Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse
Siinkohal vaatlen sportlaste ajutisest liikumisvaegusest tekkinud lihasatroofiat, mille kohta oli põhjalik uurimus tehtud allolevas allikas- Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast kahenädalast voodireziimil viibimist langes nende protsent 53-le ja vähenes aeglaste kiudude ristlõike pindala. Samal ajal suurenes aeglases lihases oluliselt kiiretekiudude osakaal. Selleks ,et lihase kaal ja ristlõike pindala jõuaks tagasi endisele tasemele,kulub kolm nädalat aktiivset reziimi. Üleminekul voodireziimilt aktiivsele suureneb oluliselt hübriidkiudude osakaal lihases, eriti kombinatsioon I ja IIa müosiini raskete ahelate isovormidest
Eri tüüpi kiudude vôrdlus müoglobiinisisalduse, energeetiliste substraatide (triglütseriidid, ATP, fosfokreatiin, glükogeen) sisalduse ja ensüümide (müosiini ATPaas, kreatiini kinaas, aeroobse oksüdatsiooni ensüümid, glükolüüsiraja ensüümid) aktiivsuse alusel. 13. ATP kui universaalne energiakandja. ATP kontsentratsioon lihasrakus puhkeseisundis ja aktiivse talitluse tingimustes. ATP resünteesi olemus ja regulatsiooni pôhiprintsiip. ATP resünteesi mehhanismid lihases: anaeroobsed - ATP resüntees kreatiinfosfaadi arvel, glükolüütiline fosforüülimine, müokinaasne reaktsioon; aeroobne - oksüdatiivne fosforüülimine. Kreatiini kinaasi funktsioon, tema aktiivsust môjutavad tegurid: pH, Ca2+ kontsentratsioon, kreatiini ja fosfokreatiini kontsentratsioon, kreatiini kinaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus. Kreatiinfosfaadi hulk lihases kui limiteeriv tegur.
Essees annan ülevaate lihashüpertroofiast ning selle olemusest, kujunemisest ning avaldumisest. Olulist rolli mängib, see, mis spordialaga tegeletakse. On ilmselge, et sportlane, kes tegeleb iluvõimlemisega on tema treeningutes jõutreening teisel kohal, samas kulturismiga tegeleja seab oma treeningus lihashüpertroofia esikohale. Lihashüpertroofia esile kutsumiseks on vaja lihastele avaldada välist vastupanu, et muutuks pinge lihases ning ka lihase pikkus. Selleks on vaja rakendada koormust. Nii nagu iga treeningu puhul on ka lihastreeningu planeerimisel oluline lihastööreziim, koormuse suurus, korduste ja seeriate arv, puhkepauside pikkus, soorituse intensiivsus. Jõuharjutused on mõjutajad, mille tagajärjel toimuvad lihases muutused ning leiab aset kohanemine raskustega ning siis on vaja juba uusi ja tugevamaid stiimuleid, et toimuks areng uuele tasemele.
Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,… 1g hemoglobiini seob O2? 1,39 ml , 20, 22 mooli, … erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus, suurem närvirakus, aeglasem kui närvis ja lihases, … mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid, süsvesik, valk, … hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres, glükoosi suurenemine veres, veres, glügoosi suurenemine lihases, … Katabolism? dissimilatsioon …,….,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l… Positiivne Lämmastiku bilanss on
Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides
erutuslaine 23.Närvi-lihassünapsi ülesanne: kanda edasi närviimpulsid närvirakkudelt lihasrakkudele 24.Lihaste poolt saavutatav jõud sõltub: lihase suurusest, lihase algsest pikkusest,lihase tegevuskiirusest, liigesenurgast, aktiveeritud motoorsete ühikute tüübist, akt motoorsete ühikute arvust 25.Aferentsete neuronite ülesanne: juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 26.Miks on vastupidavusala sportlasele soodne hea verevarustus lihases? Hapniku transport toimub efektiivsemalt 27.Missugune lihakiudude kompositsioon on kasulik kiirusala sportlasele? Rohkem glükolüütilisis ja oksüdatiiv-glükolüütilisi lihaskiude 28.liikumisvaeguse puhul lihas atrofeerub. 29.Max intents ei saa kaua töötada, sest see on anaeroobses faasis ja need energiavarud on piiratud. anaeroobse tööga hakkab kujuma laktaati mis ei lase edasitöötada 30.Kõõluse- ja kõhrevigastused paranevad aeglaselt, sest seal on halb verevarustus.
Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 231-106-7 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 231-152-8 Plii (Pb) 7439-92-1 231-100-4 Vask (Cu) 7440-50-8 231-159-6 Tsink (Zn) 7440-66-6 215-259-7 Magistritöö eesmärgiks oli määrata raskemetallid (Pb,Cd,Cu,Zn ja Hg) ahvena lihases ja maksas ning välja selgitada nende ladestumise ja kogunemise seaduspärasusi kalades. Bioloogiline materjal koguti kahel järjestikusel aastal: 2006. ja 2007., Pärnu lahest. 2. Kirjanduse ülevaade 2.1 Raskemetallid 2.1.1 Plii ( Pb) CAS nr. (7439-92-1) Plii on kohustuslikuks (mandatory) ohtlikuks aineks, mille määramine ja tulemuste esitamine on ette nähtud HELCOM konventsiooni raames. Eestis on plii ja selle ühendid kantud ohtlike ainete esimesse nimekirja /7/
4) vahelduv sisaldab endas kolme eespool mainitud reziimi. Kokkuvõtlikult võime rääkida järgmistest kiiruse liikidest: reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, stardikiirendus, maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus. Selleks et kiirusvõimet efektiivselt arendada, on vaja kõigepealt teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. Kõige üldistatumalt: · närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist, · lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases, · maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest, · energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost, · lihaste elastsusest ja viskoossusest, · tahtepingutusest, · tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile äärmiselt suuri nõudeid,
8. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis: Glükogeen on veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, mille monomeeriks on α-D- glükoos. Glükogeenis on glükoosijäägid seotud α(1,4)-sideme abil ahelaks ja ahelad hargnevad α(1,6)-sideme abil. 9. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood: Inimestel paiknevad glükogeeni varud peamiselt lihaskoes ja maksas. Kui glükoos on veres otsas ja lihases ammendunud, siis hakkab veri maksast glükoosi lihastesse transportima. 10 Maris Kallus KKS 2010 Lipiidid 1. Lipiidide keemiline olemus, lipiidide klassifikatsioon: rasvhapped, vahad, triglütseriidid, fosfoglütseriidid, sfingolipiidid, steroidid, eikosanoidid:
2. Energeetiline - ainevahetuslik 3. Mehhaaniline – jõu genereerimine ja ülekandmine Lihaskiud koosneb: 1) Paralleelne elastne komponent (PEK): epi-, peri- ja endomüüseum 2) Järjestikune elastne komponent (JEK): lihaskinnitused luudele (kõõlused) 3) Kontraktiilne komponent (KK) Lihase jõud pole sama mis liigutuse jõud. Liigese jõumoment on liigest ületavate lihaste resultantjõud. Lihastöö režiimid: 1) Isomeetriline e. staatiline - väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge 2) Isotooniline - väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega 3) Isokineetiline 4) Kontsentriline - lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele 5) Ekstsentriline - lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest
Atleetvõimlemine II 1. Kirjeldage lühidalt lihaskontraktsiooni toimemehhanismi? Närviimpulsid juhitakse närvikiudude kaudu lihasrakkudesse, kutsudes lihases esile kontraktsiooni e kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele
maksimaalsest üksikkontraktsioonist tugevam kontraktsioon üksikkontraktsioon lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamise vastus.? Mis on teetanus ja kuidas jaguneb? Teetanus on kangestustõbi. Jaguneb: HAMBULINE tekib kontraktsioonide osalisel summeerumisel SILE tekib kontraktsioonide täielikul summeerumisel Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid Lihase jõud sõltub: üksikute lihaskiudude kontraktsioonijõust kiudude hulgast lihases lihase lähtepikkusest, närvimõjutuste iseloomust mehhaanilistest tingimustest lihaste jõus luukangidele.
Mõõdab: 1) Maksimaaljõudu 2) Jõukasvukiirust 3) Lõõgastumise kiirust. Kasutatakse: Selja-, tuhara-, nelipea, sääre-kolmpealihase mootorse arengu uurimiseks. Isomeetriline dünamomeeteria: meetod isomeetrilisel kontaraktsioonil avalduva jõu mõõtmiseks. Vaatlusalune kinnitatakse kinnitusvöödega jäigalt pingile, käe- ja seljalihaste mõõtmisel haarab kindlalt käepidemest. Lihas(grupp) kontrahheerub isomeetriliselt (väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, lihase pikkus ei muutu, luukangide liikumist ei toimu). Määratakse * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Isokineetiline dünamomeeteria: Varieerub väline koormus selliselt, et lihases tekkiva pinge muutumisega (suuremaks või väiksemaks), toimub lihase lühenemine ja luukangide liikumine
7 ujumine, rulluisutamine jt. (Kehavormi, 2015) 2.2 Jõusaali treening Jõusaalitreening on anaeroobne treening ehk treening, mis toimub hapnikuvõlas. Kuna rasvu ei suudeta ilma hapnikuta lõhustada, siis on nende kasutamine nüüd mängust väljast. Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud. Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid lihases piimhape. Lisaks sellele liigub veri ainult mööda suuri veresooni, sest vaja on saada kiiresti palju aineid lihastesse. (Fiile, 2015) 3. Treeningu mõju lihastele 3.1 Jõusaali treeningu mõju lihastele. Lihas koosneb paljudest rakkudest. Jõutrenni tehes lõhutakse lihasrakke, mis peavad hiljem uuesti kinni kasvama. Iga korraga kasvavad rakud paksemini kokku ja selle tulemusena suureneb lihasmass ning kasvab lihase jõud ja vastupidavus füüsilisele koormusele.
