Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest ja lõpeb vasakus kojas. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest ja lõpeb paremas kojas. Suure vereringe ülesandeks on rikastada verd hapnikuga. Väike vereringe tagab organismi vabanemise CO2-st.Suure vereringe ülesandeks on varustada keharakke hapniku ja toitainetega. Pähe suubuvad veresooned kuuluvad suure vereringe koosseisu.
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: ...
RAPLA Rahvastik ja ettevõtlus 2011 ETTEVÕTLUS Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu Raplamaal on rohkelt väikeseid ettevõtteid. Põllumajandus ettevõtete arv on langenud ning suurenenud on metsa- ja puidufirmade arv, väikesed mööblitootjad, metalli- ja autotöökojad, käsitööle ja õmblemisele rajatud ettevõtted , turismindus, haljastus, kinnisvaravahendus ja palju muid ettevõtteid. Maakonna ettevõtlust mõjutab positiivselt hea logistiline asukoht Tallinna lähedal koos tiheda teedevõrgu ning oluliste läbivate maantee- ja Raudteetrassidega. Kohalik teedevõrk on suhteliselt halvas seisus, sest mustkattega teede osakaal on väike. See takistab mitmete piirkondade arengut. Raudtee, mille ühendus - Tallinna ja Pärnu ning Viljandiga - kulgeb läbi Rapla, läbilaskevõime rahuldab praegusi vajadusi, kuid raudtee kvaliteet ei ole väga hea ning ühendus Läti suunal on tänaseks ka...
Algloomade tähtsus Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. Nad kuuluvad ürgsete loomade hulka. See tähendab, et nad on elanud Maal iidsetest aegadest alates. Algloomad olid olemas enne hulkrakseid loomi. Paljudel merelistel algloomadel on ilusad õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel- kambrilistel. Aegade jooksul on hukkunud kambriliste kodadest kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. Algloomadest ühed vanimad on ka meredes elavad kiirloomad. Nende ränistunud teos meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi vms kujundeid. Ka väljasurnud kiirloomade teosed on osalenud settekivimite moodustamisel. Neid
Vereringe, Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega
Kaugemal põhjas muutuvad kuivad mäed punasemaks, võttes pealelõunases päikeses ka lillakaspunaseid toone. Järve lõunatipus on aga näha seismas soolasambaid. Surnumeri on imeliku õhustikuga koht: seal on vaikne, linnulaulu kuuleb vähe või üldse mitte. Pidev aurustumine mähib järve salapärasesse uttu. Kontsentreeritud mineraalide ja aurustumise tõttu lõhnab Surnumeri tugevalt väävli järele. Temperatuur tõuseb sageli üle 40º C. Carmen Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda. Ühine neil olgu püüe ühes vennaarmuga, kostku võimsalt meie hüüe: ,,Eesti, Eesti, ela sa!" Sinine on sinu taevas, kallis Eesti, kodumaa, oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa! Must on sinu mullapinda, mida higis haritud. Must on kuub, mis Eesti rinda vanast' juba varjanud. Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad! Vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead.
GANGESE JÕE REOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 1. Sissejuhatus Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest, kuidas reostus täpsemalt tekib ning mis võiksid olla lahendused pikemas perspektiivis. Valisin selle teema, sest kunagi lugesin artiklit Gangese jõest ning samut...
parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele. Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Kodade erinevused: · komplekteerimise viis · töövaldkondade jaotus Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Alalised komisjonid kattuvad suures osas ministeeriumitega. Nt. Väliskomisjon ja välisministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium jne. Parlamendi erakondlik jaotus:
Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini - seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus. •Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! Südametsükkel •Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldise diastoli lõpus on kõik südame õõned täidetud verega. •Kõigepealt tõmbuvad korraga kokku südame mõlemad kojad (kodade süstol; kestus 0.1 s), surudes vere endast vatsakestesse, mis laienevad veelgi. Osa verd surutakse ka juba suurtesse arteritesse. •Järgneb mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme (vatsakeste süstol; kestus 0.3 s), mil veri surutakse vatsakestest kopsutüvesse ja aorti. Vere survel avanevad täielikult poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid sulguvad, näsalihased tõmbuvad kokku, pingestades kõõluskeelikute abil klapihõlmad paigale
Eesti Vabariigi aastapäeva viktoriin 1. Mis on Eesti kõige suurem saar? Saaremaa Muhu Hiiumaa 2. Mitu maakonda on Eestis? 15 5 13 3. Missuguste sõnadega algab Eesti hümn? Mu isamaa, mu arm ja õnn... Kaunistagem Eesti kojad... Mu isamaa, mu õnn ja rõõm... 4. Millal on Eesti lipu päev? 1. september 20. august 4. juuni 5. Millal tähistame emakeelepäeva? 14. märtsil 1. mail 24. veebruaril 6. Nimeta Eesti naaberriigid? Leedu, Läti, Ungari Venemaa, Läti, Saksamaa Venemaa, Läti, Rootsi 7. Mida tähendab mõiste - trikoloor?
