pärilikkusnõustamise abiga võimalik välja selgitada, kui suure tõenäosusega kandub haigus edasi järglastele. Lootevett uurides on võimalik varakult selliste haiguste esinemist tuvastada ning ravimatute raskete haiguste puhul võib arst soovitada raseduse katkestada. Sirprakne aneemia on raske monogeenne haigus, mida põhjustab mutatsioon hemoglobiini, verelibledes asuva hapnikku siduvat molekuli tootvas geenis. Selle mutatsiooni tulemusena moodustab hemoglobiin ahelaid ning punased verelibled on tavapärase kausja kuju asemel sirpjad. Muutunud kujuga verelibled ei saa veresoontes vabalt liikuda ning põhjustavad ummistusi. Enamik pärilikest haigustest kujunevad välja aga mitme geeni koosmõjus ehk on polügeensed ning seetõttu on nende esinemist veel geeniuuringutega raske avastada. Paljude haiguste, näiteks allergia, vererõhktõve, I tüüpi diabeedi ja Alzheimeri tõve puhul loovad geenid haiguse tekkimiseks eelsoodumuse, kuid haiguse välja
Vere komponendid ja nende funktsioonid Biokeemia ettekanne MIS ON VERI? Veri on vedel sidekude, voolates teiste kudede vahel ja olles nende vahendajaks. Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 8 %. VERE KOOSTIS VERE KOOSTIS Plasma Vereliistakud (trombotsüüdid) Punased verelibled Rasvagloobulid (Fat globules) Valged verelibled Keemilised ained: Valgete vereliblede tüübid: süsivesikuid lümfotsüüdid valgud monotsüüdid hormoonid eosinofiilid Gaasid: basofiilid hapnik neutrofiilide süsinikdioksiid lämmastik VERE KOOSTIS VERE PEAMISED ÜLESANDED 1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad organismi sisekeskkonna; 2. Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad
VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest VEREPLASMA on valkude vesilahus, sisaldab ka mineraalsooli, toitaineid ja hormoone. kannab laiali toitained & viib kudedes moodustunud CO2 kopsudesse VERE ÜLESANDED: kanda laiali hapniku ja toitained, seob organid ühtseks tervikuks kaitsta haigustekitajate eest, hoida õiget kehatemp. VERE KOOSTIS: vereplasma, vereliistakud, valged verelibled, punased vererakud VERELIISTAKUD (trombotsüüdid) korrapärastu kujuga, värvitu osalevad vere hüübimises, ei liigu VALGED VERELIBLED (leukotsüüdid) amööbi kujuga, värvitu võitleb võõrkehade ja võõrmikroobidega, õgirakud & lümfotsüüdid ÕGIRAKUD - aktiivselt liikuvad rakud & osalevad võõrkehade & mikroobide hävitamises LÜMFOTSÜÜDID - valmistavad võõrkehade & mikroobide vastu antikehasid
Ül: katta ja kaitsta teisi organeid Kaitseb: veekaotuse eest, uv kiirguse eest 4. Vere ülesanded(5): · Transportida hapniku kopsudesse ning jääkaineid vajalikesse organitesse. · Hormoonide, antikehade, toitainete transportimine · Imuunsusüsteemi tagamine · Stabiilse sisekeskonna tagamine · Haigustekitajate hävitaja 5. Vere koostis(4): Vereplasma: vesi, süsivesikud, valgud, lipiidid Erütrosüüdid(vererakud)- punased verelibled Leukotsüüdid- valged verelibled vereliistakud 6. Mille poolest on erilised erütrosüüdid? Annab verele punase värvuse Viskab tuuma välja, hemoglobiini sidumine ja hapniku transportimine kopsudesse Süsihappekaasi ja hapniku vahetuse tagamine kudedes 7. Kirjelda õhu liikumise teekonda! Nina või suuõõs, neel, hingetoru ehk tranhhea, kopsutoru ehk bornhid, kopsutorukesed ehk bronhiollid, kopsusombud 8. Mis reguleerib hingamist?
