· Triglütseriidide lõhustamise intensiivistumine , s.t. rasvhapete ja glütserooli taseme tõus veres lipolüüsil. · Kortisooli tase suureneb stressi korral (KÜSI KIMILT KORTISOOLI TOIMEID!) · Kortisool avandab immuunsüsteemile pidurdavat mõju. Pärsib antikehade teket · Kortisool vähendab tursest tulenevat mõju. · Kortisool ei toimi mikroobile! Mikroobid jäävad organismi edasi, kuna on pidurdatud, siis organismi vastupidavus on nõrgendatud. Kuna antikehad alla surutud, siis stressikatel inimestel haigustesse nakatumine suurem (sportlased) antiallergiline toime (allergia - ülitundlikkus mingi antikeha suhtes) Glükokortikoidide
Neerupealsed eritavad hirmu või ärevuse mõjul verre adrenaliini - hormooni, mis tõstab lihaste töövõimet. 1. Neerupealisekoore hormoone (kortikosteroidid) 1.1 Kortisool ja Mõjustavad peamiselt kortikosteroon süsivesikute, valkude ja vee ainevahetust. Kortisool soodustab valkude lõhustumist ja pärsib nende sünteesi; stimuleerib glükogeeni
morfoloogia - Koronaarveresoontes lipiidide ulatuslik ladestumine - AAS mõju käitumisele (Fred Nyberg, 2012, Karolinska U): depressioon, bipolaarsus, agressiivsus, enesetapud etc Neerupealsed · Säsi ad-renaliin (epi-nefriin) fight-or-flight Stardieelne seisund · Koor zona glomerulosa (väline kiht) · Mineralokortikoidid (aldosteroon) zona fasciculata (keskmine) · Glükokortikoidid (kortisool) zona reticularis (sisemine) · Anaboolsed steroidid (testosteroon) Tasakaal 10 9 8 7 T/K suhtarv 6 5 Testosteroon 4 Kortisool 3 2 1 Trenn 0 Enne Pärast Taastumine
· keedusoola asendajad Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on teda 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedlikus. K+ kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h. plasmas sõltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. K+ eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda mõjutavad happe- alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Liikumist ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel mõjutavad rakusisene pH (atsidoosi korral rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis.
● hüpofüüsi eessagara kasvuhormoon reguleerib lapse kasvu - täiskasvanul energia-ainevahetust Suguhormoonid mõjutavad kasvu, eriti murdeeas AINEVAHETUS - ensüümide poolt reguleeritud rakkude keemilised reaktsioonid, millel elu põhineb. ● hormoonid mõutavad üldainevahetust kas varusid täiendavalt e ANABOOLSELT (gonadokortikoidid, suguhormoonid, eriti meesuuguhormoon) või ● varusid vähendavalt e KATABOOLSELT (kortisool) ● kilpnäärmehormoonid - tugev toime üldAV-le: nii kataboolsed kui anaboolsed ORGANISMI KOMMUNIKATSIOONIMEHHANISMID Rakud mõjutavad üksteist MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu - rakkudes on RETSEPTORID e vastuvõtjad, millega signaalained ühinevad - peale ühinemist mõjutavad nad shitrakkude talitlust - nii ühinevaid aineid nim LIGANDITEKS NEURAALNE regulatsioon: kui signaal liigub suurema osa teest närvikiudude aktsioonipotentsiaali
ainevah. kiirust -kretinism, struuma Kõrvalkilpnäär- kõri piirkond parathormoon kontrollib Ca ja P ainevah- +rabedad luud med organismis -erutuvus, krambid Neerupealised neeru peal adrenaliin, kortisool, tõstab veresuhkru taset; regul. +kiire ainevah., ainevah. oldosterool ainevah.; vee ja soolade häired ainevah. kt. -Na, K, vee hulga vähenemine
Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 2.Neerupealised on paarilised näärmed, mis paiknevad, nagu nimigi ütleb, kummagi neeru peal. Neerupealiste koores toodetakse hormoone -- kortisooli,aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Neerupealiste säsis toimub adrenaliini ning noradrenaliinisüntees. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis. Adrenaliin kiirendab südametegevust, ahendab veresoonija tõstab vererõhku.