siis diastol jääb nii lühikeseks, et süda ei jõua korralikult verega täituda. (Suurte pingutuste korral piiriks, millest edasi hakkab täitumine kannatama, koed ei saa hapnikku kätte ja tekivad anaeroobsed tingimused – tekib väsimus) Haige südamega inimestel võib olla nii, et südamesse jääb alati rohkem verd kui normaalselt peaks – jääkmaht suurem. Vere liikumine südames endas (Vasakust vatsakesest läheb aort, paremast südamearter) 1) Kodade süstol – kojad tõmbavad kokku üheaegselt (nii vasak kui parem). Kodade kokkutõmbe tõttu surutakse kodadest kogu veri vatsakesse. (Suurem osa verd on vatsakestesse läinud juba varem – siis, kui kojad kui vatsakesed on diastolis – hjiljem selgitus). Kodade süstol väga lühike – 0,1 sekundit. Selle ajaga ei jõuaks kojad koguv erd vatsakestesse lükata. 2) Vatsakeste süstol – selle ajal vatsakeste lihased tõmbuvad kokku ja rõhk vatsakestes tõuseb. Veri otsib vatsakestest väljapääsu
400 mln aastat tagasi elanud organismid on Kaasajal paberi ja tselluloosi tehasesse kivistunud paekiviks. 4. Lubjakivis (CaCO3 ) sisaldub kuni 56% CaO ja 11. Meie rahvussümboolika 44% süsinikku(C) Rukklilill leivavilja sümbol 5. Dolokivi = CaO+CO2+MgO 6. Miks tekivad dolomiidistumise tagajärjel Suitsupääsuke kodupaiga sümbol lubjakivisse tühimikud? Sest organismide kojad on väga lahustunud ning Paekivi - on eesti enimtuntud looduslik sümbol. selletõttu tekivadki tühimikud. 7. Millistes 8 maakonnas(tervikuna) on aluspõhja pealmine kiht paekivi.
september-teadmistepäev, novembri teine pühapäev isadepäev ,Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Lipulaul Eesti lipulaul on "Eesti lipp", mille muusika on kirjutanud Enn Võrk ja sõnad Martin Lipp. Laulu sõnu on kõvasti muudetud võrreldes algsega, näiteks Martin Lipu viis salmi koondati kokku kolmeks. Algversiooni esimene ja viimane salm: Ehitagem eesti kojad kolme kodu-värviga! Võtku nendel Eesti pojad ennast ükskord ühenda', võtku kuldse armuköie venna-arm neil veerita', vastaku neil vägev hüüe: «Eesti, Eesti, ela sa!» Sinine ja must ja valge ehitagu Eestimaad! Vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead! Vaprast meelest, venna-armust eesti kojad kõlagu, kostku taeva poole põrmust: «Eesti, Eesti, ela sa!»
Kingloom Keha meenutab kujult kinga talda Keha pikkus on umbes 0.1 0.3 mm Toitub peamiselt bakteritest Kinglooma kehas on kaks rakutuuma Paljuneb enamasti ristpooldumise teel. Mittesoodsad keskkonnatingimused elab ta üle tsüstina. Kokkuvõtteks Algloomas osalevad looduse aineringes Toituvad bakteritesr ja teistest mikroorganismidest Ürgsed algloomad elasid maal enne hulkrakseid organisme Ürgsetel algloomadel olid lubiainest kojad või ränistunud toesed Parasiitsed algloomad põhjustavad erinevaid haigusi Tänan kuulamast.
