Kusepõis ainete sisaldus. Neeru läbilõige · Paarilised, oakujulised 10 cm pikkused · Ümbritsetud rasvakihiga (kait põrutuste eest) Uriini teke algab neerukehakestes · Neerud koosnevad suurest hulgast üksistest, mida nim nefroniteks Nefronid Arter · Neerudes on ligi miljoni jagu Veen mikroskoopilisi filtreerivaid moodustisi mida nimetatakse nefroniteks. nefroniteks Verekapillaarid · Nefronis on väike karikakujuline neerukehake, neerukehake mille keskel on üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. · Neerukehakesest tekib neerutoruke, sest selle ümber on samamoodi põimunud palju verekapillaare. · Nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned, mille kaudu neufronist veri väljub. kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, millesse koguneb uriin ning seejärel eemaldatakse see kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu.
HINGASMISELUNDKOND Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuses vajaliku energia. Hingamiselundkonna ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. glükoos + O2 = CO2 +H2O + energia Hingamiselundkond = hingamisteed(õhu liikumisteed organismis) + kopsud Hingamiselundid: · kopsud · nahk(1-2%) Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. ...
1. Dermis on naha tugikiht; moodustab epidermisele tugikoe; paksus on 1-2mm; niiskussisaldus 70%; demis koosneb rakkudest, rakuvaheainest ja sidekoekiududest; selles kihis asuvad verekapillaarid ja lümfisooned, mille abil toimub epidermise ainevahetus; selles kihis on veel närvikiud, higi- ja rasunäärmed ning karvatupped Dermis määrab nahakvaliteedi eelkõige toonuse ehk elastsuse ja turgori ehk niiskussisalduse osas. 2. Dermise kihid: 1) Stratum papillare näsakiht (1/5 dermisest) · Annab epidermisele toitaineid; õhem kiht; kiud lõdvas asendis
Rakuhingamine glükoos lõhustatakse rakkudes lõplikult ning selle tulemusel vabaneb elutegevuseks vajalik energia ja moodustavad süsihappegaas +vesi. Glükoosi ja hapnikku kannab rakkudesse veri. Organism vajab hapnikku energiavahetuseks. Raku hingamine toimub mitokondris, seal tekib süsihappegaas. Hingamisteed : · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid. · Neel ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl. · Hingetoru limaskestal on väikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopsude ehitus ja talitlus Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme
karikakujuline neerukehake. Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare. Nende ühinemisel moodustuvad suuremad
(ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded
sissepääsu Huvitavat Nahk sisaldab miljoneid närve, mis võimaldavad sul tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu, luues võimaluse pidevalt tajuda oma keskkonda. Ainevahetuslik funktsioon: vesi, soolad ja ainevahetuse jääkproduktid erituvad läbi naha koos higiga. Inimese nahk reguleerib tema kehatemperatuuri. Normaalne kehatemperatuur peaks püsima 37°C piires. Külma käes verekapillaarid nahas ahenevad ning soojust eraldub vähem. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära.
* erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded 5)Naha ehitus *marrasnahk koosneb sarvkihist, alumine osa elusatest rakkudest *pärisnahk karvad, rasunääre, higinääre, retseptorid, verekapillaarid *alusnahk rasvarikassidekude 6)Naha osade ülesanded *marrasnahk kaitseb vä'liste vigastuste eest,haigustekitajate,kiirguste,kemikaalide ja veekao eest *naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid *higinääre eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride *rasunääre eritab nahapinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab niiske *veresoon transpordib verd *närv närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi
Nahk Nahk on elund, mis katab inimese keha. Ülesasned: Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest. Aitab säilitada kehatemperatuuri. Meeleelund, naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritust. Sünteesitakse kehale vajalike ühendeid. Eritab jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Nahakihtide jaotus: Marrasnaha pindmine osa ehk sarvkiht, mis kaitseb organismi liigse veekaotuse ning kahjulike välistingimuste eest. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt nahapinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroskoobe. Marrasnaha alumine osa, mis parandab naha vigastusi ja toodab melaniini. Moodustuvad pidevalt uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Jõudnud ülemistesse ...
glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Nefronid Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks Nefronis on väike karikakujuline neerukehake Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub Nefroni ehitus Kusepõis Asub häbemeliiduse taga ja toetab vaagnapõhju lihastele Mahutab umbes 200-400ml. Võib mahtuda ka 1 liiter Kusepõie seina ehitus: -limaskest -lihaskest -serrooskest ehk kõhukelme Kopsud
on 10-15 cm pikk. Lastel on hingetorud lühemad ja seetõttu ei jõua sissehingatav külm õhk soojeneda ning võib põhjustada kopsudes haigusi. Hingetoru hargneb kaheks bronhiks. Nad suunduvad vasakusse ja paremasse kopsu ning hargnevad seal. Bronhid jagunevad omakorda harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. Alveoolide seinad on väga õhukesed ning koosnevad ühes rakukihist. Alveooli ümbritsevad võrguna verekapillaarid. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride seinte verre. Süsihappegaas liigub vastassuunas, sest kehast tulnud veres on seda rohkem. See tungib kopsude õhuruumi. Venoosne veri muutub arteriaalseks vereks kopsudes, mis liigub edasi südamesse. Väljahingatavas õhus on 3,6% süsihappegaasi ja 15,7% hapnikku. Sissehingatavas õhus on 0,03% ja 20,8%. Adrenaliini toodavad neerupealsed. Adrenaliin eritub verre negatiivsete ja positiivsete emotsioonide korral
Seede- ja erituselundkond õp. lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda...
Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA avaneb kõhunäärme- ja sapijuha. Need moodustavad ühisjuha, mis avaneb soolevalendikku. Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud. Soolehatu ehitus: pealt katab äärishatu kiht, nende vahel limatootvad karikrakud. Hattude vahel on soolekrüptid. Hattude sisse ulatuvad verekapillaarid, närvid, tsentraalne lümfisoon, ka kohev sidekude tungib epiteeli vahele; limaskesta lihaskiht (silelihased). Toitainete imendumine: toimub 12-sõrmikus ja tühisooles. Süsivesikud imenduvad läbi harjasääris rakkude glükoosi või muu ühendina. Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre.Valgud imenduvad aminohapetena. Imenduva veel rasvaslahustuvad vitamiinid ( ADEK) Toitainete lagundamine: Suus süsivesikud, C Magu valgud, P Peensool lipiidid, CLP Jämesool
1. Mõisted *Elund e. organ- organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne *Elundkond- ühiseidd ülesandeid täitvate elundite süsteem *Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidek...
Piirdenärvi. Ühendab pea- ja seljaaju 3. Naha ülesanded. 1. Kaitse 2. Säilitab temperatuuri 3. Eritab 4. Meeleelund 5. Veekaotus 6. Sünteesib D- Vitamiini melaniini 7. Naha ehitus (joonis). Tähista joonisel vastavate numbritega: 1. marrasknahk 2. pärisnahk 3. nahaaluskude 4. sarvkiht 5. rasvkude 6. rasunääre 7. higinääre 8. karv 9. verekapillaarid 10. närvid 8. Luude koostis. Luukude koosneb ...luurakkudest.... ja .....vaherakkudest...... . Luude keemiline koostis: · 25 .....orgaanilised.....nt .valgud.....rasvad........ · 55 ...mineraalained.. nt .kaltsium.., fosfor , magneesium...