o Liberiinid, statiinid (peptiidid) · Hüpofüüsi hormoonid o Somatotropiin, kasvuhormoon (STH, GH) (valk) o Adrenokortikotropiin (ACTH) (valk) o Melanotropiinid o Arg-vasopressiin (ADH), oksütotsiin (peptiidid) · Pankreas o Insuliin, glükagoon (valgud, polüpeptiidid) · Neerupealisesäsi o Dopamiin Steroidhormoonid ( sünteesitaksek olesterooli baasil) · Neerupealisekoor o Glükokortikoidid (kortisool, kortikosteroon, kortisoon,) o Mineralokortikoidid (aldosteroon, 11-desoksükortikosteroon) · Munasarjad o Östradiool, östriool, östroon · Plantsenta o Progesteroon, östrogeenid · Munandid o testosteroon · Neerud o kaltsitriool Eikosanoidid (rasvhapete derivaadid) 20-C PUFA-de (eikosapolüeenhapete) oksüderivaadid · Prostanoidid (prostaglandiinid, PH; tromboksaanid, TX) (tsüklilised)
Glükokortikoidid Karolin Karbus OP11 Oluline ravimite rühm, mis võeti kasutusele 1950. aastatel Steroidhormoonid Produtseerib neerupealiste koor Kortisool ja kortisoon Deksametasoon, hüdrokortisoon, tobramütsiin Füsioloogiliseks ülesandeks reguleerida glükoosi taset veres Põletikuvastane toime Toimemehhanism Tsütoplasmas asuvad retseptorid Kompleks > rakutuum Seostub DNAga ja reguleerib geenide jäljendi loomist Seotud haigused Addisoni tõbi Cushingi sündroom Farmakokineetika Hea imendumine Barjääride läbimine Sünteetiliste pikem toimeaeg Kliinilise toime avaldumine (28h) Kliiniline kasutamine Individuaalne annus
täiskõhutunnet tekitava hormooni leptiini eritumist(hormoon, mis mõjutab inimeste söögiisu, annab vereringe kaudu ajule infot energiavarude kohta, talletab rasvkudesse ja eritub ning annab signaali, et söögiisu puudub) ja mõjutab ainevahetust. Suureneb ülekaalu oht. Geneetika võib mõjutada, kuid mitte nii palju nagu räägitakse, asi on pigem toitumisharjumustes. Stress võib panna isu rohkem suhkru-ja rasvarikaste toitainete peale. Stressihormoon kortisool põhjustab rasva kogunemist kõhu piirkonda ning suurendab rasvarakke.
Paratüreoidin - Pankreas – Langerhansi H. insuliin Toime : - mmudab vere oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks - veresuhkru tase langeb H. glükagoon Toime: - glükogeeni lammutamine maksas glükoosiks - veresuhkru tase tõuseb Neerupealissed : - H. Adrenaliin (süda ) epinefriin , nooradrenalliin – norepinefriin . Toime : - Toime on sarnane sümpaatilise närve süsteemile . Südame aktiivsus tõuseb. Neerupealsed : Koorollus H.glükortikoid – kortisool , kortikosteroon Toime - Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetus . - Tähtsus kohanemisereaktsioonides. - Põletiku ,alergia ja tursevastane toime. Koorollus H. gonadokortikoidid – anabooolsed h. Toime : Sarnanevad nad meessuguhormoonidega Kilpnääre kaltsitoniin
). Suremus hüpernatreemia tõttu on kuni 10%. · Na+ põhjustab vedeliku liikumise interstitsiaalsest ja intratsellulaarsest ruumist intravasaalsesse ruumi sümptomid võivad ka suure vedeliku defitsiidi korral olla vähe väljendunud Esmased analüüsid Veri: · P-Na+, PK+, PCa2+, Pglükoos, P-osmolaalsus, P-uurea, P-kreatiniin, Palbumiin, Püldvalk, happealus tasakaal, (kortisool, AKTH) Uriin: · UNa+, uriini osmolaalsus Ravi · P-Na+ määramine veres iga 2 - 4 t järel Ravi ja jälgimine intensiivravi · vere Na+ sisalduse langetamine ei tohi olla kiire osakonnas kui on: ajuturse oht! · kooma (Glasgow kooma · Na+ langus seerumis ei tohiks ületada 0,5 skaala <8 punkti) või mmol/tunnis ja mitte üle 12 mmol/l ööpäevas; teadvusehäire süvenemine
KORDAMINE ENDOKRIINSÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED 1. Millisesse ravimrühma kuulub hormoon kortisool? Mis põhjustab organismis kortisooli vabanemist? Mis on kortisooli füsioloogiline ülesanne organismis? Kortisoon kuulub glükokortikoidide hulka. Sekreteeritakse neerupealiste koorest stressi olukorras, et säilitada organismi funktsioneerimine. Füsioloogiliselt on kortisool organismis vajalik põletikuvastases reaktsioonis, vererõhu stabiliseerimisel, glüogeneesis, soolhappe ja pepsiini sekretsioonil maos. Füsioloogiline ülesanne on reguleerida glükoosi taset veres. 2. Mille poolest erinevad süsteemselt manustatavad glükokortikoidid üksteisest? Toime tugevuse poolest; toime kestvuse poolest; mineraalkorikoidsuse poolest (kas tekitab turseid või mitte) 3. Kuidas on võimalik glükokortikosteroide manustada