Immuunsüsteem Immuunsüsteem on kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Asudes kogu organismis on selle ülesandeks teha kahjutuks kõik võõrvalgud nii päeval kui ööl. See koosneb immuunrakkudest, mida nimetatakse valgeteks verelibledeks ning kuna veri on kõikjal kehas siis on ka valged verelibled igal pool. Valgeid vereliblesid on eriti palju lümfisõlmedes ja põrnas ning sealt saab alguse ka immuunvastus, mis tähendab et immuunrakud ründavad haigustekitajat selle kehast eemaldamiseks.Palju vereliblesid on ka nahas, kus nad saavad kohapeal hävitada kehasse tunginud pisikud. Immuunsüsteemil on mitu erinevat liiki valgeid vereliblesid. Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis tungivad organismi, kui nahk on vigastatud. Need on veres alati olemas. Makrofaagid hävitavad
Valkude ülesanded : 1. Ensümaatiline ülesanne -Ensüümid on valgud , mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. Igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu. Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda 2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid. Antikehad seostuvad antigeenidega. Makrofaag (suur valge vererakk) ,,toitub" fagotsütoosi teel. Makrofaag õgib kasvajarakke. Keratiin- karvade koostises olev valk. Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved- koostises valk. 3.Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 4
Immuunsüsteemil on ka võime mäletada kõiki haigustekitajaid, millega me oleme nakatanud, nii et kui peaksime mõnega neist uuesti kokku puutuma, ei jää me enam haigeks. Seda nimetatakse Immunoloogiliseks mäluks. Immuunsüsteem koosneb spetsialiseerunud rakkudest, mida nimetatakse immuunrakkudeks. Üheks osaks meie immuunsüsteemist on veri ning seal sees olevad valged verelibled. Immuunsüsteemis on mitmesuguseid rakke. Neutrofiil, mis kaitseb pisikute eest, mis tahavad kehasse tungida läbi nahal olevate haavade. Makrofaag, mis hävitab haigustekitajaid otseselt. Need asuvad kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid, mis toodavad antikehi, ründavad haigustekitajaid ja hävitavad nakatunud rakke. Dendriitrakk, mis aitab aru saada, mis pisik on kehasse tunginud ja kuidas on parim viis seda hävitada
teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. biokatalüütiline roll (ensüümid ja fermendid) - juhtida ainevahetust; regulatoorne roll (hormoonid) ehk ainevahetuse korraldamine ja kontrollimine 6) Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud, valged verelibled. Nt: valged verelibled õgivad viirused, võõrkehad ära. Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine. Antikehad hävitavad antigeene. 7) 7) Hemoglobiin transpordib hapnikku kudedesse, on veres. Transportvalgud transpordivad aineid rakumembraani sisse ja välja. Ioonpump on rakumembraanis asuvad transtportvalk. 8) Lihasvalgud aitavad meil liigutada, aktiin ja müosiin tõmbuvad kokku. Raku sees
Veri Inimesel on verd 7-8% kehakaalust. (70 kilosel 5l verd) Veri paikneb veresoontes ja osa paikneb vere depoodes maksas, põrnas ja luuüdis. Suurema füüsiise koormuse korral paisatakse depoodest välja. Punasest luuüdist verd ei paisata, enne kui vormelemendid on küpseks saanud. (paisatakse välja suurte verekaotuste korral) Veri jaguneb plasmaks ja vormelementideks. suhe on 40-45% vormelemente, 55-60% plasmat. Punase värvi annavad verelibled. Plasma ja vormelementide omavahelist suhet nim. hematokritiks. Nt vere vormelementide ülekanne. Kui vormelemente on liiga palju (jalgratturitel piir 50!)....... veri paksem ehk viskoossem. Süda peab ringi pumpama. Suusatajal mõõdetakse hemoglobiini taset. Kui hemoglobiini sisaldus liiga kõrge, ei lasta starti. Vere skeem!!!!!!!! Vormelemendid: erütrotsüüdid (punased vere libled), trombotsüüdid (vereliistakud), leukotsüüdid (valged v.libled).
Veregrupid Piia Pohlak Kirke-Maarja Järvesaar Ajalugu Juba 18. sajandil prooviti kasutada ühe inimese verd teise inimese ravimiseks, kuid nende katsete tulemused olid erinevad, sest ainult vähestel juhtudel näht vereülekande parandavat toimet. Paljudele patsientidele lõppes see surmaga. Uurimises selgus, et õnnestunud vereülekande tegemiseks peavad patsiendi ja doonori vered omavahel klappima, see tähendab et patsiendil ja doonoril peavad olema samad veregrupid. Eestis levinuim veregrupp on A Rh positiivne 31% talle järgnevad 0 Rh positiivne 30% ja B Rh positiivne 20%, negatiivseid veregruppe on Eestis üsna vähe neid suurimad on A Rh ja 0 Rh negatiivne 4,5%. Eestis elanikkonnast on umbes 83 % Rh-D positiivsed, ülejäänud 17 % on Rh-D negatiivsed. A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B ant...
