representatsiooni liikide, mälu Teadvus: Harva süsteemide, töömälu ja Kaalutlev- Töömälu: jah. teadvusega? Representatsioonid: positsioonid. Mäli: eksplitsiitne. Teadvus: enamasti Mis on mõtlemine? Eesmärgipärane representatsioonide L10b kasutamine uue teabe loomisek. Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid Milline on konvergentne ja Divergentne – Mõtlemisel kasutatakse ÕO10b, L10b divergentne mõtlemine? Millised erinevat liiki representatsioone, ülesanded neid mõtlemise liike ennekõike mõisted, aga ka kujundeid. nõuavad? Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki
asjad on nii nagu nad on, ilma kahtluseta ning see ongi inimeste jaoks tõde. Filosoofilises mõtlemises aga pannakse kõik kahtluse alla ning läbi dialoogide ja mõtiskluste jõutakse tõeni. Filosoofilise mõtlemise eesmärgiks ongi leida tõde. Müütilises mõtlemises aga on eesmärgiks jõuda teistsugusesse aega, ning see säilitab identiteeti ning see lähtub ainult minevikusündmustest. Ühiseks jooneks aga on mõlemal mõtlemisel see, et nad käsitlevad maailma kui tervikut. Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega. Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega. (Näiteks Babüloonia Gilgameshi eeposes kirjeldab tegelane Enkidu surma järgmiselt: "On üks maja, mille inimesed istuvad pimeduses, tolm on nende toit ja savi nende liha, nad on riietunud nagu linnud, kes on ennast tiibadega katnud, nad ei näe valgust, nad istuvad pimeduses. Ma
Maris Mustis KP1-11 Parem- ja vasakpoolsus - memo Minu meelest on parempoolsus külm pool , tundetu . Vasakpoolsus on aga mötlemispool. Parem töötab nagu trükimasin ning suudab peast arvutada . Vasak poolsus pidi olema vanadele inimestele ja parempoolsus noortematele . Parempoolsus on üksindus ja üksinda olemise pöhitunnus . Vasak aga tähendab et tahad teistega koos olla ja teha rohkem tegusi. Vasak ning parempoolsus on seotud südamevereringega punasevärviga . Parem tähendab mõistlkust ,mõtlemisel on kirge ja tundelikust ning käitub see õigesti . Vasak on alguse fermaalsus ja vabaarusaam. Inimene on vaba nii hingelt kui sünnilt ,ning ka vaba omanikuna. Nende eest ei pea vastama ning nendega ei puutu kokku eriti . Tänapäeva erakonn...
eest. Õppimine on vajalik. Õpi ja ära lase õpitul ununeda. Inimene õpib kogu elu ütlevad targad. Sellega vist nõustuvad kõik. Kuid mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad Õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab verem õpitut. Õppimine on inimese kõigi psühiliste protsesside koostoime. Oluline on taip, uute teadmiste hankimine ja ühendamine varasemaga, mõistete moodustamine, abstraktne mõtlemine. Õppimine on vaimse tegevuse operatsioonide jada:
Õppimine Õppimine on tegevus, mille käigus omandab õppija (kelleks võib olla nii inimene kui ka loom ükskõik, millises vanuses) teadmisi, kogemusi ja oskuseid, mistõttu toimuvad tema käitumises ning mõistuses püsivad muutused. Õppimine on keeruline psühholoogiline protsess. See ei seisne vaid millegi meeldejätmises, õppimise eesmärgiks on õpitava omaksvõtt ning sellele vastavalt käituma hakkamine. Õppimine võib toimuda tahtlikult ja tahtmatult. See tähendab seda, et mõned asjad saadakse selgeks neid spetsiaalselt ning teadlikult õppides, näiteks koolitundides matemaatikavalemeid õppides. Toimub informatsiooni hankimine ja seejärel süstematiseerimine. Teadmiste omandamine leiab aset tegevusena, mille käigus püüeldakse kindla eesmärgi suunas. Mõni teine asi võib aga külge jääda märkamatult, ilma, et selle omandamisest oleks iseennast teadvustatud või seda tahtlikult, ettekavatsetult tehtud. Sellist lii...
Õnn Paljud arvavad, et õnn on see, mis lihtsalt tuleb, mis on saatuse poolt sulle määratud ja mille heaks ei pea ise midagi tegema. Nii palju, kui ilmas on inimesi on ka erinevaid mõtlemisi ja erinevaid kõnepruuke. Mõtlemisel on üks hea omadus, kui mõtted jäävad meile endale, ei tee need haiget ka kellelegi teisele. Sest on ju öeldud, et ühe õnn on teise õnnetus. See ei pruugi küll alati nii olla, aga ei või iial teada. Kui sa aga oma mõtted juba välja ütled, oleneb kõik nüüd suhtlemisviisist. Tänaval jalutades võib märgata palju rõõmsa näoilmega inimesi, kelle kohta võib öelda, et ta tundub olevat õnnelik. Usun, et ta on kindlasti ennast õnnelikuks mõelnud. Kui inimene on juba seesmiselt ennast positiivselt häälestanud, ei tundu väljast tulev infotulv ka nii negatiivsena. On ju osa inimesi, kes mõtlevad iga asja enda jaoks positiivseks, isegi siis, kui tegelikult on tegu nega...
