seedeaparaat, närvisüsteem) Organite ehitusprintsiip Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma I rühm - kompaktsed organid II rühm - torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid Kompaktsete organite ehitus: Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma Parenhüümi all mõistetakse organi talitlust kandvate elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Torujad organid
Sooned ja sõeltorud moodustavad taimede juhtkoed, mis on eriti tugevalt arenenud taime varres. Mööda sooni liiguvad mullast üles taime lehtedesse vesi ja mineraalained. Sõeltorudes liiguvad taime teiste organiteni lehtedes valmistatud toitained. Soontes on rakkude vahelised seinad täielikult lahustunud. Lehtedesse, õitesse ja viljadesse tungivad Sõeltorude rakkude vahelised seinad meenutavad sõela juhtkoe kimbud mida näeme leheroodudena. 2. Mis on juhtkude? Mis on juhtkimbud? Mis on nende ülesanded taimes? Juurt ümbritseb kattekude. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja
LEUKOTSÜÜDID = VALGELIBLED GRANULOTSÜÜDID Basofiil, monotsüüd, lümfotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid, neutrofiil KOHEV SIDEKUDE Rakutuum, kollageensed kiud (all), elastsed kiud (ülal) TIHE SASSISKIULINE SIDEKUDE SÕRMENAHAST Rakud, kollageensete kiudude kimbud TIHE KORRASKIULINE SIDEKUDE KÕÕLUSEST Kollageensete kiudude kimbud, fibrotsüüdid SÜLTJAS SIDEKUDE Intertsellulaar substants (Whartoni sült), fibroblastoidsed rakud RETIKULAARNE SIDEKUDE LÜMFISÕLMEST Lümfotsüüt, retikulaarrakud RASVKUDE NEERUPEALISTE ÜMBRUSEST Rasvarakkude tuumad, lahustunud rasvatilgad NUUMRAKUD TÜÜMUSEST Nuumrakud
sidekirmuselt, niudeluuharjalt ja 3lt alumiselt roidelt Kinnitub: õlavarreluu väikeköbrukese harjale Funkts: toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt TRAPETSLIHAS Algab: kuklaluu ülemiselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale Funkts: ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul 62. KÕHULIHASED KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. Roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida PÕIKILIHAS SISEMINE KÕHUPÕIKLIHAS: Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja
ülemised Toimides rinnaku-rangluu liigesele, tõstavad trapetslihase Algab kuklaluu ülemiselt ülemised kimbud õlavöödet, kuklataguselt joonelt ja Kinnitub abaluuharjale, vahelmised kimbud lähendavad Trapetslihas välimiselt kuklamügaralt, õlanukile ja rangluu abaluid lülisambale, alumised kõikidelt rinnalülide õlanukmisele otsale. kimbud tõmbavad õlavöödet ogajätketelt
1 ANATOOMIA PRAKTIKUM 12.10.2002 Musculi dorsi 1. M. trapezius algus: Protuberantia occipitalis externa, Linea nuchae superior, Lig. nuchae, kõikide rinnalülide Processus spinosus' ed. kinnitus: kimbud konvergeeruvad ning kinnituvad Spina scapulae' l (pilt all, vasakul, kõige tumedam kolmnurkne ala), Acromion' il (pilt all, keskel, kõige tumedam kolmnurkne ala) ning Clavicula' Extremitas acromialis' el (pilt all, paremal, kõige tumedam ala). f-n: 1) kõikide kimpude kontraktsioon lähendab Scapula' t lülisambale; 2) ülemiste kimpude kontraktsioom tõstab Scapula' t;
on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. · Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga (endomüüsiumiga). Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil.
