sisekõrva vedelikule. Kuulmeluukeste, nendevaheliste liigeste ja neile kinnituvate lihaste süsteem võimendab võnkumisi ca 50 korda! Kuulmetõri (tuba auditiva) on limasketaga vooderdatud toruke, mille kaudu välisõhk pääseb neelu ninaosast trummiõõnde (vajalik õhurõhu tasakaalustamiseks sees- ja väljaspool trummikilet). 3. Sisekõrv: (ka labürint) Asub oimuluu sees; luu sees on õõnte süsteem – luuline labürint, selle sees kilelabürint; täidetud vedelikega (endolümf ja perilümf), retseptorrakkude, väikeste ganglionide ja närvikiududega. Suured osad eest taha: tigu, esik ja poolringkanalid. Tigu (cochlea): Väliselt spiraalne luukanal, selle sees kileline teojuha (nn. Cort`i organ), milles paiknevad kuulmisretseptorid – karvarakud. Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi. Teost väljuvatest närvikiududest tekib teonärv, mis on VIII peaajunärvi (esiku- teonärvi!) kuulmisosa.
sisekõrvas. (2) „Akustiline refleks“: trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks: * Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon à ovaalaken à teo perilümf vibratsioon à scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ à kuulmisnärv à aju (helilaine: ovaalaken à scala vestibuli à scala tympani à ümaraken, mis summutab helilaine) Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine à karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes à * Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast
Sealt edasi tulevad keskkõrva kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, mis on omavahel liigestega ühendatud. Keskkõrvast lähtub kuulmetõri, mis ühendab teda neeluga (õhurõhu tasakaalustamiseks kahel pool trummikilet). Sisekõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Ta paikneb oimuluus. Koosneb luulabürindist ja selle sees asuvast kilelabürindist. Ühendus nende vahel puudub. Kahe labürindi vahele jääb vedelik, mida nim. perilümfiks. Kilelabürindi sees on endolümf. Luulabürint koosneb esikust, lookkanalitest (2) ja teost. Esikus asub ümarsopis, mis on ühendatud teoga ja ovaalsopis, millest algavad poolringkanalid. Esikus on kaks akent - esikuaken, mis on suletud jalusega ja teoaken, mis on suletud teisese trummikilega. Tigu on luuline kanal, mille sisekülge mööda kulgeb luuline spiraalleste, mis vaba otsaga jagab teo sisemuse ülemiseks esikuastrikuks ja alumiseks trummiastrikuks. Luulise osa sees on
Kui jalus on annud võnkuma sisekõrva membraani, siis signaal liigub edasi teosse ja teos paikneb baislaarmemraan ning hakkab vibreerima. Selle membraani peal on Cort-i elund – kompleks. Sellel paiknevad karvarakud, mis hakkavad rõhusignaalile võnkuma, panevad vedeliku võnkuma. Endolümf mõjutab karvarakke ja see liikumine on see signaal, mis transduktsiooni käigus muudetakse närvisignaaliks ning kantakse edasi ajju. Kuidas toimub 1. kohateooria – esimene teooria, mis ÕO3 sisekõrvas erineva helide eristamiseks välja pakuti. Helide L3 kõrgusega helide kõrguste eristamise aluseks on
endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võtavad osa: · Kõrvalest · Väliskuulmekäik · Kuulmekile · Kuulmeluude ahelik · Peri- ja endolümf · Basilaar- ja Reissneri membraan Marina, Kristina, Maria 7 Kõrva füsioloogia Kõrva füsioloogia · VÄLISKÕRV on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heliained välis- ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma Marina, Kristina, Maria 9 Kõrva füsioloogia · KESKKÕRV: · Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste- vasara, alasi ja jaluse-
millel omakorda paiknevad karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik perilümf, mis avaldab mõju endolümfile, mis on samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse ajju. 12. Kuidas toimub sisekõrvas Sisekõrvas asub organ, mille nimi on tigu. erineva kõrgusega helide signaali Selles organis asuvad ripsrakud tunnetavad eristamine? erineva sagedusega võnkeid ning muundavad
tundub lindilt kuulatuna iseenda hääl harjumatu ja võõras. Tavaelus kuuleb inimene oma häält niinimetatud luukuulmise kaudu. 3.5 Labürindid Põhiline osa sisekõrvast poolringkanalid, esik ja tigu asuvad koljus niinimetatud luulabürindis. Suuremat osa luulabürindis täidab vedelik perilümf, mis keemiliselt koostiselt sarnaneb pea- ja seljaaju ümbritseva ajuvedelikuga. Luulabürindist seespool on membraanidega eraldunud kilelabürint, milles sisaldub endolümf (seda ümbritseb perilümf). Poolringkanalites paiknevad neist peenemad poolringjuhad ja nende ampullitaolistes laiendites on kuplikujuliselt sültja massiga kattunud poolkuujates harjades ärritusi vastuvõttev epiteel. 3.6 Ampullid Poolringjuha lõpus kumerduvad ampullid sisaldavad mikroskoopiliste karvakestega harjasid, mida katab sültjas kuppel (cupula). Kui inimene end liigutab, tekib endolümfi ja karvakeste liikumine edastab närvikiududelt esikunärvi kaudu signaalid peaajju.
Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund, millel omakorda paiknevad karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik perilümf. See avaldab mõju endolümfile, mis on samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse ajju. 12.Kuidas toimub Sisekõrvas paikneb tigu võtab erineva kõrgusega sisekõrvas erineva helisid vastu erineva piirkonnaga, nt madalad helid kõrgusega helide signaali teo tipus oleva piirkonnaga ja kõrged helid võtab eristamine
keskkõrv? Kuulmetõri kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde ja aitab tasakaalustada õhurõhku kahel pool 77. mis ülesanne on keskkõrval? trummikilet 78. millistest osadest koosneb Luulabürint (sisekõrva esik, poolringkanalid, tigu), kilelabürint (ovaalkotike, ümarkotike, sisekõrv? poolringjuhad, teojuha), nende vahel perilümf (endolümf asub kilelabürindis) 79. mis ülesanne on sisekõrval? Aitab tasakaalu säilitada tasakaalu 80. kus paiknevad Sisekõrvas kuulmisretseptorid? Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva 3 kulmeluukest - vasar,
on tasakaalumeelel oluline roll ja milles see seisneb? Keha orientatsiooni ruumis tunnetatakse vestibulaar-elundi abil, mis paikneb oimuluu püramiidi osas(tinglikult öeldes- kummaski sisekõrvas sealt lähtuvad kõrvuti nii vestibulaarnärv kui kuulmisnärv) Keha orientatsiooni ruumis tunnetatakse vestibulaar-elundi abil, mis paikneb oimuluu püramiidi osas (tinglikult öeldes- kummaski sisekõrvas sealt lähtuvad kõrvuti nii vestibulaarnärv kui kuulmisnärv) Poolringkanaleid täidab endolümf, eri suundades toimuval pöördliikumisel tekib kanalites erineva tugevusega endolümfi liikumine (see ongi ärritajaks), millele reag. sensorrakud (karvrakud). Kokkuvõttes vastutab à süsteem tasakaalu sälilitamise eest ja kompenseerib pea liikumisest tulenevaid näilisi asukohamuutusi (silmamuna asendi muutusi) /vestibulaarrefleksid/. 10. Sensoorset homonuukulust vaadates on selgelt näha, et mõned keha piirkonnad on
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini kehake (surve),
KARVRAKKUDEST. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ja miks? ● Kuulmetõrve kõhrelise ja luulise osa ning neelmise- ja trummiavause kaudu. ● Et tasakaalustada õhurõhku trummikilele trummiõõne ja välisrõhu poolt. Selgitage mõistet TASAKAALUELUND ehk vestibulaaraparaat (kus asub, millest koosneb) ● Sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. Selle sees olev vedelik, endolümf, liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Tasakaaluelundi tunderakud on tundlikud keha lineaarsele liikumisele. F: Vestibulaaraparaadis tekkinud erutus juhitakse väike- ja suurajusse, sealt elunditesse, et säilitada kere tasakaal (kere, jäsemete, kaela ja silma lihaste kaudu). ● Sisekõrva kilelabürindis on piirkonnad, kus paiknevad tasakaaluelundi retseptoorsed rakud - need piirkonnad on AMPULLIHARJAD, endolümfikotikestes peaaju
suureneb seetõttu ~17 korda. * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) (2) ,,Akustiline refleks": trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju Sissejuhatus psühholoogiasse 20 Sisekõrv tigu Jaluse vibratsioon ovaalaken teos oleva vedeliku, perilümfi vibratsioon scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ Corti organ kuulmisnärv aju ( helilaine kandub ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos) Sissejuhatus psühholoogiasse 21 Corti organ: auditoorne retseptorsüsteem * Basilaarmembraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali
(2)„Akustiline refleks“: trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju. Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks: *Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. *Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon ovaalaken teo perilümfi vibratsioon scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ kuulmisnärv aju (helilaine: ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraken, mis summutab helilaine) Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel * Kuulmise juhteteed