Aldosteroon == Neerupealised (koor) suurendab nende ainete sisaldust veres. Kortisoon == Kiirendavad energia saamiseks vajalikke ainete lagundamisprotsesse ja Neerupealised (koor) Hüdrokortisoon e. kortisool suurendavad sellega stressitaluvust. Põletikuvastase toimega. Östrogeen mõjutab sekundaarsete sugutunnuste arenemist puberteedieas, Põhiliselt munasarja nt. rindade kasvamist. Mõlemad valmistavad piimanäärmeid ette piima
sisaldust veres · Suurendab glükoosi hulka veres Neerupealised · Adrenaliin · Mod. aminohape · Põhjustab · Kortisool · Steroidid viha, erutust ja hirmu · Suurendab stressi korral vere glükoosisisa
(inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõristusnääre, mis eritab verre teiste elundite talitlust mõjutavaid hormoone. Neerupealised hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Neerupealistel võib eristada koort ja säsi. Neerupealiste koores toodetakse palju erinevaid hormoone nagu kortisooli, aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest. Soodustab kaaliumi väljaviimist organismist. Androgeenid ehk meessuguhormoonid on looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid. Androgeene leidub nii emaste kui isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades. Isastel
Atsetüülkoliin(ACh)- õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin- motiveeritus, edasipüüdlikus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serontiin-meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver
Vereproovid Vereproovide kogumine Patsiendi ettevalmistamine · 10-12 h MITTE TOITA · Lipeemiline seerum · Rahulik loom, ei tohi eelneda füüsilist koormust Muutused kolesterool triglütseriidid glükoos TLI amülaas ALT AST bilirubiin sapphapped kaltsium · Punktsioon kiirelt muutused: CK laktaat kortisool tsirkuleerivad lümfotsüüdid kassidel glükoos Hemolüüsi vältimine- · Koheselt vereproov peale zguti asetamist. · Vältida negatiivset rõhku süstlaserütrotsüütide muutused. · Mitte tõmmata survega verd süstlasse. · Lasta valguda mööda katsuti seina alla. · Antikoagulandiga katsuti- mitte raputada keerata paar korda rahulikult ümber. Antikoagulandid · EDTA- etüleendiamiintetraatsetaat · Hepariin · Tsitraat-koagulatsiooni parameetrid
glükogeeni tagavara maksas. Suurendab glükoosi hulka veres, Glükagoon Peptiid stimuleerides glükogeeni lagundamist maksas. Glükokortikoidid, nt. Suurendab stressi korral vere Neerupealised Steroid kortisool glükoosisisaldust. Mineralokortikoidid Steroid Reguleerib vee tagasiimendumist nt. aldosteroon neerudes. Suurendab naatriumkloriidi reabsorptsiooni neerudes, reguleerides sellega vere mahtu ja rõhku.
Hormoon ei lähe organismi laiali, vaid veenide kaudu eessagarasse, liberiinid mõjutavad stimuleerivalt eessagara hormoonide teket. Hüpotaalamuses tekkinud statiinid liiguvad sama süsteemi mööda eessagarasse, pidurdades essagara hormoonide teket. Eessagar on hüpotaalamuse kontrolli all. Eessagara hormoonid lähevad verre, mõjutades kas teiste sisenäärmete tööd, mõned mõjutavad kas kasvu või rinnanäärmeid. 3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool, mille abil seda süsteemi reguleeritakse. Milliseid hormoone eessagar produtseerib: 3 taset- kõige ülmine on hüpotaalamus- produtseerib liberiine (5) ja statiine (2). Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid 1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. Naistel: LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket. FSH mõjutab folliiklis östrogeenide teket.
