OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg
See on tegelikult täiesti tavaline nähtus, kuid see kiirus, millega kliima praegu muutub on ebatavaline ning vägagi ohtlik. Kliimamuutust põhjustab inimtegevus, maa orbiit liigub, maa atmosfäär soojeneb jms. Seda ei saagi tegelikult muuta, sest maa kliima muutub nii või naa, kuid tänu inimtegevusele on see kiirenenud. Tagajärjed on kohutavad. Meretase tõuseb ning rannikualad uhutakse vee alla. Tekivad suured maavärinad, Palju viljakat maad kõrbestub ning paljukõrbestunud maast viljastub. Tekivad suured tormid ja orkaanid. Tekivad suured metsapõlengud ja vihmametsaes tekivad põud. Lõuna-Euroopa alad ujutavad üle. Palju looma- ning ka taimeliike on hävimisohus. Palju viljakat maad ja ka karjamaad hävib tulekahjudes ja tänu põudadele. Väga palju magevett hävib. Paljud rannikualadel elavad inimesed peavad kolima ära. Ennustatakse, et juba 2050 aastaks on kliimapõgenikkeligikaudu 150 miljonit
jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, mis kuulub lehtsamblaliste klassi. Hõremurusalt kasvav väga kahar õrna välimusega 10 kuni 15 cm pikkuse varrega sammal. Lehed on väikesed ja ahenevad sujuvalt lühikeseks teravaks tipuks. Vars on rohkesti harunenud. Kähar salusammal paljuneb eostega ja on laia levikuga taim. Vajab viljakat huumuserikast metsapinnast. Kasvab nii maapinnal kui ka vanade tüvede alusel. Kähar salusammal ei oma praktilist väärtust. Veel leidub samblikest ja sammaldest salumetsades metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt.
Kuusk Männijuured kasvavad sügavale maasisse Vee amuutamiseks samuti abiks seeneniidistik (kuuseriisikas) Okas on V tähe kujuline ja kasvab paaris Käbi küpsemise aeg on 2 aastat Vajab vähe valgust Vajab viljakat mulda Kuusel puudub peajuur ja team juured on ühtlaselt laiali mõõda madalat maakihti. Vee ammutamiseks on abiks seeneniidistik (männiriisikas) Okas kasvab kuusel üksikult Käbi saab valmis vähem kui aastaga Mänd Vajab palju valgust Vähenõudlik mulla suhtes
• Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul • Lamminiidud -jõgede, järvede kallastel • Looniidud - paepealsetel aladel Inimtekkelised niidud • Puisniidud – • pooleldi mets, • pooleldi niit ! ! • Kultuurniidud – • olemuselt sarnased • põllule Taimed niidul • Niidutaimed on: ! • Valgusnõudlikud ! • Vajavad viljakat mulda ! • Mitmeaastased taimed Viited • http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-puisniidud- keskkondlikud-mangud-4
kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. · Suur osa hävivatest liikidest jääbki teadusele tundmatuks · Metsasektor on otseselt või kaudselt elatusallikas üle 1,6 miljardile inimesele. Metsade hävitamine tähendaks neile töö- ja sissetulekuvõimaluse kadumist või muutusi. · Lisaks kaitsevad metsad inimesi kahjulike ainete, müra ja tuule laastava mõju eest. · Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks uhtuks see kiirest erosiooni tõttu ära. · Maa kurnatakse väheste aastate jooksul välja ja muutub põllumajandusele kõlbmatuks. · Metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu. EESTI Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile
vanusega muutuvad tumeroheliseks. Vili Viigipuu kannab viigimarju. Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel. Viigimarja valmimiseni kulub 50-90 päeva. Viigimarjad on rohelised ja mittesöödavad. Kohastumused Lehed on kaetud vahakihiga, et hoida vett. Pinnas Kummipuu vajab kuiva kuid viljakat pinda Paljunemine Kummipuu paljuneb seemnete või pistikutega.
