Seetõttu antakse läbi kapillaari seina verre liigne süsihappegaas ja muud jääkained (piimhape, kusiaine jt), vastu aga saavad koed hapnikku ja toitaineid (glükoosi, aminohappeid jt). Kapillaaride kaudu jõuavad rakkudesse ka nende talitlust reguleerivad hormoonid. Veri voolab kapillaaris rõhu erinevuse tõttu juussoone arteripoolse ja veenipoolse otsa vahel. Elundi puhkeolekus on osa kapillaare (lihase puhul 60%) tühjad. Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii organi parema varustatuse verega ja selle kaudu vajalike toitainete ning hapnikuga ja ka jääkainete ärajuhtimise. Selle protsessi käigus võib vere maht näiteks lihases suureneda kuni 20 korda. Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km. Veenid ehk tõmbsooned Veenid on veresooned, mille ülesandeks on vere viimine vere viimine kudedest tagasi südamesse. Nad jagunevad kopsuveenideks, südameveenideks ning ülemise ja alumise
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides.
Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema ererõhuga alalt (arteritest) liigub madalamasse vererõhu alasse (kapillaaridesse) 1. Väike vereringe e. kopsuvereringe • parem vatsake- pumpab kopsuarterisse- kopsud (alveoolid)- süsihappegaas antakse ära ja vastu võetakse hapnik- kopsuveen- vasak koda. 2. Suur vereringe e. kehavereringe • vasak vatsake- aort: poolkuuklapid (takistavad vere valgumist tagasi südamesse)- kapillaarid- ainevahetus- kapillaarid koonduvad veenideks- parem koda. Vereplasma 55% • valkude vesilahus (vett 92%; valke 6-8%) • kannab laiali toitained • viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse Vererakud 45% : ➔ punased vererakud: • punased; ei sisalda tuuma; 90% moodustab hemoglobiin; kettakujulised; ei liigu; eluiga 120päeva e. 4Kuud • hapniku transportimine kopsudest kudedesse ➔ valged vererakud:
seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded Kaitsta organismi, aineid transportida, aitab temperatuuri ühtlustada, veri on organismis siduv kude.
9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet taluda ning venida Kapillaarid hõlbustavad ainevahetust Veenide seinad on õhukesed ja lihaskiht õhem, need panevad vere veenides ringi liikuma 3. vererõhu mõõtmine Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. 4. teada suure ja väikese vereringe ülesannet, tähtsamaid veresooni ja südame pooli, kust algab ja lõpeb mingi v...
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
lakkab fibriinikiude tõttu. 10.Mitme osaline on inimese süda? Neljaosaline. 11.Mis on elektrokardiogramm? See iseloomustab südame talituslikku seisundit. 12.Nimeta vererühmad. A, B, AB, 0. 13.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks? Vereülekandes tuleb kasutada sama rühmade verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet. 14.Mis tagab vere voolamise arterites ja veenides? Vere paneb katkematult ja ühesuunaliselt voolama vererõhu erinevus veresoontes. 15.Mis on kapillaarid? Kapillaarid on peenemad veresooned ehk juussooned, kapillaarid ühendavad arterid veenidega. 16.Milline veri voolab arterites? Arteriaalne veri ehk hapnikurikas veri. 17.Mis tähtsus on südameklappidel? Südameklapid tagavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse. 18.Milleks kasutatakse EKG d? EKG.l tekkivate muutuste alusel saab diagnoosida häireid südametegevuses. 19.Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist?
vererigne lõpp). Paremast kojast suubub veri paremasse vatsakesse ja parema vatsakesega algab VÄIKE ehk kopsuvereringe. Paremast vatsakesest läheb veri kopsuarterisse, kopsuarteri algusosa nim. kopsuarteri tüveks, Kopsuarteri tüvi hargneb kaheks (vasakuks ja paremaks kopusarteriks), ´(kopsuarterites voolab C02 rikas veri), kopsu kaks arterit hargnevad omakorda väiksemateks arteriteks, need omakorda arerioonideks ja kapillaarideks. Kopus kapillaarid paiknevad kopsu alveoolide seintes (õhukese seinaga viinamarja taolised moodustised, kuhu tuleb sissetulev õhk. Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid 1 nim. veenuliteks, need omakorda koonduvad veenideks, kuni nelja kopsuveenini, mis suunduvad vasakusse kotta. Kopsuveenides voolab aga hapnikurikas veri. Sellega väike vereringe lõppeb. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem.
VERESOONED JA VERERINGE Vereringeelundkonna moodustavad: Kuidas defineerida vereringet? · Vereringe- vere liikumine organismis. · Suletud vereringe. · Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri liigub. ARTERID e. tuiksooned · Veri südamest kudedesse · Paksud elastsed · Suurim aort · O2 küllastunud veri, erand kopsuarter KAPILLAARID e. juussooned · Sein ühest rakkude kihist · Ainevahetus vere ja kudede vahel VEENID e. tõmbsooned · Veri kudedest südamesse · Pehmed ja õhukesed · Klapid VERERÕHK · Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele · Kõrgemalt rõhult madalamale INFARKT e. ateroskleroos Veresoonte lubjastumine · SÜDA-ARTER- KAPILLAARID-VEENID- SÜDA Väikse ja suure vereringe võrdlus!
Vereringe lesanded: * Seob tervikuks kik organismi osad; * Kannab CO2 kudedest kopsudesse; * Kannab O2 kopsudest kopsudesse; * Kannab kehas laiali toitaineid,hapnikku,hormoone; * Kindlustab pideva ainevahetuse; * Osaleb jkainete eemaldamises; * htlustab keha temperatuuri. Veresooned -Veresooned on torujad elundid mida mda veri ringleb. -Veresooni on kolme philist liiki: 1)veeni 2)arterid 3)kapillaarid Veenid * Mda veene liigub veri sdamesse tagasi. * Veenid on hemate seintega kui arterid. * Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. * Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest prit olevat ssihappegaasi ja jkaineid. Arterid * Mda artereid liigub veri sdamest eemale. * Arterid on jmedad paksuseinalised ja elastsed veresooned * Arterid hargnevad jrjest peenemateks arteriteks ja lpuks kapillaarideks. * Mda kiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis...
osad õigesse järjekorda: a) veenid; b) süda; c) kapillaarid; d) süda; e) arterid. Vereringe ülesanded: Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. Arterid Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks.
osad õigesse järjekorda: a) veenid; b) süda; c) kapillaarid; d) süda; e) arterid. Vereringe ülesanded: Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. Arterid Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks.
vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad, paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis: arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel
Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liigub veri eest taha, selgmises veresoones vastupidi. Selja-, kõhu- ja ringsoontest saavad alguse peenemad veresooned ehk kapillaarid. Vihmaussi veri on punast värvi. Hingamiselundkond pole vihmaussil hästi arenenud. Hapniku omastamine toimub naha kaudu. Nahapinnale ulatuvad kapillaarid, millesse tungib hapnik. Veri on hapniku laialikandja organismis. Närvisüsteem on jagunenud tänkudeks, mis asuvad iga lüli kõhtmisel poolel. Kõik tängud on omavahel ühendatud ja moodustavad närviketi. Peaosas asuvad neelualune ja neelupealne tänk, mis moodustavad koos neid ühendavate närvikiududega neeluümbrise närvirõnga
ühtlustada keha temperatuuri Veri * Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. *Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest *täiskasvanud inimestes on 5-6 liitrit verd. Veresooned *Veresooned on torujad elundid mida mööda veri liigub *Veresoone on 3 põhilist liiki veenid, arterid, kapillaarid *Mööda artereid liigub veri südamest eemale *Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri *Mööda veene liigub veri südamesse tagasi *Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu *Veenides voolav veri sisaldab keharakkudes pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid *Kapillaarid ühendavad artereid veenidega Süda *Süda on neljaosaline *Süda paneb vere soontes liikuma *Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning
VERERÕHU MUUTUSED KEHALISEL TÖÖL - Vererõhu suurus sõltub kehalisest aktiivsusest VERE LIIKUMIS VERESOONKONNAS ISELOOMUSTAVAD Arteriaalne pulss – süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine Sfügmogramm – pulsilaine levikuüleskirjutis VERERINGE KAPILLAARIDES Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel Jõudeolekus toimub ainult osa kapillaare Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb – tööpuhune hüpereemia Arterio – venoossed anostomoosid – otseteed arteritest kapillaaridesse VERERINGE VEENIDES Suur venoosse süsteemi mahutuvus (2x) Vere liikumisel: - Veri surutakse edasi raskustungi toimel - Vere tagasiliikumist takistavad klapid - Vere liikumist soodustab rindkere imav toime - Lihaspump- lihaskontraktsioon korral surutakse veri venides välja KOPSUVERERINGE
Lümfi mõiste Paremat koda ja paremat vatsakest ühendab ja läbib õõnesveen, mis kannab hapnikku ja vasakut koda ja Lümfisüsteemi ehitus, parem lümfijuha, vasakut vatsakest ühendab aort ja rinnajuha, lümfi kogumise piirkonnad, alanev aort, mis kannab suubumine vereringesse süsihappegaasi. Pea ja ülajäsemete kapillaarid, kopsu kapillaarid, siseelundite kapillaarid, alajäsemete kapillaarid Ülenev ja alanev aort moodustavad Lümfisõlme ehitus, ülesanne aordikaare. Üleval seespool ühisunearter ja väljaspool rangluualune arter. Regionaalsed lümfisõlmed Aordikaart läbivad vasak ja parem peabronh
Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub. Sõltub: aorti paisatava vere hulgast, südame töö sagedusest ja muust. Normaalne vererõhk on 115-130/ 70-80 mm elavhõbedasammast. Suur vereinge on kudede varustamiseks toitainetega ja jääkainete väljutamiseks. See algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aort on suurim arter. Need jagunevad peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaarideks. Kapillaarid varustavad verega kõiki organeid ja kudesid. Läbi kappillaariseinte liiguvad hapnik ja toitained kudedesse, kudedest liiguvad jääkained verre. Arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi peenikesteks ja järk järgult suuremateks veenideks. Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks läbi kahe veeni südame paremasse kotta. Väike vereringe on vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude
Arterid: o Arterid viivad verd südamest organitesse o Südamest väljuv suur arter (AORT) haruneb aina peenemateks arteriteks o Arterites (välja arvatud kopsuarterites) liigub hapnikurikas veri o Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed o Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere paiskumisele südamest , seda on tunda pulsina keha pinnal o ARTERITES LIIGUB VERI KIIRESTI Arterid meie kehas: AORT Kapillaarid: o On kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad artereid veenidega o Kapillaarid juhivad verd organitest rakkudeni o Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii gaasivahetus kui ka toit- ja jääkainete vahetus o Neil on õhuke sein (koosneb ühest rakukihist), see hõlbustab ainete vahetust. o VERI LIIGUB VÄGA AEGLASELT, ka see soodustab ainete vahetust Päris äge! Mis toimub kapillaarides? Veenid: o
Vereringe algab sdame paremast vatsakesest. 11)Kirjelda arterite, veenide ja kapillaaride ehitust, seosta seda lesannetega. ARTERID- Paksud seinad ja elastsed, tugev lihaskiht. VEENID- Pehmed seinad ja hukesed, lihaskiht hem. KAPILLAARID- hest rakukihist koosnev sein, huke. 12)Miks veri voolab ja kui kiiresti toimub see arterites, veenides, kapilaarides, miks? Veri voolab suurema rhu poolt viksema rhu poole. ARTERID-20cm/s, VEENID- 5cm/s, KAPILLAARID alla 1mm/s 13)Selgita: sdametoonid, pulss, lemine vererhk, alumine vererhk, elektrokardiogramm. SDAMETOONID- Phjustab vere turbolentne voolamine ja klappide vibratsioon. PULSS- Veresoonte seinte vnkumine sdame lkide takistis. LEMINE VERERHK- Sstoolne(120mm/Hg) ALUMINE VERERHK- Diastoolne(70-80mm/Hg) ELEKTROKARDIOGRAMM- Sdamelihaste kokkutmmete moodustavate elektrivoolude graafiline leskirjutis. 14)Mida tead sdamelihase infarktist, sdamepuudulikkusest, rtmihiretest,
VERERINGE ÜLESANDED: Tagab aine vahetuse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapniku, hormoone ; osaleb jääkainete eristamises ; reguleerib temp. ; seob organismi tervikuks. EKG- iseloomustab südame seisundit, mõõdetakse südames tekkivaid elektrivoole. VERESOONED : Arter- viib verd südamest kudedesse- paksud elastsed seinad Veenid : juhivad verd kudedest südamesse pehmed ja õhukesed, Kapillaarid : ühendab artereid veenidega õhukesed. VERERÕHK rõhk mida veri avaldab veresoonte seinale sõltub südamest välja paisatava vere hulgas veresoonte laiusest elastsused ja löögisagedusest. VERI KOOSNEB : veriplasmad ja verirakkud punased (erütrotsüüdid) - hapniku toimetamine kopsudest kudedesse, valged (leukotsüüdid) võidelda võõrmikroobidega, vereliistakud (trombotsüüdid) vere hüübimine. hemoglobiin transpordib hapnikku.
Mõisted Across 3. haiguste raviks või nende vältimiseks määratud kindel toitumisviis 5. kõige peenemad veresooned 7. inimese kõige suurem nääre 9. vedel sidekude 11. kõhunäärme hormoon 13. organismi väiksemad ehitusosad 14. naha alumine osa Down 1. piklikus ajus asuv keskus 2. söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine 4. neerudes toodetav vedelik 6. neerupealsete hormoon 8. maksast sünteesitud nõre 10. lahustumatu valk 12. elund, mis katab inimese keha VASTUSED: Across 3.dieet 5.kapillaarid 7.maks 9.veri 11.insuliin 13.rakud 14.pärisnahk Down 1.hingamiskeskus 2.buliimia 4.uriin 6.adrenaliin 8.sapp 10.fibriin 12.nahk
Arter Veresoon,mis kannab verd südamest eemale.Neil on tugevad seinad. Arterid jagunevad peenemateks arudeks ja neid nim- arterioolideks. Arterite ja arterioolide seintes on silelihased ja enamik kannab neist laiali hapniku rikast verd. Aort arter,mille kaudu veri südamest välja voolab. See on suurim arter kehas. Täiskasvanul on kõige laiemas kohas 2.5 cm. Kapillaar (e. juussoon) kõige peenem veresoon, kapillaarid saavad arterioolidest hapniku rikast verd ning kannavad seda kõikide rakkudeni. Nende seinad koosnevad ühest rakukihist ning võimaldavad lahustunud ainetel kergesti liikuda. Veen veresoon,mis kannab verd südame suunas. Õhemad seinad kui arteritel neis voolab hapniku vaene veri ,mis annab veenidele sinise värvuse.Vererõhk on madal. Vererõhk on rohk,mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südamevatsakese
kappillaarid. Sissehingamise ajal tungib õhk läbi kapillaaride verre. Veri viib hapniku kõikidesse keha rakkudesse. Järele jääb süsihappegaas, mis eemaldub kehast väljahingamise ajal VERERINGE-ELUNDKONDSüda paikneb rinnaõõnes. Süda on rusikasuurune elund, mille ülesanne on pumbana panna veri mööda veresooni liikuma. Südamest väljuvad veresooned on ARTERID. Süda pumpab vere arteritesse. Arterid jagunevad järjest väiksemateks veresoonteks. Kõige väiksemad veresooned on KAPILLAARID. Kapillaarid jõuavad kehas iga elundini. Läbi kapillaaride annab veri kõikidele keha rakkudele toitaineid ja hapnikku ning saab vastu süsihappegaasi ja jääkaineid.Kapillaarid ühinevad ja moodustavad taas suuremaid veresooni. Need on VEENID. Veenides liigub veri südame poole tagasi. TUGIELUNDKONDTugielundkonna moodustavad luud ja liigesed.Luud on kehale toeks ja kaitsevad siseelundeid.Luustiku keskne osa on SELGROOG. Selgroo külge kinnituvad KOLJU, ROIDED, VAAGEN ning KÄTE ja JALGADE
Stiilinäited testi kohta: 1 Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha (a) kopse, (b) aju, (c) südant, (d) peensoolt. sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest ver...
mida vastavalt transpordivad vereplasma ja vere punalibled. Vastu saadakse süsinikdioksiidi ja teisi jääkaineid Veenid Kapillaaridest liigub veri peenikestesse veenidesse, mis ühinevad veenideks ja viivad vere tagasi südamesse Vere südamesse jõudes on see kaotanud pea kogu oma rõhu Venoosne veri jõuab südamesse tänu tassitaolistele klappidele, skeletilihaste tööle ja kõhu- ning rinnasisesele rõhule Lümfisüsteem Kui kapillaarid viivad kudedesse aineid ja võtavad vastu jääkaineid, viivad nad kaasa veidi vähem vedelikku kui nad toovad See on lümfisüsteemi tähtsus Lümfisüsteemi ehitus Kõige väiksemad lümfisooned on lümfikapillaarid, millest lümf liigub lümfisoontesse, siis lümfijuhadesse, mis viimaks suubuvad veenidesse Lümf voolab vaid ühes suunas ja kui miski lümfitee blokeerib, tekib ödeem ehk lümfiturse Lümfisüsteemi kaitsevad lümfisõlmed, mis on
kopsudest hapnikurikas veri, paremasse kotta liigub kehast saabuv hapnikuvaene veri. Vatsake südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse. Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse Arterid- · Veresooned , mis viivad verd südamest organitesse. · Seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte
lõdvenevate lihasrakkude abil) ning arterioolidest veenulitesse viivate "otseteede" avamise ja sulgemise abil. See on oluline vältimaks vere liigset kuumenemist ja jahtumist (väga kuuma või külma väliskeskkonna ja palaviku korral). Kapillaari sein koosneb vaid ühest rakukihist, moodustades biomembraani, mille kaudu toimub ainevahetus vere ja koerakkude vahel. Elundi puhkeolekus on osa kapillaare tühjad. Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii piisava varustatuse vajalike toitainete ja hapnikuga ning jääkainete ärajuhtimise. Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km. -Huvitavaid fakte ja veel ajaloost- 1492 - esimene dokumenteeritud vereülekanne tehti paavst Innocentius VIII- le. Juhtunus võib kahelda, sest vereringet polnud veel avastatud. * 1616 - anatoom William Harvey kirjeldas inimese vereringet ning avaldas oma uuringute tulemused 1628. aastal.
SÜDA 4-osaline, ümberitseb südamepaun (täidetud vedelikuga), lihaseline vahesei lahutab 2'ks, kummaski pooles on koda ja vatsake KODA hõlmaline vaheklapp VATSAKE VATSAKE poolkuuklapp VERESOONED ARTERID: suured veresooned, elastsed seinad süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja s...
Vere liikumist organismis nimetatakse vereringeks Vere paneb soontes liikuma süda. Vereringeelundkond koosneb: veri, veresooned ja süda Veresooni on kolme tüüpi: veenid, arterid, kapillariid Vereringe ülesanded on: toitainete ja hapniku kandmine kudedesse, jääkainete eemaldamine Keha temperatuuri hoidmine, võitlemine haigustega(antikehad) Vere liikumine organismis: Süda -> arterid -> kapillariid -> veenid -> Süda Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Arterid-juhivad verd südamest kudedesse Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse ...
KORDAMISKÜSIMUSED VERERINGE TÖÖKS 1. Nimeta südameosad ja iga osa funktsioon. Joonisel leida osad! 2. Milline on normaalne südame löögisagedus? Millised tegurid seda mõjutavad? 3. Mille poolest erineb imetaja süda linnu või kala südamest? 4. Millised on veresoonte erinevused? Milline on veresoonte ehitus ja ülesanded? Tunda joonisel. a)arterid b)veenid c)kapillaarid 5. Millised veresooned, südameosad tagavad suure vereringe? Milline on suure vereringe ülesanne? 6. Millised veresooned, südameosad tagavad väikese vereringe? Mis on väikese vereringe ülesanne? 7. Kuidas mõjutab treening vereringeelundkonda? 8. Mis on vererõhk? Kuidas ta tekib? Mida näitab? Millised on normaalsed vererõhu näitajad? 9. Milliseid kahjustusi tekitab liiga madal või liiga kõrge vererõhk? 10. Mis on veri? Millest koosneb veri? Mis on vere ülesanded organismis? (vähema...
Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda *Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia *Algab südame vasakust vatsakesest *Veri liigub mööda veresooni läbi keha, sh ka pea *Kehast jõuab venoosne veri südame paremasse kotta 3. Väike vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Väike vereringe: parem vatsake -> kopsuarterid -> kopsukapillaarid (vabaneb
. 9.Milline on südame töötsükkel? minutis 60 kuni 130 korda 10.Millest sõltub südamelöökide sagedus? sõltuvab vanusest ja kehalisest pingutuses, nt. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, nooruki oma 70 korda minutis. 11.Mis on elektrokardiogramm ja mida see näitab? Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis näitab südame tööd ja seisundit. 12.Milliseid veresooni esineb inimesel? Arterid, veenid ja kapillaarid 13.Võrdle veresoonte ehitust. Veenid on õhemate seintega kui arterid, Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Kapillaarid on peenikesed õhukeseseinalised veresooned 14.Mis suunas ja kuidas toimub vere liikumine veresoontes? Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel südamest eemale Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine, Veri liigub südamesse tagasi 15.Kuidas on seotud vere liikumine vererõhuga?
2) Mitme osaline on süda? Inimese süda on neljaosaline. 3) Kummal pool südames hapnikurikas ja -vaene veri?- Vasakusse kotta suubub hapnikurikas veri, mis liigub aordi kaudu suurde vereringesse, kus hapnikurikas veri muutub hapnikuvaeseks vereks, mis liigub edasi südame paremasse kotta, kust pumbatakse see vasaku vatsakese kaudu väiksesse vereringesse. 4) Südameklappide ülesanne- südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arterisse) 5) Südame rütmiline töö- südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. 6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks. Suure vereringe ülesa...
b)Veresoonte keskkesta (tunica media) paksus on väga erinev, see võib jälle koosneda kas peamiselt sidekoest või lihaskoest ning selle peal võib olla jälle (välimine) elastsest sidekoest membraan. c)Veresoonte väliskest (adventitia) sarnaneb siseelundite väliskestaga. B. Veresoonte jaotus: Veresoonte jaotamise võimalusi on palju, siin toome vaid mõned võimalikud! a)Läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid. b)Seina ehituse järgi: sidekoelised arterid, lihaselised arterid, kapillaarid ja veenid. c)Närvide ja hormoonide (või mürkide!) toime järgi : c1. Makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad) arterid ja veenid ning c2. Mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) – mikrotsirkulatsioon on väga oluline paljude haiguslike protsesside puhul! Veresooned : A
· Parem kops jaguneb 3ks ja vasak kops 2ks kopsusagaraks. Kopsutorus hargnevad peenemateks harudeks. Pleuraõõs - Kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsudes rõhku. · Kopsud on kaetud sidekoelise kopsukelmega. · Kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedelikukihiga. Kopsualveoolid - Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised. · Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. · Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel ( difusioon ) glükoos+õhk energia+CO2lendabära+vesi · Difusioon aine liigub kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama kontsentratsiooniga alale. Rakuhingamine · Hapniku ja CO2 transport verega. Gaasidevahetus kudede ja vere vahel. · Sisemine e kudede hingamine toimub rakkudes.Rakkudes toimub toitain. lõhustamine hapniku abil,selle käigus vabaneb e. Hingamine gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel
viia Algab südame vaskust vatsakesest Veri liigub mööda veresooni läbi kogu keha, sh ka pea Kehast jõuab veri venoosne veri südame paremasse kotta MILLISED ON INIMESE VERESOONED? Inimestel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. VERESOONED on torujad elundid, mida mööda veri ringleb Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, kust veri liigub edasi kapillaaridesse Kapillaarides toimub aine vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri edasi veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. MIS TOIMUB KAPILLAARIDES? Seal toimub ainevahetus keharakkude ja vere vahel. Läbi kapillaari õhukeste seinte liiguvad hapnik ja toitained (glükoos) verest kudedesse ning jääkained (süsihappegaas) aga liiguvad kudedest verre.
· kopsuarter - viib vere südamest kopsu Südameklapid kindlustavad ühesuunalise liikumise südames, südamesse ja südamest välja. Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus suureneb. Kuid alati ei pruugi sellega hapnikusisaldus veres suureneda, see oleneb ka inimese treenitusest. 7. VERESOONED JA VERERINGE 1)Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb. Versoone liigid : · kapillaarid ( ainevahetus ) · arterid ( kannab verd kapillaaridesse ) · veenid 2)Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Veri voolab tugevama rõhuga soontest sinna , kus rõhk on madalam. 3)Vereringe jaguneb: · Suur ehk südamevereringe mis varustab kudesid hapnikurikka verega · Väike ehk kopsuvereringe mis varustab kopse hapnikuvaese verega · 8.VERI ON VEDEL KUDE 1)Veri on vedelsisekude , mis ringleb veresoontes. Verikoosneb :
Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes
kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus oleks 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontesse. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ühes suunas. Arterid viivad verd südamest kogu kehasse laiali. Veenid juhivad verd kehast tagasi südamesse. Peenikesed kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimub kogu keha kudede ja vere vahel gaasivahetus ning toit- ja jääkainete vahetus. Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soonteest sinna, kus vererõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab keha kudesid hapnikurikka verega, ja väikeseks ehk kopsuvereringeks, milles veri rikastub hapnikuga. Veri on vedel kude
VERERINGEELUNDKOND (lk 32-43) 1. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse .............................................. . Vere paneb soontes liikuma .............................................. . Vereringeelundkond koosneb ..........................................., .......................................... ja ................................................... . Veresooni on kolme tüüpi: .........................................., ........................................... ja ..................... 2. Mis on vereringe ülesanded? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ................................................
2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Ve...
Südame vasakut poolt täidab arterjaalne veri, paremat poolt aga venoosne veri. Südameklapid tagavad vere liikumise südame kodadest vatsakestesse ning sealt edasi arteritesse. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest ning lõtvumisest. Täiskasvanu inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 lööki minutis. 2.Torujaid elundeid, mida mööda veri liigub, nimetame veresoonteks. Südamest viivad verd kudedesse arterid, kudedest südamesse juhivad vere veenid. Kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimuvad protsessid: 1)antakse ära hapnik 2)võetakse vastu süsi- happegaase 3)ainevahetus . Vere liikumise veresoontes kindlustab süda. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks (varustab kudesid hapnikurikka verega) ning väikseks (rikastab verd hapnikuga) 3.Veri on vedel sisekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on 3 tüüpi:
toime. Oluline on aga massaazi nakha pingutav toime - eriti tähtis on see kaalukaotusperioodil. ...vereringele: Suuri artereid ei suudeta massaaziga mõjutada, kuna need asuvad sügaval lihaste vahel. Arvestades verevoolu kiirust arterites - 40 cm/sek - pole see vajalikki. Verevooli kiirus kapillaarides on aga vaid 0,5 cm/sek - nii aeglane vool on vajalik küllaldaseks ainevahetuseks vere ja kudede vahel, kuid sageli ei jõua veri üldse kapillaaridesse. Töötavas organis või koes on kapillaarid avatud ning veri liigubnende kaudu. Puhkavas organis või koes on aga sageli kapillaarid suletud ning veri läheb arteriaalsest süsteemist venoossesse juba enne kapillaaride läbimist arteriovenoossete ühenduste kaudu. Kuigi selline süsteem on igati ökonoomne, võib mõnikord perifeersetes kudedes (sealhulgas nahas!) tekkida puudulik verevoolutus. Massaaziga suudetakse aga ka passiivselt kapillaare avada. Samuti parandab massaaz oluliselt vere tagasivoolu südamesse veenide kaudu.
