absoluutset hemoglobiinisisaldust. Vere kogumahust on vereplasmast 54-59 % ja vereliblesid 41-46 % . Hemtokrit näitab kui seere osa vere kogumahust moodustavad vererakud. Erütrotsüüdid mood vereloblede mahust 99%. Erütrotsüütide pinnal leidub erinevaid antiggensete omadustega glükolipiide- aglutinogeene ning vereplasmas antikehadena toimivaid gamma-globuliinide fraktsiooni kuuluvaid spetsiifilisi antikehasid-aglutiniine. Kõigeolulisem on D-antigeen, kui see esineb on vesi reesuspositiivne(Rh) HINGAMINE Kopsude ventillatsioonil viiakse iga hingetõmbega teatud hulk atmosfääriõhku kopsudesse ja tuuakse välja sama või ligikaudu võrdne kogus kopsudes olevast gaasisegust. Spirograafia- kopsude ventsillastsioonil osalevate gaasiruumalade registreerimine ajafunktsioonina, saadud kõver on spirogramm. Organismi poolt vastuvõetud O2 ja äraantud CO2 hulkasid väljendatakse STPD tingimustel, s
määratakse grupp ABO süsteemis (4 gruppi), Rh süsteemis (2 gruppi) ja “üldsobivus” muude, nõrgemate süsteemide (MNS, Lewis jne.) suhtes kokku. Veregrupid (jätk) ABO süsteem : A grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen A, plasmas aglutiniin b; B grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen B, plasmas aglutiniin a; AB grupp - erütrotsüüdi pinnal aglutinogeenid A ja B, plasmas pole ei a ega b aglutiniine; O grupp – erütrotsüütides pole ei A ega B aglutinogeene, plasmas nii a kui b aglutiniinid. Rh süsteem: ca 85%-l inimestest on erütrotsüütides Rh (ehk D) antigeen – need on RH+ grupp, muud on Rh-. Kui Rh+ erütrotsüüdid satuvad RH- inimese verre, tekivad nende vastu rh antikehad. Süda Cor Vereringed: A.Suur – e. süsteemne e. “kehavereringe”: Algab aordiga südame vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni
Vereülekande puhul arvestatakse erütrotsüütide omadust teatud tingimustel trombideks kokku kleepuda. Seda nähtust nimetatakse aglutinatsiooniks. Erütrotsüütide aglutinatsioon põhjustab raskeid häireid ja võib saada surma põhjuseks. Aglutinatsiooni põhjustavad erilised ained aglutiniinid (kokkukleepivad ained) ja aglutinogeenid (kokkukleepuvad ained). Aglutiniinid on vereplasmas, aglutinogeenind erütrotsüütides. Aglutiniine ja aglutinogeene on kahte liiki. Grupi nimetus Plasmas sisalduvad Erütrotsüütides sisalduvad aglutiniinid aglutinogeenid Esimene grupp (I,0) , Puuduvad Teine grupp (II, A) A Kolmas grupp (III, B) B Neljas grupp (IV, AB) Puuduvad AB
Välimine faktor on vitamiin B12, mis muudetakse seesmise faktori abil imenduvaks. Erütropoetiin on glükoproteiin, mis tekib neerudes ja stimuleerib luuüdis erütrotsüütide rea tüvirakkude diferentseerumist ja paljunemist. Sellega kasvab hemoglobiini sünteesivate erütroblastide hulk. Antigeenseid omadusi: erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene ehk aglutinogeene (kas A või B või mõlemad korraga). Vereplasma sisaldab AB0 süsteemi vastaseid antikehi ehk aglutiniine (kas anti-A või anti-B või mõlemad korraga). Vastsündinu veri antikehi ei sisalda, need tekivad 1.eluaasta jooksul nende antigeenide vastu, mida oma erütrotsüütide pinnal ei esine. Vale veregruppi lisades trombide teke. Leukotsüüdid Valgeliblesid on 4-10*10 astmes 9 ühes liitris veres. määratakse samamoodi nagu punaliblesid. Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Granulotsüüdid jaotuvad neutrofiilseteks (40-
annaabi.ee 