pettesignaale. Näide: Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Näide: kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme: ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. • „Oled Sa minuga õnnelik?“ • „Nojah, oi-jaah“ Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel,
… ja tema õppimine või mitteõppimine Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Mina olen õppija, kes omandaks uut infot pigem kogemuste teel kui koolipingis istudes. Ma õpin meelsasti majandusega seotud asju ja kõike mis puudutab raha- näiteks, kuidas raha kasvama panna. Õppimisel toetab mind vajadus saada uusi teadmiseid antud valdkonnas. Lisaks arendab ja rikastab õppimine õppija isikut. Pinnapealne õppimine on kasulik koolis, kus tuleb omandada liialt teadmisi erinevates valdkondades. Pealegi kui on kiire ja siiski on vaja positiivne hinne kätte
Küsimus 1 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Episoodilises mälus sisaldub info ... (mille kohta?) Vali üks: a. isiklikult kogetud sündmuste kohta ÕIGE! b. harjumuste kohta c. mis on seotud koolis õpitud teadmistega d. teiste inimeste kohta Küsimus 2 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b. tähelepanu efektiivsemaks koondamiseks c. materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu d. vastused A ja C Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada....: Vali üks: a. negatiivset kinnitamist b. karistamist c. frustreerivat tasumatust Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst T...
2. Känkimist kasut.psüühiliste protseduuride juures: teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldavad efektiivsemat teadmistega manipuleerimist; materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu. 3. Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada: negatiivset kinnitamist. 4. Tähelepanu liigid on: tahtelisjärgne-, motoorne-, jagatud tähelepanu. 5. Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: kujund, mõisted, stsenaariumid. 6. Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega tõene. 7. E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: semantiline, protseduuriline, episoodiline. 8. Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt
Eelkõige väljendus valgustus kiriku ja jumala mõjuvõimu vähenemises ühiskonnas. Teaduse areng andis inimestele arusaama, et maailm toimib neile mõistetavate seaduste alusel ning seega arenes teadmine, et inimene saab maailma muuta. Sellest lähtuvalt tõusis tugevalt eesotsa inimene ning erinevalt eelnevatest ajastustest ei tehtud enam inimesel seisuse põhjal vahet räägiti õigustest, vabadusest, võrdsusest. Kuna valgustuse puhul oli rõhk mõistusel ja mõtlemisel, tõusis 18.sajandil esile mitmeid filosoofe ja teadlasi, kes arendasid teoreetiliselt uudseid riigi-ja võimukorraldusi. Põhiliseks arutamissuunaks oli nt nn ühiskondlik leping, mida nähti rahva võrdses allutamises monarhiale, kuid kus iga inimene oli omaette väärtus. Ühiskondlikust leppest rääkisid Hobbes ja Locke. Samuti kuulusid kuulsate valgustajate hulka veel Montesquieu, kes käsitles oma töödes eelkõige võimude lahususe printsiipi; Voltaire, kes kiitis monarhiat
1. Mainekas Saksa ajaleht Die Zeit kirjutab, et USA võib küsida Poolalt ja Balti riikidelt nõusolekut oma territooriumile tuumarelvade paigutamiseks. Territoorium – maa-ala 2. „Nemad kindlasti seda pigem toetaksid,“ ütleb ajalehes ameerika julgeolekuanalüütik Matthew Kroenig. Analüütik – inimene kellele meeldib eritleda(analüüsida) midagi 3. Tema roll saab olema rohelise visiooni ja põhimõtete jälgimine. Visioon: mõtlemisel põhinev nägemus 4. Arvestades, kui palju väikseid tähti meie universumis on, võivad ümberhindamise tulemused hakata kehtima tuhandetele tähesüsteemidele. Tähesüsteem - tähekooslus 5. Teiseks, stardibaasi rajamine Kuule oleks mitmes mõttes mõistlik. Stardibaas – Raketistardikeskus 6. Roboti all kujutame me üldiselt ette mehhaanilist inimest või inimese osa, kätt, jalga tegemas mingit mehhaanilist liigutust.
