Anatoomia "kuseelundid" küsimused vastused Missuguste protsesside abil toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Ultrafiltratsioon ja sekretsioon Resorptsioon ja sekretsioon Sekretsioon ja ultrafiltratsioon
ERITAMINE JA VEEBILANSS Jääkproduktid ja veesisaldus 65kg- 40L vett Regulatsioon neerudes- kehavedelike koostis+kogus stabiilne Jääkproduktid eemaldatakse uriini, higistamise ja kopsudest väljahingatava õhuga Eemaldavad selektiivselt vesi+ lahustunud ained Neerude töö Kogu veri 1h 14x läbi neerude Ultrafiltratsioon- Pärast esmast filtreerimist reabsorbeeritakse vajaminevad ained ja vastupidi- lisatakse eemaldamist vajavaid aineid Veebilanss Veetaskaalu hoidmine negatiivse tagasiside abil Osmootne kontsentratsioon- tõuseb- signaal veekadu suurem kui vee saamine Antidiureetiline hormoon palju- vesi imatakse neerudes esmauriinist tagasi, vähe- imatakse neerudes vähem vett organismi tagasi Kui tunned joogijanu, on tegemist juba vedelikupuudusega ning sel hetkel kannatavad veepuuduse all ka kõik rakud sinu kehas ja kogu organismi normaalne t...
Eritumine- Füsioloogia. 1. Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed kopsude kaudu, naha kaudu, seedetrati kaudu. Neerude funktsioonid · Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine · Happae-leelistasakaalu regulatsioon · Jääkainate ja võõrainete eemaldamine organismist · Hormoonide nõristus- sekretsioon · Arteriaalse vererõhu regulatsioon. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi Ultrafiltratsioon siin tekib esmasuriin, umbes 180 l ööpäevas, esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Resorptsioon ehk tagasiimendumine, neerutorukesest ümbritsevasse neerukoesse ja siis verre, eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainetega, nad imenduvad tagasi kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud. Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile.
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *S...
Saaste imbub väga lihtsalt kolloidse aine peale. Seda on lihtsalt kokku korjata ning puhastada. 14 4. Miks on tarvis kolloidsüsteeme puhastada? Milliseid meetodeid selleks kasutatakse? Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist. a) Dialüüs (dialysis eraldamine). Kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. a. Membraanimaterjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. b) Ultrafiltratsioon pöörosmoos, lahusti osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. c) Geelkromatograafia uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni d) Elektrodialüüs 5. Millel põhinevad dialüüs, ultrafiltratsioon, elektrodialüüs? Dialüüs Kolloidosakesed läbivad enamus filtreid (n. filterpaber). Samas on olemas teatud filtreerivad ained, mis on läbitavad väikeste osakeste (n. ioonid, vesi), kuid mitte kolloidosakeste jaoks. Protsessi, kus
aktiivse reniinangiotensiin- aldosteroon-süsteemi (lühendatult RAAS). RAAS-i aktivatsioonil tekkinud angiotensiin ja aldosteroon aitavad kaasa kehavedelikes vee ja mineraalainete püsivuse ning stabiilse vererõhu säilitamisele. Uriini teke Uriini moodustumine toimub nefronides kui neeru funktsionaalsetes ühikutes. Igas üksikus nefronis tekkinud uriin liigub neeruvaagnasse ja sealt kusepõide. Uriini moodustumine nefronis toimub kolme erineva mehhanismi kaudu. Nendeks on: (a). ultrafiltratsioon, (b). Resorptsioon ehk tagasiimendumine ja (c). sekretsioon. Uriini teke algab glomerulis ultrafiltratsiooniga. Veri saabub glomerulis paiknevasse veresoonte päsmakesse nn. toomasoone (7, joon. 3) kaudu ja lahkub päsmakesest viimasoone(8) kaudu. Päsmakeses leiab aset ultrafiltratsioon läbi kihnu sisemise lestme kihnuõõnde. Kihnu sisemise lestme moodustavad päsmakese veresoonte seina rakud ja veel kaks rakukihti -- basaalmembraan ning podotsüüdid. Vere vormelemendid ei
· Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll · Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine · Sapi tootmine · Kolesterooli, plasmavalkude süntees · Vitamiinidevaru säilitamine · Punaliblede süntees lootel 6. Eritamine ja veebilanss Neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust osmoregulatsioon. Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse · Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbt- sioonil Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas) · Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) 200 cm³ Veekadu: · Naha kaudu 350 cm³ · Higistamise 100 cm³ · Hingamisel 350 cm³
valkude lõhustumisproduktide eritamine), bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid), vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon),arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 1-1,2 miljonit. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi ultrafiltratsioon: selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin , resorptsioon-tagasiimendumine neerutorukestest 7 ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre, sekretsioon- vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron - Nefron koosneb päsmakesest e. glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist. Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, ...