Keskkõrv: trummikile, kuulmisluukesed(haamer, alasi, jalus), esikuaken(e ovaalaken, membraan), kuulmistõri(ühenduses ninaõõnega). Sisekõrv: tigu(+esik ja labürint). Keskkõrv muudab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. Kuulisluukesed toimivad 11 suhtes nagu kangide süsteem. Trummikile ja jaluselihased pingutavad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju. Teos olev vedelik on perilümf. Scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ-corti organ. Kuulmisnärv läheb ajju.(helilaine kandub ovaalaknasse-scala vesibuli-scala tympani-ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos) Basilaarmembraani võnkumine- karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes- harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali Basilaarmembraani 1 ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja 2. ots (jäik) kõrgel sagedusel Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised. Kuulmise juhteteed:info seesmistest
korral ja vähendavad heli mõju 50 Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks: * Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) 51 Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon ovaalaken teo perilümfi vibratsioon scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ kuulmisnärv aju (helilaine: ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraken, mis summutab helilaine) 52 Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ 53 Corti organ: * Basilaar- membraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes
45 kraadise nurga all tahapoole painutatud. Tagumine paikneb sagitaaltasapinnas ja on selle suhtes 45 kraadi külgsuunas kallutatud. Ülemisel ja tagumisel poolringkanalil on üks ühine säär. Külgmine poolringkanal on horisontaalrasapinna suhtes 30 kraadi taha ja allapoole painutatud. Poolringkanalid algavad seega esikust 3 suudmega, suubuvad sinna ülemise ja tagumise poolringkanali ühe ühise sääre tõttu 2 suudmega. Poolringkanaleid täidab endolümf. Kuna kanalid on kolmes tasandis, tekib nendes eri suundades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine, millele reageerivad sensorirakud. Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullaarsäär on nime saanud laienenud osa – ampulli – järgi, kus asuvad sensorirakkude kogumikud – ampulliharjad. Senosoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellepärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakeste hulgas eristatakse umbes 60-80
millel omakorda paiknevad karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik perilümf, mis avaldab mõju endolümfile, mis on samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse ajju. 12. Kuidas toimub sisekõrvas Sisekõrvas asub organ, mille nimi on tigu. erineva kõrgusega helide signaali Selles organis asuvad ripsrakud tunnetavad eristamine? erineva sagedusega võnkeid ning muundavad
ümber oma luulise koonusja telje. Teljest lähtub kogu tema ulatuses luuline spiraalleste, mis ulatub tigukanalisse korrates keerdusid. Luuline spiraalleste ja sellele kinnituv teisene spiraalleste jagavad spiraalkanali perilümfaatilise ruumi kaheks osaks - ülemine on esikuastrik ja alumine trummiastrik. * Kilelabürint asub luulabürindi sees ja on üldjoontes sama kujuga. Kilelabürindil on sidekoeline toes, seestpoolt katab teda endoteel. Temas sisaldub vedelik - endolümf. Kilelabürint jaguneb ovaalkotikeseks, ümarkotikeseks, lookjuhadeks ja teojuhaks. Kõik nimetatud ruumid on omavahel ühenduses ja täidetud endolümfiga. Ovaalkotike ja ümarkotike asetsevad esiku vastavates sopistes ja on omavahel ühenduses. Sellest ühendusjuhast algab peenike endolümfijuha, mis väljub esikukanalikese kaudu püramiidist selle tagumisele pinnale ja lõpeb peaaju kõvakesta all väikese kotikesega
