Füsioloogia praktikum Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest) 1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012 Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-...
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbim...
Vereülekande puhul arvestatakse erütrotsüütide omadust teatud tingimustel trombideks kokku kleepuda. Seda nähtust nimetatakse aglutinatsiooniks. Erütrotsüütide aglutinatsioon põhjustab raskeid häireid ja võib saada surma põhjuseks. Aglutinatsiooni põhjustavad erilised ained aglutiniinid (kokkukleepivad ained) ja aglutinogeenid (kokkukleepuvad ained). Aglutiniinid on vereplasmas, aglutinogeenind erütrotsüütides. Aglutiniine ja aglutinogeene on kahte liiki. Grupi nimetus Plasmas sisalduvad Erütrotsüütides sisalduvad aglutiniinid aglutinogeenid Esimene grupp (I,0) , Puuduvad Teine grupp (II, A) A Kolmas grupp (III, B) B Neljas grupp (IV, AB) Puuduvad AB
Välimine faktor on vitamiin B12, mis muudetakse seesmise faktori abil imenduvaks. Erütropoetiin on glükoproteiin, mis tekib neerudes ja stimuleerib luuüdis erütrotsüütide rea tüvirakkude diferentseerumist ja paljunemist. Sellega kasvab hemoglobiini sünteesivate erütroblastide hulk. Antigeenseid omadusi: erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene ehk aglutinogeene (kas A või B või mõlemad korraga). Vereplasma sisaldab AB0 süsteemi vastaseid antikehi ehk aglutiniine (kas anti-A või anti-B või mõlemad korraga). Vastsündinu veri antikehi ei sisalda, need tekivad 1.eluaasta jooksul nende antigeenide vastu, mida oma erütrotsüütide pinnal ei esine. Vale veregruppi lisades trombide teke. Leukotsüüdid Valgeliblesid on 4-10*10 astmes 9 ühes liitris veres. määratakse samamoodi nagu punaliblesid. Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Granulotsüüdid jaotuvad neutrofiilseteks (40-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