Hormooni ei lähe organismi laiali, vaid veenide kaudu eessagarasse, liberiinid mõjutavad stimuleerivalt eessagara hormoonide teket. Hüpotaalamuses tekkinud statiinid liiguvad sama süsteemi mööda eessagarasse, pidurdades essagara hormoonide teket. Eessagar on hüpotaalamuse kontrolli all. Eessagara hormoonid lähevad verre, mõjutades kas teiste sisenäärmete tööd, mõned mõjutavad kas kasvu või rinnanäärmeid. 3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool, mille abil seda süsteemi reguleeritakse. Milliseid hormoone eessagar produtseerib: 3 taset- kõige ülmine on hüpotaalamus- produtseerib liberiine (5) ja statiine (2). Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid 1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket, FSH- mõjutab folliiklis östrogeenide teket
- mineraalkortikoidid - glükokortikoidid - androgeensedkortikosteroidid 1. Mineraalkortikoidide valmistab neerupealiste koore pindmine kiht. Hormooniks on ALDOSTEROON - selle hormooni mõjul intensiivistub neerukanalites Na reabsorptsioon ja K ekskretsioon ( väljaviimine ) Aldosteroon väldib Na väljaviimist ja K sisalduse tõusu veres. 2. Glükokortikoidide tekke kohaks on koore keskmine kiht. Põhihormooniks on KORTISOOL. - pärsib valgu sünteesi ja soodustab valkude lõhustumist. Selle mõjul intensiivistub maksas glükogeeni moodustumine. Hormooni vaegusel katova neeru võime vee säilitamiseks. 3. Androgeenseid kortikosteroide sünteesib neerupealiste koore sisemine kiht. Ned on sarnased meessuguhormoonidega. Mehel on 1/3 androgeenidest adrenaalse päritoluga. Neerupealise SÄSI produtseerib ADRENALIINI ja NORADRENALIINI. Mõlemad
langeb. www.lepoint.fr/.../1825_SIPA_00467200_000003.jpg www.podo- orthese.com/images/pied_diabete1.jpg NEERUPEALISED q Neerupealiste koores tekib (vastavalt selle rakkude tsonaalsele rühmitumisele) kolmesuguseid hormoone: aldosterooni, mis reguleerib soolade kontsentratsiooni veres. § hüdrokortisoon, kortisool, mis ,,mobiliseerib" organismis süsivesinike, § valke ja rasvasid (suurendab nende osavõttu ainevahetusest). androgeenid suguhormoonid § q Säsi rakud toodavad väga aktiivset hormooni adrenaliini ja noradrenaliini neerupealised neer www.vitaminov
hormoonid) -aldosteroon -aldosteroon stimuleerib distaalsetes neerutorukestes: 1) Na tagasiimendusmist verre 2) Cl ja H20 tagasiimendumist verre 3) K ja H+ ioonide eritumist uriini Glüko- -kortisool - Glükoosi kontsentratsiooni kortikoidid -androkortikoidid suurendamine veres - Rasvhapete kontsentratsiooni suurendamine veres - Struukturvalkude degradatsioon - Ensüümvalkude sünteesi soodustamine
· statiinid, mis pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd Hüpotaalamuse tase · gonadoliberiid ehk gonadotrobiinriliisinghormoon - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras luteiniseeruva hormooni e LH teket · kortikoliberiin - stimuleerib hüpofüüsi eessagaras AKTH teket (adrenokortikotroopne) hormoon. See stimuleerib neerupealiste koores eelkõige glükokortikoidide teket. Nende endaga on kortisool · türeoliberiin - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras kasvuhormooni teket. Kasvuhormooni teket stimuleerib aga somatoliberiin e kasvuhormoon. Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on prolaktiin ja kasvuhormoon. Need ei mõjuta teiste sisesekretoorsete elundite talitust. Prolaktiin mõjutab piima teket ning piimanäärmete kasvu ja näärmerakkude arengut raseduse ajal ja rinnaga imetamise ajal. Kasvuhormoon - seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras.
järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Uni-Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. 4 Tsirkadiaanne tsükkelSeotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega Magamise ja ärkveloleku tsükli keemilsed komponendid- melatoniin, atsetüülkoliin, kortisool Melatoniin (hormoon)- Toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust. Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter)- Toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd. Kortisool (hormoon)- Toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa tööd (aktiveerib ensüüme, söömise algatamist). Unestaadiumite järgnevuse põhimõte- Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Taju -Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi.
läbitavaks ja suurendab glükogeeni tagavara maksas. glükagoon Peptiid Suurendab glükoosi hulka veres, stimuleerides glükogeeni lagundamist maksas. Neerupeali- glükokortikoidid Steroidid Suurendab stressi korral vere sed nt kortisool glükoosi sisaldust mineralokortikoi- Steroidid Reguleerib vee tagasiimendumist did; nt neerudes. Suurendab aldosteroon. naatriumkloriidi reabsorptsiooni neerudes, reguleerides sellega vere mahtu ja rõhku.