Papüürus – kirjutusmaterjal, mis valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Ra – Egiptuse päikesejumal Amon Ra – Egiptuse peajumal Horos – Egiptuse pistrikukujuline taevajumal Osiris – Egiptuse viljakusejumal ja surnute valitseja. Isis – Osirise õde Seth – viljatu läänetuul Templid – jumalate maapealsed kojad. Sarkofaag – kirst Sinuhe jutustus – ülik sinuhe minavormis lugu, hauatekst. Mõisted lk 58-63 Anu – Mesopotaamia taevajumal ja jumalate isa Enlil – Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja Ea – maaaluste vete ja sügavuste valitseja. Istar – taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja
ostjakisamojeedideks. Nad kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18
Nad kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18
Käsijalgsed ehk brahhiopoodid: Üksikult elavad selgrootud, kes on kuulunud mere põhjaelustiku hulka Keha on ümbritsetud kahe, kujult erineva kaarega. Neil puuduvad silmad, pea, keel, kõrvad. Nende kivistisi leidub kõigi ajastute merelistes setetes ja peaaegu kõikjal maailmas. Käsijalgsed Käsijalgsete ehitus: Ümbritsevad kahe erineva kujuga poolmest koosnevad karbid (milles sees paikneb pehme keha) Kojad on sümmeetrilised Koja tagumisest osast ulatub välja lihaseline "jalg" ehk pediikel karbi tagumises osas paiknevad lihased, eesmises osas nn "käed ". Toitumine Toituvad lofofoori ehk käsihaarmete abil. Enamik toidust saadakse veevoolu filtreerimisel. Käsijalgsete toit sisaldab fütoplanktonit, ränivetikaid, baktereid ja väiksemaid orgaanilisi osakesi. Ainevahetus on väga aeglane. Vajavad väga väikest toidukogust eluks
SISSEJUHATUS Ehmestiivalisi väikeseid pruunikaid liblikaid meenutavaid putukaid näeme lendlemas vee kohal ja varjumas kaldataimestikus. Vanimad ehmestiivaliste fossiilid pärinevad ülemtriiasest, vastsekodasid on leitud alates kriidiajastust. Selle seltsi süstemaatika on veel ige segane, paljude liikide valmikud on omavahel peaaegu täiesti eristamatud, liikidel tehakse vahet vaid vastsete kodade ("majade") ehituse phjal, sest kojad on tihti liigispetsiifilise kujuga. Referaadiga püüan teieni tuua ehmestiivaliste elu, väljanägemuse ning vastsete morfoloogia ja eluviisi. 3 Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Välislugsed (Ectognatha) Selts: Ehmestiivalised (Trichoptera) Elupaik ja arvukus
...................................17 Sissejuhatus Kui südame rütmi ja sagedust hinnata vaid pulsilaine registreerimise või südame kuulatluse varal, võiks südame rütmihäirena defineerida kõrvalekaldumist regulaarsest siinusrütmist (termin "siinusrütm" tähistab korrapärast südametalitlust, sagedusega 60- 100/min). Vahel võib aga selline näiline normaalsus olla petlik, sest pulss näitab tegelikult südamevatsakeste tööd ning samal ajal võivad kojad hoopis kiiremini töötada. Samuti võib kardiogramm olla korras hetkel, mil inimene arsti juurde läheb, sest enamik rütmihäiretest esinevad hooti. Seega on üks võimalustest avastada rütmihäireid uurides patsiendi südametööd 24h jooksul kaasaskantava EKG-aparaadi abil (protseduuri nimetatakse Holter-monitooringuks). Rütmihäireid liigitatakse aeglasteks ja kiireteks. Rütmihäireid, mis tekivad südamekoja tasemel, peetakse üldiselt healoomulisteks
kuningas, gilgames sumeri valitseja, kelle lugude põhjal loodi akadikeelne eepos. egiptuse jumalad (inimese ja looma kujulised) amon ra päikesejumal, horos taevajumal, osiris viljakusejumal, isis viljakusejumalanna, seth kurjuse kehastus, jumalate asutamine usuti, et jumalad on kogu maad juhtiv valitseja, jumalate austamine oli tohutu, jumalate austamiseks tehti rituaale, mis tõi kaasa jumalate toetuse, austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. mesopotaamia jumalad (inimese sarnased) anu teavajumal, enlil - tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, ea sumerijumal, maa aluse vete ja sügavuse valitseja, istar
Pilet 13 1. Käsitöö ja käsitöölased 2. Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused, olulisemad retked* 1. Käsitöö ja käsitöölased a) Materjalid · pt 18 lk 86 - 89 · TV pt 18, ü 2, 3 b) Ülevaade · Kojad linna sees, jagati eraldi linnaosadesse (mida häirivam eriala, seda rohkem linna ääres see asus). Erialasid ja meistreid oli sõltuvalt linna suurusest, mõned alad olid auväärsemad (näiteks kullasepp, rätsep, pagar), mõned vähem (linnakangur, saunamehed, habemeajajad). · Käsitöölased pidid kuuluma tsunfti. Kui keegi ei kuulunud sinna siis hüüti teda vusserdajaks ja pidi trahvi maksma. Tsunft korraldas liikmete vaba aja ja muu elu
