Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kordamine füsioloogia eksamiks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskmine valgusisaldus on 10-20 gl vereplasmast madalam Lümf koosneb interstitsiaalsest vedelikust Mineraalainete sisaldus on enam - vähem sama kui vereplasmaski 2 ?
Vasakule Paremale
Kordamine füsioloogia eksamiks #1 Kordamine füsioloogia eksamiks #2 Kordamine füsioloogia eksamiks #3 Kordamine füsioloogia eksamiks #4 Kordamine füsioloogia eksamiks #5 Kordamine füsioloogia eksamiks #6 Kordamine füsioloogia eksamiks #7 Kordamine füsioloogia eksamiks #8 Kordamine füsioloogia eksamiks #9 Kordamine füsioloogia eksamiks #10 Kordamine füsioloogia eksamiks #11 Kordamine füsioloogia eksamiks #12 Kordamine füsioloogia eksamiks #13 Kordamine füsioloogia eksamiks #14 Kordamine füsioloogia eksamiks #15 Kordamine füsioloogia eksamiks #16 Kordamine füsioloogia eksamiks #17 Kordamine füsioloogia eksamiks #18 Kordamine füsioloogia eksamiks #19 Kordamine füsioloogia eksamiks #20 Kordamine füsioloogia eksamiks #21 Kordamine füsioloogia eksamiks #22 Kordamine füsioloogia eksamiks #23 Kordamine füsioloogia eksamiks #24 Kordamine füsioloogia eksamiks #25 Kordamine füsioloogia eksamiks #26 Kordamine füsioloogia eksamiks #27 Kordamine füsioloogia eksamiks #28 Kordamine füsioloogia eksamiks #29 Kordamine füsioloogia eksamiks #30 Kordamine füsioloogia eksamiks #31 Kordamine füsioloogia eksamiks #32 Kordamine füsioloogia eksamiks #33 Kordamine füsioloogia eksamiks #34 Kordamine füsioloogia eksamiks #35 Kordamine füsioloogia eksamiks #36 Kordamine füsioloogia eksamiks #37 Kordamine füsioloogia eksamiks #38 Kordamine füsioloogia eksamiks #39 Kordamine füsioloogia eksamiks #40 Kordamine füsioloogia eksamiks #41 Kordamine füsioloogia eksamiks #42 Kordamine füsioloogia eksamiks #43 Kordamine füsioloogia eksamiks #44 Kordamine füsioloogia eksamiks #45 Kordamine füsioloogia eksamiks #46 Kordamine füsioloogia eksamiks #47 Kordamine füsioloogia eksamiks #48 Kordamine füsioloogia eksamiks #49
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KReintamm Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
36
doc

Füsioloogia eksami küsimused

Koagulatsioonifaasis tekib fibrinogeenist trombiini toimel fibriin, mis moodustab võrgustiku, kuhu takerduvad verekehakesed. Tekib punane tromb, mis suleb verevoolu. Trombiin aktiveerib fibriini stabiliseeriva XIII faktori, mis muudab lahustuva fibriini monomeeri lahustumatuks fibriini polümeeriks. Fibrinofüüsifaasis-plasmiin lõhustab veresoonde jääva ja verevoolu takistava fibriini. Plasmiin on proteaas,mis tekib vereplasma inaktiivsest plasminogeenist.Plasminogeeni aktiveerib plasma kallikreiin ning aktiveeritud XII faktor. Plasminogeeni võib aktiivseks muuta ka neerudest uriini üleminev urokinaas, väljaspoolt organismi Beeta-hemolüütiline stretokokk. Mõne hüübimisfaktori puudumisel tekib hemofiilia. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid. Soolad( naatriumtsistraat), hepariin, hirudiin, dikumariin. 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia.

Füsioloogia
thumbnail
12
doc

Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused

Ainete liikumine vedelikuruumides e tsirkulatsioon: Vedelikuruumide sees difusioon, Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik ­ rakud: osmoos. Vereplasma ­ interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon. 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: Vedel sidekude, kogus 7% kehakaalust, ~5 l. Veri on keerukas paljudest komponentidest koosnev vedelik: ~55% mahust vereplasma ja ~45% vererakud. Veri on oma komponentide ajutine kooseksisteerimise koht. Plasma komponentidel ja vererakkudel on erinevad verre jõudmise ja lahkumise teed ja mehhanismid. Samas on vere koostis suhteliselt stabiilne. Vere koostis: Vereplasma: vesi; valgud; aminohapped, rasvhapped, glükoos; ioonid (Na+, K+, Ca 2+, Cl-, H+, HCO3-); gaasid (O2, CO2), vererakud: erütrotsüüdid; leukotsüüdid; vereliistakud. Vere funktsioonid: 1.Transport 2.Miljöö. 3.Kaitse: 3.1. Kaitse verekaotuse vastu ­ hemostaas, vere hüübimine 3.2. Kaitse kehavõõra bioloogilise materjali