nõrgeneb. Samas saab stressi leevendada kõige tavalisema igapäevase toiduvalikuga, mingeid spetsiaalseid toidulisandeid ega kompleksvitamiine pole eraldi süüa vaja, kinnitab Kuopio ülikooli toitumisteadlane Sari Voutilainen. "Kõige tähtsam on süüa mitmekülgselt!" Kindlasti tuleks aga jälgida toidu kalorsust. "Stressiseisundis eritavad neerupealsed stressihormooni kortisooli, mis enamikul inimestel suurendab söögiisu, teistel aga kaob isu sootuks. Kortisool põhjustab vajadust just magusa ja rasvase järele. See on jäänuk ürgajast, kus stress tähendas: võitle või põgene! Just kiirelt imenduvad süsivesikud on sellistes situatsioonides parim energiaallikas. Stressiseisund aga energiavajadust ei suurenda, seega kipub inimestel, kes söömisega end lohutavad, kehakaal kergesti suurenema," hoiatab teadlane. (3) 5 2.1 Kui kehakaal teeb muret Sööma ei pea ainult puu- ja köögivilju
vesinikioonide eritumist uriini. Glükokortikoidid on organismile olulise ainevahetusliku efektina, kuna need stimuleerivad glükogeneesi maksas, soodustades eelkõige aminohapete kasutamist sel otstarbel. Soodustavad glükoosi produtsiooni maksas ja ka nende mõju alla kuulub veresuhkru taseme tõstmine ning soodustab ka rasvhapete kasutamist organismi, sh lihaste, energiavajaduse katmiseks. Tähtsaim glükokortikoid inimesel on kortisool. · Kõrgenenud ainevahetus Stress (= normaalne organismi reaktsioon talle mõjuvale ärritaja vastu) Mittespetsiifilise kohanemisreaktsiooni aktiveerumine: - neerupealiste koore hormoonide puudusel organism hukkub stressorite mõjul; - hormoonide täiendav manustamine kutsub esile pataloogilised muutused organismis; - stressireaktsioon tekib ka kehalisel pingutusel. Kohanemisreaktsiooni väljakujunemine organismis
monoterpeen (C10) Kolesterool on metaboolne eellane steroid diterpeen (C20) hormoonidele triterpeen (C30) tetraterpeen (C40) Steroidhormoonid: 1. Glükokortikoidid (kortisool) 2. Mineralokortikoidid (aldosteroon) 3. Androgeenid, östrogeenid ja testosteroon 4. Progestiinid
Vereplasma valgud on ka valgureserviks. VEREPLASMA ÜLESANDED Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3kPa. Onkootne rõhk moodustab vere kogu osmootsest rõhust 1/200, kuid siiski oleneb sellest vere ja kudede vaheline ainete vahetus ning esmauriini teke. Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist veres. Albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud kaltsium, rasvhapped ja mõned ravimid ning globuliinidega kortisool, türoksiin, osa lipiide, raud, vitamiinid. Vereplasma valkude tähtsus organismi kaitsereaktsioonides avaldub selles, et suur osa antikehasid on globuliinide hulka kuuluvad immuunglobuliinid. Vereplasma valgud moodustavad ühe osa vere puhversüsteemidest, sest valgumolekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui ka hapetega ja see aitab neil osa võtta happe- leelise tasakaalu säilitamisest. Samuti on vereplasma valgud organismile
enneaegset hõrenemist. uuringutel oli hõredemate luude üheks põhjusest oli kehaehitus. Peene skeletiga olid hõredama, sportimine mõjutas positiivselt ja tihedama luud olid silmapaistvalt tihedamad kui teistel. Suusatajatel nt olid hea tihedusega luud. Niiet sport mõjutab hästi. Ühel oli kõik ok aga luud hõredad aga siis tuli välja et oli aastaid kasutanaud glükortikoide sisaldavaid ravimeid Luude tihedust vähendavad ka kindlad ravimid. Näiteks pretisoloon, kortisool( sisaldavad glükortikoide) Luud on kaetud luuümbrisega. Luu paksenemine tekibki luuümbrisega. Sinna kasvavad siisse veresooned ja närvid ja siis nad varustavad sellega luukudet Kavuhormooni produktsioon on öösel suurem luude funktsioonid 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon ( näiteks koljul peaaju kaitseks, roietel rindkere õõnendite kaitseks, vaagnal osalt seedeelundite kaitseks aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks, lülisambal seljaaju kaitseks) 3
· Edasi läheb käiku neoglükogenees- glükagoon aktiveerib ensüüme, mis neoglükoegeneesi esile kutsuvad- süsivesikute teke püruvaadist ja laktaadist, mis omakorda tekivad lihasglükogeenist. · Glükoneogenees on glükoosi teke ka amonihapetest (valgud amonihapeteks) ja glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel). Kontrainsulaarsesse süsteem aitab tõsta vere glükoosi taset, kuuluvad kasvuhormoon STH, adrenaliin, kortisool, glükagoon (kõhunäärme hormoon, igapäevaselt osaleb vere glükoosi taseme reguleerimisel, võtab glükoosi glükogenolüüsi teel)- need on puhtal kuhul. Võimaldavad reserve kasutusele võtta. Kuuluvad ka kilpnäärme hormoonid (mitte kõik), suguhormoonid, kasvuhormoonid- need hormoonid väldivad hüpoglükeemia teket ja kindlustavad organismi kudede ja rakkude varustamist energiaga, kui väljaspoolt toiduga midagi juurde ei tule, eneriga varud ei täiene toiduga