Ka ravimite liigsete koguste tarbimisel väljutatakse uriiniga üleliigne osa. Neeru katab neerukoor, mille alla jääb neerusäsi. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake. Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare. Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub.Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas. Neeruhaigused
alguses. Neid seostatakse kehakarvade kasvuga ja teiste murdeeas ilmnevate füüsiliste muutustega. Apokriinnäärmed eritavad viskoosset piimataolist higi, mis reageerib bakteritega. Tulemuseks on erinevad lõhustunud jääkained, mis omakorda on süüdi kehalt erituvates ebameeldivates lõhnades. Inimese nahk reguleerib tema kehatemperatuuri. Normaalne kehatemperatuur peaks püsima 37°C piires. Külma käes verekapillaarid nahas ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus aeglustub. Nahk võib hakata punetama. https://www.youtube.com/watch? v=b4dhlBLL2xI NAHA REAKTSIOON PM Selleks et viia värvi pigment naha sisse on vaja nahk sirgeks teha. Seejärel
2A Naha läbilõige · Närvide lõpmed ( joonisel harulised ) on tundlikud välistele ärritajatele · Rasunääre (nagu algloom, karva kõrval) tekitab rasu, mis muudab naha ja karvad elastsemaks ning veekindlamaks · Karvapüstitajalihase (karva kõrval, piklik) kokkutõmbel tõusevad karvad püsti, kananahk · Higinääre (keerdus ussid) toodab higi, mis sisaldab vett, sooli jt jääkaineid · Verekapillaarid reguleerivad keha temperatuuri 3. LUUDE KOOSTIS JA EHITUS · Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud, mis koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine · Luudes on mineraalaineid, mis annavad luudele kõvaduse, kui ka orgaanilisi aineid, mis annavad elastsuse. Orgaanilistest ainetest on tähtsamad valgud, mis moodustavad luukoes
Medicina, 2001, lk.184-231) 7.1. Veresooned Inimese kehas ringlemisel voolab veri südamesse ja südamest välja veresooni mööda. Veresooni, mis algavad südamest ning viivad verd elunditesse ja kudedesse nimetatakse arteriteks (kopsuveenid, aort, alanev aort, ülakeha arterid, maoarter jne). Arterid, väljudes südamest, muutuvad järjest peenemaks - moodustuvad arterioolid, edasi kulgedes ahenevad veelgi, muutudes verekapillaarideks (kopsu verekapillaarid, ülakeha verekapillaarid, alakeha verekapillaarid jne.). Verekapillaarid kogunevad ja liituvad taas suuremateks soonteks - veenuliteks ja edasi veenideks.(kopsuarter(-tüvi), ülemine õõnesveen, alumine õõnesveen, maksaveenid jne.). 7.2. Veresooned jagunevad: arterid mööda artereid toimub vere transport elunditesse ja kudedesse, - tihke ehitusega; - elastsed ja paksud, veenid vere transport südamesse tagasi, - suurema läbimõõduga kui arterid; 32 - õhukesed, lõdva seinaga;
veen. Neeru väliseituses on kolm kihnu!!! 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefroni ehitus: viimasoon, toomasoon, päsmakesekihn, veresoonte päsmake, distaalne vääniline toruke, kogumistoruke, Henle ling, verekapillaarid, pronksimaalne vääniline toruke, veenul ja arteriool. 75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13) Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu. Vereplasma valgud aga ei filtreeru ning viimasoon viib need valgud minema. Ööpäevas filtreerub umbes 100 liitrit. Lõplik uriin: lõplik uriin tekib, kui vere vedel osa on filtreerunud päsmakese kihnu ja hakanud
Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine sees on veresooned, mis kulgevad luu sees ülalt-alla ja horisontaalpinnas. Veresooned toidavad ainevahetust. Veresooned asuvad veresoonekanalites põrutuskoormus stimuleerib veresoonekanalite teket(oluline lastele). Kõikide luude ümber on ümbris periost, luuümbris. Seda läbivad mitmed veresooned, see toidab luud ja parandab luud vigastuse korral. Noortel on periost paks rohked verekapillaarid, vananedes kahaneb. Kõik liigespinnad on kaetud liigeskõhrega. Liigeskõhres pole versooni, seetõttu on nende koormamine hädavajalik, et säilitada paksu kõhre. Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine). 89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus. 1. Pikad luud ehk toruluud nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid. 2. Lühikesed luud ehk käsnluud nt. randme-ja kannaluud. 3
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orient...
Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid. Viimased omakorda hargnevad bronhioolideks. Bronhioolideks nim bronhide harusid, mille läbimõõt on kuni 1 mm. Bronhioole, mille seintes esinevad alveoolid, nim hingamis- ehk respiratoorseteks bronhioolideks. Need lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienitena alveolaarkotikestena, mille seintes on poolkerakujulised sopistused kopsualveoolid. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. · Joonis lk 120 + tv joonis13 91. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs), nende tähtsus hingamisel. Rinnakelme ehk pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kahte lestet: · Kopsupleura ehk vistseraalne pleura. See on kopsuga tihedalt kokku kasvanud.kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. · Seinmine ehk parietaalne pleura. Katab rindkere siseseinu ja keskseinandit.
aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 9. Kuseelundkond koosn.: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti tööt.: neerudes tek. lõppuriin -> kusejuhad -> kusepõis -> kusiti 1. ultrafiltratsioon -- vereplasma, v.a valgud läbib neerukehakeste päsmakeste kapillaaride seina ja Bowmani kapsli sisem. lestmest mood. filtri -> neerukehakese kihnu valendik => esmasuriin 2. tagasiimendumine -- neerutorukesed -> verekapillaarid verre tagasi kõik vaj. ained ja kuni 99% veest 3. sekretsioon -- mõned ained otse uriini läbi neerutorukeste eripärad: neer -- koosn. 2 kihist - koor, säsi, nefrontorukesed; kusejuhad -- seinas 3-kih. lihaskest, mille kokkutõmb. sood. uriini liik. neeruvaagnast kusepõide, ei lase tagasi valguda; kusepõis -- limaskest - kurrud, retsept. reag. põiesis. rõhule; lihaskest - talitl. ei allu tahtele; osal
Koe moodustumiseks peavad rakud: üksteist ära tundma, omavahel adhereeruma. Kudede 4 põhitüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Diferentseerumine toimub üheaegselt nii rakulisel kui koelisel tasemel 23. Epiteelrakud, tüübid (lühikirjeldus)- katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel;katavad keha või organi vaba pinda (ei paikne organi sisemuses)Rakkudevaheline ruum on väga väike (takistab koevedeliku väljavalgumist ja mikroobide sissepääsu)Puuduvad verekapillaarid, toituvad peamiselt osmoosi teel.Rakud on kompaktsed, puuduvad rakukehast väljuvad jätked.Suurus paarkümmend mikromeetritTuuma kuju meenutab raku enda kuju.Kromatiini on tuumades hõredalt.Epiteeli alumine e. basaalne pool kinnitub basaalmembraanile 24. Veri ja verelibled-Rakkudest (verelibled) ja vereplasmast (rakkudevaheline aine) Vereplasma: veest (90%), lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid), soolad, glükoos jne.Verevalgud reguleerivad (seovad) vee hulka
1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb o...
1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb sisee...
Kopsupleura läheb kopsujuure piirekonnad üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas õõs – pleuraõõs. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses. 30. Gaasivahetus alveoolis. Alveoolid on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. Alveooli ning sellega külgnevate kapillaaride seinad on väga õhukesed. Läbi sellise õhukese membraani toimubki gaasivahetus sisse/välja-hingatava õhu ja vere vahel.
Tulemuseks on erinevad lõhustunud jääkained, mis omakorda on süüdi kehalt erituvates ebameeldivates lõhnades. Inimese nahk reguleerib tema aeglustub. kehatemperatuuri. Normaalne Nahk võib kehatemperatuur peaks püsima 37 C hakata piires. Külma käes verekapillaarid nahas punetama. ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus Karvad ja küüned on marrasknaha sarvmoodustised. Karvad (juuksed) on elutu jätk marrasknahal, nende peamine koostisosa on elutu proteiin nimega keratiin.
Tulemuseks on erinevad lõhustunud jääkained, mis omakorda on süüdi kehalt erituvates ebameeldivates lõhnades. Inimese nahk reguleerib tema aeglustub. kehatemperatuuri. Normaalne Nahk võib kehatemperatuur peaks püsima 37 C hakata piires. Külma käes verekapillaarid nahas punetama. ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus Karvad ja küüned on marrasknaha sarvmoodustised. Karvad (juuksed) on elutu jätk marrasknahal, nende peamine koostisosa on elutu proteiin nimega keratiin.