Taksis ainuraksete reageerimine ärritusele. Organismis toimuvad regulatsioonid neuraalselt e närvide abil ja humoraalselt e hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil. ELUS LOODUS ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Organell raku osake. Histoloogia teadus, mis uurib kudesid. 2. Kude sarnase ehituse, talitlusega rakkude kogumik. 4 põhikudet: lihaskude, närvikude, sidekude, epiteelkude. Vere vormelemendid: Erütrotsüüdid punased verelibled, ülesanne on hapniku transport. Leukotsüüdid valged verelibled, ülesanne on osaleda immuunsussüteemi töös. Trombotsüüdid vereliistakud, ülesanne on osaleda vere hüübimisel. Emofiilia veri ei hüübi. Plasma raku vaheaine, mis seob kõik verekomponendid ühtseks tervikuks. 3. Organ e elund on kudede kogum. 4. Elundkond- organsüsteem. Taimedel pole elundkondi aga organid on. 5. Populatsioon ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud
(Inimesel üle 42 kraadi) Inhibiitorid- ained, mis takistavad ensüümide tegevust. (antibiotikumid, arseen, tsüaniid, närvigaasid). 2)Regulatoorne (hormoonid) kõhunääre e pankras H: insuliin neerupealsed H: adrenaliin ajuriptas e, hüpufüüs H: somatotrpiin 3)Kaitsefunktsioon Antikehad- valgumolekulid, mis tekivad valgetes vererakkudes organismi tunginud viiruste tunginud võõra vere ja teiste võraste rakkude vastu. Immuunreaktsioon e immuunvastus valged verelibled: antikehad sõõvad lihtviisiliselt baktereid or viiruseid. Üks tüüp valgeid vererakke ehk leukotsüüte sünteesivad spetsiaalseid kaitsevalke e antikehad. HIV- bakterm viiruse nimi AIDS- haiguse nimi Vaktsineermise puhul viiakse antikehi või nõrgestatud haigusetekitajaid või nende mürke. 4)Liikumisfunktsioon lihasvalgud 5)Transportfunktsioon Hemoglobiin- veab hapniku organismis ringi 7)Ehituslik funktsioon Rakumembraan annab luudele elastsuse. (valgud, liipidid)
puudumisel. Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest. Ehitus: Luuümbris on õhuke, tugev, elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuümbris: Katab luid Moodustab uusi luurakke Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus tihe ja tugev luukurde, mis asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas, plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Huvitav fakt: Punased verelibled tekivad luu keskel. Kollane luuüdi rasv Punane luuüdi veri Punane luuüdi on vereloome elund, seal moodustavad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leiab toruluude õõnsustest. Kõõlused on valgulise ehitusega. Tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Selgroolülid on kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju.
· Kuidas refleksid toimivad? · keha ärritab midagi;närvirakk võtab ärrituse vastu;sünapsi abil liigub ärritus mööda teisi närvirakke ajju; järgneb liigutus · Mis on humoraalne regulatsioon? · Sisenõrenäärmete regulatsioon organismis, verre või lümfi imenduvad · Millega peab organism võitlema? · Viirustega ehk võõrvalkudega · Millised on inimese kaitsemehhanismid? · 1. Nahk ja limaskestad · 2. Valged Verelibled · 3. Lümfotsüüdid · Kuidas toimib immuunsüsteem? · Kui viirus proovib kehasse tungida siis järjekorras aktiveeruvad 3 kaitsekihti · Mis põhimõttel toimib vaktsineerimine? · Teatud haigustekitaja toksiinid viiakse meie kehasse ja koheselt hakkas keha tekitama nende vastu antikehi mis reaalse haigustekitaja korral hakkavad vastu võitlema koheselt · Mis on homöostaas?
rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled. õgirakud hävitavad vedelikus olevaid mikroobe ja võõrkehi. moodustub ka valgulise iseloomuga antikehasid immuunglobuliine ehk tähtis osa haigusimmuunsusest. Suuremad lümfisõlmed asuvad kaelal lõua all kõhuõõne keskosas vaagnaõõnes kaenlaaugus kubemepiirkonnas. Lümfis leidub ka fibrinogeeni, mistõttu on võimalik lümfi hüübimine. Soolte piirkonnast kogunev lümf on rasvarikas ja piimja välimusega
· Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. · Suitsetades satub vingugaas kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. · Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse satub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse
•Osa valkudest on ensüümid. •Ensüümid reguleerivad kõiki üldtähtsaid protsesse organismis: rakkude kujunemine, hormoonide töö, seedimine jne. •Ensüümid toimivad katalüsaatoritena. Enamus ensüüme on katalüsaatorid. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni kiirust. 2. Valgud kui organismi ehituskivid. 3. Valkude tähtsus raku tasandil. •ainete transport (nt. Hemoglobiin) •kaitse – antikehad ja valged verelibled Aminohapped •Kõik valgud koosnevad aminohapetest. •Aminohappeid on organismis vaid 20 erinevat. •Kõiki aminohappeid on väga vaja, et saaks moodustada kõik vajalikud valgud. •Aminohapped liituvad omavahel ja moodustavad valgu. Valgu ülesehitus 1. Primaarsektuur: aminohapete järjestus 2. Sekundaarsektuur: spiraal või paralleelselt 3. Tertsiaalsektuur: kerajas molekul 4. Kvaternaarsektuur: mitu valgumolekuli koos
rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled. õgirakud hävitavad vedelikus olevaid mikroobe ja võõrkehi. moodustub ka valgulise iseloomuga antikehasid immuunglobuliine ehk tähtis osa haigusimmuunsusest. Suuremad lümfisõlmed asuvad kaelal lõua all kõhuõõne keskosas vaagnaõõnes kaenlaaugus kubemepiirkonnas. Lümfis leidub ka fibrinogeeni, mistõttu on võimalik lümfi hüübimine. Soolte piirkonnast kogunev lümf on rasvarikas ja piimja välimusega
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad
kahest peamisest tüübist. 3.Mitoosi definitsioon on päristuumsete rakkude paljunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 4.Rakutsükkel Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni. 5.Kas kõik rakud poolduvad? Evolutsiooni käigus on kaotanud pooldumisvõime närvirakud ja vöötlihaskoe rakud. Samuti ei ole pooldumis võimelised tuumata rakud punased verelibled. 6.Meioosi definitsioon päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel 7.Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 8.Spermatogenees
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
b) Lihaskude c) Epiteelkude d) Närvikude 6. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid a) eeltuumsed ehk prokarüootsed b) päristuumsed ehk eukarüootsed 7. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. 8. Inimese rakkudest on oma põhifunktsiooni täitmisel ilma tuumata punased verelibled. 9. Rakkude tööd ja ehitust juhib rakutuum, sest siin asuvad kromosoomid. 10. Nukleosoomsed fibrillid koosnevad DNA ja histoonide molekulidest koosnevatest osakestest. 11. Membraanide koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. 12. Ainete aktiivses transpordis peavad osalema transportvalgud. 13. Endoplasmaatiline retiikulum täidab kahte ülesannet: a) ainevahetuslikud protsessid b) ainete rakusisene liikumine 14
sellega reageerib siis eraldub lisaks soojusele ja veele süsihappegaas, millest organismil on vaja lahti saada. Hapniku ja süsinikdioksiidi tasakaalu reguleerimiseks veres on heterotroofsetel organismidel hingamiselundid nagu kopsud või lõpused. Hapnik siseneb verre, mille üks komponent hemoglobiin seda üle keha kannab ning vabastab hapniku kindlates kehaosades, mille reageerimisel toitainetega vabaneb kehatööks vaja minev energia. Samamoodi transpordivad punased verelibled süsihappegaasi (ka teisi gaase), mille hingamisorganitesse toomise tagajärjel on meil võimalik ebavajalik põlemisprotsessides eraldunud gaas välja puhuda. Mida rohkem on vaja tööd teha, seda suuremas koguses kasutavad lihased hapniku keemilise energia muundamisel mehhaaniliseks energiaks. Glükoosi lagundamisel eraldunud süsinikdioksiid ning üksik prooton kantakse verre, et see hingamiselunditesse transportida ja see põhjustab vere pH langust ehk happelisuse tõusu
Ajaloo Kontrolltöö Ettevalmistus (ptk. 5-7) • Töövihik lk. 13 ül. 4 ja 5 4. Mis eesmärki täitsid varauusajal järgmised avalikud hooned? Kirik - Palvetamine Raekoda - Raadi kokkusaamise koht, raad tegi seal linna üle otsuseid Hospidal - Haigla, vaestele ja vigastatutele abi andmine Kirjuta kolm põhjust, miks ümbritseti linna müüriga. 1. Sisenejate ja väljujate kontrollimiseks 2. Maksude kogumine (pole võimalust linnast lahkuda) 3. Kaitse vaenlaste ja sissetungijate eest Mis asjaolud soosisid tulekahju kiiret leviku varauusaegses linnas? 1. Üksteiste lähedal asuvad majad 2. Puidust ehitatud majad 5. Võrdle elu linnas ja maal varauusajal ja kaasajal. Sarnane 1. Rohkem tööd kui maal (pealinnas eriti) 2. Tervisele kahjulikum kui maal elades 3. Linnas on rohkem inimesi kui maal Erinev 1. Linn oli räpane 2. Müürid olid linnade ümber 3. Majad olid tehtud puidust • Kirikulõhe ehk Suur Skisma aastaarv Suur kirikulõhe ehk Suur ...