on: maksas lõhustatakse enam glükogeeni, selle hulk väheneb, veresuhkru tase tõuseb, suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud, paranevad erutusjuhtivus ja erutuvus, seedekulgla toonus langeb ning motoorika aeglustub 18. Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: · Mineraalkortikoidid ALDOSTEROON- reguleerib NA - K ainevahetust · Glükokortikoidid KORTISOOL KORTIKOSTEROON - reguleerivad või osalevad kõikides ainevahetuse protsessides 19. Kõhunääre e pankreas toodab hormoone: insuliini ja glükagooni, mis vereringe kaudu aitavad organismil kasutada energia tootmiseks vajalikku glükoosi 20. Naissuguhormoonide ülesanded organismis · ÖSTROGEENID aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste kujunemist naistel
stimul. hormoone, prolaktiin, oksüdotsiin, ADH; käbikeha - melatoniin; kilpnääre - joodi sisald. horm. (türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin); kõrvalkilpnäärmed - parathormoon; harkelund - lümfotsüütide arengut ja antikehade mood. stim. hormoonid (tümosiin, tümopoetiin); pankreas - glükagoon, insuliin; neerupealised - min.- (aldosteroon), glüko- (kortisool, kortisoon), androgeensed (suguhorm. - testosteroon) kortikoidid, adrenaliin, noradrenaliin; munasarjad - östrogeenid, progesteroon, munandid - testosteroon ül: kasvuhormoon - kudede kasv., valkude sünt., rasvhapete kas. energiaks; prolaktiin - piimanäärmete areng, piima tootm., piimasünt. käiv. ja käigus hoidm.; ADH - neerude talitl., vererõhu tõus, väljut. vee hulga vähend.; oksüdotsiin - emaka kontrakt. sünnit
triterpeen (C30) tetraterpeen (C40) Steroidid Steroidid on klass ühendeid, mis sisaldavad 4 kondenseerunud tsüklit. Kolesterool kõige laiemalt levinud, oluline membraanide komponent Kolesterool võib olla esterifitseeritud Kolesterool on metaboolne eellane steroidhormoonidele Steroidhormoonid: 1. Glükokortikoidid (kortisool) 2. Mineralokortikoidid (aldosteroon) 3. Androgeenid (testosteroon) 4. Östrogeenid (estradiool) 5. Progestiinid (progesteroon) Sapphapped rasvade transport Kolesterool ja vastav ester Vitamiin D Struktuurselt sterooli derivaadid, kus tsükkel B on katki Inaktiivsed D2 ja D3 moodustuvad fotokeemiliselt Ensümaatilise hüdroksüleerimise tulemusel moodustub aktiivne vorm, mis
Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed parathormoon Neerupealis adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid testosteroon Munasarjad östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid. Negatiivne tagasiside saadakse signaalid organismis halbade kõrvalekallete kohta, nt kehatemperatuuri regulatsioon, organismi veetase (kehatemp liiga kõrge higistamine kehatemp langeb); muudetakse elundite talitlust, et kõrvalekalle väheneks
luteiniseeriva(LH) hormooni teket ja follikulostimuleeriva hormooni teket(FSH). LH mõjutab munasarjas kollakeha teket ja arengut ning FSH mõjutab munasarjas foliikli arengut ja selles munaraku küpsemist. 2) Kortikuliberiin (CRH), see hormoon stimuleerib hüpofüüsi eessagaras AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) teket. AKTH omakorda stimuleerib neerupealiste koores eelkõige glükokortikoidide teket, glükokortikoidide esindaja on kortisool. 3) Türeoliberiin (türeotropiinriliisinghormoon) , see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras türeotroopse hormooni (TTH) teket. Tema mõjutab kilpnäärmes kilpnäärme hormoonide teket. Statiinid somatostatiin see pidurdab hüpofüüsi eessagaras kasvuhormooni teket. Kasvuhormooni teket aga stimuleerib somatoliberiin e kasvuhormooni riliisinghormoon (GHRH). Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on kasvuhormoon ja prolaktiin. Miks neid efektoorseteks kutsutakse
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