7 ujumine, rulluisutamine jt. (Kehavormi, 2015) 2.2 Jõusaali treening Jõusaalitreening on anaeroobne treening ehk treening, mis toimub hapnikuvõlas. Kuna rasvu ei suudeta ilma hapnikuta lõhustada, siis on nende kasutamine nüüd mängust väljast. Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud. Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid lihases piimhape. Lisaks sellele liigub veri ainult mööda suuri veresooni, sest vaja on saada kiiresti palju aineid lihastesse. (Fiile, 2015) 3. Treeningu mõju lihastele 3.1 Jõusaali treeningu mõju lihastele. Lihas koosneb paljudest rakkudest. Jõutrenni tehes lõhutakse lihasrakke, mis peavad hiljem uuesti kinni kasvama. Iga korraga kasvavad rakud paksemini kokku ja selle tulemusena suureneb lihasmass ning kasvab lihase jõud ja vastupidavus füüsilisele koormusele.
Kiired, glükolüütilised. Iseloomulikud tunnused Madal müoglobiini sisaldus Vähe mitokondreid Vähe verekapillaare Palju glükogeeni Sisaldab glükolüütilisi ensüüme Lõhustab ATP-d väga kiirelt Väsivad kiirelt Vajalikud näiteks sprintimisel Individuaalsed skeletilihased on nende kolme kiutüübi (I, IIa, IIx) kombinatsioonid, aga nende proportsioonid lihases varieeruvad sõltuvalt lihase tegevusest. Kuigi lihas on kombinatsioon kolmest erineva iseloomuga kiust, siis motoorne üksus saab koosneda vaid ühte tüüpi lihaskiududest. Seda demonstreerib lihaskontraktsioon. Näiteks nõrga kontraktsiooni puhul aktiveeruvad ainult tüüp I motoorsed üksused. Need kiud lähevad kasutusse peamiselt vastupidavusaladel. Tugevamal kontraktsioonil osalevad tüüp IIa kiud. Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel
silindrina, milles mootori jõul liigub kolb · Elastseid komponente kujutatakse terasvedrudena, mille väljavenitamiseks on vaja rakendada jõudu Puhkeolekus lihae mehaanika venitusel · Organismi tingimustes omavad skeletilihased puhkeolekus nõrka pinget (puhkeoleku pinget Fo), kuna nad on mõnevõrra venitatud seisundis (lihase puhkeoleku pikkus lo on suurem kui isoleeritud lihase algpikkus I) · Lihase venitamisel välisjõu poolt tekib lihases elastsusjõud, mis progresseruvalt kasvab · Seejuures elastne pinge tekib eelkõige paralleelse-elastse komponendi struktuurides · Kontraktiilne komponent on puhkeolekus kergelt väljavenitatav Kontrahheerunud lihase mehaanika venitusel · Kontrahheerunud lihase venitamisel suhteliselt suure välisjõu poolt tekib elastne pinge eelkõige järjestikku-elastse komponendi struktuurides
luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused; abaluukõhr esineb kitsa triibuna. Abaluuharja ventraalses osas paikneb konksjätke ja kassil veel lisaks konksuülene jätke. Kassil esineb rangluu 2-5cm pikkuse kepja, kaardus
biokatalüsaatori koostisse. Magneesium osaleb süsivesiku- ja fosforiainevahetuses, langetab kolesteriinisisaldust veres ja kudedes, laiendab ja lõõgastab veresoont, stimuleerib soolte peristaltikat ning soodustab sapieritust. kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi vähesuse korral suureneb veresoonte seintes südame- lihases ja skeleti lihastes kaltsiumihulk, Ilma magneesiumi tasakaalustava mõjuta tekitab kaltsium arterite (eriti südamelihasesse ja peaajju suubuvate) kokkutõmbumist, piirates seeläbi neisse elundeisse saabuva vere hulka, mille tulemuseks võib olla vererõhu tõus, südameatakid, ajuinsult ja migreeni tüüpi peavalud. Neerudes tekivad degeneratiivsed muutused. Üheks magneesiumi tähtsamaks funktsiooniks on osalus energiarikka ühendi ATP produktsioonis, samuti suurendab ta ensüümide
mitme liigese. 4) Alati venitada jäigemana olevat lihast enne elastsemat. 5) Venitustel ei tohi olla valu. 7 6) Kui lihased on juba natukene venitades väga valusad, siis targem jätta venitamata. 7) Venitamise järjekord: agonist ning seejärel antagonist. Venituste sooritamine: Venitusharjutuste sooritamisel on 2 põhilist faasi. I faas Venitusasendi sissevõtmine ning kerge pinge tunne lihases. Hoida seda asendit 10-20 sekundit (kuni pinge taandub). Seejärel tulla asendist välja. II faas Võtta uuesti sama venitusasend sisse, kuid seekord juba suurema ulatusega, et oleks venitatavas lihases suurem pinge. Hoida samuti asendit 10-20 sekundit, kuni pinge kaob. Kui juhtub, et pinge ei kao, siis vähendada venitusamplituudi. Üleminek I faasist teise võib olla ka järkjärguline ei tulda harjutusest täielikult