Kolm poolringikanalit on ülemine, tagumine ja külgmine. Ülemine, mille kumerus on suunatud püramiidi pinna poole, asub frontaaltasapinnas, on selle suhtes aga 45 kraadise nurga all tahapoole painutatud. Tagumine paikneb sagitaaltasapinnas ja on selle suhtes 45 kraadi külgsuunas painutatud. Ülemisel ja tagumisel poolringkanalil on ühine säär. Külgmine prk-l on hotisontaaltasapinna suhtes 30 kraadi taha ja allapoole painutatud. Poolringkanaleid täidab endolümf, mille liikuminsele reageerivad sensorrakud. Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullis asuvad sensorrakkude kogumikud- ampulliharjad. Sensoriraku pealispinnal paiknevadpeened karvakesed- karvarakud. Nende seast eristatakse 60-80 astmeliselt pikenevat stereotsiiti ja üht, teistest pikemat kinotsiiti. Ampullihari ulatub kanali õõnde umbes kolmandiku ulatuses, tunderakkude
Tagumine paikneb sagitaaltasapinnas ja on selle suhtes 45 kraadi külgsuunas kallutatud. Ülemisel ja tagumisel poolringkanalil on ühine säär. Külgmine poolringkanal on horisontaaltasapinna suhtes 30 kraadi taha ja allapoole painutatud. Poolringkanalid algavad seega esikust 3e suudmega, suubuvad sinna plemise ja tagumise poolringkanali ühe ühise sääre tõttu 2e suudmega. Poolringkanaleid täidab endolümf. Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullaarsäär on nime saanud laienenud osa- ampulli- järgi, kus asuvad sensorirakkude kogumikud- ampulliharjad. Sensoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellep nim neid karvarakkudeks. Karvakeste hulgas eristatakse u 60...80 astmeliselt pikenevat stereotsiili ja üht, teistest pikemat kinotsiili. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub
BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani...
frontaaltasapinnas, on selle suhtes aga 45 kraadise nurga all tahapoole painutatud. Tagumine paikneb sagitaaltasapinnas ja on selle suhtes 45 kraadi külgsuunas kallutatud. Ülemisel ja tagumisel poolringmanalil on üks ühine säär. Külgmine poolringkanal on horisontaaltasapinna suhtes 30 kraadi taha ja allapoole painutatud. Poolringkanalid algavad seega esikust 3 suudemga, suubuvad sinna ülemise ja tagumise poolringkanali ühe ühise sääre tõttu 2 suudmega. Poolringkabaleid täidab endolümf. Kuna kanalid on kolmes eri tasandis, tekib nendes eri suundades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine, millele reageerivad sensorirakud. Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullaarsäär on nime saanud oma laienenud osa ampulli järgi, kus asuvad sensorirakkude kogumikud ampulliharjad. Sensoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellepärast nim neid karvarakkudeks.
Poolringkanalite retseptoreid katvas sültjas massis kristalle ei ole. Retseptoorsed rakud on varustatud peente karvakeste e. ripsmetega, mis sültja massi liikumisel painduvad. Ripsmete suunamuutused liikumisel muudavad retseptoritelt kesknärvisüsteemi minevaid impulsse. Poolringkanalid paiknevad üksteise suhtes nurga all ja fikseerivad liikumiskiiruse muutusi e. kiirendust, mis on seotud pea ja keha pööramisega. See on võimalik, kuna endolümf on suure inertsiga ja hakkab liikuma hiljem ja lõpetab liikumise hiljem, kui pea ja poolringkanalid. Tulemuseks on ripsmete paindumine ja närviimpulsside sagenemine. Kanalite paiknemine nurga all võimaldab fikseerida pea liikumise kolmes suunas, ette-taha, paremale- vasakule ja keha telje ümber. Mõik ja kotike sisaldavad samuti endolümfi ja lubjakristallide liikumine ning nende poolt ripsmete painutamise tulemusena saadetakse välja impulsid keha asendi muutuste kohta. Signaalid lähevad
koosseisus viib signaaliteonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. TASAKAALUMEEL · Tasakaalumeel annab informatsiooni inimese pea ja kehaasendi ning liikumise kohta ruumis. · Tasakaalumeele -e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidiosas, moodustavad esik(vestibulum) ja kolm poolring kanalit. · Luupool ringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nende vaheline ruum on täidetud perilümfiga. ·Kilepoolringkanaleid täidab endolümf. ·Kolm poolringkanalit on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. TÄHNIELUND · Tähnielundi sensorirakud paiknevad esiku e vestiibuli ovaalkotikesese mõikas (utriculus) ja ümarkotikeses (sacculus) tähnidel(maculae). Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Sensori rakkude sellise paigutuse tõttu on võimalik reageerida nii vertikaal-kui horisontaal suunalisel joonkiirendusele.