Eestis tähtsam vee-erosioon - sõltub sad. hulgast, taimkattest, reljeefist, muldade omadustest. Kõige kergemini ärauhutav jäme tolmjas liivane materjal. Deluviaalmullad e. pealeuhtemullad D Paralleelselt erodeeritutega nõlva alumisel kolmandikul, nõgudes. Jaotatakse niiskusrezhiimi ja pealeuhte tüseduse alusel. METSAPUUDE NÕUDED MULLALE Mänd talub ekstreemseid kasvutingimusi, kus teised ei suuda kasvada (paepealsest...rabani) Kuusk viljakat mulda, ei talu seisvat vett, kuivendatud kõdusoos Ebatsuuga viljakat, parasniisket mulda nagu kuusk Lehis parasniisket, neutraalset, kerget, viljakat mulda Arukask, Maarjakask viljakat mulda, ei talu märga mulda Tamm väga viljakat parasniisket kuni niisket mulda Saar neutraalset, viljakat, niisket mulda Sanglepp neutraalset, liikuva põhjaveega mulda, talub kevadist üleujutust, kasvab ka madalsoos, parandab mulda, mügarbakterid
PÄRN PILDID TUNNUSED · Lehtpuu · Kõrgus kuni 30-35 m · Vanus kuni 300-400 a, sageli ka kuni 600 a · Õisik on 3-11 õiega · Putuktolmleja · Kuulub taimede hulka KASVUPAIK Sega- ja lehtmetsades, rohkem salumetsas ja puisniitudel. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda. Meie lehtpuudest parima varjutaluvusega. Täiesti külmakindel. RAHVAMEDITSIIN · Pärna kasutati ärevuse peletamiseks · Õied teena on kõige sagedamini kasutatud raviks nohu korral, köha, palavik, kurguvalu, erinevad infektsioonid ja põletikud, kõrge vererõhk, peavalu ja isegi epilepsia. · Paljusi neid meetodeid kasutatakse ka tänapäeval. MILLISEID TAIMEORGANEID KASUTATAKSE? · Õied · Lehed KORJAMINE JA SÄILITAMINE
Pikkus 1-3 cm laius 0,1 cm Kinnituvad võrsele ühekaupa Püsivad puul 8-11 aastat Tüvi Enamasti sirge Koor tumehall, nõrgalt krobeline Vaigupõiekesed Pungad väikesed, kerajad, paksu vaigukihiga kaetud Läbimõõt kuni 0,8 meetrit Kõrgus kuni 40 meetrit Maa-alune osa Hästi arenenud Pikk sammasjuur Juurekarvad on vähe arenenud Esineb mükoriisa Kasvukoht Puht- kui ka segapuistutes metsades Peamiselt laanemetsas Eelistab niisket ja viljakat pinnast Eelistab niisket ja jahedat kliimat Levinud mägedes ja jõeorgudes Kasutamine Nuluõli Vaik Puit Haljastus
· Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust · Keskmine happelisus (3-4 pH) · Soolsus 30-40 promilli · Troopilised, ekvatoriaalsed või lähisekvatoriaalsed (puna-kollased, punased j apruunid ferraliitmullad) Antud koosluse püsimajäämiseks on vaja: · Mesilasi ja teisi putukaid, kes tolmendaksid puude õisi · Inimeste abi, kes teevad kahjuritõrjet ja hoiavad sellega kahjurite levikut kontrolli all · Suhteliselt viljakat mulda · Sobivat pinnamoodi (põhjavesi) Osakaal Puuvilja- ja marjaaedade osakaal Eesti looduses on üsna väike, kuna need on kõik inimeste enda loodud ja neid pole koguaeg olemas olnud ning nende kaotamisel ei oleks loodusele suurt mõju. Küll aga toituvad nende saadustest paljud loomad ja putukad, kes neid ka tolmendavad.
· Tuulekatteseinad puust, roomattidest, plastikvõrgust on suhteliselt kallid, kuid väikestel aladel tasuvad ära. 20. Missugused on tuuleõrnad köögiviljataimed? Aeduba, kõrvits , kurk, pekingi kapsas, spargel. 21. Millised on tuult taluvad köögiviljataimed? Kaalikas, kapsad, lehtpeet, porgand, porrulauk, pastinaak, põlduba, rabarber, punapeet, petersell, sibul, rõigas. 22. Miks vajavad köögiviljad korraliku saagi valmimiseks viljakat mulda? Kuna köögiviljade juurestik on võrreldes põllukultuuridega kehvem, siis sellepärast vajavad nad korraliku saagi saamiseks viljakat mulda. 23. Mida nimetatakse üldiseks toiteelementide eemaldamiseks? Köögiviljade mineraalse toitumise tarvet iseloomustatakse eelkõige toiteelementide hulgaga, mida taimed tarbivad kogu vegetatsiooniperioodi kestel 1 ha kohta. Seda nimetatakse üldiseks toiteelementide eemaldamiseks. 24
Mahepõllundus Mis on mahepõllundus? Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. Selle eesmärk on säilitada mulla tervislikku, viljakat ja loomulikku seisundit. Mis on looduslähedane viljelemine? Looduslähedase aiapidamisega püütakse niisiis parandada mullaviljakust, kusjuures rõhutatakse loodusliku ringluse osatähtsust. Eluvõimelises mullas kasvavad eluvõimelised taimed. Mullaliigid Liivamuld Savimuld Turbamuld Labidaproov Mulla seisukohta on tähtis jälgida. Olulist infot mulla kohta annab laboris analüüsitud mullaproov. Tavaliselt määratakse vähemalt mulla pH ning
2011 Joonis 14. Lamav käokuld (http://soquelnursery.com/images/helichrysum_petiolare_ldsp.JPG) Leeklill (Phlox) -suvi-leeklill e. suvifloks (P.drummondii) Vähenõudlik ja väga külmakindel. Armastab valgusrikast kasvukohta, kerget viljakat mulda. Noored taimed vajavad palavate ilmadega kastmist, ilma väetamata ei õitse nii rikkalikult. Kasutatakse laialdaselt kiviktaimlates, peenarde elavdamiseks. Kasvatatakse nii peenral kui ka amplites, aiavaasides, rõdukastides kus nad moodustades õitsva vaiba. Kompositsioonis võib olla ereda värvilaigu rollis või aktsenttaim. Joonis 15. Suvi-leeklill e. Suvifloks (Phlox drummondii) (http://em
Piisonid koristavad oma maid lumest puhtaks kuna nende peamine toit talvel ongi just rohi ja juurikad. 3.Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Taimetoitlastena söövad piisonid rohtu, kui seda ei tehtaks kasvaks preeria umbe.Lisaks langetavad piisonid ka väikeseid puid.Maas need kuivavad ning süttivad kiiresti põlema, mis soodustab tulekahjusi. Tulekahjud hävitavad kõik maapeal oleva kuid jätavad juured alles. Seega tekib palju viljakat mulda ning rohi saab võimsalt kasvada.Piisonitel on päris tervad sõrad, nendega maad sõtkudes nad õhutavad maad ja vesi saab paremini imbuda maasse. Ka väetamiseks sobilik sõnnik on põllupidajast piisonil omast käest võtta. 4.Miks hävitati piisonid? Piisonid olid Põhja Ameerikas toimunud ökosõja ohvrid. Kolonistidel oli vaja ehitada raudteed, selleks oli neil vaja indiaanlaste maid. Selleks et neid saada hävitati piisoneid kui indiaanlaste peamist toitu. 5
Korella kasutamisvõimalusi on uuritud ka kosmoselendudel, korella rikastab õhku hapnikuga fotosünteerides ja ka söödav. Korellat kasutatakse paljudes kreemides ja ravimites. Korellat on lihtne kasvatada. Korella on üherakuline rohevetikas, korella on kera kujuline ja koppvetikast väiksem. Korella on oma suuruselt 2-15um tema suurus oleneb keskonnast. Korella paljuneb easting. Korellat on ainult tulus kasvatada kus on piassava päikesevalgust ja viljakat põllumulda, korella kasvab peamiselt märjalmaapinnal,veekogudes, lamblike talluses ning alamate selgrootutega. Lehtadru Lehtadru kasutatakse palju Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru nimetatakse sagely merekapsaks on tuntud ka ravimtaimena. Lehtadru sisal dab rohkesti joodi. Teda kasutatakse sageli kilpnäärme suurenemisel ravimina. Lehtadru liike on teada 30tk mitmeid neist ttarvitatakse toiduks ja töötsies. Elab peamiselt atlandi -ja vaikse ookiani põhja pool elab peamiselt 8-30 meetri
Referad Sissejuhatus: Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Laanemetsa taimed: Laanemetsade puurinde tüüpiline esindaja on kuusk. Kuusk vajab suhteliselt viljakat mulda kuna kuuse juurestik ei ole just kõige võimsam, kuusk ei vaja väga palju valgust. Puhmarinne on sarnane palu-ja nõmmemetsadega. Rohurinne on väga liigirikas, tüüpilisemad on laanelill, jänesekapsas ja leseleht. Jänesekapsast tehakse ka suppe ja salateid ning jänesekapsas sisaldab rohkesti vitamiin C-d. Põõsarinde tavalised esindajad on aju ja harilik pihlakas. Samblarindes on tüüpilisemad laanik ja kaksikhammas, laanik meenutab miniatuurset kuuske
Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud viljakat mulda vajavad mitmeaastased taimed Niidutaimedel on varuained maa aluses osas: risoomis mugulas sammasjuures KÄPALISED Eesti orhideed Hall käpp Kaunis kuldking PUHMIKUD Kerahein Maarjahein PUTUKAD NIIDUL PUTUKAD m a r d ik a lis e d r it s i k a li s e d ä m b lik u lis e d lib lik a lis e d
Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta . Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saab tulemuseks umbes 2 hektarit, kuid inimesed raiskavad palju rohkem. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. · Maakera pind on jagatud kategooriateks: · haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa);