Hemodialüüsi korral suunatakse arterist tulev veri dialüsaatorisse ja sealt läheb puhastatud veri edasi veeni. Vere voolukiirus on tavaliselt 300 ml/min. Dialüsaator koosneb kahest vedelikuruumist: verest ja dialüüsivedelikust, mis on teineteisest eraldatud poolläbilaskva membraaniga. Membraani (suurus 6-8 nm) läbivad ainult madalmolekulaarsed ained, plasmavalgud ei läbi. Hemodialüüsi korral esineb kaks füüsikalist protsessi üheaegselt: dialüüs ja ultrafiltratsioon. Dialüüsivedeliku koostis on ligilähedane füsioloogilisele lahusele. Kontsentratsioonigradient läbi membraani esineb vaid organismile mittevajalike (mürgiste) ainete jaoks. Mida suurem molekul, seda aeglasem on difusioon läbi membraani. Põhilised mürgised ained on uurea, kreatiniin, kreatiin jt. Organismist on tarvis eraldada ka üleliigsed ioonid (näiteks K+). Kontsentratsioonigradient määrab ka ioonide korral ära nende difundeerumise suuna.
■ metaboolselt ○väljub: ■ uriiniga ■ naha kaudu ■ kopsudest ■ fekaalselt ● NEERUD ON PEAMISED VEEBILANSI REGULEERIJAD ○ jääkainede eraldamine keharakkudest- eritamine ○ neerude tööd reguleerib hüpotaalamus (kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmauriinist imendub vett tagasi verre) ● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin ○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre ○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3. Inimene kui tervik, homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Negatiivne ja positiivne tagasiside, sh näited. HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri,
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrene...
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
Antidiureetikumi süntees käbikehs imatakse vett neerudest tagasi kontsentreeritud uriin - Neerude töö o Vee ja soolade kontsentratsiooni reguleerimine o Vedelate ainevahetusjääkide eraldamine Maksas ammoniaagi uurea Veri neerud eraldamine o Ammoniak suurendab südametegevust o Neerude töö neerukehakestes toimub ultrafiltratsioon, mille tulemusena tõmmatakse suur osa vere vedelikku ja selles sisaldavaid aineid. Moodustub esmasuriin, mis liigub neerukehakestest neeru torukestesse, mis on tihedalt ümbritsetud veresoontega. Veresoontes toimub reabsorbeerumine e veresoontesse liigub tagasi organismile vajalik vesi ja sellest lahustunud ained, tulemuseks jääb neerutorukestesse uriin ja see koguneb neeru vaagnasse. Kusejuha kaudu kusepõide
neerutorukese vääniline osa. Nefroni distaalne ja proksimaalne vääniline torukene paiknevad neerukoores. Distaalne vääniline neerutoruke kontakteerub sama nefroni päsmakese toomasoonega, moodustades jukstaglomerulaarse aparaadi. Inimese nefroni kogupikkus on 20-24 mm. Enamus kogumistorukesi ühineb omavahel neerukoores ja sisemises säsikihis ja suubub neeruvaagna karikatesse. Uriini moodustumine Uriini tekemehhanism selgitati 1917.a. Uriini tekkes osaleb 3 protsessi 1) ultrafiltratsioon selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin 2) resorptsioon e. tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre A. Vahtramäe 2012 3 3) sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile 1) Kõigepealt tekib nefronis filtratsiooni teel esmasuriin. Tänu kapillaarvõrgustiku
neeruveen suunduvad õõnesveeni, neerude verevarustus moodustab 25% südame minutimahust puhkeolekus. Neerude funktsioon-reguleerivad koevedelike hulka na ja vee väljutamise kaudu, kehavedelike osmootse rõhu kontroll, elimineerivad ravimeid ja mürke, elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte Nefroni ehitus ja funktsioon- nefron=neerutorku+neerukehake (eraldi lehel joonis ehitusest) Neerude põhiprotsessid-ultrafiltratsioon, reabsorbatsioon, sekretsioon,eksekretsioon Mis on ultrafiltratsioon ja sedatagavad rõhud-Põhineb arteriaalsel vererõhul. Suuremad valgud jäävad kapillaari päsmakesse ja hoiavad vett seal. Esmauriin satub neerukehakese kihnu valendikku Ultrafiltratsiooni autoregulatsioon-Ultrafiltraati tekib u 160l ööpäevas, neerude vereringe ja ultrafiltr. Püsib muutumatuna kui arteriaalne rõhk on 75-200mmHg. Kui vererõhk päsmakeses, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõuseb, siis toomasoon aheneb.