Tulemuseks on põletatud ehk kustutamata lubi, mis veega ägedalt reageerib ja annab kustutatud lubja. Sellest valmistatakse lubimört, mida kasutatakse ehitusel. Lubimört kuivab aja jooksul, reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ja muutub uuesti keemiliselt paekivi sarnaseks ühendiks, kuid on paekivist poorsem ja mehaaniliselt mitte nii tugev. CaCo3 ehk kaltsiumkarbonaat on põletamata lubi. Seda sisaldavad näiteks kriidid, luud, munakoored, tigude ja karpide kojad ning ka looduslikud pärlid. Kaltsiumkarbonaat on tundlik hapete suhtes, seepärast happevihmad kahjustavad pikkamööda paekivist kui ka marmorist ehitisi ja skulptuure. Lubjakivi on tööstuses tähtis, sest sellest valmistatakse mitmesuguseid tarbe- ja dekoratiivesemeid(nt küünlajalad vaasid jms)ja seda kasutatakse ka mitmesuguste ehitusmaterialide koostisena(lubimört,krohv).Lubjakivi on lähtaineks lubja tootmisel. CaO ehk kaltsiumoksiid on kustutamata(e.põletatud) lubi
Orgaanilised ained minu elus Kuna Maad tabas peale teket tihe meteoriidisadu, on teadlased seisukohal, et orgaanilised ained on Maale saabunud kosmosest. Lõppude lõpuks selgub, et orgaaniline aine pärineb ikkagi elusloodusest. Tavaliselt loetakse orgaanilise aine hulka kuuluvaks vaid kõdunevaid orgaanilisi ühendeid. Seega ei kuulu orgaanilise aine hulka näiteks merikarpide kojad, samuti mitte tööstuslikud ja mittelagunevad orgaanilised ühendid. Mulla koostises olevat lagunenud orgaanilist ainet nimetatakse huumuseks. Millest minu keha koosneb? Räägin, kuidas minu keha sisaldab orgaanilisi aineid. Igas organismi, seega ka minu oma koostises on orgaanilisi aineid. Ilma nendeta polekski elu. Enamik orgaanilisi ühendeid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enam levinud keemilised elemendid veel lämmastik ja fosfor. Need esinevad rakkude
Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium koda, ventriculus vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P kodade kokkutõmme QRS vatsakeste kokkutõmme T puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s) II faas: vatsakeste kokkutõmbumine, neisse
Kindel versioon sellest kuidas tekkis maa ja inimene puudub. Usutakse, et kõige pealt oli vesi, siis taevas ja maa. Surmajärgsus. Erinevalt Egiptlastest ei uskunud Mesopotaamia elanikud, et peale surma minnakse paradiisi, kus edasi elatakse. Üritati elada võimalikult kaua. Templid ja jumalateenistus. Jumalat tuli austada, et ta sind toetaks. Kes ei toetanud sai tunda Jumala pahameelt. Rajati Jumalatele maised kojad Templid. Mida suurem oli tempel, seda turvalisemalt linn end tunda võis. Khafajahi tempel Ennustamine. Ennustamine kuulus kombetalituste juurde. Ennustamisele pöörati suurt tähelepanu. Tekkis omaette teadus. Ohvriloomade maksalt ennustamine. Aitäh tähelepanu eest!! Aitäh tähelepanu eest!! Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Mesopotaamia http://www.slideshare
avalikel sündmustel kuningapere juures. Rahvusloom http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg Rahvastik Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit. Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased. Riigikeeleks on hispaania keel. 99% rahvast on katoliiklased. Riigikord Parlamentaarse monargiaga unitaarne riik. Riigipeaks on Juan Carlos. Parteisi on 5. Parlament on kahe kojaline. Parlamendi kojad valitakse kaheks aastaks- ülemkoda ja alamkoda. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Esp a%C3%B1a_%282009%29.jpg Loodus Suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhiosa on Meseeta kiltmaa. Jõed on veevaesed. Kuivade alade pruunmullad. Igihaljas kuivalembene võsa. Loomastik on liigirohke. Maavarade eriti metallimaakide poolest rikas. Puud:tamm, kastan, pöök, korgitamm,