Inimesed kahjustavad loodust erinevat. Näited: · Puhta vee kadumine Loodus ei suuda vett puhastada nii palju kui inimesed seda saastavad. · Maa loodusvarade vähenemine Inimesed kasutavad liiga taastamatuid loodusvarasi (nt fossiilsed kütused) · Metsade maha raiumine umbes kaheksa miljonit hektarit metsa raiutakse maha iga aasta. · Kliima soojenemine · Viljaka maa vähenemine ja kõrbestumine Aina rohkem kasutatakse ära viljakat maad ja tänu kliima soojenemisele toimub ka kõrbestumine · Liikide väljasuremine Liigid surevad välja, sest inimesed hõivavad need elukohad ja muudavad need osadele liikidele elamiskõlbmatuteks · Nälg Osades riikides on nälg, eriti riikides kus ei ole ise toidu kasvatamiseks häid tingimusi · Elamisruumi puudus Osades riikides ei ole ruumi elamiseks ja on vaja ehitada kõrgeid maju · Ebahügeenilised elamistingimused
küündib kuni 3 meetrini, ja elab kuni 600 aastat vanaks. Tihedus on 0,530,57 g/cm3; võrdluseks kase puidu tihedus on0,630,67 g/cm3. Levib peaaegu kogu Euroopas, Lääne- Siberi lõunaosas ja Väike-Aasias. Kasvab tavaliselt sega- ja lehtmetsades, eelkõige salumetsas ja puisniitudel. Enamasti alumises puurindes või põõsarindes, harva ülemises puurindes. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda, soostunud muldi ei talu, põuda kannatab aga hästi. Pärn on meie lehtpuudest parima varjutaluvusega samuti on ta täiesti külmakindel. Õitseb juulis õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele ja need on kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, laudadeks
Zhejiangi ja Guizhou provintsis. Europasse toodud umbes 1730. aastal. Ameerikasse viidud 1784. aastal. Põhjapoolseim suurim (kõrgus 13m, ümbermõõt 164 cm, vanus 90 aastat) hõlmikpuu asub Tallinnas Süda tn ja Pärnu mnt nurgal. Kasvutingimused Üldiselt soojalembene, kuid üksikud isendid on osutunud küllaltki külmakindlateks. Nooremas eas on puud külmaõrnad, hilisemas eas külmakindlus kasvab tunduvalt. Eelistab värsket, viljakat, lubjarikast mulda. Valgusnõudlik, küllaltki kiirekasvuline. Välimus Võra korrapäratu, puu laieneb vananedes tunduvalt. Tüvi tavaliselt sirge ja okslik. Kasvab üldiselt 30-40 meetri kõrguseks, kuid jahedamas kliimas saavutab vaid poole sellest kõrgusest Võib elada rohkem kui 1000 aastat. Isaseksemplarid sirgema tüve ja koonusja võraga, emasisenditel hargnenum ning laiem ja ümaram võra. Rohkesti hargnevad oksad kinnituvad tüvele terav- või
said talt mõlemad ühe poja, · jakob-Iisaki teine poeg, vagane mees, kes elas telkides, teda armastas Rebeka, Jaakob petab enesele oma isa õnnistuse elas 147 aastat. · Eesav-Iisaki esimene poeg, osav kütt, väljal uitaja, teda armastas Iisak, leiva ja läätseleene eest müüs Eesav Jaakobile esmasünniõiguse, · Joosep-tema vennad vihkasid teda, ta müüakse egiptusesse, seletas unenägusid, 7 viljakat aastat ja 7 nälja-aastat, ta saab Egiptuse valitsejaks,kõiki hingi kes Jaakobiga Egiptusesse tulid oli kokku 70, elas 110 aastaseks. Aabraham-Iisak-Jaakob-Joosep
Veepealsed taimed (sootaimed) kasvavad madalas veel või alaliselt märjas mullas, enamus taimest ulatub veepinnast kõrgemale Sootaimed Sootaimed kasvavad alaliselt märjas mullas, mõned liigid aga ka üle 1m sügavuses vees Juurestik on sageli väga võimas, paljud liigid on pikkroomava risoomiga ja võivad aias kergesti kontrolli alt väljuda Enamasti vlaguslembelised, namasti vaja viljakat mulda 1. Acorus calamus harilik kalmus 2. Butomus umbellatus harilik luigelill 3. Calla palustris soovõhk 4. Caltha palustris harilik varsakabi 5. Carex elata luhttarn 6. Equisetum fluviatile konnaosi 7. Glyceria maxima suur parthein 8. Hippuris vulgaris harilik kuuskhein 9. Houttuynia cordata soorohi 10. Iris laevigata sile iiris 11. Iris pseudacorus kollane võhumõõk 12. Juncus effusus harilik luga 13. Lobelia cardinalis punane lobeelia 14
