lk 7-9 HUVITAVAID FAKTE……………..…………………………………..…………… lk 10 KOKKUVÕTE……………...……………………………………………...….…...… lk 11 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………….……………….……..…lk 12 LISAD……………………………………………………….…………….……….… lk13 SISSEJUHATUS 2 Eduard Vilde (1865-1933) tegutses üle poole sajandi kirjamehena. Tema ilukirjanduslik pärand on suurem kui ühegi teise eesti kirjaniku oma. Ent Vilde loomingu väärtus ei seisne suures le...
köögitüdruk, keda peeti tobukeseks. Hirmust ei julgenud tüdruk häält teha. Pärast seda sündis poisike, kes jäeti ema juurde kööki elama. Seminarist ei kannatanud seda poissi silmaotsaski ning tal oli väga häbi oma mineviku pärast. Kui ta oli kooli lõpetanud tuli ta veel korraks maale vanemate juurde, kus toimus suur külaliste vastuvõtt poja auks. Kui grammofon mängima pandi, tormas tuppa ja hakkas kohmakalt, rütmi tabamata karglema ja jalga vastu maad taguma köögitüdruku poeg. Kõik olid jahmunud ning seminarist tulivihane. Ta käskis köögitüdruku koos lapsega majast välja kihutada, kuigi vanemad seda ei soovinud. Siiski aeti tüdruk välja ning too käis suvi läbi oma lapsega almust palumas, kuid keegi neid kuulda ei võtnud. Poiss oli värdjas, kel lapik pea ning lömmis, laiade sõõrmetega nina, kuid ta oli siiski väga armas. Ka siin tuleb välja, kuidas mehed käituvad väga üleolevalt naistega.
05.10 Patricia Werner Tormiahvatlus 2000 E/All01 02.01.10 21.01.10 Artur Alliksaar Olematus võiks ju ka ole 1968 E/Kiv03 14.10.10 26.10.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv05 11.07.10 26.07.10 Andrus Kivirähk Kaka ja kevad 2009 E/Lut02 09.06.10 07.07.10 Oskar Luts Suvi 2001 E/Vil03 05.05.10 22.05.10 Eduard Vilde Tabamata ime 2007 Ingl/Pra05 17.08.10 28.08.10 Terry Pratchett Ajavaras 2007 Pr/Bal01 18.02.10 02.03.10 Honoré de Balzac Inimlik komöödia 1958 Swe/Lin06 18.02.10 02.03.10 Astrid Lindgren Lärmisepa tänava Lota 2003 Am/Sto01 04.11.10 30.10.10 Rex Stout Gambiit 1997 Am/Zel01 22.05.10 22.05.10 Roger Zelazny Kaose kojad 2002
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURIEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT URMAS KIBUSPUU Referaat Juhendaja: Tiina Saluvere Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 KIBUSPUU NOORPÕLV............................................................................................. 3 LAVAKUNSTIKATEEDRI VII LEND.............................................................................. 4 9 HOOAEGA............................................................................................................ 6 ELU VÄLJASPOOL TEATRIT....................................................................................... 7 SURM.....
Eduard Vilde 1865-1933 Sünniaeg: 4. Märts 1865 (Virumaa Simuna kihelkond) Elukohad: Pudivere mõis, Karjaküla mõis, Saksamaa, Berliin, Venemaa, Moskva, Sveits, Kopenhaagen, Tallinn (Kadriorg) Töökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,,Postimees" 1886 1890 ajaleht ,,Virmalised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toimetuses päevalehe ,,Teataja" toimetuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,,Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau Li...
Tuletõrjujad,kes kustutavad suuri tulekahjusi,tuletõrjujad,kes päästavad põlemissurmast inimesi nemad ei oska lennata,aga ometi tuleb neile au anda,igaüks selle tööga hakkama ei saa.Võib vaid ette kujutada,mida tunneb päästeameti töötaja,kui selgub,et ta polnud küllalt kiire,teda ei süüdistata,kuid mida ta ise tunneb? Just see südamevalu eristab lihast ja luust inimkangelasi,neist täiuslikest multifilmi teglastest.Batman´il ei jää mitte kunagi kurjad tabamata või maailm päästmata. Tihti otsitakse kangelasi,kellesse uskuda.Neid on raske leida,kuid kui sügavamalt järgi mõelda,siis võib absoluutselt iga inimene,kes sulle tänaval vastu tuleb olla kangelane. Sel kohal räägiksin konkreetselt ühest isikust,-naisest kes on oma suhteliselt lühikese elu ajal mitmeid kangelastegusi teinud.See naine on kasvatanud üles kaks tublit last.Üks neist õpib välismaal ärijuhtimist ning kui kool lõpetatud asub ta tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