soosib kompaktseid ühekojalisi parlamente. Euroopas koosnevad kahest kojast näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia parlament. Ühekojaline esinduskogu on näiteks Skandinaavia ja Balti riikidel. Sageli nimetatakse parlamendi kodasid ka ülem- ja alamkojaks, kuid see ei tähenda , et ülemkoda oleks tähtsam või võimukam kui alamkoda. Pigem vastupidi riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusliku tegevusega. Formaalselt on parlamendi kojad võrdse, s.t seaduse jõustuvad alles siis, kui mõlemad kojad on need heaks kiitnud. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldiste valimiste teel. Ülemkoda komplekteeritakse kahel eri põhimõttel Esimesel juhul, näiteks Suurbritannias, kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Seda ei valita, vaid õiguse parlamendi töös eluaegselt osaleda saab inimene koos päritud või omandatud tiitliga. Ka need silmapaistvad inimesed , kellele kuninganna on
Gilgames Sumeri poolmüütiline valitseja, Gilgamesi eepose nimikangelane (Sumeri kuningate loendi järgi linna Uruki valitseja) Egiptuse tähtsamad jumalad ja nende austamine Tähtsaimad jumalad päikesejumal Amon-Ra, taevajumal Horos, surnuteriigi valitseja Osiris (neid seostati tihedalt kuningavõimuga), Surnute Maja valitseja Anubis ja viljakuse ja emaduse jumalanna Isis. Jumalaid oli nii inimese- kui loomakujuga. Austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. Mesopotaamia jumalad ja nende austamine Mesopotaamia jumalad olid väga inimlikud, tähtsaimad taevajumal Anu, Babüloni jumal Marduk ja viljakusjumalanna Istar, jumalate kuningas ja käsutas loodusjõude Enlil, maa-aluste vete ja sügavuste valitseja Ea
· Sotsiaalne-See on inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades. Algas 2 miljonit aastat tagasi. Evolutsiooni tõendid: 1) Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest(fossiilid). Uurib erinevates kivimikihtides säilinud taime-ja loomajäänuseid. Fossiilsed jäänused: kojad, koorikud, skeletid, soomused. 2) Homoloogilised organid-organite põhiehitus on sarnane. Ehitus võib olla sarnane aga ülesanne võib olla erinev. 3) Rudimendid-moondunud elundid ehk taandarenguga. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad, kõrvalihased, karvkate, ussiripik ehk pimesool. 4) Biogeneetiline reedel-iga organismi loode kordab oma lootelises arengus oma eellaste lootelist arengut(fülogeneetiline areng).
*) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud *) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud *) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu lahti 3) kinni *) Vere liikumine 1) kojast vatsakesse 2) vatsakesest arterisse 3) veenist kotta *) Kestvus 1) 0,1 sek 2) 0,3 sek 3) 0,4 sek Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse
Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperiton...
Esimesed taimed olid vetikad. Vanaaegkonna algul (450) tekkisid esimesed algelised maismaataimed ürgraikad. Vanaaegkonna keskel (300-350) katsid Maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad (nim. karboniks e. kivisöeajastuks, sest tolle aja metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi). Bioloogilise evolutsiooni tõenditeks on maakoorest leitud: - kivistised e. fossiilid (saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid, loomadel paremini säilinud skelett ja kojad, taimedel seemned ja tolmuterad; samuti ka merevaigus putukad, vulkaanituhas taimede lehed; mida sügavamalt kivistised on leitud seda vanemad ning erinevamad nad on) -erinevate organismirühmade jäsemete ehituse (elusorganismide arengu võrdlemine) -lootelise arengu sarnasus (lootelise arengu võrdlemine, selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) -eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud,
parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi, Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele.Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu – riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Kodade erinevused: *komplekteerimise viis *töövaldkondade jaotus. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Kujunenud, et olulised poliitilise otsused vaieldakse ja sõnastatakse alamkojas.Ülemkoda-2 erinevat põhimõtet.I juhul, nt UK-s, kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit
LINA- Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.Ühel linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augu...
Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liiguvad ja võivad haarata toitu. Enamikul ainuraksetel on püsiva kujuga keha. Kehakuju aitavad hoida tihe membraan ja mõnedel ainuraksel ka sisemine mineraalskelett või keerulise ehitusega ränioksiidist või kaltsiumkarbonaadist kojad. Paljud ainuraksed on värvuselt rohelised, sest neis leidub rohelist valgustundlikku pigmenti, klorofülli. Ainuraksed paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel, paljud ka suguliselt.
Teod hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudateod toituvad veetaimedest, mida nad peenestavad kõvade hambakestega kaetud keele abil. Ka oma munad kinnitavad teod veetaimedele. Kuigi mudateod elavad vees, kasutavad nad hingamiseks õhuhapnikku. Teod hingavad kopsuga ja peavad tunnis 7-9 korda veepinnale hingama tõusma. Labatigude koda on keerdunud ühes tasapinnas.Labatigudest suurim on sarvtigu. Ematigude kojad on mudakuke kojast ümaramad ja keerdunud vastupäeva. Punntigude kojad on väikesed, õrnad ja kergesti purunevad. 7 Karbid Elavad veekogude põhjaliivas.Eesti mageveekogudes on enam levinud järvekarp, jõekarp ja rändkarp. Haruldaseks on muutunud ebapärlikarp, kelle kodadest võib leida sinna sattunud liivaterade ümber moodustunud ebapärleid.
Ühtlasi võivad täiskasvanud oma asju tähtsamaks pidada, tundes seejuures siiski süütunnet, kuid olles kaotanud igasuguse lapsemeelsuse. Riimi vorm vabavärss. Puhtad veed Siis, kui iil enam üheltki puult ega oksaraolt roostetand lehti ei raasi, kui juba küllalt oma külmade tuultega sügis on laasinud alasti laasi - siis tuleb pakane valgete huultega klaasima vete kirstude kaasi. Koerad koidikul halavad haukudes. Külmast külades kössis on kojad. Jäässe hääbuvad rabavee-aukudes surema särjed ja vingerjapojad. Põhjani, põhjani külmuvad paukudes armetud nired ja ojad. Ent kui siis pakaseparra kord pügavad päikse kuldkäärid, mis talve ei talu, ning oma koolnutekoormaga rügavad sogased ummikveed porisijalu ilmub vetest, mis puhtad ja sügavad, säravais parvis elavaid kalu. Kujundid: roostetand lehti sügise värvunud puulehed külmast kössis on kojad kogu luuletus on algusest peale nii külm ja jäine, ka majad
kaevatud“. Eesti keeles on fossiili vastavaks mõisteks „kivistis“. Fossiilid ehk kivistised on geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud ja kivis säilinud jäljed, nad on tähtsad, kuna neid uurides saame informatsiooni iidse elu ja elu arenguloo koht. Fossiilide uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse paleontoloogiaks ja nende uurimisega tegelevaid teadlasi paleontoloogideks. Kõige enamlevinud kivististeks on mereorganismide kõvad osad: karbid, kojad, luud, hambad, soomused, koorikud, taimede puhul õietolm. Pehmed koed (liha, nahk ja organid) ja pehme kehaga organismid üldjuhul fossiilidena ei säili, sellised leiud on maailmas üliharuldased. 1. Korallid Eesti aluspõhjas on levinud Siluri lubjakivides, Saaremaal. Harva võib leida neid Eestis ka Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides. Kaks väljasurnud korallide seltsi, mis on Eesti levinud, on tabulaadid ja rugoosid. (Ivar Puura, 2006.) Rugoosid elasid nii üksikult kui ka koloonialiselt,