Vena portae kõigis tasapindades - plaatide sees on sapikanalikesed juhivad sappi sagarikest väljapoole Ductus hepaticus communis - plaatide vahemikes ja mulkudes paiknevad verekapillaarid ehk Harunevad maksas ja kulgevad lõppharudeni maksasinusoidid viivad verd perilobulaarsetest veresoontest Skeletotoopia tsentraalveeni - ülal ulatub IV roideni - neid on umbes 500 000 - sapipõiepunkt parema kõhusirglihase lateraalserv + roidekaar = Portaalsagarikud lobuli portales
*Kõhuõõne paaritute elundite venoosne veri läbib värativeeni vahendusel maksa, enne kui satub alumisse õõnesveeni. 91."Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad atrioventrikulaarklapid ning südamest väljuvate suurte veresoonte ja vatsakeste vahel olevad poolkuuklapid. Vere suunavad südamest elunditesse ja kudedesse arterid. Veri liigub südamesse tagasi veenide kaudu. Arteriaalset süsteemi ühendavad venoosse süsteemiga verekapillaarid. Ainevahetus vere ja koerakkude vahel toimub läbi kapillaari seina difusiooni teel." TÕENE 92.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. *Kõrgeim on vererõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides., *Vere v oolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. 93
Ø Elundkonnad q Täitke tabel. Elundkond Osad, millest koosneb Ülesanded Nahk e. katteelundkond Tugi- e. liikumiselundkond Vereringeelundkond 9 Hingamiselundkond Seedeelundkond Erituselundkond Sigimiselundkond Närvisüsteem Meeleelundid Sisenõrenäärmed q Naha ehitus. Kandke joonisele: marrasknahk, pärisnahk, sarvkiht, rasvkude, verekapillaarid, karv, rasunääre, higinääre, närvid. 10 q Seedeelundkond. Kirjuta seedeelundkonna osadele nimetus juurde? q Luud. Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud.
NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Neerude ja kuseteede struktuur. Neere ümbritseb neerusidekirme, millele järgneb rasvkihn ja selle all fibrooskihn. Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor on jaotunud sagarikeks. Koores esinevad neerukehakesed. Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin. Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja mensangia rakud (modifitseeritud silelihasrakud, mis asuvad kapillaaride vahel). Mesangia rakkude fn: reguleerivad verevoolu kontraktsioonide abil, sekreteerivad ekstratsellulaarset maatriksit, prostaglandiine ja tsütokiine, fagotsütoosiaktiivsus
Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud, kurrud. Limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka värvuse. Pind on tänu limanäärmetele niiske, lima katab seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese seedimise e. autodigestiooni eest. Teatud kohtades paiknevad limaskestas seedenäärmed, mis sekreteerivad ensüüme. Limaskesta komponendid: 1.epiteel seedekanali ülemises osas (suuõõs, neel, söögitoru) esineb mitmekihiline lameepiteelina, millel on peamiselt kaitsefunktsioon; seedekanali alumises osas (magu,
Takistusfunktsioonis osalevad arterioolid, prekapillaarid ja kapillaarid. Vahetusfunktsiooniga on seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad prekapillaarid, kapillaarid ja veenulid, mis moodustavad mikroringeid erinevate koealade varustamiseks toitainete ja hapnikuga ning süsinikdioksiidi ja teiste ainevahetuse jääkide äraandmseks kudedelt verele. Mahtuvusfunktsiooni täidavad peamiselt vereringe madalrõhu süsteemi veresooned. Verekapillaarid koonduvad veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks suubuvad alumise ja ülemise õõnesveenina paremasse kotta. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vereviskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte takistusest. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoriteilt kui ka mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares
toitainete ja hapnikuga ning süsinikdioksiidi ja teiste ainevahetusjäkide äraandmiseks kudedelt verele. Need on nagu haruteede süsteemid, kus vere voolamine on aeglane. Kapillaarides ja sarnases võrgustikus on parimad tingimused (üldpindala kuni 6000 m2, õhukesed soneseinad, vere väike voolukiirus) ainete vahetuseks kudede ja vere vahel ( kopsukapillaareides hingamisgaaside vahetus vere ja alveolaargeesi vahel) Mahtuvusfunktsiooni täidavad vereringe madalrõhu süsteemi veresooned. Verekapillaarid, koonudes veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuk suubuvad alumise ja ülemise õõnesveenina paremasse kotta. Vereringe madalrõhuga osas (venoosses süsteemis) on ringluses olevast verest u. 60 %, millepärast nimetatakse neid mahtuvusveresoonteks. Veenide suhteliselt õhukese seina tõttu muutub nenede maht oluliselt juba väikeste rõhumuutuste juures, seepärast on võimalik reguleerida veenides oleva ja samuti ka südamesse juurde
nende nimetus. Aferentsoone kaudu saabub ag ja eferentsoone kaudu lahkuvad lümfivedelik, antikehad ja rakud. Lümfi funktsioon: Lümfisõlmede filtreerimine (bakterite, viiruste ja vähirakkude transport). Liigse vedeliku transport kudedest verre. Toitainete, eriti lipiidide transport. Lümfiringe ja vereringe võrdlus: Lümfiringes voolab lümf, vereringes veri. Lümfiringe on ühesuunaline (kudedest südame poole), vereringe kahesuunaline. Lümfikapillaarid on läbilaskvamad kui verekapillaarid. 5. Kirjelda vereloome arengut ning joonista vastav skeem. Nimeta tüvirakust algavad arenguteed ja kõik terminaalselt diferentseerunud vererakud, nende kuuluvus adaptiivsesse või innate süsteemi, ning funktsioon organismis. Granülotsüüdid: Neutrofiilid (N)- 50-70% vere leukotsüütidest, N arvu tõus ja noorvormid veres näitavad põletikku, põletikukoldes lõhkevad, vähesel määral ka fagotsüteerivad, hukkunud neutrofiilidest moodustub mäda.