- sama tüüpi liigutuste kordumist - üleväsimusest põhjustavaid sundasendeid ja - liigutusi. Füüsiline töö võib olla nii staatiline kui ka dünaamiline. Dünaamiline Staatiline Lihase kokkutõmbele järgneb lõdvestus Lihase kokkutõmbele ei järgne täielikku lõdvestust Lihaspinge suureneb minimaalselt Lihaspinge pidev suurenemine Vere vajadus lihases on võrdne selle Lihaskoe varustatus hapnikurikka verega juurdevooluga halveneb Lihaskude on varustatud hapnikurikka Vere vajadus lihases on suurem kui verega juurdevool. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Kutsehaigust, mis on põhjustatud luu-, lihas- ja liigessüsteemi kahjustusest, nimetatakse ülekoormushaiguseks
Võimsuse puhul võib eristada võimsuse üleminekut nullseisust maksimumi, mis on sisuliselt jõu rakendumise kiirendus (oluline näiteks odaviskes, kuulitõukes, paigalt stardis jmt). Selleks et kiirusvõimet efektiivsemalt arendada, on meil vaja teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. See sõltub: närviprotsesside liikuvusest lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest energiavarudest lihases lihaste elastsusest tahtepingutusest tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile äärmiselt suuri nõudeid ja head valmisolekut. Seepärast on vaja esmalt
hammastes. Just sellepärast vajatakse kaltsiumi tugevate luude ja hammaste ehitamiseks. Peale seda mängivad kaltsiumiioonid olulist rolli rakusiseste signaalide edastamisel, lihaste kontraktsioonis, vere hüübimisel. Kaltsiumi liikumist rakkude vahel reguleerib magnesium (Mg) ning need kaks mineraali on inimkehas väga tihedalt seotud. Nagu varem öeldud, vastutab kaltsium lihaste töö eest, täpsemalt öeldes aga vastutavad kaltsium ja magneesium lihases vastandlike protsesside eest – kaltsium on oluline lihase kontraktsioonil ja magneesium lihase lõõgastumisel. Kui kehas on kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal paigast ära kaltsiumi kasuks, siis tekivad kergesti lihaskrambid. Fosfori roll: Nagu eelnevast tekstist näha on kaltsium ja magneesium vägevalt tähtsad ained, kui rääkida luude ja lihaste tervisest ning nende normaalsest tööst. Harvemini on
T-lümfotsüüdid on tüümusest sõltuvad, on B-rakkude abistajad Antikehade süntees põhineb nende vahelisel koostööl Mõlemad aktiveeruvad ainult siis kui organismi satub antigeen Mina näiteks ei teadnud, et... Massaaz suurendab lümfitekke suurenemist, mis soodustab taastumisprotsessi puhkeperioodil Ka skeletilihastel on lümfisooni masseeriv toime. See tähendab, et nad töötavad lähedastele soontele nn lihaspumbana, mis võimaldab kiirendada lümfivoolu töötavas lihases 10-15 korda Nõrk hüübimisvõime, tänu selles sisalduvalt fibrinogeenile
Roiskumine Käärimine, hapnemine Hallitamine 2. Keemilised Rasva rääsumine 3. Biokeemilised Autolüüs Hüdrolüüs 4. Bioloogilised Putukate tõttu Näriliste tõttu 5. Füüsikaliste muutuste mõjul Kuivamine Kahanemine Kõrvallõhnade neeldumine · rigor mortis- Surmakangestuse põhjuseks on püsivate ristisildade teke aktiini- ja müosiinifilamentide vahel, see on põhimõtteliselt sama reaktsioon, mis toimub elusas lihases kontraktsiooni puhul. Erinevuseks on, et lihase lõdvestumine analoogselt eluslihasega on tapajärgselt võimatu, sest aktomüosiinisildade lõhustumiseks vajalikku energiat ei saabu. lihase elastsuse kadu, lihaste lühenemine, nende pingsuse areng, venitatavuse kadu. · liha veesidumisvõime liha omadus siduda või hoida endas sisalduvat vett töötlemise käigus: liha lõikuse (konditustamise ja siirimise), kuumtöötlemise, peenestamise või
või üksik lihaskiud lühiaegse ja mitte eriti tugeva kontraktsiooniga, mida nim üksikkontraktsiooniks. Sellel eristatakse järgmisi faase: *latentsifaas ajaintervall ärrituse momendist kuni jõuarenduse alguseni ; *kontraktsioonifaas ajaintervall jõuarenduse algusest kuni selle maksimumini; *Lõõgastusfaas ajaintervall jõuarenduse maksimumist kuni selle kadumiseni. Lihaskiudude üksikkontraktsiooni kestus sõltub nende tüübist - Mida rohkem on lihases kiireid lihaskiude, seda lühem on üksikkontraktsiooni kestus ja suurem selle jõud. TREPIFENOMEN seisneb üksikkontraktsiooni amplituudi (jõu) järkjägulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste
Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses. Ta nö mõõdab vere temperatuuri. Kui see kas või pisut tõuseb või langeb, aktiveeritakse vastavad mehhanismid ja tulemuseks on kas higistamine või värinad. Külma puhul veresooned ahenevad, karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul veresooned laienevad, higistamine, soojuskiirgus eraldub nahalt Energeetiline pidevus:Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Sünaptiline summatsioon on mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus. See filtreerib olulisi signaale ebaolulistest. Närvirakku saadetakse korraga mitu signaali ning kui nende summa on piisav, saadetakse info edasi ning toimub vastav reaktsioon. Ebapiisava
ANATOOMIA 2KT 57. VÖÖTLIHASTIKU EHITUS a- vöötlihas b- lihaskiud 58. LIHASE EHITUS Lihases on lisaks lihaskoele ka rohkesti sidekudet. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga- endomüüsiumiga. Lihaskiu kimbud on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega- siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest- välisperimüüsium (epimüüsium???) Iga lihas algab ja lõppeb kõõlusega. 59. LIHASTE ERINEVAD KUJUD Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel
hingamistempo ei too kehasse piisavalt hapnikku. Anaeroobne energiatootmine - juhul, kui hingeldamine jätkub, siis võid kindel olla, et energiatootmine toimub juba anaeroobselt - ehk hapnikuvõlas. Kuna rasvu ei suudeta ilma hapnikuta lõhustada, siis on nende kasutamine nüüd mängust väljast. Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud! Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid lihases (piimhape), mis pärast treeningut end kanguse ning lihasvaluna tunda annab. Kuna rasvu kasutada ei saa ning süsivesikute varud pole eriti suured, siis väsid sellise koormuse juures suhteliselt kiiresti ja hapnikuvõlas kipuvad lihased jäigaks minema. Hapniku tarbimist on võimalik aeroobse treeninguga võimalik suurendada. Sellega seoses on võimalik suurendada anaeroobset läve
Maksimaalne hapnikutarbimine Näitab maksimaalset hapniku hulka, mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama absoluutnäitaja L/min suhteline näitaja ml/min/kg Oluline füsioloogiline eeldus! 40-50% ulatuses geneetiliselt määratletud Limiteeritud järgmiste füsioloogiliste näitajate poolest: SLS südamelöögimaht vere hemoglobiinisisaldus mitokondrite hulk töötavas lihases aeglaste ja kiirete lihaskiudude vahekord töötavad lihases Maksimaalne aeroobne võimsus VO2max näitajale vastav võimsus või liikumiskiirus VO2max näitaja stabiliseerub mingil arenguetapil kuid aeroobne võimsus võib suureneda! Seega aeroobne võimsus on üheks treenituse näitajaks Aeroobne lävi Töö intensiivsus, millest alates ületatakse organismis rasvade oksüdatsioonivõimsus ning suuremal
Võib olla kahesulgjas, ühesulgjas, käävjas, kõõlusviirgudega. - Selgitage mõisted: endomüüseum, perimüüseum, epimüüseum: Sarkolemmi (lihaskiu rakumembraan) ümber asub endomüüseum. Lihaskiudude kimbu ümber perimüüseum (närvid ja veresooned selle sees), kimbud koos ümbritsetud epimüüseumiga. Kõik need –müüseumid (on sidekoelised struktuurid) koonduvad, lähevad üle kollageenseks materjaliks ja moodustavad kõõluse. Närvide ja veresoonte paiknemine lihases. Närvid ja veresooned asuvad lihases lihaskimpude ümber perimüüseumi sees. 8. Lihase retseptorid: lihaskäävi ja kõõlusorgani ehituse ja talituse kirjeldus - Lihaskääv: sidekoelise kapsliga ümbritsetud modifitseeritud lihaskiud, mis asub paralleelselt lihaskiudude vahel ja mille keskosa ümber on põimunud sensoorsed närvikiud. Registreerib lihase venitustaseme. - Kõõlusogan: paikneb skeletilihase kõõlustes lihaseks ülemineku kohtades. Selle
b) Kõrgemal kui naitsel c) Samal kõrgusel kui naistel d) Erineval kõrgusel kui naistel õige on b! 2% meestel kõrgemal! 2. Skeletiluude põhiliseks mehaaniliseks omaduseks on: a) Viskoossus b) Roomavus c) Plastsus d) Tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui a) Toime- ja takistusjõud on võrdsed b) Toimejõud on suurem kui takistusjõud c) Takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d) Toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb, nimetatakse a) Ekstsentriliseks kontraktsiooniks b) Kontsentriliseks kontraktsiooniks c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks 5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb: a) Tekkepõhjuste selgitamises b) Liigeste liikumise uurimises c) Välise pildi uurimises d) Lihaste aktiivsuse uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirendus kulgliikumisel võrdub: a) Kiiruse ja nihke korrutisega b) Kiiruse ja nihke suhtega
