Juba seetõttu peavad kultuurikohad, üritused või ükskõik mis aktsioonid end reklaamima meedias. Mitte ainult selle pärast, et inimesed neid kuuleks, vaid ka selle pärast, et nad käiks moega kaasas. Et lemmikajakirja lugedes näeks ka kontserti plakatit.Inimesed küsivad eneselt selle peale: kui juba nii mainekas ja hea ajakiri soovitab sinna minekut, siis miks peaks ma minemata jätma? Eduard Vilde ütles, et oma teose ,,Tabamata ime" inspiratsiooni sai ta parajasti ühiskonnas plahvatanud buumist. Et kõik kunstiinimesedmuusikud,näitlejad,lauljad, kes iganes peaksid kindlasti tõelise edu saavutamiseks esinema ja rändama Euroopas. Euroopa oli midagi suursugust, võimast, midagi, kus anded pidid kahekordistuma. Koht kus olevad loorberid tundusid olevat kohased geeniustele, kelle surematu kuulsuse tunnistajaks olid peamiselt nad ise. Tegu oli tolleaegse meedia
Eduard Vilde "Tabamata ime" E. Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud "kuulsa" klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei taha enam su...
tagajärgedel Tõnu hukkus ja Mari sai end taas ,,varblasena linnas" tunda, mis sümboliseeris tema uue sõltumatu elu algust. Kohe kindlasti lööb igasugu suhetele mõra sisse kasvõi ühepoolne usalduse reetmine, sest tekitab küsimusi- miks siis mina pean vaeva nägema kui tema seda ei tee? Passiivne seis, mil üks osapool annab ,,loobumisvõidu" ja kaasa pingutustel ei ole enam eesmärki, mille poole püüelda. Siinkohal tooksin näite Eduard Vilde aegumatust kirjanduklassikast ,,Tabamata ime", kus Lilli, tehes Leole nii palju haiget- talle valetades, teda reetes ja kogukonna naerualuseks tehes- vannub oma abikaasale ikkagi pisarsilmil surematut armastust. Oma südamliku ülestunnistusega jättis võimuahne naine mulle raamatut lugedes isegi mulje, et ta mõtles seda tõsiselt. Kujutelma Saalepite õnnelikust abielust purustas aga Lilli hilisem ülestunnistus kõigest halvast, mida ta eales Leole teinud oli- kõik need kinnimakstud
Eduard Vilde „Pisuhänd“ Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad ajalehed ja brošüürid välja.
11) Juhan Liiv ei olnud Vilde onupoeg. 12) Vilde polnud romantik, vaid realist. 13) Vilde teos ,,Külmale maale" jutustab eesti külaolustikust ja analüüsib kuritegevuse probleeme. Üks mees saadeti Siberisse sooritamata kuritöö eest. 14) ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ei ole mitte näidend, vaid romaan. 15) ,,Prohvet Maltsvet" on romaan, mitte novell. 16) Neid nimetetakse triloogiaks, sest see on kolmest iseseisvast teosest koosnevev tervik. 17) Näidendi ,,Tabamata ime" tegevus toimub pärast I maailmasõda. ,,Tabamata ime" teemaks on Eesti soov Euroopaga samastuda(kultuur jne) ning soov näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. 18) Teoses ,,Pisuhänd" käsitletakse äri - ja kultuuriprobleeme.
triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (19051908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "mäeküla piimamees" (1916). samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "tabamata ime" (1912) ja komöödia "pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "side" ilmus 1917. hiljem avaldas eduard vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 19231935 avaldati "kogutud teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "rahva sulased". aastatel 19511961 ilmusid vilde "teosed" (14 köidet). TEOSED · "Musta mantliga mees" (1886) · "Kuhu päike ei paista" (1888) · "Kõtistamise kõrred" (1888)
loomingus korduvaid motiive. ,,Mäeküla piimamehe" kirjutas Vilde paguluses aastael 19141916, s.t. kauem kui ühetegi teist romaani. Stiil ja väljendusviis on hoolikalt lihvitud ning osa kriitikuid peab seda aVilde parimaks romaaniks. Näidendid. Vilde tõi draamasse linnamiljöö ja eesti haritlaste probleemid. Teda huvitaasid kunstniku positsioon kodanlikus seltskonnas ning kunsti ja äri, vaimsete ja aineliste väärtuste vahekorrad. ,,Tabamata ime" (1912) seostub ,,NoorEesti" algatatud mõttevahetusega Eesti ja Euroopa üle. Vilde ei jaga, vaid naeruvääristab eesti seltskonna Euroopa ihalust. ,,Pisuhänd" (1913) tegeleb suuresti samade küsimustega, ent on loodud komöödiazanris. Raha ja vaimusilma suhteid avatakse käänakurohke intriigi ja teravmeelse dialoogi najal. ,,Pisuhända" on peetud säravaiks eesti komöödiaks. FAKTE JA VÄITEID 1) Eduard Vilde on sündinud 1865.aastal Simuna kihelkonnas Virumaal.