abil välised nähtused tuuakse enese sisse ja kujundatakse sisemiselt omasteks. ¤ Kõrvaldanud ema ja isa - perekondlikust sidemest loobumine, pühendumine Seadmusele ¤ Lõputegija - Mara epiteet ¤ Maghavat - "võimekus", veedade peajumala Indra üks nimetusi ¤ Maja - janudest solute inimisiksus ¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused ¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine ¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest ¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste ¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued ¤ Pratimoksa - munkade käitumisjuhend ¤ Sindhu - Induse jõgi ja selle alamjooksul asuvad piirkonnad ¤ Tekkimatuuuuu - nirvaana ¤ Vastaskallas, teine kallas - nirvaana
kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltaire, samuti prantslane, kes sai tuntuks kui kõige aktiivsem religiooni kritiseeria, kuid kelle ideed oma populaarsuse tõttu samuti suuresti ajalookulgu mõjutasid Üks suuremaid efekte, mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses. See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks märkis Valgustusajastut Euroopas suuremate õiguste andmine lihttalupoegadele,
äärmusi ning paljalt selle öeldud lause pealt hakkas ta ette lugema, mis kõik on tolle naise välimuses viga ning millised koletud inimesed tema eelkäijad olid ja millega nad kõik hakkama said. Lõpetuseks sõimab ta naist veel ka häbiplekiks. Teksti lugedes võib minu arvates aru saada sellest, et Hegelile ei meeldi see, kui lihtsakäeliselt kasutatakse abstraktselt mõtlemist selle tegelikku tähendust teadmatta. Põhiideeks loeksin mina seda, et abstraktsel mõtlemisel on nii palju erinevaid mooduseid, et raske on tuua esile mingeid kindlaid tunnuseid. Abstraktselt mõtlevad inimesed on lihtsalt intelligentsemad. Kant ,,Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?" Oma artiklis käsitleb Kant tolleaegse ühiskonna erinevaid probleeme, mis on seotud inimeste otsustusvõimetusega ning julguse puudumisega, et avaldada oma arvamust, mis on erinev teiste omast. Siiani on elatud põlvest põlve samade väljavaadete järgi ning kõik otsused ja tegevused
Käed Mõiste all käed me peame silmas inimestele igapäevases elus väga vajalikke ning asendamatuid elundeid. Käsi vajame me peaaegu kõikjal, välja arvarud mõtlemisel. Nende puudumisel oleks inimkonna tegevusvabadus paljuski piiratud. Käte abil on inimene paljugi suuteline midagi korda saata. Arstidel on käed asendamatuteks tema töö juures. Käed aga sõltuvad inimestest, nende ajutegevusest, sest teadagi juhib nende tööd peaaju. Et käsi mitmekülgselt ning enda ja teiste jaoks kasulikult rakendada, peab inimene või ükskõik kes ta ka ei oleks õppima, et ta oskaks neid oskuslikult rakendada
Chalmersi tekstis käsitletud deduktiivne arutlus? Need seonduvad nii, et mõlemad põhinevad mõnedele varem teada olevatele andmetele/faktidele. Näiteks kui on teada et midagi juhtub kindlatel tingimustel, siis kui see ei juhtu, saab järeldada, et mõned tingimused polnud täidetud. Deduktiivne arutlus põhineb varem teada olevatel seadustel, mille peal siis ehitatakse ka uus väide. Võib väita, et arutlus põhineb loogilisel mõtlemisel, mille aluseks on mõned kindlad teadmised/faktid/seadused. 5. Mõtle ning selgita: Kas induktiivne ja deduktiivne arutlusviis on ainuomased teaduslikule mõtlemisele või kasutatakse neid ka muudes maailmakäsitluse viisides (näiteks argimõtlemine, religioosne mõtlemine, ideoloogiline mõtlemine, filosoofiline mõtlemine jm.)? Kindlasti mitte ainult teaduslikule mõtlemisele. Igasuguses mõtlemises saab seda kasutada ning eriti puudutab see teoloogiat
3 ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused muutused oskustes, teadmistes ja hoiakutes. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppimine minu käsituses sisaldab endas mõtlemise, tunnetamise, mängimise, loomise, liikumise, lugemise, netis surfamise jne sadu protsesse kõike seda, mis toetab inimese kasvamist läbi iseendas ja maailmas olemise ja maailmaga/iseenesega igapäevase taaskohtumise, seda nii füüsilises kui vaimses plaanis. Nagu öeldakse, et inimene õpib kogu oma elu, kuid sureb igga rumalana.
ei jää, talumatult pikad koolipäevad, laiskus ning aeg, mida pole kunagi piisavalt. Mis on spikker? Spikker on lühikokkuvõte mingisest jutust, mida on hea kasutada meeldetuletuseks või maha kirjutamiseks. Jumalalt anniks neile, kes tõesti ei oska. Esmatarbekaup õpilasele või hädaohtlik mäng. Kuidas ja kuhu teha spikker? Spikker peab olema väike ja selge. Spikri koostamine eeldab ainesse süvenemist, et spikker õigesti kirjutada. Ja spikri välja mõtlemisel peab ka leidlik olema. Spikri tegemine nõuab süvenemist ja aega. Mõnikord kulutatakse spikrite väljamõtlemisele ja valmistamisele rohkem aega, kui oleks kulunud äraõppimisele. Spikreid tehakse igasuguseid: küll tantsivaid ja laulvaid, Kui õpilasel on väga vaja spikerdada, siis võib ta teha selliseid spikreid, mille peale õpetaja üldse ei tulegi. Spikrite peitmiseks on igasuguseid võimalusi: SMS mobiili ekraanil, spikker pluusi varruka sisse,
olukorrast välja tulla, kui ta seda vaid tahab. Olen kuulnud ütlust, et mõnikord on elu nagu sõit jalgrattal, millel on kett maha tulnud. Me aina sõtkume pedaale, kuid kiirus ikka kahaneb. Igaüks meist on midagi sellist läbi elanud. Tavaliselt me saame sellest üle, peaasi on aga, et me ei takerduks ebaõnne. Elu toob meile ikka õppetunde ja tähtis on see vastu ja edasi minna ja mitte liigselt mõelda sellele, et kas see oli hea või halb. Mõtlemisel on väga suur jõud ja igaühel on võimalus seda jõudu kasutada. Meile kõigile on antud tegelikult lõpmatul hulgal võimalusi. Neid võimalusi tuleb lihtsalt usaldada ning haarata nendest, kui on õige hetk.
Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus. Kunstis Kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Kasutati *poriseid* värve. Ekspressionistid Franz Kafka, Mait Metsanurk, Marie Under. Eksistentsialism Filosoodiline ja kirjanduslik vool. Lähtub inimese mõtlemisel tema eksistentsist. Rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Vabadus on eksistentsialistide ervates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutud. Filosoofia puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. Nähakse asju individuaalsest vaatenurgast. Teostes tihti tulevad ette märksõnad individuaalsus, süü, surm, meeleheide, võõrandumine, vabadus.
Mina õppijana Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste. Õppijad saavad juurde uusi teadmisi ning see suurendab nende oskusi, kas siis varem õpitul või hoopis uute kogemuste juurde saamisel. Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega. Meie kiires ja muutuvas maailmas on õppimine üks olulisemaid protsesse. Parim moodus õppida on näha, kuulda ja teha. Kui tekitada küsimus, mis on õppimises olulist
Mis on mõõtmine? on käeline ja sõnaline tegevus, mis seisneb mõõtühiku võrdleb tervikut tema osaga neid eristava tunnuse alusel järjestikuses paigutamises mõõdetavale esemele Osa ja terviku võrdlemine põhineb pöörataval mõtlemisel, mis kulgeb skeemi Mis on modelleerimine? Käeline, sõnaline ja/või mõtteline tegevus, mis asendab järgi: tervik - üks osa - teine osa - tervik reaalsed objektid neid lihtsustavate mudelitega Loendamine on samaaegselt käeline ja sõnaline tegevus, mis seab:
00, aega kulus umbes 2 tundi, raskusaste 4 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et laiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda. 2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. See on laiskadele tüütu kohustus midagi ise teha.Ise mõtlemisel mingit ohtu aga ei ole. Mõni asi võib küll mõni valesti minna, aga seda juhtub kõigiga, seega pole vaja karta eestkostjate ähvardusi, mis üldjuhul on liialdused. 3.Enamikku takistab see, et alaealisus on juba harjumuspäraseks saanud, mis on juba üks loomulik osa neist endist.Määrused ja valemid takistavad omaenese aru kasutamist.Neile on see mugav ja lihtne ning nad ei kujutagi ette, et saaks teisiti, kuna neile on kõik ette ära tehtud
+ mitteverbaalne (hääletoon, zestid, miimika, kehakeel) · Kehakeel võib sõnad nullida. · ,,Oled Sa minuga õnnelik?" · ,,Nojah, oi-jaah" Keel kui mõtlemisvahend Küsimus: kas keel =mõtlemine? (mõiste + nähtus = sõna teadvuses - sõnavoog) aga kuidas mõtlevad kurttummad? - ei kuule, ei räägi (mõtlevad viipekeeles = viipevoog, s. o mitteverbaalne keel) Seega: sõnaline keel pole ainuke mõtlemisvahend Ka kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme : ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) oluline erialaoskus arhitektile, inseneridele, lennukijuhtidele, kunstnikele (viimastel ka kujundlikud emotsioonid) ,,Ilma keeleta on mõtted vaid üks ebamäärane kaardistamata udukogu." (Ferdinand de Saussure) Keel kui identiteedi kandja Keel * info edastaja, * tööriist, mille abil inimesed oma elu ühiskonnas korraldavad Miks mitte üks keel kogu maailmas?! lihtne suhelda
mõelda ühest selgelt ja iseseisvalt ilma teiseta. Isegi kui me oletame, et Jumala keha oli hingega nii tihedalt seotud, et oli võimatu ühendada neid rohkem ning ühte keha kaheks liigitada, jääksid nad ikka üheks. See oli seepärast, et Jumal oma võimsuses ei suutnud eraldada või hoida üht ilma teiseta ning need, mida Jumal saab eraldada või hoida lahus, on tõepoolest erinevad. Jumala olemasolu. Ainus asi universiumis, mille olemasolu on kahtluse all, on mu enda olemasolu. Pikemal mõtlemisel on kahtluse all kõikide kehade eksisteerimine, sealhulgas meie enda eksisteerimine. Seega Descartesel polnud võimalik väita Jumala olemasolu. Kuid tema arvates peab seda olemasolu tõestama, sest ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente. Descartes arvas et ainult Jumal saab olla nii kõrgel tasemel, et vastata tasemele objektiivsest reaalsusest sisasaldades ideed Jumalast. Seni kuni meil on see idee, Jumal eksisteerib. MEIE ARVAMUS
teoses "Õbustame end surnuks", et valgustusideaalidele rajatud riik on hiljem asendanud valgustuse ideaalid meelelahutusega. Euroopas tekkis uus haritlaskond, mis oli usuasjus vabameelne ja poliitiliselt radikaalne. Nad mõtlesid välja ka oma ersatsreligiooni Vabamüürluse. Traditsioonilised veendumused, millele toetus kirik ja riik, murenesid ning sündis revolutsiooniline radikalism. Riiklikule organisatsioonile oli valgustusaja mõtlemisel oluline mõju. Filosoofia formuleerib siin olulised järeldused: · lepinguteooria: Valitsemist tuleb vaadelda rahva ja valitsuse vahelise lepinguna. · rahvasuveräänsus: Riiklik võim on rahva käes. · võimude lahusus: Selleks, et võimu kuritarvitusi välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks (vastastikku) kontrollitavateks organiteks. Klassikalised väljendused selles osas leiame me J.Locke'ilt ja Montesquieu'lt. · Kõigi demokraatliku osalemise nõue võimust.