Perekond Genus Halicryptus Halicryptus Harilik Liik Species spinulosus silinderkärslane Anatoomia Keha katab kutiikula Bilateraalsümmeetrilised Segmenteerumata Kehaõõnsus tsöloomilaadne Halb liikumisvõime, kasutavad liikumiseks prosoomat (eeskeha) Ringeelundkond puudub, kuid verelibled on tsöloomis olemas Puuduvad gaasivahetusorganid Seedekulgla sirge, lõppeb pärakuga Eritus-ja suguelundid moodustavad ühe urogenitaalse organi Närvisüsteem koosneb eesmisest närvirõngast ja kõhtmisest närviketist Suu ja neel ümbritsetud kidadega Kas tõeline tsöloom või pseudotsöloom? Selle üle vaieldakse, kuid hilisemad uuringud (Shapeero, 1961) on välja toonud, et kehaõõnsus on siiski tsöloom, mitte
Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad. Inimese munaraku viljastumine - Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli
1632 - Galileo avaldab ornamentaalsete Lemmikzanriteks töö Maa liikumisest ehisdetailide kujunevad tantsusüit 1658 - hollandlane Jan rikkus.Kunsti ja Concerto grosso Swammerdam avastab iseloomustab ning tähtsateks punased verelibled tundeküllasus.Muusika on kujunesid ka prelüüd 1683 - Hollandi teadlane kaunistatud,ülepaisutatud ja fuuga. Antony van ja emotsionaalne Leeuwenhoek avastab Nt.A.Vivaldi "Neli bakterid
Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2. Käbikeha; 3. Hüpotalamus; 4. Kilpnääre; 5. Kõrvalkiplnäämed; 6. Harkelund e tüümus; 7. Neerupealised; 8. Kõhunääre e pankreas; 9. Munasarjad; 1. Munandid) 7. Kaitsemehhanism koosneb: Nahk ja limaskestad Immuunsüsteem (omandatud ja kaasasündinud immuunsus) Immuunsüsteem : B-lümfotsüüdid (lümfisooned ja sõlmed) Põrn Valged verelibled vereringes Kaitseb viiruste ja bakterite eest, vastutab ebanormaalselt käituvate takkude hävitamise eest Valgelibled e leukotsüüdid on kaasasündinud immuunsus ja koosneb: Õgi- (sulgeb bakteri põiekesse, ühineb lüsoomi sisaldava ensüümiga ja hävitab ilma enda struktuuri kahjustamata) ja tapjarakud (mürgigraanulid) Mittespetsiifiline immuunsus B-Lümfotsüüdid omandatud immuunsus antigeenide vastu
Bioloogia 1. Rakuteooria põhiseisukohad 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust, selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Eeltuumsed organismid Rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Eeltuumsete hulka kuuluvad ainult bakterid. 3. Päristuumsed rakud Rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Päristuumsete hulka kuuluvad loomad, taimed, seened ja protistid. 4. Rakutuum ja karüoplasma. · Karüoplasma on tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA-d, RNA-d, valke ja mitmeid madalmolekulaarseid ühendeid. · Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest. · Tuumakestes toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. · Eri rakkudes on tuuma kuju ja suuru...
värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Rahuliku ühtlase valgustatuse asemel eelistatakse heleda-tumeda suuri kontraste. Maalid on ebatavalised ja ebarealistlikud. Teadus 1593 - Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 - Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 - Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 - Galileo avaldab töö Maa liikumisest 1658 - hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 - Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 - esimene edukas pimesooleoperatsioon. Kunstnikud Peter Paul Rubens •Sai hea hariduse ja reisis palju. •Oli väga menukas kunstnik. •Lävis kõrgseltskonnaga ja valitsejate õukondadega. •Tohutult tellimusi, kasutas õpilaste abi. •Suuremate tööde puhul on ta teinud ainult kavandi ja viimistluse. •Teemad on piiblist, antiikmütoloogiast, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja
veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki
põletik, allergia on organismi ülitundlikus mingi organismivõõra teguri suhtes. Epideemia on nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. .Haigustekitaja. .......Haigus.......Peamine kahjustatud piirkond.............Nakatumisviis............ ..........Haigusest hoidumine............ Algloom Düsenteeria Jämesool Saastunud vesi ja toit Puhtuse hoidmine Algloom Malaaria Maks, punased verelibled Siirutajad Vaktsineerimine Algloom Trihomonoos Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Difteeria Neel ja kõri Piisknakkus Vaktsineerimine Bakter Klamüüdia Suguelundid Sugulisel teel Kondoom
Klaviirmuusika erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusika 1 Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu 1611 Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks 1618 Saksamaal algab Kolmekümneaastane sõda protestantide ja katoliiklaste vahel 1631 Vesuuvi purse 1633 Galilei peab inkvisitsiooni survel tagasi võtma teesi, et maakera liigub ümber päikese 1640 Portugal lööb Hispaaniast lahku ja saab iseseisvaks riigiks 1643 Louis XIV saab Prantsusmaa kuningaks
Astma on hingamisteede limaskesta krooniline allergiline põletik, allergia on organismi ülitundlikus mingi organismivõõra teguri suhtes. Epideemia on nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. .Haigustekitaja. ….…Haigus…….Peamine kahjustatud piirkond..…........Nakatumisviis…….….. …….…Haigusest hoidumine.……..… Algloom Düsenteeria Jämesool Saastunud vesi ja toit Puhtuse hoidmine Algloom Malaaria Maks, punased verelibled Siirutajad Vaktsineerimine Algloom Trihomonoos Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Difteeria Neel ja kõri Piisknakkus Vaktsineerimine Bakter Klamüüdia Suguelundid Sugulisel teel Kondoom
Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk
v koerakkude uuendamiseks v energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega v vajalike toitainete reservide loomiseks · Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks. · Seitsme aastaga vahetuvad inimorganismis pea kõik rakud, välja arvatud mõned väga spetsiifilised rakud, näiteks ajurakud. Punased verelibled elavad näiteks ainult 4 kuud. Mõningaid rakke suus ja soolestikus vahetatakse välja veelgi kiiremini, iga päev. · Uuringute tulemused on näidanud, et üle 70% inimeste haigustest tulenevad toitumisvigadest. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus · Juba ühe päeva toitumise vigadest võivad tuleneda järgmised sümptomid: v väsimus, ennekõike pärastlõunal v halb enesetunne v näljatunne ja magusaisu v mao- ja soolestikuvaevused v rahutus v
MIKS EI TOHI ANDA PALJU VETT(VERD) KAOTANUD INIMESELE PUHAST VETT, VAID FÜSIOLOOGILIST LAHUST? PÕHJENDA NEERUD HOIAVAD VEEHULKA STABIILSENA. 1) Veri muutub paksemaks 2) hüpotalamus 3) hormoon ajuripatsi kaudu verre 4) neerudest imendub suurem hulk vett verre tagasi 5) tekib janutunne 6) joomine 15.NIMETA 5 PARAMEETRIT, MIDA PEAB HOIDMA TASAKAALUS JA PÕHJENDA IGA ÜHT 2-3.LAUSEGA. 1) veetase- punased verelibled tõmbuvad kokku/lõhkevad 2) temperatuur – denaturatsioon, valkude struktuur muutub 3) vere ph – tõsised terviserikked, raku ainevahetuse aktiivsus väheneb 4) veresuhkur 5) co2 sisaldus veres- liiga palju, siis ph läheb paigast ära, läheb happeliseks, raku ainevahetuse aktiivsus väheneb 6) ioonide konsentratsioon – närvisüsteemi rikked
TRE-EN-EN · Koosneb nisuidudest, riisikliidest ning sojaubadest, pluss Omega 6 ja Omega3 · Ainevahetuse teeb korda TreEnEn, Betaquard ning Aloe Vera jook · Parandab rakke ning annab energiat juurde, parandab enesetunnet. Formula IV · Parandab enesetunnet,paneb rakud t ööle · Aitab keskenduda · Tõstab energiapotensiaali. · Annab elujõudu · Stressi ning pingetaluvuse h ävitaja · Algul võib tekkida vastureaktsioon, see t ähendab, et keha hakkab seda omandama ning asi toimib · Sisaldab vitamiine, mineraale,valke ja rasvu. · Sisaldab 11 vitamiini: B1, B2,B6,B12, foolhape A ja C, D2 ja E · Sisaldab 5 mineraali: jood,mangaan,raud,vask ja tsink. · Positiivne efekt saabub juba m õne päeva jooksul.Kuulub gnld "energiaprogrammi" Formula I V Mille vastu on hea? · Radikuliit · Astma · Stress · Veenilaiendid · Diabeet ( stabiliseerib suhkru tas...