Nendeks mittespetsiifilisteks reaktsioonideks on: 1. Hüpotalamuse - adenohüpofüüsi - neerupealiste koore aktivatsioon. Stressori mõjul suureneb hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades kortikoliberiini produktsioon, mis stimuleerib adenohüpofüüsis (hüpofüüsi eessagar) adrenokortikotroopse hormooni (AKTH) vallandumist verre. AKTH omakorda stimuleerib neerupealiste koores kortisooli väljutust. Neerupealiste koore põhiline glükokortikoid kortisool põhjustab: 1.1. mitmeid muutusi organismi ainevahetuses, mis viivad veres aminohapete, glükoosi, glütserooli ja vabade rasvhapete sisalduse tõusule. Seega suurenevad organismi võimalused energia saamiseks glükoneogeneesi (glükoosi teke mittesüsivesikuist) teel. See tee energia saamiseks on küll aeglasem kui glükoosi teke glükogeenist, kuid suuremate
insuliini sekretsiooni hindamisel. (biomedicum.ut.ee) 6 Leptiin on oluline rasvarakkude poolt toodetav hormoon, mis reguleerib toidu manustamise hulka ja energia kulutamist (nt füüsilise aktiivsuse taset). Leptiin aktiviseerib lihaskonnas AMPK tekitades võimaluse suuremaks rasvhapete kasutamiseks. (www.quattromed.ee) 7 Cushingi sündroom on haigus, mis on põhjustatud glükokortikoidhormoonide liiga kõrgest tasemest organismis või vastavate ravimite tarvitamisest. (www.quattromed.ee) 8 Kortisool on hormoon, mida toodetake neerupealsetes. Selle ülesanne on suhkruvaeguse või stressi korral anda korraldus maksale ja lihastele eritada vereringesse glükoosi. (biomedicum.ut.ee) Dieetoteraapia põhiprintsiibiks on toidu energiasisalduse korrektsioon. Ka väikest patsienti on vaja õpetada eristada madal-, kesk- ja kõrge kalorsusega toitu (toidupüramiidi9 kasutamine). Üldine toitukalorsus ravidieeti puhul peab olema 20-30% vähem võrreldes
Vaidlen vastu sellele pm.. Kõrgvererõhu- ehk hõpertooniatõbi tekib siis, kui arteriaalse vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja arteriaalne vererõhk on liiga kõrge: süstoolne rõhk suurem kui 140 ja diastoolne suurem kui 90 mmHg. Normaalseks loetakse vererõhku 120/80 mmHg, kui see on püsivalt üle 130/85, siis loetakse seda kõrgenenud vererõhuks. Vere glükoosisisaldust reguleerivad hormoonid: insuliin, glükagoon, adrenaliin, kortisool ja kasvuhormoon. Tugev füüsiline koormus, stress, põletused ja infektsioonid võivad põhjustada füsioloogilist veresuhkru tõusu. Tavalise toidukorra järgselt taastub glükoosi esialgne tase veres 2 – 4 tunni jooksul. Kõrged väärtused viitavad suhkruhaigusele. Diabeet I-II aste I tüüpi diabeeti nimetatakse autoimmuunhaiguseks. See tähendab, et
luteiniseeriva(LH) hormooni teket ja follikulostimuleeriva hormooni teket(FSH). LH mõjutab munasarjas kollakeha teket ja arengut ning FSH mõjutab munasarjas foliikli arengut ja selles munaraku küpsemist. 2) Kortikuliberiin (CRH), see hormoon stimuleerib hüpofüüsi eessagaras AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) teket. AKTH omakorda stimuleerib neerupealiste koores eelkõige glükokortikoidide teket, glükokortikoidide esindaja on kortisool. 3) Türeoliberiin (türeotropiinriliisinghormoon) , see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras türeotroopse hormooni (TTH) teket. Tema mõjutab kilpnäärmes kilpnäärme hormoonide teket. Statiinid somatostatiin see pidurdab hüpofüüsi eessagaras kasvuhormooni teket. Kasvuhormooni teket aga stimuleerib somatoliberiin e kasvuhormooni riliisinghormoon (GHRH). Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on kasvuhormoon ja prolaktiin. Miks neid efektoorseteks kutsutakse
eritumist uriiniga, vereplasmas aga naatriumisisaldus langeb, tekib hüponatreemia. Naatriumi vähenemine kompenseeritakse kaaliumi suurenenud väljaviimisega rakust ja tema kuhjumisega veres. Kõige sellega kaasneb neerude funktsiooni häire, atsidoosi teke jne. Mineralokortikoidide üleproduktsioon põhjustab vastupidise pildi: naatriumitaseme tõusu (hüpernatreemia) ja kaaliumi langusega (hüpokaleemia). * Glükokortikoidid mõjutavad süsivesikute ainevahetust. Nende põhiesindajad on kortisool, kortisoon ja kortikosteroon. Nad stimuleerivad glükoneogeneesi (süsivesikute sünteesi mittesüsivesikulistest komponentidest), soodustavad glükogeeni ladestumist maksa, intensiivistavad valkude lagunemist ja lämmastikühendite eritumist uriiniga. Glükokortikoidide vähenenud produktsioon väljendub hüpoglükeemias, lämmastiku eritumise vähenemises ja tursete tekkes. Neerupealsete koore hüperfunktsiooni korral tekib rasvumine, vere suhkrusisalduse tõus,