saada, mitte ei hoia neid raamides laskmata ise mõelda ja otsustada. 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et kaiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda. 2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. Ise mõtlemisel mingit ohtu aga küll ei ole, võib küll mõni asi nihu minna, aga eks seda juhtub ju kõigiga, seega pole vaja karta eestkostjate ähvardusi, üldjuhul on need liialdused. 3.Enamikku takistab see, et alaealisus on juba harjumuspäraseks saanud. See on neile mugav ja lihtne ning nad ei kujutagi ette, et saaks teisiti. Samuti raskendab asjaolu, kui seda peab üksi tegema. 4.Valgustuse tingimuseks on vabadus ning revolutsiooniga seda saavutada pole võimalk.
NÕUDLUS - soov ja maksevalmidus TURG - pot, ostjate olemasolu, kes on valmis toodet või teenust tarbima ATTENTION - TÄHELEPANU INTEREST - HUVI DESIRE - SOOV ACTION TEGU 7 turulohet- ruumilõhe, ajalõhe, koguselõhe, valikulõhe, infolõhe, väärtuslõhe, omandiõiguslõhe Kognitiivne lojaalsus ehk ratsionaalne lojaalsus on esimene ja kõige enam tunnetatav lojaalsuse liik. See tähendab, et inimene (tarbija) langetab ostuotsuseid ratsionaalsetel kasudel. Põhineb ratsionaalsel mõtlemisel. Afektiivne lojaalsus tähendab emotsioonipõhist lojaalsust. Klient tajub, et miski talle meeldib, sobib, on tema elustiiliga kokkukäiv ehk klient loob endale emotsionaalse sideme antud toote/teenuse/brändiga. Konatiivne lojaalsus tähendab nn käitumiskavatsuslikku lojaalsust. See tähendab kavatsust ja soovi mingit ostu sooritada, kuigi tegelikkuses seda ei pruugi veel toimuda. Kaitumuslik lojaalsus tähendab, et meie konatiivse lojaalsuse kavatsused saavad ka
9. Avalikkuse huvi mõiste. (+ vastavad kohtulahendid) kui puudutab avaliku elu tegelast. Vastutus ebaõigete andmete avaldamise ja leviku eest. 10.Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused kommunikatsioonieetikas. Näiteks privaatsuse konflikt avalikkusega tekib juhul kui avaliku tee ehitusel riivatakse lähedal elava isiku privaatsust... avalikkuse huvi on tee ehitus, maja omanikul häiritakse privaatsust Rõhk pigem isiklikul analüüsil ja loomingulisel mõtlemisel. Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega? 10. Informatsiooniallika kaitsmine. Vilepuhujad ehk pealekaebajad. Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalseid informatsiooni allikaid. 11. Temaatiline lugemisülesanne. Valitud tekstikatke lugemine, selle mõistmine ja loetu üle arutamine. Olenevalt sellest, millise teema juurde sobiva tekstikatke leian.
) kõne ja keele areng, laps hakkab kasutama fantaasiat ja omi seoseid 3. Konkreetoperatsioonide etapp (7-11a.) areneb piltlik mõtlemine, hakkab mõistma loogilisi seoseid ja suhteid, kasutama üldmõisteid 4. Formaaloperatsioonide etapp (11-15a.) lõplikult mõtlemine vabaneb konkreetsuse kammitsatest, mõtlemine hakkab põhinema loogikaseadustel, inimene hakkab mõtlema nagu täiskasvanu MÕTLEMISE PÕHILISED OPERATSIOONID Võtted, mida inimene mõtlemisel kasutab. Põhilised on · analüüs millegi mõtteline jaotamine osadeks · süntees analüüsile vastupidine protsess (ühendatakse analüüsi käigus saadud osad tervikuks) · võrdlemine mingi eseme, nähtuse, vms kõrvutamine teisega, tuuakse välja sarnasusi ja erinevusi · üldistamine millegi mõtteline ühendamine omavaheliste ühiste tunnuste alusel · abstrahheerimine eraldatakse olulised tunnused, hakatakse neid iseseisvalt
suunatud osaluse olemusest. Sotsiodünaamilisest vaatenurgast lähtudes leiab valdav osa õppimisest toimub sotsiaalsete suhete kaudu. Järgnevalt antakse ülevaade grupinõustamisest ning suunatud osalusest (mentorlus) kui sotsiaalsetel suhetel põhinevat strateegiat, mida kasutatakse õppimisel ning oma võimete ja oskuste arendamisel. Gruppides toimuv konstruktiivne õppimine põhineb grupi liikmete aktiivsel osalemisel probleemide lahendamises ning kriitilisel mõtlemisel läbi enda suhestamise asjakohase õpitegevusega. Osalejad ,,konstrueerivad" uusi arusaamu ja teadmisi, mis põhinevad nende endi eelneval kogemusel ning teadmistel, püüdes üle kanda uude olukorda ning seostades uusi teadmisi olemasolevatega. Suunatud osaluse all peame silmas inimesi kui sotsiaalseid partnereid, kes suhtlevad omavahel ja kooskõlastavad oma tegevust teiste omadega mingi ühise tegevuse käigus.