..18 %. Võrdluseks lehmapiimal on see näitaja väiksem. Kuidas siis kuivaine sisaldust jogurtis suurendatakse? Siin kasutab maailma piimatööstus erinevaid tehnovõtteid. Esiteks, jogurti toorainele lisatakse piimapulbrit/lõssipulbrit. Et piimapulbri koostises on ülekaalus valk, siis suureneb sellega ka jogurti valgusisaldus, mis on tarbijale igati kasulik. Teiseks võimaluseks on toorainest vee väljaaurutamine. Eemaldatud vee kogus võib küündida 10...25 %. Kolmandaks variandiks on ultrafiltratsioon (eemaldab piimast nii liigse vee kui ka ülemäärase piimasuhkru). On ka neljas võimalus jogurti kuivaine sisalduse suurendamiseks, nimelt vadaku valkude lisamine. Siin varitseb ainult see oht, et toote maitseomadused võivad muutuda. Biojogurtis (Dr. Hellus jt) on rikkalikult täisväärtuslikke toiduvalke ja vähe toidurasvu. Inimorganism omastab seda kraami hõlpsalt, sest piimhappebakterid on selleks ära teinud suure eeltöö. Selliste toodete
Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, kesk- ja tagasagar. Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüstee...
Erituselundite peamiseks funktsiooniks on organismi homöostaasi tagamine 2. Neerude funktsioonid 1) Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2)) Osmootse rõhu säilitamine 3)) Happe-leelistasakaalu regulatsioon 4) Eksretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist 5) Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6) Vereloome regulatsioon Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. 3. Uriini moodustumine 1) Ultrafiltratsioon selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin 2) Resorptsioon e. tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre 3) Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile 4. Tagasi imendumine Glükoos 98% imendub tagasi Aminohapped Sõltub nende hulgast vereplasmas, normaalsetes tingimustes neid uriinis ei leidu Valk Võib basaalmembraani läbida vaid väga vähesel määral. Lõplik uriin
Paljud dialüüsis kasutavad filtrid on süsivesikutel põhinevad n. tselluloosi derivaadid. Dialüüs on näiteks lahustuva soola eraldamine AgI kolloidist. Ultrafiltratsioon Ultrafiltratsioonis kasutatakse nagu dialüüsis filtrit, mida suudab läbida vesi ja väikesed osakesed, kuid mitte suured osakesed. Erinevus on aga selles, et ultrafiltratsioonis kasutatakse lisaks filtrile mõjuvat rõhku või imemisjõudu. Seetõttu on filter ka tugevamini fikseeritud. Meile kõige tuntum ultrafiltratsioon on geelkromatograafia, kus filtriks oli poorse ainega kolonn. Väikesed osakesed ja veed läbivad kolonni mäletatavasti kiiremini kui suured osakesed. Kromatograafias kasutame ka survet, milleks on puhverlahuse surve kolonnis olevale vedelikule. Antud juhul küll suured molekulid ei jäe kinni, vaid liiguvad niisama aeglasemalt. Lisaks toimub ultrafiltratsioon ka neerudes. Elektrodialüüs Põhineb samal meetodil, mis dialüüs
kinni (GBM). Bowmani kapsli sisemises kihis asuvad podotsüüdid, mis kinnituvad ka GBM-le. Bowmani ruum on Bowmani 2 kihi vaheline ruum. GBM on kapillaare kattev makromolekulaarne filter. Moodustab koos kapillaari endoteeli ja podotsüütidega barjääri, kust ei pääse läbi suured ja/või negatiivse laenguga proteiinid. Väikesed molekulid, vesi ja ioonid pääsevad kapillaaridest Bowmani ruumi. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimubki ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin), mis läheb edasi nefornisse ja torukestesse, kus moodustub pärisuriin ehk läheb proksimaalsesse tuubulisse. Seega filtraat, mis lahkub Bowmani kapslist on väga sarnane vereplasmale (glomerulaarne filtraat on vereplasma - plasmaproteiinid – kõik vereplasma komponendid va proteiinid). Neeru morfofunktsionaalne ühik on nefron, mis koosneb Bowmani kapslist ja torukestest. Torukestes toimub vedeliku tagasiimendumine. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest
Nefroneid on kummaski neerus ca 1 miljon. Enamik nefroneid paikneb koores. Umbes iga seitsmenda nefroni Henle ling ulatub säsisse. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ja jätkub neerutorukesena e tubulusena, mis jaguneb: proksimaalseks vääniliseks neerutorukeseks; Henle linguks; Distaalseks vääniliseks neerutorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. Protsessid neerus: 1. Ultrafiltratsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01µm ja molekulmass alla 70000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides
Nefroneid on kummaski neerus ca 1 miljon. Enamik nefroneid paikneb koores. Umbes iga seitsmenda nefroni Henle ling ulatub säsisse. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ja jätkub neerutorukesena e tubulusena, mis jaguneb: proksimaalseks vääniliseks neerutorukeseks; Henle linguks; Distaalseks vääniliseks neerutorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. Protsessid neerus: 1. Ultrafiltratsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01µm ja molekulmass alla 70000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides
kestaga; sooltel kurrud, hatud; keel, hambad; näämelised elundid -- süljenäärmed, maks, kõhunääre regul.: soolenärvisüsteemi kemo- ja mehhanosensorid -> närvipõimikud; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> pärasool/pärak aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 9. Kuseelundkond koosn.: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti tööt.: neerudes tek. lõppuriin -> kusejuhad -> kusepõis -> kusiti 1. ultrafiltratsioon -- vereplasma, v.a valgud läbib neerukehakeste päsmakeste kapillaaride seina ja Bowmani kapsli sisem. lestmest mood. filtri -> neerukehakese kihnu valendik => esmasuriin 2. tagasiimendumine -- neerutorukesed -> verekapillaarid verre tagasi kõik vaj. ained ja kuni 99% veest 3. sekretsioon -- mõned ained otse uriini läbi neerutorukeste eripärad: neer -- koosn. 2 kihist - koor, säsi, nefrontorukesed; kusejuhad -- seinas 3-kih.
gaasist poorse vaheseina abil. Filtri põhitööosaks on poolläbipaistev vahesein, mis võib olla valmistatud peenest võrgust, kangast, paberist, papist, keraamilisest plaadist, poorsest plastikplaadist jne. Vedelik või gaas läbib filtri, tahked osakesed jäävad filtri pinnale. Vedelik läbib plaadi kas vaba voolu teel või kunstlikult tekitatud rõhu mõjul. Filtreerimist kasutatakse vedelike puhastamiseks kõrvalistest lisanditest. Põhimõtteliselt sama on ka piima ultrafiltratsioon, mille käigus on võimalik läbi plastplaadi juhtides eemaldada piimast mikroorganisme ja mitmesuguseid valke. Setitamine on erineva tihedusega osakeste eraldamine, mahutis seisutamisega. Raskemad osakesed vajuvad mahuti põhja, sundides kergemaid ülespoole liikuma. Setitamiseks kasutatakse koonilise põhjaga reservuaare või silindrilisi mahuteid (silinder-koonilised tankid). Protsess on väga aeganõudev ja seetõttu kaasaegsetes tehnoloogiates püütakse seda asendada separeerimise,
NA ja beeta- retseptorid, Na ja Ca suurenenud tungimine rakku. Paras ns toimib üle uitnärvi Ach ja M- retseptorid, suurendab K leket rakust välja aeglasem erutuse levik, innerveerib kodasid. Kahekordne veresoone raadiuse muutus toob kaasa 16-kordse mahtkiiruse muutuse. Mahtkiirus vereringe järjestikustes osades on konstantne. Joonkiirus on aga aordis 1000x suurem kui kapillaarides. Difusioon kapillaaride ja ümbritseva koe vahel. Ultrafiltratsioon, mis laseb välja poolläbilaskva membraanina vett ja elektrolüüte, kuid takistab suuremate molekulide liikumist. Vedeliku liikumist mõjutavad nii hüdrostaatilised kui ka osmootsed rõhud kapillaari sees ja ümber. Verevoolu kontroll · Lokaalne- arterioolide seina silelihased lõõgastuvad ja verevarustus suureneb aktiivsusega · Süsteemne- enamik veresooni innerveeritud sümp ns poolt, toob kaasa arterioolide
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere lakto...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
4. Jämesoole tegevused: Jämesooles toimub vee imendumine organismi, bakterid kääritavad, elutegevuse tulemusel tekivad K ja B12 vitamiinid. Jämesooles toimub väljaheite moodustumine. 5. Ehituselundkonna elundid nimetada: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti e. ureetra, nimetada elundeid, mis ei ole erituselundid kui täidavad eritusfunktsioonenahk: higi, soolad, kopsud:süsihappegaasi ja veeaur. 6. Neerude töö põhimõte, ultrafiltratsioon, esmasuriin ja põhiuriini tekkimist teada. 7. Eritamine, mõiste teada: ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina. 8. Osmootne kontsentratsioon, kolm reguleerimist, mille kohta skeem vaja teha. 9. Milline on inimese keha veesisaldus (7080%) 10.rakusisene ja rakuvälinekoevedelik ja vereplasma, 11.vett saame söögi ja joogiga 12.Meeleelundid ja nende talitlus, retseptorid muudavad närviimpulsiks, see suunatakse suuraju poolkerade poole