7)Kirjelda sdame paiknemist, suurust, ehitust. Inimese sda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Sda on umbes suure rusika suurune. (Meestel kaalub 300g, naistel veidi viksem ja kergem). Sda on mbritsetud sidekoelisest sdamepaunaga, sein koosneb sdamelihaskoest. 8)Kirjelda sdametsklit. Sdame tskklitel on 3 osa: A)Kodade kokkutmme(0,1s)- Vatsakesed on ltvunud. Veri surutakse kodadest vatsakestesse. B)Vatsakeste kokkutmme(0,35s)- Kojad on ltvunud. Vatsakeste ruum vheneb ja rhk suureneb, sulguvad hlmasedklapid. Kui rhk vatsakestes letab rhuarterites, avanevad poolkuuklapid ja veri vljub. C)ldine ltvumine(0,4s)- Vatsakeste mahl suureneb ja rhk langeb, sulguvad poolklapid. Kui rhk vatsakestes langeb madamale kui kodades, avanevad hlmase klapid ja veri voolab vabalt kodadest vatsakestesse. 9)Milline thtsus on sdamelihasel, sdameveresoontel (prgarterid ja veenid), sdameklappidel? Sdameklapid kindlustavad vere hesuunalise liikumise
koostöös • 1783 Pariisi rahuga tunnustas Inglismaa Ameerika Ühendriikide iseseisvust. Benjamin Franklin USA saadik Pariisis, USA 18. sajandi lõpus USA riigikord 1789.a. põhiseaduse järgi (õ. lk.69) • See põhiseadus kehtib tänaseni, on tehtud paarkümmend muudatust. Võimude lahusus. Osariike valitsevad kubernerid+ kohalik parlament • Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile Kongressile, mis koosneb Esindajate kojast ja Senatist, mõlemad kojad valiti • Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes on riigipea ja valitsuse juht. Veto õigus.Presidendi võim on väga täpselt piiritletud • President valitakse 4. aastaks valijameeste poolt. • NB! USA on presidentaalne vabariik! • Kohtuvõimu teostavad kohtud, kõrgeim kohtuorgan Ülemkohus- teostab õiguslikku kontrolli ja järelevalvet ka presidendi üle. USA iseseisvumise tähtsus, mõju ja tähendus • Tekib uus riik- tänane maailmavõim
Näiteks paljud karbid on filtreeriva toitumisviisiga. Sellega puhastavad nad veekogu vett hõljeainetest. Karbid ning mõned teod ja peajalgsed on põhiliseks toidukomponendiks töönduslikult tähtsatele kaladele, lindudele ja mereimetajatele. Nende klasside esindajad olid toiduks ürginimestele ja mõned neist (näiteks auster, rannakarp, korvkarp, kammkarp, viinamäetigu, kaheksahaarmelised peajalgsed jt.) on säilitanud selle tähtsuse meie päevani. Karpide ja tigude kojad on pärlmutri tooraineks ja mõned karpidest tekitavad pärleid. Limustel on suur tähtsus ka juhtkivististena. 2 Limused on küllaltki laialt levinud selgrootute loomade rühm, nad elavad nii maismaal kui ka veekogudes. Kokku on neid rohkem kui 120 000 liiki. Kõige levinumad limuste klassid on teod, karbid ja peajalgsed. Tigudele ja karpidele on iseloomulik koda. Peajalgseid võib ära tunda kotikujulise keha ja haarmete järgi. Tigude ja
vereringeelundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem ja meeleelundkond, endokriinsüsteem, immuunsuselundkond, suguelundkond. 44. Välisskelett- lülijalgsete väline toes, mille peaülesanne on toetada ja kaitsta organismi keha ja siseelundeid. Välisskelett moodustub hüpodermise sekreedi nõristumise tulemusena. Enamasti on välisskelett mitmekihiline ja tema struktuur on kompleksne. Välisskeletiks on limuste kojad ja karbid jt organismide kehamoodustised. 45. Hermafrodiit on mõlemasooline olend. Hermafrodiitsed organismirühmad omavad nii emas- kui isassugurakke.Tuntumad hermafrodiidid on näiteks teod, kaanid, vihmaussid. Hermafroditismi esineb ka kaladel jt loomarühmadel. 47. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. 48
veekestaks. Selles areneb embrüo (hiljem loode) kuni sünnituseni. Umbes kahe ja poole nädalaga on epiblastist moodustunud 3 erinevat kudet ehk lootelehte millest igaühest arenevad erinevad struktuurid. Kolmandaks nädalaks on aju jaotatud kolmeks peamiseks osaks. Alanud on ka hingamis- ja seedeelundkonna ning silmade areng. Kui rebukotti ilmuvad esimesed vererakud, siis tekivad embrüos veresooned ja silindrikujuline süda. Peaaegu kohe alustavad arengut eraldiseisvad kojad. Süda hakkab lööma kolm nädalat ja üks päev pärast viljastumist. Vereringe on esimene elundkond ehk seotud organite süsteem, mis funktsioneerima hakkab. Primitiivne vereringe moodustub embrüol juba varakult. See areneb järk-järgult edasi. Raseduse esimesel poolel puudub lootel veel hästi väljaarenenud immuunsussüsteem ning loode on eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes. Neljandaks nädalaks ümbritseb embrüot läbipaistev veekest ning ilmuvad
seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad kojad olema poolt. Sõda saab kuulutada ainult Kongress. President saab seadustele veto panna. Täidesaatev võim kuulub presidendile. Presidendi valib rahvas valijameeste kaudu 4ks aastaks. Valitsust nimetatakse administratsiooniks. Ta on nõuandev ja presidendi tahet elluviiv. Kõrgeim kohus on riigis föderaalkohus ehk ülemkohus. Selle 9 liiget nimetab ametisse president eluks ajaks. Kontrollivad seaduste põhiseadusele vastavust kogu riigis
· HARIDUS Koolid olid rajatud templite juurde ja hariduse edasiandjateks olid preestrid. Tavaliselt said õppida vaid kõrgematest klassidest päris inimesed kuid vahel pääsesid õppima ka alamklassist päris poisid, mis võimaldas neil karjääri teha. Kirjaoskus oli levinud laiemalt kui egiptuses. Lisaks kirjaoskusele tundi ka matemaatikat, tähetarkust ja religioosse sisuga kirjandust. · TEMPLID Templid ehk jumalate maised kojad. Tsikuraad ehk astmiktempel. · TEADUS Matemaatika: kasutati kuuekümnendsüsteemi, tundsid arvuväärtuseid, oskasid lahendada ülesandeid kuup-ja ruutjuurega Astroloogia: ennustamine tähtkujude järgi Astronoomia: kujunes välja kuukalender-aasta koosnes täpselt 12 kuust see on 11 päeva päikeseaastast vähem. Valitseja äranägemise järgi lisati aegajalt 1 kuu. Tunti hästi planeetide trajektoori ja nende liikumist. Oskasid ette ennustada päikese- ja kuuvarjutusi.
7. Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? QRS kompleks. Veri surutakse kopsudesse / kehasse 8. Milliste EKG- sakkide juures on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud? Mis südames sellisel juhul toimub? T sakkide. Süda lõõgastub, veri voolab kodadesse. 9. Millest osadest koosneb südame töötsükkel? Südameklapid, veri, aort, ülemine ja alumine õõnesveen, kojad, kopsuveen, vatsakesed, kopsuarterid 10. Kasutades eelnevalt saadud teadmisi selgita, kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil pärast pallimängu? Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki minutis. Inimene suudab rääkida pulsisagedusega 110-140 lööki min., Pets hingeldas ning pidi puhkama, sellepärast arvan, et pulsisagedus võis tal olla kindlasti üle 150 löögi minutis. Anna täidetud tööleht õpetajale ning sulge mudel. Aitäh!
keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis. Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. Lina kuprad
- ajutised luuakse erilistel juhtudel, kui on vaja läbi viia uurimus mingil kindlal teemal ning seda hiljem ka uurimuse tellinud kojale raporteerida. Peamine osa tänapäeva Kongressi tööst tehakse komisjonides ja alamkomisjonides. Kongressi võim: · Õigus vastu võtta seadusi. Ükski seaduse-eelnõu, mida võivad esitada nii president, valitsuse esindajad, komiteede liikmed kui ka huvigrupid, ei saa enne seaduseks, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. · Riigimaksude kehtestamine ning kulutuste poliitika kujundamine · Järelvalve teostamine täitevvõimu asutustele · Samuti on neil õigus näiteks välja kuulutada sõda või sõjaseisukord, reguleerida kaubandust, ametisse määrata föderaalkohtuid ja kehtestada kodakondsus- ja immigratsiooninorme, lisaks sellele trükkida raha. · Presidendi suhtes on Kongressil küllalt suur võim. Alamkojal on ühtlasi õigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