üldistatult, tungida maailma nähtuste varjatud olemusse. Ta on sotsiaalselt tingitud ja lahutamatult seotud kõnega. Mõtlemine on tüüpiliselt inimlik nähtus, kuid mõtlemise algvorme evivad ka loomad. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole see on eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Inimese mõtlemisel on rida parameetreid, mille alusel ühe inimese mõtlemise omadused erinevad teistest ja aitavad paremini või halvemini probleeme lahendada. Mõtlemise individuaalsust iseloomustavad: - Iseseisvus, - Kriitilisus, - Sügavus, - Paindlikkus, - Juurdlevus. Kõik need omadused on arengus muutuvad ja hästi mõõdetavad. Seetõttu on näiteks kohtupraktikas isiksuse intellektiomaduste hindamisel kohane kasutada proffesionaalse psühholoogi sellekohast abi
Olen 100 % kindel, et igaüks suudab edu ja õnne saavutada oma elus ja ei jää nii öelda elu hammasrataste vahel, kui ta on kuulanud oma südame häält elukutse valikut tehes. See garanteerib meile kindla alustala kuhu ise oma tahtejõu ja saavutus vajadusega ehitada purunematu maja. Maja, millele saab toetuda kui on raske ja kuhu vihma puhul peitu pugeda. Paljud noored ei mõista veel milline tähtsus on nende elus haridusel ja tulevikule mõtlemisel. Vähemalt veerand taipavad alles siis kui on juba pöördumatult hilja. Sel hetkel kahetsusest enda poolt, kahjutundest ja haletsusest teiste poolt,ei pruugi selle inimese ellu õnne mitte kunagi tuua sest ometi peitub hea eluolu enesega hakkama saamises.
südametunnistus, sisemine tunne. Kõlbelisuse aluseks on inimese hinnanguline suhtumine teise inimesse. Suhtumine teise väljendub mitmeti: sõnades, zestides, miimikas, millesse inimene paneb oma head või halvad tunded. Sõnad annavad edasi vaid 5% infost, hääl 45% infost, kehakeel aga 50% infost. EBAEETILINE kahjusaajaid rohkem ,kui kasusaajaid EETILINE kasusaajaid rohkem kui kahjusaajaid. Suuresti sõltub eetilisus isiku väärtushinnangutest, milledest ta juhindub mõtlemisel ja tegutsemisel. TERVITAMINE Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt.
Eu ideede ajalugu Tegeleme: maailmapilt, kuidas inimene oma maailmapildist saab juhised tegutsemiseks endale ja teistega koos toimimiseks; ühiskondliku mõtte ajalugu-rääkis rohkem struktuuridest ja institutsioonidest,kus inimene ise kippus ära kaduma; moraalsed ja pol ideed, mitte ,,suured mõtlejad" Moraalsed: õnn, au, armastus, sõprus Pol: riik, dem, õiglus, sõda, impeerium, vabadus Põhiteemad: moraalifil. (varauusajal prakt. Filosoofia(eetika, ökonoomika-perek. Elu, pol.-ühiskondlik elu), pol. Filosoofia(in kui ühiskondlik olend, riigi eesmärgid,valitsemine, õigused ja kohustused;riikidevahelised suhted-sõda, impeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et välti...