Vereringe ühendab kõike kehaosi ja selle moodustavad veri,veresooned,süda.Vereringe üles. :pidev ainevahetus,kannab kehas laiali toitained ja hapniku, eemaldab jääkained.Süda on lihaseline elund mis paneb soontes vere liikuma.In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab südame töötamise hõõrdumist.Lihaseline sein jaotab süd. kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsake=>süda 4 osaline.vatsakesed asetsevad süd all.Südam evas kotta subuvad kopsuveenid, sealt tuleb kopsudest hapniku rikas veri, paremaase suubuvad kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on klapp mille kadu liigub veri kotta ja vatsse,Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalsie liikumise südame kodaderst vatsakestesse j avatsse edasi veresonnstesse.Süda töötab rütmiliselt.(kodade kookutõmbumine, vatsakeste kokku ...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Kapillaarelektroforees CE Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Tiina Teostati: 30.10.15 Aid Teooria Kapillaarelektroforees on lahutusmeetod, kus uuritavad ained lahutatakse elektroforeetiliselt kapillaarkolonnis. Elektroforeetiline lahutamine saavutatakse seetõttu, et lahustunud ained liiguvad elektriväljas erineva kiirusega, sõltuvalt nende massi-laengu suhtest ning rakendatavast pingest. Suurema laenguga ja väiksema läbimõõduga osakesed liiguvad kiiremini kui suurema läbimõõdu ja/või väiksema laenguga osakesed. Aparatuur Koosneb pingeallikast, kahest taustelektrolüüdi anumast, millest ühes on anood ja teises katood, kapillaarist, detectorist ja andmete töötlemise seadest. Kapillaarid, mis kasutatakse, on sulatatud kvartsist, 25-75 ...
Vaksineerimisel viiakse kehasse: a) nõrgestatud või surmatuid haigustekitajaid, et organism ise toodaks nende vastu antikehasid b) valmis antikehasid Vaktsineerimise ja haiguse läbipõdemise sarnasuse seisnebki selles, et mõlemal puhul toodab organism haiguse vastu võitlemiseks antikehasid. Enamasti, kui haiguse on juba läbi põetud, siis sellesse enam uuesti ei nakatu. Täida lüngad · Inimese vereringe koosneb veresoontest - arterid, veenid ja kapillaarid, südamest ja verest, mis omakorda koosneb vereplasmast ja selles olevatest vererakkudest. · Süda on inimesel 4- osaline, kodasid ja vatsakesi eraldavad südameklapid ja vatsakeste ning veresoonte vahel on poolkuuklapid. · Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise. · Süda töötab pidevalt ja rütmisliselt, tagades sellega vereringluse kehas. · Väike vereringe läbib kopse, kus veri rikastub hapnikuga, ning annab ära
Rakk- org väike ehituslik ja talituslik üksus, mille esinevad kõik elutunnused (inimesel üle200 raku) Kude-Hulkrakse org sarnase ehituse ja talituse rakud koos rakuvaheainega moodustab koe. Lihaskude- skeletilihaskude e. Vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude(veresoonte seinad) Närvikude-Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Epiteelkude (kattekude)- katse/katte funktsioon, limaskest Sidekude-täita eri elundite vahelisi vahesid ja hoida elundeid paigal. Vedelsideaine-veri, luukude, kõhrekude, kõõlused, rasvkude Verereingeelundkond- arterid, kappilaarid,veenid Venoosne- hapnikuvaene , arteriaalne- hapniku rohke Südame osad: parem vatsake, vasak vatsake, parem klapp, vasak klapp Suur vereringe- v vatsake(A)aort(A)Keha kapillaarid(V)õõnesveenid(V) p koda(V) Väike vereringe: p vatsake(V) kopsuarter(V)kopsu kapillaarid(A)kopsuveenid(A)vasak koda(A) Vererakud-punasederüt...
Veene mööda liigub veri südamesse. Veenid on õhemate seintega, kui arterid ja nende seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Artereid mööda liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad peenemateks arteriteks ja siis kapillaarideks. Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. Kapillaarid ühendavad artereid veenideega. Vererõhk kindlustab vere liikumise soontest. Suur vereringe algab südame vasakust vatsekesest, mis paiskab vere aorti. Aordist viivad vere arterid kõikidesse kehaosadesse. Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veeni kaudu-ülemise ja alumise õõnesveeniga. Väike vereringe algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga
liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale. Paksuseinalised, jämedad ja elastsed veresooned, mis hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks (mööda kõiki arterid ei voola hapnikurikas veri). · Kapillaarid Peenikesed ja õhukesed veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas jääb rakkudest verre. 3. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihaste kokkutõmme on südamelöök. 4. 1.Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