ületamiseks oli vaja puri üles tõmmata. Teekonda põhja aga tähistati purjedeta lodja või laevaga. Kui egiptlased Uue riigi ajal jõudsid esmakordselt Eufratini, mis voolas vastupidises suunas, st. põhjast lõunasse, siis nimetasid nad seda "jõeks, mis voolates põhja, voolab lõunasse üles.Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada ehk rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem. Lisaks toimetasid nad saduffide (veetõstukite) abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine Troopilise Aafrika ja Vahemeremaadega. Küllaltki varakult võtsid muinasegiptlased teedena kasutusele kuivanud jõesängid , mis viisid Niilusest Punase
kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Igal aastal muutub planeedil Maa kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Kõrbestumise põhjuseid on mitmeid. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad
enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad ja ojad. Austati lahkunuid ja osadel juhtudel ka kardeti neid. Eesti usundist puudub mütoloogia, kuid on erinevaid rahvalaule, mis räägivad oma loo. Maaharimisega kaasnes ka erinevate jumalate kummardamine ja neile ohverdamine, kellelt loodeti saada kas siis head viljaaastat või tervet ja viljakat karja. Enim tuntud jumalad on Peko ja Uku. Hoolega jälgiti rahvakalendrit, mille tähtpäevi järgitakse tänase päevani (näiteks hingedepäev). Eesti religioon on tugevaid mõjutusi saanud ka naabritelt. Näiteks, on Lõuna-Eesti usund Põhja-Eesti omast veidike erinev. Elu arenguga arenes ka võimalus reisida ning uutelt aladelt toodi tihti kaasa uusi teadmisi, mis omakorda arendas religiooni mitmes mõttes. Kristlik kultuur hakkas levima Eestisse üldise ristiusu levikuga 13
saaki. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on samuti üsna viljakad. Üldiselt on mullad väga viljakad, väljaarvatud piirkondades, kus on väga soe ja sajab vähe. Põllumaade niisutamiseks kasutatakse jõgede vett. Igal pool pole kindlasti võimalik tegeleda põllumajandusega, näiteks kiltmaadel ja mäestikel. Selle põhjuseks on see, et seal piirkondades pole nii viljakat mulda, sademeid on vähem. Hispaanial on suhteliselt piisav rahakapital põllumajanduse arendamiseks. Umbes pool rahvastikust on hõivatud põllumajandusega. Hispaanias süvendab probleeme suur sisseränne Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Ka Euroopast suunduvad inimesed tihtipeale just Hispaaniasse paremat elu otsima. Hispaania põllumajandusliku tootmise vormid on rantšod, istandused, segatalud ja korilus. Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad.
või sellest, mis järgnes. Mõnes mõttes ta oligi parem selle eelnenud Saksa ajast ning järgnenud Vene ajast, kuid seda tähtsustatakse üle. Rootsi aeg algas ning lõppes Eesti jaoks veriselt. 17. sajandi alguses, mil eesti langes Rootsi võimu alla, oli rahvaarv sõjast tingituna kuskil 100 000 ringis, kuid 100 aastat hiljem, Rootsi aja lõpuks, oli see neljakordistunud. Rahvastiku kasvule aitas kaasa see, et kuna palju viljakat maad oli tühi ja kasutamata, toodi inimesi mujalt Eestist juurde, nagu näiteks Saaremaalt. Lisaks rändas mujalt lähipiirkondadest Eestisse inimesi elama. 18. sajandi alguses andis rahvastiku kasvule suure tagasilöögi katk, mille tagajärjel oli 1712. aastal Eestis alles umbes 150 000 – 170 000 inimest. Algselt oli talurahva olukord üsna halb. Sunnimaisus ja pärisorjus kinnitati Põhja-Eestis 1645. aastal ning kasvasid talupoegade teokoormised, mille määras mõisnik ise
köha ravimiseks Suhkrupalm Arenga pinnata Päritolu: Malaisia saarestik Kasvab lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes Põhiliselt kasvatatakse Indias, Indoneesias, Filipiinidel Suhkrupalmi tüvesse kogunenud varutärklis muutub viljumisel suhkruks Suhkrupalmi õisiku kattelehest saab teha sandaale Viinamarjad Päritolu: Vahemeremaad ja KeskAasia Kasvuks on vajalik 1525 ° Cne temperatuuri Vajab viljakat ja kohevat mulda Kasvab sooja parasvöötmelise ja lähistroopilise kliimaga aladel Kasvab põhiliselt Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Türgis, USAs ·Kuivatatud viinamarjad on rosinad ·Viinamarja seemnetest tehakse õli ·Viinamarjadest valmistatakse veini, äädikat, moosi ja mahla Aiandus ehk hortonoomia on taimedekasvatamine aia välimuse kujundamise eesmärgiga (iluaiandus) või köögivilja, puuvilja ja marjade kasvatamine toiduks.