Inimese füsioloogia
thumbnail
27
doc

Füsioloogia eksami vastused

vahendusel. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.Antidiureetiline hormoon,tekib hüpotalamuses,selle teke oleneb vaheajus olevatest koevedelike osmootse rõhu tundlikest osmosensorite aktiivsusest. Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee tagasiimendumist/mittelahkumist, vähendab diureesi. Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealisekoorest. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja

Füsioloogia
thumbnail
30
doc

Füsioloogia eksami vastused

mitmete hormoonide vahendusel. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.Antidiureetiline hormoon,tekib hüpotalamuses,selle teke oleneb vaheajus olevatest koevedelike osmootse rõhu tundlikest osmosensorite aktiivsusest. Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee tagasiimendumist/mittelahkumist, vähendab diureesi. Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealisekoorest. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja

Eripedagoogika
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia
thumbnail
27
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

vees suspendeeritud ainetest. Selle koostises olevad ained: · plasmavalgud albumiinid ­ väiksema molekulmassiga, annavad plasmale viskoossuse, tagavad onkootset rõhku, pH puhvrid, seovad transpordiks rasvhappeid, bilirubiini ja mõningaid hormoone globuliinid ­ suure molekulmassiga, siia kuuluvad komplementvalgud ja antikehad fibrinogeen ­ vere hüübimisel vabaneb fibriin · ioonid ­ K, Na, Ca, Mg, Fe, Cl jne. Ioonid tagavad plasma osmootse rõhu ja pH · toitained ­ aminohapped, rasvhapped, kolesterool, glükoos jne. Need on keha rakkudele energiaallikad · vitamiinid ­ hädavajalikud paljudes protsessides · jääkained ­ uurea, kusihape, kreatiniin jt valkude laguproduktid · gaasid ­ 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult · regulaatorained ­ hormoonid reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes

Füsioloogia
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastuse d

Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossus moodustab 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80g/l). Täisvere viskoossuson 4-6, selle annavad lisaks valkudele vormelemendid, esmajoones punalibled.Vere viskoossus sõltub hematokritist ja plasma valgusisaldusest.Vere viskoossuse kasv koormab südant ja suurendab vererõhku ·Osmootne rõhk : ·oleneb aineosakeste arvust lahuses.·määratakse külmumistäpi languse järgi; (Vere puhul 0,56-0,58ºC, mis vastab 7,5-8 atmosfäärile või 5500 mmHg.Samasugune osmootnerõhk on 0,9% NaCllahusel ).·60% vere osmootsestrõhust on põhjustatud NaClpoolt, mis moodustab Na-ja Cl-ioone.·Osmootsetrõhku reguleeritakse neerude töö ja organismi sisese vedelike ümberpaiknemise kaudu

Füsioloogia
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

· Loomadel kasutatakse veregruppide määramist kõige enam nende põlvnemise selgitamiseks. 13. Lümfi teke, koostis; lümfiringe. Lümf moodustab verekapillaaristikust väljanõrgunud vereplasma koostisosadest ja nendega segunenud ainevahetusproduktidest. Nagu verigi, asetseb ta kinnistes kanalites(lümfisoontes ja sidekoes umbselt algavates lümfikapillaarides) ning koosneb plasmast ja selles asetsevatest vähestest lümfirakkudest. Lümfi plasma sarnaneb keemiliselt vereplasmaga, välja arvatud valkained, mida on lümfis kaks korda vähem kui veres. Rakkudest esinevad lümfis peamiselt lümfotsüüdid ja väiksemal määral monotsüüdid. Üldiselt on lümfi keemiline koostis ja ta rakkude hulk kõikuv ( 1mm3-s umbes 8000 rakku). Rakulised elemendid segunevad plasmaga peamiselt lümfisõlmedes. 14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide. Ainete transport :

Füsioloogia



Lisainfo

Põhilised teemad koos vastustega inimese füsioloogia eksamile. Viimased neli teemat vajavad pisut rohkem infot/täpsustamist, muidu väga korralik ja asjalik konspekt.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun