Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e somatotroopne hormoon ja prolaktiin, mis mõjutab rinnanäärmete kasvu ja arengu, eriti raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal, stimuleerib piima teket rinnanäärmes). 1.hüpotalamuse funktsioon: Nende hormoonide teke on hüpotalamuse kontrolli all ja seda hüpotalamuse piirkonda nim hüpotalamuse hüpofüsiotroopseks alaks. Selles alas on
Kortisool igapäevasele regulatsioonile siis, kui tarve millegipärast suureneb. Nälgimine nt. Suureneb ka stressi hk pingeolukorras. · Kortisool ja teised glükokortikoidid vähendavad lümfotsüütide teket kasutatakse ära valgevere loomehaiguste raviks Neerupealise koore suguhormoOne toodetakse tagasihoidlikul, liigprodutsioonil hakatakse tootma. Kas kasvajatest tingitud, või AKTH liigprodutsioonist. AKTH stimuleerib kortisooli teket, kui AKTH-d liiga palju, siis suurendab suguhormoonide teket. SIIT JÄIN KIRJUTAMISEGA POOLELI Säsis toodetakse adrenaliini, selle vallandumist stimuleerib sümp NS-i erutus, mis omakorda põhjsutatud emotsionaalselt ja füüsilisest pingest. Adrenaliin avaladab toimet adrenoretseptorite kaudu. Temale suurema tundlikkusega beeta retseptorid (VT VEG NS-i!) 1) Mõjub südamele stimuleerivalt 2) Hingamistegevus kiireneb 3) Bronhid laienevad 4) Minutiventilatsioon laieneb
vedelikust , munarakkudest ja tema jäänustest KOLLASKEHA. See muutub endokriin organiks mis produtseerib progesterooni. Progesteroon valmistab emaka limaskesta ette loote implanteerumiseks, tagab normaalse raseduse arengu ja kõrvaldab ovulatsiooni tekke. g HÜPOFÜÜS ALUMINE AJURIPATS. Paikneb ajupõhimikul jaguneb ees, kesk ja tagasagaraks. EESSAGAR on dirigendiks endokriinnäärmetele. 1. ADRENOKORTIKOTROOPNE HORMOON ( AKTH ) mõjutab neerupealiste koore keskmist kihti. Suureneb kortisooli sekretsiooni. 2. TÜREOTROOPNE HORMOON (TTH; TSH)- mõjutab kilpnääret. 3. FOLLIIKULEID STIMULEERIV HORMOON (FSH)- stimuleerib munasarjas folliikulite valmimist. 4. LUTEINISEERIV HORMOON (LH)- põhjustab folliikuli ruptuuri e. lõhkemist, ovulatsiooni ja kollakeha mod. Mõlemad hormoonid (FSH ja LH) on oma nime saanud oma funktsiooni järgi naistel. Mõlemad esinevad ka meestel.
). Suremus hüpernatreemia tõttu on kuni 10%. · Na+ põhjustab vedeliku liikumise interstitsiaalsest ja intratsellulaarsest ruumist intravasaalsesse ruumi sümptomid võivad ka suure vedeliku defitsiidi korral olla vähe väljendunud Esmased analüüsid Veri: · P-Na+, PK+, PCa2+, Pglükoos, P-osmolaalsus, P-uurea, P-kreatiniin, Palbumiin, Püldvalk, happealus tasakaal, (kortisool, AKTH) Uriin: · UNa+, uriini osmolaalsus Ravi · P-Na+ määramine veres iga 2 - 4 t järel Ravi ja jälgimine intensiivravi · vere Na+ sisalduse langetamine ei tohi olla kiire osakonnas kui on: ajuturse oht! · kooma (Glasgow kooma · Na+ langus seerumis ei tohiks ületada 0,5 skaala <8 punkti) või mmol/tunnis ja mitte üle 12 mmol/l ööpäevas; teadvusehäire süvenemine
HORMOON TEKKEKOHT TOIME AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib hormoonide moodustumist neerupealiste koores. adrenokortikotropiin == TSH (türotroopne hormoon) e. Türotropiin Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib troksiini moodustumist kilpnäärmes. == STH (somatotroopne hormoon)
eessagara näärmerakkude talitust. Hüpotaalamusest pärit hormoonid on kahesugused: · liberiinid, mis stimuleerivad eessagara hormoonide tööd ja · statiinid, mis pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd Hüpotaalamuse tase · gonadoliberiid ehk gonadotrobiinriliisinghormoon - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras luteiniseeruva hormooni e LH teket · kortikoliberiin - stimuleerib hüpofüüsi eessagaras AKTH teket (adrenokortikotroopne) hormoon. See stimuleerib neerupealiste koores eelkõige glükokortikoidide teket. Nende endaga on kortisool · türeoliberiin - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras kasvuhormooni teket. Kasvuhormooni teket stimuleerib aga somatoliberiin e kasvuhormoon. Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on prolaktiin ja kasvuhormoon. Need ei mõjuta teiste sisesekretoorsete elundite talitust.
Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid 1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. Naistel: LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket. FSH mõjutab folliiklis östrogeenide teket. Meestel: LH- testosterooni teke. FSH-spermatogenees. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)- stimuleerib andeofüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon
Hüpotolamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone,m is soodustavad või pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. Seetõttu võib hüpotalamust vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. 13. Miks nimetatakse mõningaid ajuripatsi eessagara hormoone glandotroopseteks hormoonideks? Glandotroopsed hormoonid on endokriinsete näärmete tööd stimuleerivad hormoonid. Landotroopsed hormoonid: AKTH, TSH,FSH, LH. Kaks viimatinimetatut on sugunäärmete sisesekretoorset funktsiooni mõjutavad hormoonid e gonadotroopsed hormoonid. 14. Kus algab ajuripatsi tagasagara hormoonide süntees? Hüpotolaamuse tuumades (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotolami) 15. Mis hormooni glükagooni oluliseimaks ülesandeks? Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb
Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid 1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket, FSH- mõjutab folliiklis östrogeenide teket. Meestel FSH-spermatogenees, LH- testosterooni teke. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)-stimuleerib andeofüüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4
Farmakoloogia 4 KT Glükokortikosteroidid · Põletik kaitsereaktsioon kahjustava teguri isoleerimiseks, kahjutuks tegemiseks. Tekkes osalevad nii humoraalsed kui neuraalsed mehhanismid. Kahjustunud koldesse vabanevad põletikumediaatorid. Osalevad vere rakulised elemendid, veresooned. Osaleb KNS hüpotaalamus, hüpofüüs. Hüpofüüsist vabanev AKTH stimuleerib neerupealiste koort, milles sünteesitakse glükokortikosteroidid, mineralokotikosteroidid. · Neerupealiste koore hormoonid: Glükokortikosteroidid mõjutavad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, toimivad põletikuvastaselt. Mineralokortikosteroidid mõjutavad vee- ja elektrolüütide ainevahetust. · Glükokortikosteroidide ülesanne säilitavad organismi vedelikke homeostaasi; osalevad rakude ainevahetuses (palju
Näiteks: kilpnäärme ületalitluse korral on ainevahetus märksa kiirem, tekib rohkem soojust (need inimesed on kõhnad, nende nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 1 2. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Sellesse süsteemi kuuluvad hüpotalamus ja hüpofüüs. Hüpofüüsi varre kaudu on nad seotud. Sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: HÜPOTALAMUSE HÜPOFÜSIOTROOPNE ALA ( SOODUSTAV ALA ) JA HÜPOFÜÜSI EESSAGAR E ADENOHÜPOFÜÜS hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon st
elusas organismis nt närvisüst talitlus, erutuse levik piki närve, levik kudede vahel, erutuvad kord närvi- ja lihaskude), farmakoloogiaga (uurib ravimite e mürkide toimet organismis, ebaõiges annuses või vale manust viisiga on kõik ravimid toksilised; õigesti kasut aitavadmuuta talitlust või asendad puuduva aine, nt hormooni, mediaatori mõju) Kortikoliberiin (CRH) tekib hüpotalamuse stimuleerimisel kortisooli väljutamiseks AKTH adrenokortikotroopne hormoon neerupealistele jõudes hakkavad neerupealised tootma kortisooli, kui seda on liiga palju, produts CRH-d vähem. Hormooni üle- j alatalitlus annab infi selle funkts ja tallit kohta Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne, nt uitnävi (nervus vagus) lõpmetel vabaneb südamele mediator, mis aeglustab südametööd.
Kuid stressi korral leiavad organismi talitluses aset ka teatud üldised, kõigile stressoritele ühised (mittespetsiifilised) muutused, mis iseloomustavadki stressreaktsiooni. Nendeks mittespetsiifilisteks reaktsioonideks on: 1. Hüpotalamuse - adenohüpofüüsi - neerupealiste koore aktivatsioon. Stressori mõjul suureneb hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades kortikoliberiini produktsioon, mis stimuleerib adenohüpofüüsis (hüpofüüsi eessagar) adrenokortikotroopse hormooni (AKTH) vallandumist verre. AKTH omakorda stimuleerib neerupealiste koores kortisooli väljutust. Neerupealiste koore põhiline glükokortikoid kortisool põhjustab: 1.1. mitmeid muutusi organismi ainevahetuses, mis viivad veres aminohapete, glükoosi, glütserooli ja vabade rasvhapete sisalduse tõusule. Seega suurenevad organismi võimalused energia saamiseks glükoneogeneesi (glükoosi teke mittesüsivesikuist) teel
iseloomulikud toimed ülemäära tugevalt väljendunud. Näiteks: kilpnäärme ületalitluse korral on ainevahetus märksa kiirem, tekib rohkem soojust (need inimesed on kõhnad, nende nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 11. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid - ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid - AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Sellesse süsteemi kuuluvad hüpotalamus ja hüpofüüs. Hüpofüüsi varre kaudu on nad seotud. Sellel süsteemil on kaks alasüsteemi:
arter. • Nimetatud arter varustab verega hormoone produtseerivaid näärmerakke ajuripatsis. • Eesmine ajuripats moodustab kuut peptiidhormooni: prolaktiini, kasvuhormooni (GH), kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH), adrenokortikotroopset hormooni (ACTH), follikuleid- stimuleerivat hormooni (FSH) ja luteiniseerivat hormooni (LH). Eesmine ajuripats - hüpotalamus • Prolaktiin • Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) • Adrenokortikotroopne hormoon (AKTH) • Kasvuhormoon (GH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Leutiniseeriv hormoon (LH) 61 Hüpotalamus ja eesmine ajuripats Keskjoone vaade illustreerib, kuidas parvotsellulaarsed rakud sekreteerivad vallandavaid-pidurdavaid hormoone ajuripatsi portaalringesse eminentia mediana tasemel. Edasi transporditakse need eesmisesse ajuripatsisse, et kontrollida seal hormoonide sekretsiooni.
K. Vahenõmm 2018 - Meessuguhormoonid (testosteroon, dihüdrotestosteroon) Androgeensete hormoonide süntees ja füsioloogiline roll. Sünteetilised androgeenid (metüültestosteroon). Sünteetiliste ja looduslike androgeenide võrdlev farmakokineetika, kasutaminäidustused ja kõrvaltoimed. Testosteroon on peamine looduslik androgeen. Seda sünteesitakse peamiselt testiste interstsiaalsetes rakkudes ja väiksemal määral munasarjades ja adrenaalkorteksis. AKTH mõjutab androgeenide produktsiooni. Androgeene toodetakse kolesteroolist. Gonadotropiini vabastav hormoon hüpotaalamusest mõjutab hüpofüüsi ja seal vabaneb FSH, mis stimuleerib gametogeneesi ja LH, mis stimuleerib androgeenide sekretsiooni. Eksogeensete androgeenide toime on sama, mis testosteroonil ja
et kergendab glükoosi sissepääsu rakkudesse. Rakkudes muutub glükoos glükoos-6-fosfaadiks, mis rakkudest enam välja ei pääse. Insuliin stimuleerib ka glükogeeni ja rasva sünteesi. Adrenaliin on hüperglükeemilise efektiga (katalüüsib glkükogenolüüsi maksas). Veresuhkru sisaldust tõstab ka glükagoon. Glükokortikoidid tõstavad glükoosi taset veres glükoneogeneesi aktiveerimisega. Samasuguse toimega on hüpofüüsi hormoonid (AKTH, STH jt.), stimuleerides glükokrtikoidide teket. Järelikult ainult insuliinil on hüpoglükeemiline efekt, teised hormoonid tõstavad veresuhkru taset. Eriline koht on maksal süsivesikute ainevahetus eregulatsioonis. Hüpoglükeemia korral tugevneb maksas glükogenolüüs ja hüperglükeemia korral glükogenees. Peale selle inaktiveeruvad maksas glükokortikoidid ja maksas on insuliini lõhustav insulinaas.
Organism ei ole suuteline kohanema muutunud tingimustega (maladaptatsioon), põhilised stressi realiseerivad süsteemid on väljakurnatud Stressihaiguste teke. tugeva stressori toimel võib tekkida: maohaavandid Neerupealiste hüpertroofia depressioon Stressi vahendavad süsteemid: 1. KNS-i struktuurid ja mediaatorid, hormoonid 2. Hüpofüüsist, perifeersetest näärmetest ja närvilõpmetest vabanevad stressi hormoonid ja mediaatorid (AKTH, A, NA, glükokortikoidid) AKTH- Adrenokortikotroopne hormoon neerupealsete koore talitlus A- adrenaliin NA-noradrenaliin Stressi profülaktika: Endogeensete mehhanismide kaudu - adaptatsioon mittekahjustavatele stressoritele - organismi kohastumine uute tingimustega, mille puhul stressi realiseerivate süsteemide aktiivsus ajapikku langeb ja stressi pidurdavate süsteemide aktiivsus tõuseb) Ravimid- sümpatolüütikud, adrenoblokaatorid, trankvilisaatorid (bensodiasepiini derivaadid), Endokriinsüsteem
sulgurlihase lõõgastumine. Uriin väljutatakse põiest kusiti e ureetra kaudu siis, kui ülekaalus on parasümpaatilise närvisüsteemi mõju – põielihas tõmbub kokku, sfinkterid lõõgastuvad, uriin väljutatakse põiest. Urineerimisakti on võimalik tahteliselt algatada või maha suruda. X. Sisesekretsioon 1. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid – ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid – AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon – nende funktsioonid. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Süsteem, mis ühendab hüpotalamuse neurosektretoorseid rakke ja hüpofüüsi e ajuripatsit. Sellel süsteemil on 2 alasüsteemi: Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala - hüpotalamuse neurosektetoorsed rakud (nii neuroni kui hormoone vabastavad omadused), mis produtseerivad liberiine ehk riliisinghormoone, mis
põielihaste kokkutõmme ja sulgurlihase lõõgastumine. Uriin väljutatakse põiest kusiti e ureetra kaudu siis, kui ülekaalus on parasümpaatilise närvisüsteemi mõju – põielihas tõmbub kokku, sfinkterid lõõgastuvad, uriin väljutatakse põiest. Urineerimisakti on võimalik tahteliselt algatada või maha suruda IX. SISEKRETSIOON A. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid – ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid – AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon – nende funktsioonid. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Süsteem, mis ühendab hüpotalamuse neurosektretoorseid rakke ja hüpofüüsi e ajuripatsit. Sellel süsteemil on 2 alasüsteemi: neurohüpofüüs ja adenohüpofüüs. Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala - hüpotalamuse neurosektetoorsed rakud (nii neuroni
Neurohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Adenohüpofüüs = hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagar. Adenohüpofüüs moodustab pea 80% kogu näärme massist ja produtseerib: • mitteglandotroopseid hormoone STH: Stimuleerib kõikide kudede kasvu. PRL: stimuleerib piimanäärmete kasvu ja arengut. Muudab nad piima produtseerivateks näärmeteks, ehk käivitab piimasünteesi • glandotroopseid hormoone - teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid AKTH: Stimuleerib neerupealisekoore hormoonite teket. TSH: intensiivistab joodi kogunemist kilpnäärmesse, soodustab kilpnäärme kasvu ja tema hormoonide produtsiooni, vabanemist FSH: reguleerib munaraku valmimist munasarjas. Stimuleerib suguhormoonide teket LH: kutsub naistel esile ovulatsiooni ja foliikuli muutumist kollaskehaks. Meestel stimuleerib testosteroni produktsiooni ja spermatsoidide teket. Riliising- ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad ajuripatsi hormoonide teket.
nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine., plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva Gproteiini tegevuse mõjut. Ajuripats ehk HF. HF eessagar ehk adenohüpofüüs on 70-80% HF massist, prdutseerib mitteglandotroopseid ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid glandotroopseid aineid. Mitteglandotroopsed on nt kasvuhormoon(kõikide kudede kasv), prolaktiin(piimanäärmete kasv, areng, töötamine). Glandotroopsed on nt adrenokortikotroopne AKTH( neerupealste hormoonide teke, regulatsioon nende kaudu), folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH(munaraku valmimine, stimuleerib suguhormoonide teket), luteiniseeriv hormoon LH( kutsub naisel esile ovulatsiooni, folliikuli muutumise hiljem kollakehaks, meestel testosterooni produktsiooni. HF tagsagar ehk neurohüpofüüs.Kuulub tekkelt Ns juurde.On kui HT neurohormoonide depoo. Tagasagaras tekivad antidiureetiline hormoon (ADH)- oluline neerude talitluse ja
Lahust.osmootne rõhk.- osmoosi tagajärjel suurema kont. Vedelikus tekkiv lisarõhk.tekitavad vees lahustunud aine,mis imevad enesesse vett läbi membraani.onkootne rõhk-tingituna valkudest ,mis moodustub väikese osa vereplasma osmootsest rõhust. Janu: rakuvälise vedeliku soolade konts. Tõusu(hüperosmootse) ja ka vedelikumahu vähenemise korral.veebilnassi retseptorid=vaheaju osmoretseptorid SISESEKRETSIOON *Hüpofüüsi eessagar : AKTH/ACTH (adrenokortikotroopne hormoon); TSH e. türotropiin; STH e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH e. follikulotropiin; LH e. luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e
või ensüümiga, kutsuvad esile järgmise sammu raku vastuses. 5. Hormoon võib seonduda ka retseptoriga rakutuuma membraanil. Ajuripats ehk HF. HF eessagar ehk adenohüpofüüs on 70-80% HF massist, prdutseerib mitteglandotroopseid ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid glandotroopseid aineid. Mitteglandotroopsed on nt kasvuhormoon(kõikide kudede kasv), prolaktiin(piimanäärmete kasv, areng, töötamine). Glandotroopsed on nt adrenokortikotroopne AKTH( neerupealste hormoonide teke, regulatsioon nende kaudu), folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH(munaraku valmimine, stimuleerib suguhormoonide teket), luteiniseeriv hormoon LH( kutsub naisel esile ovulatsiooni, folliikuli muutumise hiljem kollakehaks, meestel testosterooni produktsiooni. HF tagsagar ehk neurohüpofüüs.Kuulub tekkelt Ns juurde.On kui HT neurohormoonide depoo. Tagasagaras tekivad antidiureetiline hormoon (ADH)- oluline neerude talitluse ja soolade regulatsioonis, suureneb vee
täiustumise heaks näiteks on nn bilateraalse defitsiidi kadumine. Süstemaatilise treeninguga on võimalik saavutada närvikeskuste selline koordineerituse (mobiliseerituse) aste, mis väljendub bilateraalse defitsiidi kadumises. V SISESEKRETSIOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. adrenokortikotropiin ACTH; TSH (türotroopneH ) e. türotropiin; STH (somatotroopneH) e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH (folliikuleid stimuleeriv H) e. follikulotropiin; LH (luteiniseeriv H ) luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL (laktogeenneH) e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin
Füüsilise koormuse mõju immuunsüsteemile Mõõdukas kehaline koormus stimuleerib immuunsüsteemi eeskätt sünnipärase immuunsuse osas (nt. NK-rakkude hulga ja aktiivsuse tõus). Ülemäärase kehalise koormuse (tippvormis sportlased) tulemuseks on immuunsüsteemi stress. Immuunsüsteemi ja neuroendokriinsüsteemi interaktsioonid immunokompetentsetel rakkudel hormoonide, neurotransmitterite retseptorid (AKTH, kasvuhormoon, prolaktiin, atsetüülkoliin, opioidid) aktiveeritud lümfotsüüdid ja makrofaagid sünteesivad hormoone, endorfiine jne neuroendokriinsüsteemis retseptorid tsütokiinidele 42. Stressi mõju immuunsüsteemi funktsioonile. Füüsilise koormuse mõju immuunsüsteemile. Immuunsüsteemi ja neuroendokriinsüsteemi interaktsioonid. Vt eelmine 43
annaabi.ee 