Keskne tuharalihas Niudeluu tiiva tagapinnalt Reieluu suurele pöörlile kiud teostavad reie taha viimist, viib reit ette ja teostab reie siserotatsiooni. Niude nimme sidekirmelt, Alumised kimbud Suur tuharalihas niudeluu tagapinnalt, rist ja tuharalihasmisele köprusele, Viib reit taha ja roteerib välja. õndraluu külgservalt, ristluu ülemised kimbud sääreluu kõbrusidemelt. lateraalsele põndale Pirnlihas Ristluu vaagenmiselt pinnalt Reieluu suurele pöörlile Roteerib reit välja, reie
Seened umbes 600 miljonit aastat tagasi » Jaguneb Taimed selgroogseteks ning selgrootuteks Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem » Järglasi sünnitatakse roomajad » toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega emapiimaga » täiuslik termoregulatsioonisüsteem kalad
Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaalalised: Kalataolise kehaga 8 sugukonda, 100 liiki Tagajäsemed taandarenenud, esijäsemed loivad Sabauim (ka seljauim, kuid mitte kõigil) Voolujoonelisus Monogaamsed Delfiinlased: Suurim vaalaliste sugukond Elavad gruppidena
teenused, Mida müüb / Kosmeetik, Massaaz , Pediküür, Infrapunasaun, 1. Depilatsioon, tegevusala? Lillekauplus (lõikelilled, tervisekapsel vms teenused, Kosmeetik, Maniküür, kimbud, lilleseaded). Solaarium, Spray-päevitus. küünetehnik, Juuksur, Müüb lilli ja Pakub solaariumi- ja Iluteenused. Müüb iluteenuseid jms. iluteenuseid iluteenuseid. 2. Kus asub? Akadeemia 9, Pärnu Riia mnt 199, Pärnu Hommiku 3, Pärnu
Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged närvikiud- müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid Hallid närvirakud- müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Ganglion- närvisõlm- närvirakkude sõlmjas kogum Refleks- vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda erutus refleksi puhul levib Interkostaalsed närvid- roietevahelised närvid Hemisfäär- aju poolkera (neid on 2) Liikvor- ajuvedelik Tingimatud refleksid- kaasasündinud, ei unune (imemine, aevastamine)
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Ü...
Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium koda, ventriculus vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P kodade kokkutõmme QRS vatsakeste kokkutõmme T puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s) II faas: vatsakeste kokkutõmbumine, neisse Valgub veri veenidest. (0,38 s) III faas: üldine paus, mille vältel südamelihas puhkab. (0,1 s) Löögisagedus mitu lööki minutis süda teeb. (u. 70)
58. Plants Taimed 59. Legacy Pärand 60. Managing Juhtiv 61. Firms Ettevõtted 62. Consultant Konsultant 63. Complex Keeruline 64. Beloved Armastatud 65. Surveys Küsitlused 66. Defaced Moonutatud 67. Critics Kriitikud 68. Magical Maagiline 69. Descendants Järeltulijad 70. Pride Uhkus 71. Undiminished Vähenemata 72. Sweeping Pühkimine 73. Bundles Kimbud 74. Strait Väin 75. Ferries Praamid 76. Construction Ehitus 77. Necessary Vajalik 78. Submitted Esitatud 79. Criticized Kritiseeritud 80. Complex Keeruline 81. Aesthetically Esteetiliselt 82. Underneath Allpool 83. Safety net Turvavõrk 84. Safeguard Julgestus 85. Tragic Traagiline 86. Anticipated Eeldatav 87. Assumed Oletatav 88. Deciding Otsustamine 89. Carbon Süsinik 90
Kahjuks ongi selle taime eluiga Eesti kodus vaid natuke pikem kui pühad ise, sest kodus kasvatada teda ei õnnestu. Talvistest lilledest kasvatati ja kingiti veel alpikannikesi nii jõuludeks kui muude oluliste tähtpäevade ajal. Näiteks nõukogude ajal, kui lilled olid tõeline defitsiit ja neid ei saanud eriti kusagilt osta, olid alpikannikesed kindel pühadelill. Meie aedades kasvavatest lilledest on pikka aega kuulunud jõulude juurde veel õlelilled: nii kimbud laual kui ka 1950.-1960. aastatel aknakaunistused - topeltakende vahele pandud vatt kaunistati õlelilledega. Päris viimastel aastatel on jõululilledena reklaamitud veel hüatsinte ja tulpe, mida kaasajal ajatatakse peaaegu aastaringselt. Siiski on varasemate jõululillede eripära, et kõige lõhnavam on olnud kuusk ja kuuseküünlad, muud jõulutaimed lõhna ei levita. Suurem osa lilledest on ka mürgised.