Fakte barokiperioodist: Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu 1611 Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks 1618 Saksamaal algab Kolmekümneaastane sõda protestantide ja katoliiklaste vahel 1631 Vesuuvi purse 1633 Galilei peab inkvisitsiooni survel tagasi võtma teesi, et maakera liigub ümber päikese 1640 Portugal lööb Hispaaniast lahku ja saab iseseisvaks riigiks 1643 Louis XIV saab Prantsusmaa kuningaks
Ravi eluaegne pidevalt kontrollida vereanalüüsidega, mida varem alustada seda parem. Kiiretoimulised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonod ning mittehormonaalsed valu ja põletikuravimid. Ei saa välja ravida. Soovitused: kehakaalu alandamine, soolestiku töö korras hoidmine, puhta vee joomine, IM-modulaatorid. Leukeemia etioloogia ning leukopeenia? LEUKEEMIA-valgeveresus,verevähk. Luuüdis tekivad uued valged verelibled. Nõrgenenud IMS tõttu saavad gen mut leukotsüüdid. kontrollimatult paljuneda, võttes sellega ära teiste vererakkude eluruumi. Olenevalt, mis tüüpi leukotsüüdis muuteruvad ja vähirakuks muutuvad, eristatakse erinevaid leukeemia vorme. Vere koostis muutub nii palju et see muutub eluohtlikuks. Miks?: kokkupuude radiaktiivse kiirgusega ja teatavate kemikaalidega on ühtedeks faktoritest. Lümfoom - lümfirakkude vähk?
marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää. Taas tunnen tuksatavat noori sooni: on nagu mind mu õtsev veri ehiks, Ah, elada on imeliselt hää! ’’Suudlus’’ Su suu minu suus su hing minu ihus su suu mu suus me vili küpseb samas vihus. Su suu mu suus su närvilülid mu närvikees, su suu mu suus su süda tuksub kui minu sees. Kus lõped sa? Kus algan ma? Kes lahutas küll lained merest? Su verelibled minu verest? Üksteisest kumbki põlev laast. Kes tõstis me jalad maast? Vaid kõrged kohad, tornid, mäed! Aeg langeb alla, ära heidet: suu suul ja ühte kasvand käed, me igavikku ära peidet. Kus algab päev? Kus lõpeb öö? Näen hinge kinni pidaden: see, millest elan, see on - õnn. Üks olemine imeuus: me sammud kaotand maise tee, ei tagasi vii too, ei see. Su suu mu suus su hing mu kehas - me hõljume ehas.
marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää. Taas tunnen tuksatavat noori sooni: on nagu mind mu õtsev veri ehiks, Ah, elada on imeliselt hää! ''Suudlus'' Su suu minu suus su hing minu ihus su suu mu suus me vili küpseb samas vihus. Su suu mu suus su närvilülid mu närvikees, su suu mu suus su süda tuksub kui minu sees. Kus lõped sa? Kus algan ma? Kes lahutas küll lained merest? Su verelibled minu verest? Üksteisest kumbki põlev laast. Kes tõstis me jalad maast? Vaid kõrged kohad, tornid, mäed! Aeg langeb alla, ära heidet: suu suul ja ühte kasvand käed, me igavikku ära peidet. Kus algab päev? Kus lõpeb öö? Näen hinge kinni pidaden: see, millest elan, see on - õnn. Üks olemine imeuus: me sammud kaotand maise tee, ei tagasi vii too, ei see. Su suu mu suus su hing mu kehas - me hõljume ehas.
sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Paljunemine 6. Kõik elusorganismid arenevad 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele Taksis ainuraksete reageerimine ärritusele Elusloodus organiseerituse tasemel Kude Koe põhitüübid on sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude. Vere vormelemendid: veri koosneb plasmast (vedeldab, rakuvahelaine. seob kõik komponendid tervikuks), hemoglobiin, erütrotsüüdid ehk punased verelibled, leukotsüüdid ehk valged verelibled (osalevad immuunsüsteemi töös, kui neid on palju tekib leukeemia), vereliistakud ehk trombotsüüdid (osalevad vere hüübimisel, kui hüübi siis om hemofiilia). Organid Organitesse kuuluvad erinevad koed. Organid moodustavad elundkonnad. Taimedel on organid, kuid neil puuduvad elundkonnad. Organsüsteeme reguleerivad närvid (neuraalne regulatsioon). Humoraalne regulatsioon toimub koguaeg ning seda reguleerivad hormoonid ja keemilised ühendid
Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistus. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Immuunsüsteemi tähtsaimad rakud on lümfotsüüdid ja peamised elundid on harknääre, põrn ja lümfisõlmed, kus valmivad lümfotsüüdid. Põrn piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrn on vere varupaik ja ka immuunelund. Põrnas lagunevad vananenud punased verelibled ja moodustuvad lümfotsüüdid ja antikehad. Antikehad- erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgendavad nende toimet. Immuunsus- organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid, nende mürke ja muid kehavõõraid rakke. Organismi kaitsetõkked: Inimorganism kaitseb end bioloogiliste haigusetekitajate eest passiivselt ja aktiivselt. Passiivselt kaitsevad organismi nahk, hingamisteede limaskestad ja seedeelundkonna erinevad osad.