asemel okkad ja kaetud vahakihiga Sügavale ulatuv juurestik, millega saab vee kätte sügavalt. Nimeta Eestis kasvavad okaspuud Kohalikud okaspuud Harilik mänd Harilik kuusk Kadakas Jugapuu Harilik mänd Enamlevinud okaspuu Valgusnõudlik Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes leplik Võra hõre, tüvi laasub hästi Okkad kinnituvad kahekaupa Okkad vahetuvad 2-3 aasta järel Juurestik tugev Harilik kuusk Varjutaluv Vajab viljakat pinnast Võra tihe, püramiidjas Okkad kinnituvad ühekaupa Okkad vahetuvad 5-7 aasta järel Juurestik nõrk, laiub mulla pindmistes kihtides Harilik jugapuu Kahekojaline taim Kasvab põõsana Punased marikäbid Okkad lamedad, ühekaupa Mürgine taim Peamiselt Saare- ja Hiiumaal Jäänuktaim II kategooria kaitsealune liik Harilik kadakas Kahekojaline taim Kasvab põõsana Mustjassinised marikäbid Okkad kolmekaupa kimpudes
JUGAPUU (Taxus baccata) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE Kasvab peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Kasvab kuni 25m pikkuseks, meil jääb põõsaks. Väärt hekitaimed. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus- ta talub -25 kraadi. KASVUTINGIMUSED Vajab viljakat ja niiskemat mulda. Turvast ei salli. Ei sobi kuiv ja liivane pinnas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Talub teiste suurte puude lähedust. LOODUSES Eesti suurim jugapuu- Click to edit Master text styles Saaremaal Tagamõisa Second level poolsaarel. Third level Fourth level
raviks. Veel kasutati neid sõjapidamises keemiarelvana. Maapiirkondades ennustati lumerooside pealt tuleva aasta ilma. Lumerooside juurtest valmistati nuusktubakat ja aevastuspulbrit. Saksa keeles ongi üks lumeroosi rahvapärastest nimedest ,,Schwarze Nieswurz" ehk must aevastusjuur. Kuna lumeroosid õitsevad lund ja jääd trotsides keset talve, on neid peetud lootuse sümboliks. http://www.gardena.com 1.3 KASVUTINGIMUSED Lumeroos tahab viljakat huumusrikast mulda (ka liiv- või savimulda). Muld ei tohi olla liigniiske. Lumeroos kasvab väga hästi suuremate põõsaste varjus või varjulises metsaaias, kuid ka huumusrikkal püsilillepeenral. http://www.bakker.ee Lumeroos vajab kasvuks kohta, kus ta on suurema osa päevast varjus, kuid paar tundi päevas peab ta saama ka päikese valgust. http://www.multiflora.ee 5 1.4 HOOLDAMINE
Mendelejevi oli 1869. aastal üks Vene Keemiaseltsi asutajatest. Ta töötas teoorias ja praktikas majanduslike kaubandusmeetmete ja põllumajandusega. Mendelejev kirjutas 1868 1870 kahes osas raamatu ,,Keemia põhimõtted". Peale kõige selle on Mendelejev teinud teisi olulisi panuseid keemia edendamiseks. Vene keemik ja teaduste ajaloolane Lev Chugaev on iseloomustanud teda kui ,,geniaalset keemikut, esmaklassilist füüsikut, viljakat uurijat hüdrodünaamika, meteoroloogia, geoloogia ja keemiatehnoloogia valdkondades , keemiatööstuse põhjalikku eksperti ja suurt mõtlejat majanduse alal".
neli aastat, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, millest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat. Levik, kasuvkoht Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Eelistab viljakat lubjarikast hea õhu- ja niiskusreziimiga pinnast. Levinud Ida-Euroopas, Skandinaavias, Kaukaasias ja Lääne-Siberis. Eestis sage. Mõju loodusele Nad vähendavad meie kodumaise looduse mitmekesisust, varjutades juba varakevadel oma suurte lehtedega pärismaised rohttaimed ning tõrjudes need kooslusest välja. Ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Mõju inimese tervisele Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud inimese tervisele
Mis on kõrbestumine? · Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. ...
Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates sarikõisikutes, mis on tavaliselt omakorda koondunud püramiidjaks pööriseks. Õiekate on kaheli; kroonlehti on viis. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega: ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. Kasvatamine. Luuderohi vajab kasvuks värsket viljakat niisket mulda. Kuigi luuderohi on külmahell, talub ta vähesel määral varju. Kasvatamisel tuleks arvestada, et looduses kasvab luuderohi niisketes soistes segametsades, salu- ja lodumetsades. Luuderohi tuleks ümber istutada iga paari aasta järel. Sobiv on lehekompostmulla ja liiva segu. Paljundamiseks tuleks juulis-augustis võtta poolpuitunud varrepistikud ja panna need kohe mulda. Et saada ilusat lopsakat taime, tuleks 8-9 cm läbimõõduga potti istutada 3-5 pistikut.
Alltüüp olulised erinevused tekketingimustes või mullatekkeprotsessides. Liik alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. Erim lõimise järgi eristatakse kõigi tüüpide piires. Mõnel tüübil on vähe erimeid, mõnel aga väga palju (gleimullad). Metsapuude nõuded mullale Mänd talub ekstreemseid kasvutingimusi, kus teised ei suuda kasvada (paepealsest kuni rabani) Kuusk viljakat mulda, ei talu seisvat vett, kuivendatud kõdusoos Ebatsuuga sarnaseid tingimusi kuusega Lehis parasniisket, neutraalset, kerget, viljakat mulda Kask viljakat mulda, ei talu märga mulda Tamm väga viljakat parasniisket kuni niisket mulda Saar neutraalset, viljakat, niisket mulda Sanglepp neutraalset, liikuva põhjaveega mulda, talub kevadist üleujutust, kasvab ka madalsoos, parandab mulda ja väetab mulda, mügarbakterid (aitavad mulla viljakust parandada)
Ladina keelne Ühe- või Igi- või Sugukond Perekond Liik Areaal (Päritolu) Areaal Eestis Võrse nimetus kahekojaline suvehaljas Taiga, Põhja-ja KUUSK Helepruun, Männilised Harilik kuusk abies Kesk-Euroopa 1 igi (Picea) karvane kuni Kaug-Ida Kanada Põhja-Ameerika ...
Erosioon Selgitus, hetkeolukord erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne Igal aastal kantakse erosiooni tagajärjel umbes 25 miljonitt tonni mulda. Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. Põhjused seda tingivad mitmed abiootilised tegurid: paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosiooni korral liigutab tuul mulda edasi, seal kus on ilma taimkatteta alad ning kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. Tagajärjed erosiooni tõttu hävib igal aastal üle 25 miljoni tonni mulda. Vee-erosiooni puhul kaob mulla viljakus...
Majandus . Kuidas tõsta tööviljakust ? Tööviljakus näitab suhet toodangu ja töökulu vahel.See sõltub nii töö organiseerimisest kui ka tehnoloogilisest tasemest. Kui ettevõtja leiab, et tal on odavam pidada ühe masina soetamise asemel kümmet töölist miinimumpalga eest, siis pole mõtet madalas tööviljakuses süüdistada kedagi peale iseenda. Üks viis kuidas tööviljakust tõsta on töötajate motiveerimine . Alluvaid saab innustada rohkem tööd tegema andes neile eesmärgi mille nimel püüelda . Palgatõus või teatud ajavahemiku järel boonuse andmine on kõige tõhusam viis töö kiiremaks arenguks. Teine hea viis on töötingimuste parandamine ning kõrgtehnoloogia kasutamine. Kui töötajatel on paremad vahendid ja tingimused on töö tegemine lihtsam ning on võimalik rohkem tööd teha väiksema ajakuluga . Eestis on inimesed nõus tegema ka tööd väikse palga eest kuna paljud tööd nõuavad ka ...
Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed...
vaatamata kõrbes paiknemisele, väljast tulevale ohule ning sisepoliitika tõusudele ja mõõnadele, ning mille eeskujul on tänapäeval kõik riigid vähesemal või rohkemal määral rajatud. Kas see kaunis ja iidne tsivilisatsioon aga oleks saanud eksisteerida üldse, kui poleks saatuse õnnelikul kombel Kirde-Aafrikat läbinud praeguseni maailma pikim jõgi Niilus? Niiluse jõgi oli elutähtis kogu Egiptusele ellujäämiseks, sest see pakkus peaaegu lõpmatult suurel hulgal joogivett ja viljakat mulda põlluharimiseks. Inimesed õppisid Niiluse üleujutusi ära kasutama ja kanaleid rajama, tänu millele neil oli väga arenenud põlluharimine. Niiluse viljakal mullal oli võimalik kasvatada nisut, otra, ube, läätseid, herneid, porrulauke ja sibulaid, samuti puuvilju nagu datleid, viigimarju, greipe ja meloneid. Kuna põlluharimiseta ei saa tsivilisatsiooni eksisteerida, siis järelikult Niiluseta oleks Egiptus olnud tühipaljas kõrb peaaegu ühegi inimeluta. Kuigi mõned
sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg, mida kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka ravimina. Legendi järgi tõi suhkruroo esimesena Kreekasse Aleksander Suur, tulles sõjaretkelt Indiast. Kolumbus viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas Nõuab: · palju vett, sademete hulk ei tohi olla alla 1500-2500 mm/a · soojust, nõutav temperatuur on 25-30° · viljakat pinnast või rohket väetamist Pinnase soolsus pole suhkruroo kasvuks väga tähtis Kasvab peamiselt Hiinas, Indias ja Lõuna-Ameerikas Saab kasvada ka Euroopas, kuid ainult lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis Peamised suhkruroogu tootvad riigid Peamised suhkruroo eksportijad ongi India, Brasiilia, Kuuba, Hiina. Brasiilias ja Indias on kümne aasta jooksul suhkrurooistandused laienenud aga kahjuks vihmametsade arvel.