valkude lõhustumisproduktide eritamine), bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid), vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon),arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 11,2 miljonit. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi ultrafiltratsioon: selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin , resorptsioontagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre, sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron Nefron koosneb päsmakesest e. glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist. Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumisfunktsiooni etendavad ka olulist osa
3. Koe tasand a. Rakkude üldarvu langus. Eriti nende kudede puhul, mille rakud ei taastu. Närvikude. b. Muutused orgaanilise ja anorgaanilise aine vahekorras. Lihaskoes väheneb vee sisaldus. Luukoes väheneb mineraalsoolade sisaldus 4. Organi tasand a. Väheneb elundite mahtuvus. Süda, kops, magu, põis. b. Väheneb nende talituslik aktiivsus, tööjõudlus. Süda, neerud ultrafiltratsioon, magu. 5. Elundkonna tasand a. Häirub eriosade koostöö. Närvisüsteem, sisenõrenäärmed, seedeelundkond. b. Häiruvad regulatsiooniprotsessid, nii välised kui sisesed. Vereringeelundkond süda, veresooned, neerud. 6. Organismi tasand a. Meeleelundite ja närvisüsteemi sidususe häire ebatüüpilised signaalid ja/või nende vale tõlgendamine. Operatiivmälu häirumine. Ohtlik on tegevuse
Kopsude kaudu eraldub väljahingatud õhuga organismist CO2 ning teatud hulgal vett ning mitmed lenduvad ained. Neerude funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis on võimeline täitma uriini tekkel e diureesil samu ülesandeid kui kogu neergi. Nefroneid mõlemas neerus on u 2 miljonit. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e kihn, ja neerutorukestest (vt lk 156 pilti). Uriini tekkimisel on eristatavad kolm protsessi: ultrafiltratsioon, resorptsioon ja sekretsioon. 1. ultrafiltratsioon vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgus. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillaarides olevast vererõhust (P a), vereplasma
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
(süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine 5) Bioloogiliselt aktiivseete ainete sekretsioon (hormoonid) 6) Vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 7) Arteriaalse vererõhu regulatsiooni (RAAS) Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON; selles tekib uriin; 1 neerus u 1-1,2 miljonit Nefron koosneb päsmakestest e glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist Uriini moodustamine Uriini tekkes osaleb 3 protsessi: 1) Ultrafiltratsioon - selle käigus tekib esmasuriin ehk primaarne uriin 2) Resorptsioon ehk tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre; aktiivsed resorptsiooniprotsessid toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk *~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses *terve inimese uriinis glükoosi ei leidu
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
a. valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01 mikromeetrit ja molekulmass alla 70 000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on semasuriin. Ultrafiltraati tekib ööpäevas ca 160 liitrit. Ultrafiltratsioon põhineb vererõhul. Päsmakese kapillarides püsib vererõhk suhteliselt kõrge, kuna toomasoon on suurem kui viimasoon. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kappillaarides olevast vererõhust( 70 mmHg), vereplasma valkude osmootsest rõhust (onkootne rõhk on 25 mmHg) ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust ( 20 mmHg) kihnuõõnes. Esmasuriinu tekib ainult siis kui vereõhk pärsmakes kapillarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o