Neerupüramiidid koos peal olevate kooreosadega mood. neerusagaraid (lobi renales). Neerusambad (columnae renales) on neerukoore osad, mis ulatuvad säsis püramiidide ümber. 62. Neerukehake Neerukehake (corpuscula renis) paikneb neeru koore osas. Kehakese keskel paikneb päsmake (glomerulus) ja kehakest ümbritseb Bowmani kapsel. Kapsli ja päsmakese vahele jääb kihnuvalendik, kuhu filtreeritakse esmane uriin. Päsmakese moodustavad verekapillaarid, mesangirakud ja ekstratsellulaarne mesangiaalmaatriks. Mesangiaalrakud on suured, ebakorrapäraste jätketega, osalevad fagotsütoosis ja säilitavad basaalmembraani ning kindlustavad glomerulaarse verevoolu. Päsmakese verekapillaaridel on väga paks GBM. GBM-le kinnituvad podotsüüdid. Neerukehakeses eristatakse soonpoolust ja tubulaarpoolust. Soonpoolusele jääb toomasoon ja viimasoon. Soonpooluse vastasküljelt tubulaarpooluselt algab tuubulite proksimaalne osa. 63
Kogumistorukese seina vooderdavad kaks rakuliiki: heledad rakud (enamik) ja tumedad e kiilrakud NEERUKEHAKE. GLOMERULAARNE BASAALNE MEMBRAAN. Ümara või ovaalse kujuga struktuurid, paiknevad koore osas, eristatakse soonpoolust ja tubulaarpoolust Neid ümbritseb Bowmani kapsel, kehakese keskel paikneb päsmake – kapsli ja päsmakese vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmane uriin Päsmakese moodustavad verekapillaarid (35-50), mesangiaalrakud ja ekstratsellulaarne mesangiaalmaatriks Mesangiaalrakud on suured ja ebakorrapäraste jätketega – osalevad fagotsütoosis, säilitavad basaalmembraani ja kindlustavad glomerulaarse verevoolu Neerude filtratsioonibarjääri moodustavad kapillaari endoteel, glomerulaarne basaalne membraan (GBM) ja podotsüüdid – läbi selle barjääri ei pääse suure molekulaarmassi ja diameetriga proteiinid
olulisem osa, sest nende takistus on reguleeritav. Vahetusfunktsiooniga on seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad prekapillaarid, kapillaarid ja veenulid, mis moodustavad mikroringeid erinevate koealade varustamiseks toitainete ja hapnikuga ning CO2 ja teiste ainevahetuse jääkide äratundmiseks kudedelt verele. Parimad tingimused ainete vahetuseks kudede ja vere vahel! Mahtuvusfunktsiooni täidavad peamiselt vereringe madalrõhu süsteemi veresooned. Verekapillaarid koonduvad neeuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks suubuvad alumise ja ülemise õõnesveenina paremasse kotta. Vereringe madalrõhuga osas, milleks on peamiselt venoosne süsteem, on ringluses olevast verest ligikaudu 60- seepärast ka nimetus mahtuvusveresooned. Elastsusfunktsioon-südamest väljuvad suured arterid. Elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere pideva liikumise ka diastoli ajal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