Suureneb happelisi laguprodukte neutraliseerivate valkude süntees lihaskoes ja veres 2. suureneb glüko(geno)lüütiliste ensüümide süntees 3. teataval määral suureneb ka mitokondrite valkude süntees ja seeläbi oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus. 4. järjest parem kohanemine anaeroobse tööga 5. paraneb hapniku transportivate organite täiustamiseks vajalike valkude süntees 6. Suureneb O2 siduvate valkude hulk: hemoglobiin veres (M 140-170, N 120-160 g/l) ja müoglobiin lihases ning suureneb mitokondrite hulk ja oksüdatsiooni ensüümide aktiivsus skeletilihases. Vastupidavustreening: · Arendab südamelihast ja hapniku omastamise võimet · Kõige olulisem on hapnikutarbimise võime (VO2 max) suurenemine (kõrgemad VO2 näitajad suusatajatel ja sõudjatel: · Muutused hingamissüsteemis, südame ja vereringesüsteemi lihases · Glükogeeni ja triglütseriidide varude suurenemine skeletilihases
Neid eristatakse pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised ahelad: Liigetse abil kehaosade süsteemiks liituvad biokinemaatilised paarid moodustavad biokinemaatilise ahela on avatud ja suletud biokinemaatilised ahelad. 4. Skeletilihaste mehaanilised omadused: Viskoosus, elastsus, roomavus ja pingete relakstioon. 5. Lihaskontraktsiooni liigid: Lihaskontraktsiooni liike eristatakse sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge alusel: isotooniline kontraktsioon, isomeetriline kontraktsioon, auksotooniline kontraktsioon. 6. Biomehaanilisel analüüsil kasutatavad abstraktsioonid: Biomehaaniks kasutatkse keha ja selle osade liikumise uurimisel abstraktsioone. Sõltuvalt liikumis tingimustest ja püstitatud ülesandest käsitletakse biomehaanikas inimese keha: punktmassina, jäiga kehana ja mehaanilise süsteemina. 7. Liikumise ajalised karakteristikud: ... 8
Kehas on umbes 1023 ehk sada sekstillionit ATP molekuli (ca 85 g) Uued molekulid, osmoos, Na-K pumbad ... Ühes minutis kulub 3 kordne kogus Päevas valmistatakse 65-140 kg ATP'd Rakk või selle osa sureb koheselt kui energia on otsas ADP Vältimaks "ootamatuid kulutusi" peab rakus olema energiavaru ATP Lihases on ATP'd umbes 4-5 töösekundiks + Pi ATP laguneb iseeneslikult umbes 1 minuti jooksul kui seda ära ei kasutata Järelikult ATP'd ei ole mõtet varuda ega apteegist osta "Klaasi ei saa üle täita!" Kataboolsed reaktsioonid CO2 + H2O Toit ATP · ATP ei tee: Tugevamaks Kiiremaks Vastupidavamaks
Kapillaaride kaudu jõuavad rakkudesse ka nende talitlust reguleerivad hormoonid. Veri voolab kapillaaris rõhu erinevuse tõttu juussoone arteripoolse ja veenipoolse otsa vahel. Elundi puhkeolekus on osa kapillaare (lihase puhul 60%) tühjad. Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii organi parema varustatuse verega ja selle kaudu vajalike toitainete ning hapnikuga ja ka jääkainete ärajuhtimise. Selle protsessi käigus võib vere maht näiteks lihases suureneda kuni 20 korda. Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km. Veenid ehk tõmbsooned Veenid on veresooned, mille ülesandeks on vere viimine vere viimine kudedest tagasi südamesse. Nad jagunevad kopsuveenideks, südameveenideks ning ülemise ja alumise õõnesveeni süsteemiks. Südameveenid viivad südames süsihappegaasiga küllastunud (venoosse) vere südame paremasse kotta. Ülemine õõnesveen, millesse suubuvad veenid
· Palju mitokondreid · Palju müoglobiini(O2) · Aeroobne energiatootmine 36. Iseloomusta valgeid lihaskiude............................................................... Valged · Kiired · Väsivad kiiresti · Toodavad energiat anaeroobsel teel 37. Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid................................................... · Üksikute lihaskiudude kontraktsioonijõusst · Kiudude hulgast lihases · Lihase lähtepikkusestnärvimõjutuste iseloomust · Mehhaanilistest tingimustest lihaste jõus luukangidele 38. Ligaskontraktsiooni reziimid on: · Üksikkontraktsioon · Summaarne kontraktsioon · MAKSIMAALNE kontraktsioon 8 39. Mis on isomeetrilin kontraktsioon? .......................................................
Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos ehk liigesekulumus Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps- lülikeha vaheketta väljasopistus Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit - kiirelt kulgev mikroobide poolt põhjustatud neeru interstitsiaalse koe (uriini tootvaid päsmakesi ümbritseva koe) ja neeruvaagna põletikuline haigus. (MFMER 2017). Haruldasemad põhjused: Fibromüalgia- haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine. Aordianeurüsm- aordi seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud aordi osaline laiend. Aordirebend Aordi dissektsioon- verevool rebestab aordi seina sisekihi ja tungib seinakihtide vahele, neid üksteise küljest eraldades. Koletsüstiit ehk sapipõiepõletik Pankreatiit- kõhunäärme põletik Divertikuliit e. jämesoole seina väljasopistus Emakaväline rasedus Munasarjade vähk
Hüalinoos Sidekoe põhiainesse tekib tihke, homogeenne, klaasjas, poolläbipaistev valkaine hüaliin. Pöördumatu protsess. Amüloidoos Rakkude vaheainesse ladestub valkaine amüloid. Pöördumatu protsess. Tekib talitluspuudulikkus. Eluohtlik võib olla maksa ja neerude kahjustus. Fibropaatiad Sidekoe kiudude kahjustused, mis tekivad päriliku või omandatud geenimuutuste tagajärjel. RASVDÜSTROOFIAD Südamelihases Lihases Maksas Rakkude ja vaheaine morfoloogilised kahjustused, mis on tingitud lipiidide ainevahetuse häiretest. Lipiidid ehk rasvad orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine (õlid, rasvad, steroidid). Rasva ladestub ülemääraselt või liiga vähe. Parenhümatoossed rasvdüstroofiad 1. Steatoos triglütseriidide ladestus neerudes, südamelihases, lihastes, maksas. Põhjuseks on hapnikuvaegus, nakkushaigused, mürgistused (sh
Energia saamiseks on vaja toitaineid ja hapnikku. Neid kannab lihastesse veri, seepärast peab lihaste verevarustus olema hea. Hapniku puudusel hakkab lihastesse kogunema piimhape, mis põhjustab lihaste valu. Treenitud lihased suudavad kehalise pingutuse korral kauem ja intensiivsemalt töötada. Mida kiirem on rütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased väsivad. Väsimust tekitab ka pidev sundasend. Lihase pingsus ehk lihase toonus tähendab lihases pidevalt säilitatavat nõrka kontraktsiooni. Kui lihasesse suunduv närv katkeb, kaob ka lihase toonus. Kui inimene on pinges, on lihase pingsus samuti suur. Tähtsamad lihased Milliste numbritega on joonisel tähistatud alljärgnevad lihased? Number Lihas Ülesanne Reie sirglihas Koos vahelmise pakslihasega (jääb reie sirglihase Külgmine pakslihas alla) moodustavad reie-nelipealihase.
Pürimidiin sünteesitakse Aspartaadist, C₂ ja N₃ tulevad Karbamoüülfosfaadist. Sünteesitakse eraldi terviklik Pürimidiintuum ja see kantakse PRPP'le 13. Kirjeldage organite metaboolset spetsialiseerumist. Organite metaboolsed aktiivsused erinevad sõltuvalt biomolekulide kasutamisest. Ajukoes pole energiavarusid (pidev glükoosiga varustamine) 60% glükoosist kulub ajus. (60-70% sellest Na-K potentsiaali hoidmiseks) Skeletilihastes on 75% glükogeenist. Aktiivses lihases tekib palju püruvaati (Glükolüüsi aktiivsus on palju suurem kui tsitraaditsükli aktiivsus) See muudetakse Laktaadiks või Alaniiniks. Maks toodab viimastest Püruvaati ja edasi Glükoosi. Maksa satuvad enamus imendunud ühendid kehast. Eraldab 65% imendunud glükoosist ja pea kõik monosahhariidid, Säilitatakse Glükogeenina (Glükoosi süntees) Külluse korral viib maks rasvhapped adipotsüütidesse. Nälgimise korral muudab rasvhapped ketokehadeks.
käigus nad arendavad tõmbejõudu, järgneb kohe nende lahknemine. Aktiivne seisund Periood, mille käigus lihaskontraktsiooni kontraktiilne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge. Edasipidiselt toimub järjestikuse elastse komponendi struktuuride väljavenitamine teatud tasemeni, tänu milleke tekib tõmbejõule(kontraktiilsetest protsessidest tulnud) lisaks pinge, mistõttu on lihases võimalik registreerida jõudu. Lihaskiudude lõõgastumine algab siis kui Ca2+ ioonide kontsentratsioon müofibrillaaralas langeb alla kriitilist taset. Lihase üksikkontrakstioon mitte eriti tugev ja ühekordne kontraktsioon mis vastab ühekordsele ärritusele. Faasid: latentsifaas (ajaintervall ärrituse momendist kuni jõuarenduse alguseni),
liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid lihased, mis loovad kokkutõmbega agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 21.SELGITAGE MÕISTE: ISOMEETRILINE LIHASTÖÖ (KONTRAKTISOON), DÜNAAMILINE (KONTRAKTSIOON) LIHASTÖÖ, EKSTSENTRILINE, KONTSENTRILINE LIHASTÖÖ. TOOGE NÄIDE Isomeetriline lihastöö (kontraktsioon) lihaskontraktsiooni liik, mille korral väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ja lihase pikkuse muutust ning luukangide liikumist ei toimu.muutub lihaspinge.ühemõõduline, pinge muutub. Nt Dünaamiline lihastöö (kontraktsioon) Dünaamilise lihastöö korral lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi, saades piisavalt verd ja hapnikku. NtEkstsentriline lihastöö auksotoonilise kontraktsiooni alaliik, mille korral väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest ja lihas venitub välja ning luukangid eemalduvad teineteisest. lihas pikeneb