● Dihhootilise kuulamise katse – kõrvaklapid asetatakse pähe, ning mõlemast klapist korratakse erinevaid sõnu. Sageli jäävad meelde ainult need, mida paremast kõrvast kuuldi. ● Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure „müra“ sees. ● Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kella 8-12ni ja langeb kella 12-15ni ja uuesti tõuseb kell 15-22ni. 19. Mis on ja miks tekib tahtmatu tähelepanu? 20. Visuaalse otsingu metoodika tähtsus tähelepanuprotsesside uurimisel. Paralleelne ja järjestikune töötlus. 21. Kirjelda tähelepanu peamisi omadusi! Valivus (selektiivsus) Maht Püsivus Jaotuvus Ümberlülitatavus 22
vee- ja ainevahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3kPa. Onkootne rõhk moodustab vere kogu osmootsest rõhust 1/200, kuid siiski oleneb sellest vere ja kudede vaheline ainete vahetus ning esmauriini teke. Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist veres. Albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud kaltsium, rasvhapped ja mõned ravimid ning globuliinidega kortisool, türoksiin, osa lipiide, raud, vitamiinid. Vereplasma valkude tähtsus organismi kaitsereaktsioonides avaldub selles, et suur osa antikehasid on globuliinide hulka kuuluvad immuunglobuliinid. Vereplasma valgud moodustavad ühe osa vere puhversüsteemidest, sest valgumolekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui ka hapetega ja see aitab neil osa võtta happe-leelise tasakaalu säilitamisest
Roheline 535nm; sinine 430 nm. 50. Unenäod. Järjestikused kujundid, pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid. Teadus on ignoreerinud unenägude uurimist. Unenägude funktsioon on teadmata 51. õudusunenäod 52. Ärkveloleku rütmid. Beeta erk,valvas,töötav Alfa puhkamine, mõtlemine Theta - mõtteloome 53. Stressihormoonid ööpäeva jooksul. Kortisool. Kortisool on steroidhormoon või glükokortikoid, mis toodetakse neerupealistes. See vabaneb kui tekib stress ja madala glükokortikoidide tasemega veres. Peamine eesmärk on tõsta veresuhkrut glükogeneesi kaudu, immuunsüsteemi pärssimine ja aidata rasva, valgu ja süsivesikute ainevahetust. Erinevaid kortisooli sünteetilisi vorme kasutatakse erinevate haiguste raviks 54. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer).
- GABA – pidurdusaminohape - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek) vastus allergiale või vigastusele, G- VALGUGA SEOTUD Kui Na+ kanalid blokeerida siis ei saa aktsioonipotentsiaali tekkida,närvirakk sõnumit ei edasta. Algab näo ja jäseme tuimusega, edasi nõrkus, treemor, krambihood lõpuks hingamine seiskub – nt mürgid HORMOONID - Östrogeen – naissuguhormoon - Androgeen – meessuguhormoon - Progestiin – hoiab alal rasedust - Kortisool – vabane stressi tingimuses, positiivset seotud depressiooniga - Oksütotsiin ja vasopressiin VII LOENG Farmakodünaamika ja farmakokineetika mõisted - Farmakokineetika – ravimite saatus organismis Ravimite imendumine, jaotumine, metabolism, eritumine - Farmakodünaamika – ravimite mõju organismile Ravimite poolt põhjustatud efektid; mehhanismid mille kaudu need tekivad
peptiide, aminohappeid, steroide, mis reguleerivad füsioloogilisi reaktsioone. 9 Sisesekretsiooninäärmed: · hüpotaalamus hüpofüüsi aktiivsuse reguleerimine; · hüpofüüs ehk ajuripats (kasvuhormoon, gonadotropiin) kasvu- ja sugutsükli regulatsioon; · kilpnääre (türoksiin, trijoodtüroniin) kasvu reguleerimine; · neerupealis (adrenaliin, kortisool, stressireaktsioonid) ioonide tasakaal; · pankreas (insuliin); · pineaalelund (melatoniin) ööpäeva ja sesoonsed rütmid; · munasari ja testis (suguhormoonid); · stanniuse kehakesed (hüpokaltsiin) kaltsiumi tasakaal. Meel Elundid Näidisliigid, erandid Nägemine Silmad Neliksilm, koopakalad on pimedad
Lämmastik on inimkeha üks põhibioelemente, domineerivalt on see aminohapetes. Seetõttu on lämmastiku metabolism sisuliselt AH käive ja AH metabolism. Positiivne N bilanss – keharakkudesse tuleb N rohkem kui väljutub, iseloomulik väikelapsele, rasedale. Negatiivne N bilanss – väljub rohkem kui sisestub, esineb ägedate infektsioonide puhul raske vähi korral, peale traumat või operatsiooni, nälgimisel, põletuste puhul. Seda põhjustavad stresshormoonid (kortisool, adrenaliin) ja tsütokiinid. Valkude käibeks nimetatakse valkude pidevat lammutamist ja sünteesi inimkehas. ATP- sõltuv valkude lõhustumine toimub tsütoplasmas. See lõhustab anormaalseid ja lühikese elueaga valgud, osaleb ubikvitiin. Membraan-seotud ja pika elueaga valgud lõhustatakse lüsosoomides, katepsiinide toimel. 4. Selgita, miks on tasakaalustatud segatoit vajalik normaalseks valkude käibeks/AH metabolismiks
annaabi.ee 