juurde, mis aitavad meil probleeme sõnastada või lahendada, otsuseid langetada, milleski selgusele või arusaamisele jõuda. Üldiselt on mõtlemine teadlik, kuid ei ole välistatud ka alatedlikud protsessid. Mõtlemine leiab aset sotsiaalses kontekstis. Seda mõjutavad ning vormivad nii kultuur kui ka keskkond. Kuigi mõtlemine on individuaalne ja isiklik, ei saa see toimuda isolatsioonis, sest mõtlemisprotsessi vahendavad ka teised inimesed. Sotsiaalsusest olulisem ja otsustavam osa mõtlemisel on siiski meie füüsilisel poolel. Mõtlemist võimaldab aju füsioloogia. Neurokirurgilised uuringud on andnud viimasel ajal suure panuse ajutegevuse mõistmisse. Mida enam ajuehitusest teatakse, seda paremini suudetakse selle võimeid ja potentsiaali. Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet. Teadlaste väitel tekitab mõni minut intensiivset mõtlemist aju närvirakkude vahel sama palju seoseid kui on aatomeid kogu päikesesüsteemis
nõmedus(teadmatus), iha, viha, kadedus, ülbus. 9. 8 osaline tee- tee aluseks on psühholoogiline analüüs ja enesearendamine selle kaudu. 10. 1.õige vaade 2. õige kavatsus 3. õige kõne 4. õiged teod 5. õige eluviis 6. õige püüdlemine 7. õige järelemõtlemine 8. õige keskendumine 11. Meeleharjutused- alusharjutuseks on meelerahu, mille käigus teadmus keskendatakse ühele objektile. 12. Analüüsiv vaatlus- objekti mõistuslik analüüs 13. Kujustamine- kujundlikul mõtlemisel põhinevat objekti visualiseerimist. 14. Keskendumine- ehk täielik kujustamine s.t, et objekt ja kujustaja samastuvad. 15. Mõtlus- abstraktse mõtlemise teel keskendumine abstraktsele objektile selle mõistmiseks. 16. Järele vaatamine- enesevaatlus, mille ülesandeks on oma väärarvamustest ja harjumustest vabanemine. 17. Tripitaka- (kolmikkorv) hinajaana põhitekst Kirjutatud paali keeles. 18. Pagood- stuupa nimetus Hiinas ja Jaapanis.
" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul 5 Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Üks suuremaid efekte, mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses. See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks
häid mõtteid, kuid nad ei oska ühelegi neist keskenduda. Oluline on nende mõttetegevuse arendamine. Andekatele lastele on iseloomulik 1. üldine intellektuaalne võimekus, 2. akadeemiline võimekus, 3. kreatiivne ehk loominguline mõtlemine, 4. liidrivõimed, 5. võimekus tegelda mingi kunstialaga, 6. psühhomotoorne võimekus (Veisson 2008). Loov mõtlemine aitab lapsel mõtestada iseennast, probleeme tunnetada ja neid lahendada. Looval mõtlemisel on neli komponenti: mõtlemise kiirus, mõtlemise originaalsus, mõtlemise paindlikkus ja mõtlemise viimistletus. Lapsed, kes saavutavad neis parimaid tulemusi, omavad häid juhiomadusi (Vikat, Rukonen, Noormaa 2002). Laste loovuse uurijad nimetavad tõusu – ja langusperioode laste loovuse arengus 4 - 16 eluaastani: Esimene tõus on täheldatav 5 - 6 eluaastal, mil nad hakkavad vahet tegema kogetu subjektiivsete ja objektiivsete omaduste vahel
) ning omadused (struktueeritus, loovus, mõtestatus, osavus). Kogemuste vahendamine keele keskne omadus. Tänu keelele suudame elu jooksul kujunevad kogemused siduda inimajaloo varasemate kogemustega ning täiendada seda kogemusvaru peaaegu lakkamatult uute teadmistega, arusaamade ja oskustega. Sõnaline mõtlemine teise tähtsa funktsioonina võimaldab keel igapäevaste probleemülesannete lahendamiseks hädavajalikku sõnalist mõtlemist. Mõtlemisel vajame kõnet konkreetsete nähtuste üldistamiseks, aga ka asjade ja olukordade mõistmiseks. Seega täidab kõne mõtlemisel üldistavat ja signaliseerivat funktsiooni. Suhtlemise võimaldamine keele kolmas ülesanne. Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon) suhtlemine saab teoks üksnes tänu täisulikult väljatöötayud keeleliste märkide süsteemile. Sõnaline kõne on ainult inimese valduses olev suhtlemisviis ja tunnetusvahend
) ning omadused (struktueeritus, loovus, mõtestatus, osavus). Kogemuste vahendamine- keele keskne omadus. Tänu keelele suudame elu jooksul kujunevad kogemused siduda inimajaloo varasemate kogemustega ning täiendada seda kogemusvaru peaaegu lakkamatult uute teadmistega, arusaamade ja oskustega. Sõnaline mõtlemine- teise tähtsa funktsioonina võimaldab keel igapäevaste probleemülesannete lahendamiseks hädavajalikku sõnalist mõtlemist. Mõtlemisel vajame kõnet konkreetsete nähtuste üldistamiseks, aga ka asjade ja olukordade mõistmiseks. Seega täidab kõne mõtlemisel üldistavat ja signaliseerivat funktsiooni. Suhtlemise võimaldamine- keele kolmas ülesanne. Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon) suhtlemine saab teoks üksnes tänu täisulikult väljatöötayud keeleliste märkide süsteemile. Sõnaline kõne on ainult inimese valduses olev suhtlemisviis ja tunnetusvahend. Suhtlemisel
nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik, mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisi, on oluline. Need on kogemused, teadmised ja oskused, mis jäävad sulle alles ja mida ei saa sinult võtta keegi. Nüüd tahan rääkida sellest, kuidas iseloomustaksin ennast õppijana? Kognitiivsete eelduse järgi tahan öelda, et õppimisprotsessil mul on esimesel astmel informatsiooni tagamine. Minu