ekstra süstolid, lisa impulssid. Südame impulssi ja diastoli vahekord muutub ebaühtlaseks. Erutusejuhtesüsteemis on automatismi võime olemas, madalamatel on nõrgem, kui siinussõlemes impulsse pole, võivad alumised võtta üle. Erutus antakse närvirakult organitele. Erutus läheb üle lihaselt närvile. Elektrokardigramm e südame film. Eletrilised muutused. Erutuslihases on ainult elektrilised muutused lihases. Elektrotüüdid reag. Elektrilisetele muutustele, saame teada mis toimub südame lihases, kuidas erutuse levik toimub südame lihases. Sakid pos kui suunatud üles, kui alla siis neg. psak näitab kuidas levib erutus kodades. Qdrssak erutuse levik vatsakestesse. Sakkide kõrgused, osa pos võib muutuda neg. Milline on saki kuju, kestvus, kuidas toimub erutuse levik südamelihases. Vereliikumine veresoontes allub hemodümnaanikale seaduspärasusele. Mida suurema rõhu all
Meetodid- Aktiivne venitus, passiivne venitus, staatiline venitus, dünaamiline venitus, pingutus-lõdvestus-venitus (PLV), PNF venitusmeetod, ballistiline venitus. Kaitsereflekside ülesanne- kaitsevad lihaseid ja liigeseid traumade eest. Reeglid venitusel- Enne venitust soojendus-ja lõdvestusharjutused. Venitusasend olgu mugav. Venita valupiirini. Keskendu korraga venitama üle ühe liigese kulgevaid liigutusi. Keskendu rütmilisele hingamisele ja venituse tundmisele lihases. Hoidu järskudest ja kiiretest liigutustest. Mittehaaratud lihased olgu lõdvad. 18) Teraapiapalli kasutamine füsioteraapias Kasutatakse neuroloogias, ortopeedias, günekoloogias ja sünnitusabis, pediaatrias, geriaatrias. Klassifikatsioon- tasakaaluharjutused, koordinatsiooniharjutused, rütmiharjutused, aeroobsed harjutused, jõuharjutused, venitusharjutused, lõdvestusharjutused, mängud, paarisharjutused. Metoodika- Tunni pikkus 30-50 min. Individuaalselt või grupis. Füsio peab tagama
mitte glükolüüsi käigus). Kokku toodab eukarüootne rakk aeroobse hingamise käigus 34 ATP molekuli ühe glükoosi kohta. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATP-d produtseeriv rada. Aeroobsetes rakkudes on see esimeseks etapiks süsivesikute oksüdatsioonil. Tingimustest sõltuvalt võib glukoosi lagunemine olla: 1) Osaline anaeroobne glükolüüs. Glükoos Püruvaat 2 laktaat (piimhappe käärimine aktiivselt kontrakteeruvas lihases, erütrotsüütides (punane verelible), mõningates mikroorganismides). Glükoos püruvaat 2 etanool + 2 CO2 (alkoholkäärimine pärmirakus). 2) Lõplik aeroobne glükolüüs. Glükoos püruvaat 2 Atsetüül-CoA 4 CO2 + 4 H2O (Loomad, taimed, paljud aeroobsed mikroorganismid). d) Millises vormis ja kui palju vajab protsessi käivitamine energiat kasutatakse ATP, NADH ja FADH2 energiat
dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape, mis tekitab valu ning lihaskrampe. 1 glükoosi molekuli kohta saadakse 2 ATP. Piimhappe kandub verega maksa, kus seda lõhustatakse püroviinmarihappeks. 3. Neuromuskulaarne sünaps – selgita ehitust ja
tehnika; kujul oli puust südamik, paljast keha jäljendas elevandiluuplaadikesed, riietust ja relvi kuldplekiga, kuju silmad olid värvilistest kividest. (Athena ja Zeusi kuju). Kreeka skluptuuri moodustavad ehitisega seotud reljeefid ja kujud, vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailine aeg - kuoros mees, kore naine. Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised; kreeklaste anatoomia oli kohmakas. Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet,naistel riietus,ehted ja soengud. Eestpoolt vaadeldavad. Klassikaline aeg kaob tardunud poos, keerukamad liigutused, ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ja näod muutuvad rahulikeks ja tõsisteks. Hakati nn. kontraposti kasutama tugijalg (toetumine ühele jalale jne). POLYKLEITOS 'e ''odakandja'' ja MYRON'i ''kettaheitja''Kõrgreljeef, mis mõjub
jõutreeninguga tegeleda. Põhjuseid on erinevaid: lapse kasv peatub tekitab kahju liigestele, sidemetele ja kõõlustele Tegelikkuses on aga jõutreening nagu ka iga teine treening kahjulik vaid siis, kui valitakse treeninguks vale koormus. JÕUTREENING: 1. suurendab lihasjõudu 2. tõstab lihase vastupidavust 3. on parim vahend keha formeerimisel 4. suurendab luude ja sidemete vastupidavust; kõhrkudede paksust ja kapillaaride arvu lihases 5. parandab tervist ja kehalist seisundit 6. tõstab resultatiivsust spordis 7. suurendab painduvust 8. suurendab võimsust ja kiirust 9. aitab igapäevases elus vähendada stressi ja pinget 10. soodustab endast positiivse arvamuse formeerimist 11. juurutab distsiplineeritust ja tugevdab motivatsiooni, mis kandub üle ka teistesse elusfääridesse 12. aitab kontrollida kehakaalu ja vähendab rasvkoe hulka 13. tugevdab südant, intensiivistab ainevahetust ja normaliseerib vererõhku 14
annaabi.ee 