„Külmale maale“ E. Vilde Autorist • Sündis 4. märtsil 1865.a, suri 1933.a • Oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik • Alustas kirjutamist 1880.a • Tema tuntuimad teosed on „Külmale maale“, „Mahtra sõda“, „Pisuhänd“ ning „Tabamata ime“ • Oli kriitilise realismi algataja Eestis ning hiljem novelist Autori pseudonüümid • Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt E. Vilde teosed • „Musta mantliga mees“ (1886) • „Kuhu päike ei paista“ (1888) • „Kõtistamise kõrred“ (1888)
teistelt nõudma, et kirjanik oleks kõigepealt artist ja spetsialist. Selle vastu tõendas aga Valdes, et loov isik võib olla ainult asjaarmastaja, diletant sõna kaunis ja meeldivas tähenduses." Järelikult pole kirjanduses olemas mingit kunstniku võrdkuju või stereotüüpi iga kirjanik loob ise tegelaskuju, kes vastab tema isiklikele ideaalidele. Eesti kirjanduses on kujutatud ka ande olulisust kunstniku jaoks. Teema tõuseb teravamalt esile Eduard Vilde näidendis ,,Tabamata ime", kus klaverikunstnik Leo Saalep kulutab naise sunnil küll palju aega harjutamisele, kuid ande puudumise tõttu siiski eriti kaugele ei jõua. Kuigi Eestis tutvustatakse teda suurepärase klaverikunstnikuna, jääb arukamate inimeste jaoks ,,ime" tema mängus ometi tabamata. See aga omakorda viib ebaeduni isegi kunstniku eraelus. Samuti on ande küsimus mingil määral esindatud Vilde romaanis ,,Prohvet Maltsvet".
Suuremad muutused on toimunud just seoses infotehnoloogia kiire arenguga, mis on inimeste elu teinud järjest lihtsamaks. Kuid inimeste elus on väärtusi, mida ka teaduse areng ei suuda muuta. Nii võime Eduard Vilde näidenditest leida nii mõndagi, mis on omane ka tänapäeva inimese käitumisele. Vilde näidendite üheks läbivaks teemaks on kultuuri ostetavus ja müüdavus. Tolleaegne kodanlus ihkas kultuurselt kuulsaks saada ja Euroopasse jõuda. Teose „Tabamata ime“ peategelane Leo Saalep oli rahvale reklaamitud, kui kuulus ja andekas klaverikunstnik, kuigi tegelikult oli ta täiesti tavaline ja keskpärane pianist. Kuulsaks sai ta tänu oma naisele, kes tahtis kõrgseltskonnas hiilata. Selleks ostis ta ära ajakirjanikud, kes kirjutaks Leost kui professionaalsest klaverikunstnikust ja palkas isegi etendustele plaksutajaid, kes andsid oma tormilise aplausiga teistele pealtvaatajatele märku, et tegu on fantastilise etendusega
toimetas eesti töölislehte ,,Uus Ilm". Ameerika elulaad aga ei sobinud Vildele ning ta tuli tagasi Euroopasse Kopenhaagenisse kuni 1917. aastani. Paguluses kirjutas ta palju poliitilisi satiire. Taanis elades sai Vilde esimest korda elus elada vaid kirjanikuna, mitte ajakirjanikuna. Näidendid Vilde hakkas näidendeid kirjutama paguluses, olles juba küps kirjameister. Vilde näidendite tegevus toimub linnamiljöös ja probleemid on suurelt osalt haritlaste elust. ,,Tabamata imes" (1912) on kesksel kohal eesti kunstikultuuri jõudmine Euroopasse. Peategelane on Leo Saalep, kes tuleb pärast pikki aastaid tagasi Eestisse. Ta saab kaasatoodud kiitvate kontserdiarvustuste paistel ka kodumaal kiita. Siis läheb ta aga naise Lilli Ellertiga tülli, kes siis paljastab, et reklaam oli kinni makstud ning kuulsus võlts. Vaimselt kokkuvarisenud kunstnik otsib lohutust teiselt naiselt. Teoses on kujutatud kõmunäljast seltskonda
Eduard Vilde looming Eesti kirjanikest oli Vilde esimene, kes tundis Lääne-Euroopa ja kultuuri vahetult isiklike tähelepanekute põhjal. Loomingu võib jaotada kolme perioodi: 1882-1896 nalja-Vilde. Seikluslik ainestik, põnevad sündmused, huumor, teadlik püüdlemine tõepärase kujutamislaadi poole. Tähtsamad tööd: ,,Musta mantliga mees", ,,Karikas kihvti", ,,Ärapõletatud peigmehed", ,,Vigased pruudid", ,,Klaamanni emanda kosilased". 1896-1912 realistlik Vilde. Autor peegeldab sotsiaalseid vastuolusid ning suhtub kriitiliselt ühiskonnas valitsevatesse vastuoludesse. ,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu aj...