võõrkehade (bakterite)ning hakkavad neid hävitama. Trombotsüüdid kõige väiksemad vererakud tuumata Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku Vere hüübimine Verekaotuste eest kaise meid vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad verehüübimis reaktsiooni. Tekib fibriin-valulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku millesse verelibled takerduvad. Vere ülesanded: 1 Ainete laiali kandmine organismis(hapnik,süsihappegaas;glükoos,rasvad,valgud,vitamiine) 2 Jääkainete viimine erituselunditesse 3 Tagada organismi kaitse(õgirakud) 4 Organismi temperatuuri ühtlustamine(organite temp kõrgem ja keha pinna temp madalam) 5 Seob organismi tervikuks Veri Inimeste veri on koostiselt erinev. Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0- ja reesüsteem(Rh-positiivne,Rh- negatiivne
Vesi Mõjutab tekstuuri Märkimisväärne efekt toidu kvaliteedi säilitamisele Lahusti 1) Lahus a. Tõelised lahused a.i. Ioonsed lahused a.ii. Molekulaarsed lahused 2) Kolloidlahus 3) Suspensioon Struktuur Aatomite vahel on kovalentsed sidemed Sidemed on polaarsed (40% ioniseeritud) H ->nõrk + ja O nõrk -> vesiniksidemed (nõrk side, mida esineb suurel hulgal ja tänu millele on vesi vedelik) Iga vee molekul on tetraeedriliselt kooskõlas teise vee molekuliga vesiniksidemete abil Sidemete vaheline nurk vee puhul on 105 ja jää puhul 109 -> moodustub 3D võrk Külmutamisel vee tihedus väheneb -> maht suureneb u. 9% Vee ebaharilik omadus: tihedus vedelas olekus 0C juures on suurem kui tihedus tahkes olekus Stabiilne Jää-I moodustub 0C ja 1 atm juures. 1) Struktureeritud süsteem Vee moleulid on polaarsed -> omavahel vesiniksidemetega seotud ...
Pärilikkus PÄRILIKKUS looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genoom ühekordses kromosoomikomplektis olev geenide kogum. Ühes kromosoomis on üks genoom. Genotüüp ühe isendi kõikide geenide ja geenierivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Keskkond, kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. MATRIITSÜNTEESID - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Molekulaargeneetika - teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Replikatsioon DNA kahekordistumine, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See toimub rakutuumas. (A=T, C=-G)....
sajandil kiiresti ka meditsiin ning seda tänu põhjalikumale inimkeha uurimisele. Inglane William Harvey, esitas 1628.aastal tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi jagab. Kujunes arusaam, et inimene on justkui omalaadsest masinast, mille mehanismi on võimalik tundma õppida. Keha erinevate kudede uurimiseks võttis hollandlane Antonie van Leeuwenhoek (1632- 1723) kasutusele mikroskoobi. selle abil avastas ta punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. Laboratoorsete katsete abil uuriti ainete koostist. Rootsi apteeker Carl Scheele (1742-1786) jõudis 18.sajandi lõpul järeldusele, et õhk polegi algelement vaid koosneb erinevatest gaasides, sealhulgas hapnikust. Prantslane Antoine Lavoisier (1743-1794), keda peetakse moodsa keemiateaduse rajajaks, tõestas, et põlemine on ühnemine hapnikuga, ning demonstreeris hapniku rolli hingamises. Samuti jõuti
sajandil kiiresti ka meditsiin ning seda tänu põhjalikumale inimkeha uurimisele. Inglane William Harvey, esitas 1628.aastal tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi jagab. Kujunes arusaam, et inimene on justkui omalaadsest masinast, mille mehanismi on võimalik tundma õppida. Keha erinevate kudede uurimiseks võttis hollandlane Antonie van Leeuwenhoek (1632- 1723) kasutusele mikroskoobi. selle abil avastas ta punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. Laboratoorsete katsete abil uuriti ainete koostist. Rootsi apteeker Carl Scheele (1742-1786) jõudis 18.sajandi lõpul järeldusele, et õhk polegi algelement vaid koosneb erinevatest gaasides, sealhulgas hapnikust. Prantslane Antoine Lavoisier (1743-1794), keda peetakse moodsa keemiateaduse rajajaks, tõestas, et põlemine on ühnemine hapnikuga, ning demonstreeris hapniku rolli hingamises. Samuti jõuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