kokku. Eesti riik on kultuuriga kaitstud. Meie kultuur on lihtsalt nii südamelähedane, lihtne ja loogiline, et sellest on võimatu mööda vaadata. Taske tööga on meie praegune elu tulnud ning seda ei lasta nii lihtsalt käest. Olgu see siis põllutööga, kolhoosis rügatud või siis laua taga tehtud tööga teenitud aga keegi meilt seda ära ei võta. Eestlaste kombed on kujunenud vastavalt rasketele elutingimustele. Meil ei ole eriliselt viljakat mulda või väga ilusat ilma, et vili ja toit tuleksid lauale kui iseenesest. On veedetud pikad päevad põllul ning valatud higi, verd ja pisaraid. Ning Eesti rahvas ei unusta seda. Tavad kestavad edasi ka tänapäeva. Jaanipäeva tähistatakse endiselt ilmatuma suure lõkkega, Laulupidu toob kokku erakordselt palju eestlasi ning Kadri- ja Mardipäeval käiakse külast-külla viljaõnne toomas. Ja eestlased korraldavad juba uusi kultuurisündmusi, mis on terves maailmas tunnustatud
kaduma. Leivapätsile vajutati enne küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda kurja silma eest. Leiva otste söömine pidi andma tüdrukutele ilusad rinnad. Sooja leiba pidi murdma, mitte noaga lõikama. Tervet leivapätsi ei lõigatud õhtul lahti, sest õhtune leib pidi kahanema, hommikune aga kasvama. Kohati hoiti esimesest või viimasest lõigatud viljavihust küpsetatud leib alles jõulu ja näärini ning sellest loodeti maagilist abi, et kindlustada head ja viljakat aastat. Linna süda oli turuplats. Turplatsi kõrval oli suur rist see hoiatas,et: Jumal vaatab meid, et me ei rikuks tururahu. Veel oli seal häbipost neile, kes olid seadust rikkunud. Aga ma nägin ka kuidas inimene hukati ma ei tea mille pärast, aga mu vanaisa ütles, et ta oli teinud ränkasi kuritöösi. Turuplatsil peeti ka pidu kus me kõik kolmekesi käisime mina vanaisa ning vanaema. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Rüütite kahevõitlus ehk
Hakati Lääne-Eestis ja Saaremaal püstitama alates 12.-13. sajandil. · Linnus-asula; avaasula paiknes linnuse vahetus naabruses. Suur osa elanikest elas siiski tavalistes avaasulates. Need koosnesid mitmest talust ning siinkohal võime rääkida külade tekkimisest. Külad said alguse keskmisel rauaajal ( u 450 800) Külade kujunemisel muutus põllusüsteem. Tekkisid ribapõllud põld jaotati pikkadeks ribadeks ja iga talu sai ühe palju viljakat ja mitte nii väga viljakat maad. 4. Iseloomusta Eesti haldusjaotust muinasaja lõpul. Tekkisid erinevad külatüübid: sumbkülad (Lääne,- Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal; talud paiknesid keset põlde tihedalt koos), ridakülad (Ida-Eesti voortel; talud olid ridamisi), hajakülad (Lõuna-Eestis; talud paiknesid üksteisest kaugel). Teatud piirkonna külad aga moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. Oli 45 kihelkonda.
Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid
Riigi majanduse analüüs Norra Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mäg...
märkab oma imestuseks, et põõsasmaran ei olegi veel õitsemist lõpetanud. Üpris kiiresti valmivad pisikesed piklikud seemnised. Nagu karvasele taimele omane, on needki pikkade heledate karvadega. Need on tegelikult lendkarvad, mis aitavad seemnistel tuule abil emapõõsast kaugemale jõuda. Kuudepikkuse õitsemise tõttu soovitatakse teda haljastuses kasutada. Ta sobib kasvama nii üksikult kui rühmana, aga ka puusakõrguse hekina. Kasvatamisel peab teadma seda, et ta vajab üsna viljakat huumuserikast mulda. Samuti ei talu ta liigniiskust, niidutaimena võib aga kasvada üpris kuivas. Paha ei tee seegi teadmine, et oma Eesti kodukohas kasvab ta lubjarikkal mullal. Tema üldine levik on aga maailmas laiali pillatud väikeste tükikestena. Sageli ei ole taimede välimus eri kohtades üldse mitte sarnane, kuid siiski kuuluvad nad ühte liiki. Põõsasmaran kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas, kuid katkendlikult. Ühe sellise väikese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