Õppimine ja mälu Tallinn 2013 Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid
Võib-olla kuskile kus on hea ja soe. Mõtlemine Mõtlemine on protsess mis toimub ülesannete lahendamisel kasutades seejuures juba olemasolevaid teadmisi. Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetus protsess. Mõtlemise liigid on: 1.kaemuslik-motoorne (vaatamine-liikumine) 2.kaemuslik-kujundiline 3.abstraktne: toimub ainult sõnade abil Mõtlemisel kasutab inimene erinevaid mõtlemis operatsioone. Mõtlemis operatsioonid on mõtted, mida kasutatakse mõtlemisel: analüüs süntees võrdlemine üldistamine abstraheerimine Analüüs on mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist. Mõtteliselt on võimalik analüüsida ka selliseid asju mis praktikas osadeks jaotavad ei ole. (psüühilised protsessid) Süntees on analüüsile vastupidine protsess. Siin ühendatakse osad või omadused mõtteliselt üheks tervikuks
toimub käitumises võib olla põhjustatud hetke mõjutavate tegurite näol. Ehk Mõne oskuse jätkuv praktiseerimine võib tuua kaasa väsimuse või haiguse, mille tagajärjel tegevuse kvaliteet langeb või täielikult kaob. Psühholoogiateadus vaatleb õppimist palju laiemalt, kui me seda oma igapäevaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei ole vaid koolipingis omandatu, vaid millegi korduval läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimine haarab endas ka inimsuhteid, tundeid ning eelarvamuste ja uskumuste kujunemisi. Õppija tähtsaks omaduseks on teadlik soov saada juurde uusi teadmisi ning suurendada enda vilumust mingil alal. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Kui õppimine toimub igapäevase tegevusena siis jäävad uued kogemused ja teadmised tavaliselt selgelt teadvustamata. Kuid
Uusi mudeleid saadakse aga õppimise kaudu. Et nimetatud mudelid ei ole lastel ja täiskasvanutel ühesugused, siis on näiteks sveitsi psühholoog Jean Piaget uurinud, milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad. Kognitiivse psühholoogia esindajate tähelepanu all on seega teadmiste omandamine õppimise teel, nende korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse, kuidas on kujundid ja sõnalised mõisted seotud info taastamisel ja mõtlemisel, kuidas toimub info töötlemine. Info töötlemist saab jaotada mitmeks astmeks. Kui ühel tasandil on protsess toimunud, saadetakse info järgmisele tasandile teist liiki töötluseks. Tunnetuspsühholoogid rõhutavad, et mälus me mitte ainult ei korda seda, mida kuuleme ja näeme, vaid seal toimub pidev informatsiooni tõlgendamine. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille
tuleb teadvuses kajastatud asjad teadmised mingil viisil korrastada või organiseerida · Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemise elemendid: kujundid · Kujundid meelelise (nägemis-, kuulmis- ja kompimis-) kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia Analoog või mudel, mis sarnaneb originaaliga · Mõtlemisel manipuleeritakse kujunditega (piltidega peas) kombineeritakse, moodustatakse uusi Näiteks kassi võib esitada pildina, mis sarnaneb reaalse kassiga http://etc.usf.edu/clipart/ Kujundiline mõtlemine: mõtteline pööramine · Mida suurem on · Milline on originaal ja pöördenurk, seda rohkem milline peegelpilt? aega otsustamiseks kulub · Seletus: otsustamiseks on
kinnisideele veel lisatähendusi. Dali võttis seda fenomeni bukvalistlikult ning maalis terve rea topeltkujutisi, mida vaataja, vahetades tajutava pildi foone, võib interpreteerida mitmeti. Tuntumad nendest maalidest on ,, Nähtamatu Voltaire´i büst ,, , kus võib näha kord Voltaire´i nägu, kord kahte vanaaegsetes kostüümides teenijannat. Dali on ise korduvalt väitnud, et ta maalib ainult oma nägemusi, mille üle tema ratsionaalsel mõtlemisel puudub kontroll. Nii ei allu ka paranoia kriitiline meetod loogikale. Dali on ise retooriliselt küsinud: ,, Kuidas te võite loota, et te nende piltide sisu mõistate, kui ma ise olles nende ,, tegija", neid sama vähe mõistan." Lisaks on kunstnik korduvalt rõhutanud, et oma piltides ei mõtle ta midagi ise välja, kogu visuaalne materjal oleks talle nagu ette antud: ,, Kui ma kujutan pehmeid kelli, kilomeetripikkust jalga, kopeerin ma kõige ausamal ja
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut KOHTUISTUNGI ANALÜÜS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS Referaat Tallinn 2016 Sisukor 1. Esimene istung............................................................................................................................4 1.1 Kohtuistungi üldinfo.............................................................................................................4 1.2 Nõuded..................................................................................................................................4 1.3 Istungi käik...........................................................................................................................4 1.4 Analüüs.................................................................................................................................5 2. Teine istung................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