võimeline iseseisvalt täitma spetsiifilisi transpordifunktsioone. Neerude erilise ülesandega, nagu uriini kontsentreerumine, tulevad nefronid toime ainult kollektiivselt. Suure osa nefronite väljalangemine põhjustab neerude kontsentratsioonivõime kadumise isegi siis, kui säilinud nefronid on täiesti intraktsed. Täiskasvanud inimesel tekib tavalise vee- ja toidureziimi juures ööpäevas 1,2...1,5 liitrit uriini. Uriini tekkimisel on eristatavad kolm protsessi: ultrafiltratsioon, resorptsioon ja sekretsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestest oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. . Esmauriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
kreatiinina 8. Elimineerivad ravimeid ja mürke. Neerude funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis on võimeline täitma uriini tekkel e diureesil samu ülesandeid kui kogu neergi. Nefroneid mõlemas neerus on u 2 miljonit. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e kihn, ja neerutorukestest. Uriini tekkimisel on eristatavad kolm protsessi: ultrafiltratsioon, resorptsioon ja sekretsioon. 1. ultrafiltratsioon – vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgus. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillaarides olevast vererõhust (P a),
Neerukoor – cortex renis on jagunenud kooresagarikeks (lobuli corticales), millest igaüks koosneb kiirjast osast – pars radiata ja rullunud osast – pars convoluta.Koores esinevad neerukehakesed (corposcula renis). Neerukehakesed koosnevad arvukatest verekapillaaridest, mis moodustavad päsmakesi (glomeruli) ja ümbritsevast päsmakesekihnust. Neeru morfofunktsionaalseks ühikuks on nefron, mis koosneb päsmakesekihnust ja torukestest. Läbi päsmakesekihnu siselestme kaudu toimub vere ultrafiltratsioon (esmase uriini moodustumine) ja torukestes vedeliku tagasiimendumise teel lõplik uriin. Nefroni põhiosad on glomeerul ja tuubulite süsteem (vääntuubul, proksimaalne sirgtuubul, ülejuhteosa, distaalne sirgtuubul, distaalne vääntuubul, kogumistorud ja juhad). Neerusäsi (medulla renis) koosneb neerupüramiididest (pyramides renales). Neerupüramiidid koos peal olevate kooreosadega mood. neerusagaraid (lobi renales). Neerusambad (columnae renales) on
o Säsiollus Neerude funktsioonid: - ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade ning mitmete ravimite ja mürkide eemaldamine organismist - võtavad osa happelis-leelise tasakaalu tagamisest – neil on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid - võtavad osa osmootse rõhu püsivuse tagamisest - võtavad osa organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist - sünteesivad regulaatoraineid Esmas- ja lõpliku uriini teke. Esmasuriin – Ultrafiltratsioon: neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ning Bowmani kapsli seinast moodustunud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud, kuna need on selleks liiga suure molekulmassiga. Tekkinud ultrafiltraat, mis on koostiselt valguvaba, satub neerukehakese kihnu valendikku. Ööpäevas läbib neerusid umbes 1440 l verd, sellest umbes 800 l on vereplasma, millest läbi filtri läheb umbes 1/5, seega moodustub ööpäevas esmasuriini umbes 160 liitrit.
ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade ning mitmete ravimite ja mürkide eemaldamine organismist võtavad osa happelis-leelise tasakaalu tagamisest – neil on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid võtavad osa osmootse rõhu püsivuse tagamisest võtavad osa organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist sünteesivad regulaatoraineid Esmas- ja lõpliku uriini teke. Esmasuriin – Ultrafiltratsioon: neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ning Bowmani kapsli seinast moodustunud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud, kuna need on selleks liiga suure molekulmassiga. Tekkinud ultrafiltraat, mis on koostiselt valguvaba, satub neerukehakese kihnu valendikku. Ööpäevas läbib neerusid umbes 1440 l verd, sellest umbes 800 l on vereplasma, millest läbi filtri läheb umbes 1/5, seega moodustub ööpäevas esmasuriini umbes 160 liitrit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