1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus1917. Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 1923 1935 avaldati "Kogutud teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "Rahva sulased". Aastatel 19511961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet). Teosed: "Musta mantliga mees" (1886) "Kuhu päike ei paista" (1888) "Kõtistamise kõrred" (1888) "Karikas kihvti" (1893)
- muusikalist kujundust · Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - 5. saj eKr (kirjanduses 17. saj) nt: Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama ehk tõsieluline näidend 18. saj nt: Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant nt: Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk sada..." - libretto nt: W. A. Mozart ,,Võluflööt" - kuuldemäng nt: I. Rabin ,,Nädala seitse päeva" - stsenaarium nt: Ilmar Raag ,,Klass" · Dramaatika eriliigid: - kuuldemäng - telenäidendid
Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ,,Poiss ja liblik" ,,Suvel" ,,Tabamata ime" ,,Pooem Stalinile Novell A.Tsehhov ,,Palat Eleegia J.liiv Jant O. Luts Ballaad M. Under nr.6" ,,Helin" ,,Kapsapea" ,,Merilehmad" Jutustus S. Rannamaa Pastoraal A.Alle Stsenaarium E. ,,Kadri" ,,Eesti pastoraal" Nüganen ,,Nimed marmortahvlil" Muinasjutud ja muistendid F. Ood K.J
jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Rollid Eesti Draamateatris 2004. Kaj ,,Lumekuninganna" 2005 Rudolfo ,,Savonarola tuleriit" 2005 sõdur ,,Othello" 2006 Bernard ,,Müügimehe surm" http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Vanemuise teatris 2007 Peter ,,Lõvi, nõid ja riidekapp" 2008 Bob ,,Sviit" 2010 Mees, kelle nimi ei ole Michael ,,Rumm ja viin" 2011 Kirjanik Kõrend ,,Tabamata ime" 2012 Mati Nuude, Hardi Volmer ,,Musta pori näkku" http://g1.nh.ee/images/pix/900x585/4b2a387b/file65248386_c60d 5ace.jpg http://www.vanemuine.ee/ott-sepp Rollid mujal 2002 Mugur ,,Nimed marmortahvlil" 2005 Nitram ,,Röövlirahnu Martin" politseinik Kaspar Tuvi ,,Kättemaksukontor" 2010 ,,Eesti Laul 2010" üks saatejuhtidest
Pani Eesti rahva lugema. Alustas põnevusjuttude kirjutamisega, avaldas neid ajalehtedes järjejuttudena. 1985 ilmub romaan "Külmale maale", mis täistab kriitilise realismi jõudmist Eestisse. Kirjutab ajaloolise triloogia. Kogub arhiivimaterjali, kohtub inimestega jne. "Mahtra sõda", "Kui Anja mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvelt". Tema üheks parimaks teoseks on peetud "Maeküla piimameest", mis ilmus 1916 aastal. Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" 1912 ja komöödia "Pisuhänd" 1913, mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917. Kirjutis valmis paguluses. Kõige viimistletum romaan. Tegevuse aeg on ülemöödunud sajandi algus. Selleks ajaks olid mõisnikud kinnitanud oma jõu. Peamine teema on naise roll ühiskonnas. Tegevuse kinnitab tehing Prillupi ja Kremeri vahel. Teatri huvi oli temas pidevalt. Kirjutanud draama "Side" 1917.
Teda paluti asendama "Kodu keset linna" tuntuks saanud Kadri Adamson. Alates 2002. aastast asus Evelin Pang tööle Tallinna Linnateatrisse. Sama tegid ka tema kuus kursusekaaslast, kaasa arvatud Evelini parim sõber Hele Kõre. Evelini rollid Linnateatri lavalaudadel: · Neegrinukk Ella, Konn - A. Tolstoi / E. Nüganen "Burattino", diplomilavastus 2000 · Juta, Juuli, Noor helikunstnik - E. Vilde "Tabamata ime", diplomilavastus 2001 · Katherine - A. Dumas / E. Nüganen "Musketärid - kakskümmend aastat hiljem", 2001 · T-Anne, Ben - J. Martin "TSEHHOV & show-bisnis", diplomilavastus 2001 Elisabeth Goldtberg - W.A. Mozart / Fr.W. Weiskern "Bastien ja Bastienne", diplomilavastus 2001 · Claire - D. Auburn "Tõestus", 2002 1 · Veera - A
tark tüdruk. Marje Parikas, kes on olnud aastaid laval reibaste tüdrukute ja bravuursete daamide kehastaja, õppis tasahilju ära ka diskreetsema mängu reeglid, mõistaandmiste nõudliku kunsti. "Ma tahaks midagi toekamat ning sügavamale lõikavamat teha, ma ei tööta üle pea mitte väga ruttu,veel vähem võin ma ruttuga head luua. Ma tahaksin komöödiat luua, mis raamatuna ja näitelaval kestvama eaga oleks." on öelnud Vilde "pisuhänna" alguse kohta. Konfliktid ja sekeldused "Tabamata ime" näidendi ja esiklavastuse ümber andsid Vildele omakorda uut ainest näidendi "Pisuhänd" loomiseks. Vilde kirjutab sel teemal Bernhard Lindele: Kui ma "Pisuhännale" lõpupunkti panin, ütlesin naerdes naisele: "Soo, nüüd olen kõik arvustajad ja auhindajad ära vihastanud ei minu silmad kiitlikku kriitikat ega auhinda enam näe. Vilde tõi draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused(kunst, seltskond, äri küsimused)