Poolringkanalite retseptoreid katvas sültjas massis kristalle ei ole. Retseptoorsed rakud on varustatud peente karvakeste e. ripsmetega, mis sültja massi liikumisel painduvad. Ripsmete suunamuutused liikumisel muudavad retseptoritelt kesknärvisüsteemi minevaid impulsse. Poolringkanalid paiknevad üksteise suhtes nurga all ja fikseerivad liikumiskiiruse muutusi e. kiirendust, mis on seotud pea ja keha pööramisega. See on võimalik, kuna endolümf on suure inertsiga ja hakkab liikuma hiljem ja lõpetab liikumise hiljem, kui pea ja poolringkanalid. Tulemuseks on ripsmete paindumine ja närviimpulsside sagenemine. Kanalite paiknemine nurga all võimaldab fikseerida pea liikumise kolmes suunas, ette-taha, paremale-vasakule ja keha telje ümber. Mõik ja kotike sisaldavad samuti endolümfi ja lubjakristallide liikumine ning nende poolt ripsmete painutamise tulemusena saadetakse välja impulsid keha asendi muutuste kohta
Pea asendi muutmisel sunnib nende kristallide raskus sültjat massi nihkuma ning selle tagajärjel retseptorite karvakesed painduvad nihke suunas. Inimene tunnetab pea asendi muutust raskusjõu suhtes. Teiseks oluliseks vestibulaarsüsteemi õõneskomponendiks on kolm poolringkanalit, mis paiknevad omavahel risti asuvates tasapindades (enam- vähem horisontaal-, sagitaal- ja frontaaltasapindades). Nendes poolringkanalites voolav endolümf reageerib pea pööretele teatud inertsiga ning sunnib poolringkanalites paikneva zelatiinkupli harja painduma liigutuse algul kiirendusele vastasuunas ning liigutuse lõppemisel aeglustumisele vastassuunas. Kupli harja paindumine painutab selles olevate karvarakkude karvakesi, mis edastavad ajju teate (nii positiivse kui negatiivse) kiirenduse tekkimise kohta. Poolringkanalid on nurkkiirenduste registreerimisel tundlikumad kui joonkiirendustele reageerides.
asuvad kuulmisretseptorid. Samuti asuvad sisekõrvas esik ja poolringkanalid, milles paiknevad tasakaaluelundi tundlikud rakud. Tigu kujutab endast kahe ja poole keeruga teokarpi meenutavat moodustist ning koosneb luulisest ja õrna struktuuriga membranoossest (kilelisest) osast. Luuline osa on täidetud perilümfiga, mis koostiselt sarnaneb ajuvedelikuga. Luulise teo perilümfis on membranoosne (kileline) tigu, mille õõnsuses on rakkudevahelise vedelikuga sarnanev endolümf. Membranoosses teos paikneb tegelik kuulmiselund – karvarakkudega kaetud 98 membraan. Karvarakud muudavad kuulmeluukeste akustilise (mehaanilise) energia elektrokeemiliseks impulsiks, mis kuulmisnärvi kaudu viiakse aju kuulmiskeskusesse. Joonis 3.31. Kõrva ehitus Tasakaaluorgan Tasakaaluelund (vestibulaarelund) jaguneb suure ja väikese kotiga (utriculus ja sacculus) esikuks ning kolmeks poolringkanaliks.
annaabi.ee 