Eduard Vilde "Pisuhänd" Näidendis "Pisuhänd" on sarnaselt "Tabamata imega" põhiline teema eesti kultuurielu. On kaks vastandlikku tegelast: boheemlane Tiit Piibeleht ja käpardist insener Ludwig Sander. Mõlemad rikka ärimehe Vestmani tütarde väljavalitud. Naeruvääristatakse Eesti tolle aja kultuuri, kus maksis nimi ja tuntus, mitte loomingu sisu. Nii ka "Pisuhännas", kus Ludwigul oli kaks võimalust: rääkida tõtt ja sellega teistele pettumust valmistada või valetada, ükskõik kui ebaeetiline see talle ei tundunud
arhiivimaterjali ja mälestusi. Teosed: · "Musta mantliga mees" (1886) · "Kuhu päike ei paista" (1888) · "Kõtistamise kõrred" (1888) · "Karikas kihvti" (1893) · ""Linda" aktsiad" (1894) · "Külmale maale" (1896) · "Raudsed käed" (1898) · "Mahtra sõda" (1902) · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) · "Prohvet Maltsvet" (19051908) · "Jutustused" (1913) · "Mäeküla piimamees" (1916) · "Tabamata ime" (1912) · "Pisuhänd" (1913) · "Side" (1917) · "Rahva sulased" (lõpetamata, Looming 1934/13) · jutustus "Jobu" · "Minu esimesed triibulised"
· "Muiged" (1914) · "Jutustused" (1913) Jutukesed ja jutud: · "Minu esimesed "triibulised""(1904) · "Jobu" · "Norra rannas" · "Rubiini ristikene. Jutuke Londoni elust" · "Isand Ilvese kosjakäik" · "Leeni" · "Poissmehe jõuluöö" · "Teravad nooled" · "Lina-Mai" Muud: · "Minu vaimlise arenemise käik"- bibliograafiline teos (1913) · "Katked minu elust"- bibliograafiline teos (1912) · "Tabamata ime"- näidend (1912) · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks"- reisikirjad (1904-1905) · "Koidu ajal" · "Au"- näidend Täiendav informatsioon: Keeled: Eesti keel: emakeel Saksa keel Vene keel: Inglise keel Soome keel: Itaalia keel: Hobid: lugemine, teatrite külastamine
1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi.Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917.Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 19231935 avaldati "Kogutud teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "Rahva sulased". Aastatel 19511961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet).
• draamast sai näitekirjanduse juhtiv žanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses • kõnekeeles nimetatakse draamaks ka vapustavat sündmust VÄLISMAA DRAAMAKIRJANIKUD norralane Henrik Ibsen rootslane August Strindberg (1849 (1828 -1906) -1912) venelane Anton Tšehhov (1860 sakslane Bertolt Brecht (1898 -1904) -1956) EESTI DRAAMAKIRJANIKUD JA NENDE TEOSED “Tabamata ime”, Eduard Vilde (1865 -1933) “Tuulte pöörises” August Kitzberg (1855 -1927) Anton Hansen Tammsaare “Kuningal on külm” (1878 -1940) KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/docs/referaadid/9kl_kirjanduse_moisteid_maarja1.htm http://wordties.cst.dk/wordties-estwn/w/full/359078-poeem https://et.wikipedia.org/wiki/Poeem http://entsyklopeedia.ee/artikkel/poeem2
- marginaal Friedebert Tuglas ,,Lembitu" - müüt ,,Maailma loomine" - saaga ,,VanemEdda" - eepos ,,Nibelungide laul" (Saksamaa) III Dramaatika: - tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" - libretto Wolfgang Amadeus Mozart ,,Võluflööt" - kuuldemäng I. Rabin ,,Nädala seitse päeva" - stsenaarium Ilmar Raag ,,Klass" IV Lüroeepika: - värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem
Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello Lattik Tragikomöödia – G. B. ''Andrese elukäik'', Mati '' Pastoraal Guarin ''Ustav
vastuoludele. ,, Mahtra sõda" , ,,Prohvet Maltsvet", ,, Kui Anija mehed Tallinnas käisid". Kolmas periood(19131933). Selle perioodi peamised teosed kirjutas vilde pagulaspõlves Kopenhaagenis. Süveneb tegelaste psüühhika tõepärane kirjutamine, keskendub kapitalismi perioodi ja inimsuhete ja inimsaatuste jälgimisele. "Mäeküla piimamees"Romaan(1916) on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole. "Tabamata ime"Draama(1912) on keskel kohal eesti kunstikultuuri Euroopasse jõudmise küsimus, mis näidendi ilmumise aegu oli pinevalt päevakorral. "Pisuhänd"kolmevaatluslik kavaleterkomöödia, on vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. "Side" Juhan Liiv sündis 30 aprill 1864 Riidma kandikohal,üles kasvas Rupsi külas Oja renditalus.Oli pärit kehvast , lasterohkest ja usklikust perekonnast, kust on võrsunud veel teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv
ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a. juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe veste- ja naljanurka ning avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised." Vilde kolmest näidendist kuuluvad eesti näitekirjanduse kullafondi psühholoogiline draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913) . Neid lavastatakse tänini ja mõlemast on tehtud ka telefilmid. Vilde loomingut on väljaantud sarjadena "Teoseid" ja "Kogutud teosed" ja seda on tõlgitud paljudesse keeltesse. Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. 1905. a. kevadel lülitus Vilde aktiivselt poliitilisse tegevusse, võttes osa Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Tartu osakonna asutamisest
3. Nimeta realistlikke kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas. Maailmas: Balzac ,,Isa Goriot", ,,Inimlik komöödia"; Stendahl e Marie Henry Boyle ,,Punane ja must"; Emile Zola e Emile Edouard Charles Antoine Zola ,,Thérèse Raquin", ,,Eksperimentaalromaan"; Edgar Allan Poe ,,Ovaalne portree", ,,Annabel Lee", ,,Kellad". Eestis: Eduard Vilde ,,Külmale maale", ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd"; Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus", ,,Vanad ja noored", ,,Poiss ja liblik", ,,Kõrboja peremees", ,,Ma armastasin sakslast". 4. Realism Eestis ja maailmakirjanduses milliseid erinevusi võib tuua? Maailmas hakkas realism levima umbes 50 aastat varem kui Eestis. 5. Vene ühiskond realismi perioodil mis muutused ühiskonnas toimusid?
Vilde oli Eesti esimene kutseline kirjanik. I teos oli “Kurjal teel”- see on kriminaalne teos, mis räägib Peterburi elust. II teoseks oli “Musta mantliga mees”-eesti kirjanduses esimene kriminaaljutustus. EDUARD VILDE LOOMING E.Vilde oli eesti kriitilise realismi esikteose “Külmale maale” autor. E.Vilde kirjutas näidendeid: komöödia “Pisuhänd” ja draama “Tabamata ime”. E.Vilde peateos on realistlik ajalooline romaan “Mahtra sõda.” E.Vilde viimaseks jäänud romaan on “Mäeküla piimamees.”
toimetamine ei kestnud kaua, kuna Vilde pidi põgenema. Pärast pagulusperjoodi ja Veebruari revulutsiooni kolis Vilde tagasi Eestisse. Siin ootas teda pidulik vastuvõtt. Vilde hakkas 1933 hoiatama kõiki uue liikumise, fasismi vastu. Tema silmahaigusele lisanuds veel haige süda ja 26dets 1933 Vilde suri. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. ( Mahtra Sõda, Jutustused, Mäeküla piimamees, Tabamata ime, Pisuhänd, Side ) Alustas loomingulist teed põnevus-ja naljakirjanikuma. Oli üks viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed koosnevad 33 köitest. Siinkohal tuleks ära mainida ja Vilde romaan ,,Mäeküla piimamees", mis näitab psühholoogilise realismi kasvu kirjaniku loominugs. Eduard Vilde oli esimene Euroopa rasemele küündinud Eesti kirjanik.
sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime" Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel kangelane/sed satub väljapäästmatusse olukorda ja hukkub ebavõrdses võitluses. · Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga teoste võistlusi. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. · Zanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses (William Shakespeare). Tragöödia kreeka keeles sokulaul Tunnused:
2008 Hareton Earnshaw Emily Brontë "Vihurimäes" 2008 Bob Robin Hawdoni "Sviidis" 2009 Havlitcheck Ödön von Horváthi "Lugudes Viini metsadest" 2009 Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare'i "Kuningas Richard Kolmandas" 2009 Don Juan Rein Paku "Don Juanis" 2010 Mees, kelle nimi ei ole Michael Conor McPhersoni "Rummis ja viinas" 2011 Kirjanik Kõrend Eduard Vilde "Tabamata imes" 2011 Paulo Yves Jamiaque'i "Härra Amilcaris" 2011 Kolla, Peko ristiisa ja truuska (isamees) Kauksi Ülle "Pekos" 2011 Mervyn Martin McDonaghi "Kadunud käes" Teistes teatrites 2002 ajakirjanik Kägu August Kitzbergi "Suures kosjasõidus ümber Eesti" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) 2002 Istvan Kadar Ferenc Molnári "Liilias" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21
"80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax (Ugala) 2004 "Thijl Ulenspiegel" kuningas Felipe; vaim (Ugala) 2003 "Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi (Ugala) 2003 "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" Mees, Peremees, Põis (Ugala) 2003 "Kevade" Lesta (Ugala) 2003 "Minu pere ja muud loomad" Gerry Durell (Ugala) 2003 "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel (Ugala) 2003 "Niskamäe kired" Antti (Ugala) 2003 "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) 2003 "Tabamata ime" Advokaat Kurg (diplomilavastus) 2001 "Musketärid kakskümmend aastat hiljem"- Vikont de Bragelonne (Linnateater) 2001 "Seitse venda" Eero (diplomilavastus) 2001 "Bastien ja Bastienne" Kammerteener (diplomilavastus) 2001 "Kolmekrossiooper"- Filch (Linnateater) 1999 "Hamlet"- Laertes (Linnateater) 1999 "Buratino" Buratino (diplomilavastus) 2000 LAVASTUSED "Tabamata ime" lavastaja assistent "Bastien ja Bastienne" lavastaja
VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMIS TÕEPÕHINE TEOS EEPIKA PÕHINEB RAHVALIKEL KANGELASLUGUDEL EEPOS
sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: Denis Diderot, Gotthold Ephraim Lessing Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime" Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegusev(ad) kangelane/sed satub väljapäästmatusse olukorda ja hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga teoste võistlusi. Zanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses (William Shakespeare). Tragöödia kreeka keeles sokulaul Tunnused: · põhineb lahendamatul konfliktil juba loo algul
suurõnnetustest. 1. kohal on suur merereostus Läänemeres Hädaolukord- > 10t naftat meres Küsimus pole, kas see juhtub, vaid millal juhtub Eestit enimmõjutanud reostused 1993.a. Sõitis tanker Kihnu Kopli poolsaare lähistel karile, lekkis 82t masuuti; 1997.a. Õnnetus õppelaevaga Arsamas Süsta tn sadamas, lekkis 34t masuuti; 2000. aasta septembris, kui Muugal seisnud naftatankerist Alambra voolas vette ligi 300 tonni toornaftat; 2006.a. Jaanuaris saastas seni tabamata laev Nõva randu; 2006.a. Kevadel uppus Vaindloo saare lähedal kaubalaev Runner 4, mille tanke seejärel tühjendati 8 kuud, merre sattus siiski enamus kütusest; 31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t); 30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni. 2007. aastal Eesti vetes 99 merereostuse juhtumit. Neist paarkümmend tuvastati vaatlus- lendude käigus ning viiskümmend avastati satelliitpiltidelt. Kõige enam reostusi esineb Loode-Eesti saarte
· Kirill Aleksandrovits, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvad kulud" (2007) · Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Ots "Koidula veri" (2008) · Havlitcheck Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest" (2009) · Hareton Earnshaw Emily jane Bronte "Vihurimäe" (2008) · Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare ,,Kuningas Richard Kolmas" (2009) · Don Juan Rein Pakk ,,Don Juan" (2009) · Kirjanik Kõrend - Eduard Vilde "Tabamata ime" (2011) · Bob Robin Hawdon "Sviit" (2008) · Mees, kelle nimi ei ole Michael - Conor McPherson "Rumm ja viin"(2010) · Paulo - Yves Jamiaque "Härra Amilcar" (2011) · Kolla, Peko ristiisa ja truuska (isamees) - Kauksi Ülle "Peko" (2011) · Mervyn - Martin McDonagh "Kadunud käsi" (2011) 5 Olulisemad rollid mujal · ajakirjanik Kägu August Kitzberg "Suur Kosjasõit ümber Eesti"
1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917. Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 1923 1935 avaldati "Kogutud teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "Rahva sulased". Aastatel 19511961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet). Mäeküla piimamees" on Eduard Vilde romaan, mis esmakordselt ilmus trükist 1916.
Pärast viibimist Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja mujal, otsustas ta 1911. aastal sõita New Yorki, kus ta abikaasaga asus toimetama eesti töölislehte ,,Uus ilm". Sealne õhkkond aga Vildele ei sobinud ning kuni 1917. aastani pesitses ta Kopenhaagenis. Esmakordselt sai Vilde rahumeelselt pühenduda kirjanikutööle. Ta jälgis kaasaegset saksa ja Põhjamaade kirjandust ning kodumaist kirjanduskriitikat. Pagulusaastatel asus mees kirjutama ka näidendeid. 1912. aastal valmis ,,Tabamata ime" ning sellest inspireerituna järgmisel aastal kiiresti populaarsust kogunud ,,Pisuhänd". Vilde viimane, isa ja poja ärilist konkurentsi kujutav draama ,,Side" ei ole saavutanud eelmistega võrreldavat edu. 1916. aastal ilmunud romaan ,,Mäeküla piimamees" on nimetatud Vilde loomingu tipuks. Selles on kirjanik tagasi pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole, kuid sootuks uues häälestuses. 1917. aastal, naasnud kodumaale, asus Vilde tegutsema
ilmusid tiivulised relvad. Esimese maailmasõja jooksul täiustati lennukeid, nende mootoreid, relvastust ja lennutaktikat suurel määral. Algul kasutati lennukeid peamiselt vaatluseks ja luureks. Sõja alguses olid lennukid ilma relvastuseta. Üsna varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. 1915 leiutati sünkroon-kuulipilduja, mis võimaldas tulistada pöörleva propelleri labade vahelt ilma neid tabamata. See tõi kaasa lennukite tulejõu ja selle täpsuse suure kasvu. Loodi spetsiaalsed hea manööverdusvõimega ning kiired hävituslennukid, mitmemootorilised võimsad pommituslennukid ning suure lennulaega luurelennukid. Üha laienev sõda nõudis järjest uusi lennukeid. Suured olid ka kaotused lennukite osas. Seda nii vaenlase relvade kui tehniliste avariide läbi. Tihti tulistasid maaväed ka omi lennukeid alla, sest ei tuntud nende välimust. Vene soldatid
koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast keskkooli lõppu lavakasse. 12. klassis osales noormees oma kooli näiteringis, kus tema enda sõnade kohaselt lasti neil "lihtsalt hullata". 1999. aastal alustanud lend oli järjekorras 20. ning kursust juhendas Elmo Nüganen. Priidu rollid diplomilavastustes on järgmised: "Burattinos" 2000. aastal nimitegelane, 2001. aastal "Seitsmes vennas" Eero ja "Tabamata imes" advokaat Kurg. 2001. aastal debüteeris ta ka lavastajana, juhendades "Bastieni ja Bastienne'i". Samas lavastuses mängis ka kammerteenrit.Kooli lõppedes pakuti talle kohta nii Linnateatrisse kui ka Ugalasse. Viljandisse suundusid ka kursusekaaslased Ott Aardam ja Karol Kuntsel, Kadri Lepp, Maria Soomets ning Carita Vaikjärv. Priit Võigemast on kuulunud ansamblisse Püffel. Priit on alates 2005. aasta augustist abielus kursuseõe ja Linnateatrinäitleja Evelin Pangiga. 12
Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjanduse põhiliik, mille teosed on proosavormis Näit. Eepika suurvoemid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot, jt.
raamatuid ilmus, realism läks üle romantismiks // zanrid: proosaeepika, jutustus, romaan, novell // kriitika: pealiskaudne, pinnapealne // Vilde, Särgeva, Tammsaare, Tuglas, Metsanurk, Luts Eduard Vilde- (1865-1933) lai kirjanduse silmaring, teatripisik, üle 20a ajakirjanik, töötas ka Berliinis, 1905 põgenes Eestist, 1.kutseline kirjanik, teda kritiseeriti palju // "Külmale maale", "Raudsed käed", "Mahtra sõda"; näidendid- tegevus linnamiljöös, tegelased haritlased, "Pisuhänd", "Tabamata ime" Aleksis Kivi- 1834-1872, soomestas rootsikeelse perek.nime, lai silmaring, palju lugenud, kirjutas soome keeles rootsi ühiskonnast mõjutatuna // näidendid "Nõmmekingsepad", "Margareta"; hämmastava fantaasiaga, head karakterid, teemades armastus ja kaastunne, huumor, "7venda" Emile Zola- Prantsusm, pere suures vaesuses, realismi esindaja, naturalismi väljaarendaja, kirjutas öötundidel, vabakutseline kirjanik, 1898 kiri Pr. Presidendile
kirjutamisele ja romaanile „Mäeküla piimamees“. Sellel ajalõigul pühendab ta oma tööd emantsipeerunud naistele mõeldes. Vilde varasemates töödes esinevad ideaalnaised ei võitle enese kui inimese õiguste eest, vaid ainult oma südamearmastuse eest. Nüüd Vilde sellega enam ei lepi. Ta naised asuvad võitlema enda kui iseseisva, vaba inimese õiguste eest. Vilde omapärasest naisõiguslusest sündisid tema kuulsad „päikesenaised“, tuntuim neist „Tabamata ime“ (1912) Eeva Marland. „Tabamata ime“ üks eksemplar saadeti ka „Estonia“ teatri eestseisusele, teine kirjastaja Eduard Virgole. Esietendus toimus alles 1913 a. sügisel, näidend äratas suurt tähelepanu ja selle ümber tekkis kauakestev poleemika. Näidend oli teravalt satiiriline ja rahva hulgas väga populaarne. Näidend „Pisuhänd“ sai valmis 1913 a. oktoobris, komöödia esietendus oli „Estonias“ 1914 a. veebruaris. Etendus saavutas menu tänu sädelevale huumorile
köögitüdruk, keda peeti tobukeseks. Hirmust ei julgenud tüdruk häält teha. Pärast seda sündis poisike, kes jäeti ema juurde kööki elama. Seminarist ei kannatanud seda poissi silmaotsaski ning tal oli väga häbi oma mineviku pärast. Kui ta oli kooli lõpetanud tuli ta veel korraks maale vanemate juurde, kus toimus suur külaliste vastuvõtt poja auks. Kui grammofon mängima pandi, tormas tuppa ja hakkas kohmakalt, rütmi tabamata karglema ja jalga vastu maad taguma köögitüdruku poeg. Kõik olid jahmunud ning seminarist tulivihane. Ta käskis köögitüdruku koos lapsega majast välja kihutada, kuigi vanemad seda ei soovinud. Siiski aeti tüdruk välja ning too käis suvi läbi oma lapsega almust palumas, kuid keegi neid kuulda ei võtnud. Poiss oli värdjas, kel lapik pea ning lömmis, laiade sõõrmetega nina, kuid ta oli siiski väga armas. Ka siin tuleb välja, kuidas mehed käituvad väga üleolevalt naistega.
05.10 Patricia Werner Tormiahvatlus 2000 E/All01 02.01.10 21.01.10 Artur Alliksaar Olematus võiks ju ka ole 1968 E/Kiv03 14.10.10 26.10.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv05 11.07.10 26.07.10 Andrus Kivirähk Kaka ja kevad 2009 E/Lut02 09.06.10 07.07.10 Oskar Luts Suvi 2001 E/Vil03 05.05.10 22.05.10 Eduard Vilde Tabamata ime 2007 Ingl/Pra05 17.08.10 28.08.10 Terry Pratchett Ajavaras 2007 Pr/Bal01 18.02.10 02.03.10 Honoré de Balzac Inimlik komöödia 1958 Swe/Lin06 18.02.10 02.03.10 Astrid Lindgren Lärmisepa tänava Lota 2003 Am/Sto01 04.11.10 30.10.10 Rex Stout Gambiit 1997 Am/Zel01 22.05.10 22.05.10 Roger Zelazny Kaose kojad 2002
Tähelepanuväärseks sai suur sarnasus kursusekaaslase Anne Paluveriga, mida ka mitmetes näidendites ära kasutati. 1. kursusel 1. semestri erialaarvestusel lavastati Lavakunstikateedris lõike Shakespeare’i „Hamletist,“ kus Priit Pedaja lavastuslõigus „Rosencrantzi ja Guildensterni kohtumine Hamletiga“ sai Kibuspuu Hamleti rolli ära proovida ja püüdis õppejõudude pilku. 2. semestri erialaeksamil lavastas Merle Karusoo Eduard Vilde „Tabamata ime“ 1. vaatuse, milles Kibuspuu oli Leo Saalep, Peeter Volkonski „Pisuhänna“ lavastuses mängis Kibuspuu Tiit Piibelehte. Nii oli juba varajane kontakt Vilde loominguga, millega ta kiitust kogus. 2. kursuse sai Kibuspuu erialaarvestustes mängida Oscar Wilde’i „Dorian Gray portrees“, Priit Pedaja käe all Lord Henryt ja Gribojedovi „Häda mõistuse pärast“ Famussovit ning Tiit Bergi „Kuningas Oidipuses“ nimiosa. 1974. aastal sai kaasa teha ka VI lennu diplomietenduses
aasta kevadsuvel Lasnamäe veerel ,,valget laeva", millega prohvet viiks nad tõotatud maale. Sõnakuulmatute karistuseks korraldasid mõisnikud Albus taas peksunuhtluse. Järgnevate aastate jooksul pääses osa maltsvetlasi siiski Krimmi ja sealt edasi Kaukaasiasse. Sedagi rasket teekonda ja ümberasujate elu uues elupaigas on Vilde romaani lõpuosas tutvustanud. PAGULASAASTAD Novellid: ,,Seadusemees" ,,Tooma tohter" Näidendid Draama ,,Tabamata ime" Peategelane on Leo Saalep kes on pikemalt Euroopa turneest saabunud kodumaale. Kaasatoodud kiitvate kontserdiarvustuste paistel saadab teda koduski vaimustatud kiidukõmin. Siis aga esineb mehega tülli läinud auahne abikaasa Lilli Ellert paljastusega, et reklaam oli kinni makstud ja kuulsus võlts. Pingutustest hoolimata polnud Leol jätkunud talenti euroopaliku kuulsuse saavutamiseks, et täita rahvusliku kunstimessia ihalejate lootusi
Tuletõrjujad,kes kustutavad suuri tulekahjusi,tuletõrjujad,kes päästavad põlemissurmast inimesi nemad ei oska lennata,aga ometi tuleb neile au anda,igaüks selle tööga hakkama ei saa.Võib vaid ette kujutada,mida tunneb päästeameti töötaja,kui selgub,et ta polnud küllalt kiire,teda ei süüdistata,kuid mida ta ise tunneb? Just see südamevalu eristab lihast ja luust inimkangelasi,neist täiuslikest multifilmi teglastest.Batman´il ei jää mitte kunagi kurjad tabamata või maailm päästmata. Tihti otsitakse kangelasi,kellesse uskuda.Neid on raske leida,kuid kui sügavamalt järgi mõelda,siis võib absoluutselt iga inimene,kes sulle tänaval vastu tuleb olla kangelane. Sel kohal räägiksin konkreetselt ühest isikust,-naisest kes on oma suhteliselt lühikese elu ajal mitmeid kangelastegusi teinud.See naine on kasvatanud üles kaks tublit last.Üks neist õpib välismaal ärijuhtimist ning kui kool lõpetatud asub ta tagasi
annaabi.ee 