8.Klass Jelissei Zahharov Sergei Zidkonozkin Usuti inimese võimesse maailma paremaks muuta Prantsuse revolutsioon tegi lõpu absolutismile ja kõrgkihi kunstistiilidele: barokile ja rokokoole Võimule tõusnud kodanlus oli kainema mõtlemisega Euroopa kultuuri mõjutas antiikkultuur 19.sajandi algul toimusid Euroopas sõjad, revolutsioonid ja rahvaliikumised Rikaste ja vaeste vastuolud viisid uute utoopiliste poliitiliste õpetuste tekkimiseni Uute masinate kasutuselevõtt ja majandusolude ning ühiskondlike suhete muutumine Aurumasin, aurulaev ja auruvedur Elekter – Michael Faraday Fotograafia areng Telegraafiaparaat – Samuel Morse Antiikajale toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust 18.saj lõpp ja 19.saj algus Hinnati lihtsust, selgust Sündis Prantsusmaal Kunstis võeti eeskuju antiik...
Närvisüsteem Sisekeskkonna püsivus-homöostaas. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Dendriidid toovad signaale, akson ehk neuriit viib erutust välja. I KESKNÄRVISÜSTEEM Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1
sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja ja lihas tundlikkuse.Kõrgem närvitalitlus. Vaheaju: reguleerib ainevahetust,paljunemist,keha temp
Meie kontorites saate ajastada matusetseremoonia, kooskõlastada leinatalitusega seotud teenused sh. tellida transpordi, leinakõnelejad , muusikud, fotograafi. Samuti saate tellida leinapärjad ja -kimbud , ajutise või graniitplaadi. Müügil on puuristid, küünlad, laululehed, kalmulaternad, lahkunule mõeldud rõivakomplektid jm. Kirstud, urnid Tekstiilkattega, puitkirstud, erimõõtmetega kirstud, erinevad urnid Pärjad, leinakimbud, kirstukaanekimbud Meilt tellitud pärjad- kimbud toimetame oma transpordiga leinatalituse paika Matusetalituseks vajalik transport Kirstuautod, bussid, eriautod Muusikud Orel, viiul, puhkpillid, meeskvartett, solist Matusetseremoonia läbiviija Leinakõneleja või vaimulik(kirikuga kooskõlastatult) nii eesti kui vene keeles 6 HINNAD Matusebüroo teenuste hinnad alates 01.12.2007 E-klassi Mercedes matuseauto 1 tund 900
aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) -motoorsed, -sekretoorsed, -vasomotoorsed seganärvid Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. Ülenevad e. astsendeeruvad juhteteed- sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osasja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad destsendeeruvad juhteteed on motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätid mediaalses osas Seljaaju ehk spinaalsegment. seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri Inimesel on 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8
Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. 56. Jalavõlvide tähtsus Jalavõlvide tähtsus on see, et need kaitsevad pöidluude all olevaid pehmeid lihaseid, veresoni ja närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus.(lampjalgsus-võlvid on lamedad) 57. Vöötlihaskiu ehitus Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 58. Lihase ehitus
KT II KERE LIHASTIK 56. Vööötlihaskude keeruka ehitusega silindrikujulised vöötlihaskiud. Katab membraan, sisemuses rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Moodustab skeletilihaseid. 57. Lihase ehitus vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 58. Lihaste erinevad kujud: · Pikad enamasti jäsemetel · Lühikesed peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel · Laiad ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes · 59. Lihaste abiseadeldised: · Sidekirmed kiuline sidekoe kest üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Ei
müofibrillid, mis koosnevad müofilamentidest (viimaseid on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid). Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristvöödilisuse. 57. Lihase ehitus: Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga - endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega - siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest - välisperimüüsium. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud:
paigal ning tagades nende elastsuse Rasvkude o Rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad ühtlasi lööke o Siia talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada Fibrillaarne sidekude o Rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudena o Need kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge, ja ligament, mis hoiavad skeletti koos Kõhrkude o Moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna o Kõhr ümbritseb luude osi, moodustades siledaid ja elastseid pindu Luukude
Rakvere Ametikool Nimi … PK 08 PRAKTIKAARUANNE Joosand OÜ Juhendaja: …. Rakvere 2011 Praktika kirjeldus Olin praktikal: 1) Joosand OÜ. Praktika kestis 10.01 – 04.02.2011 a. Praktika maht oli 160 akadeemilist tundi: 1 kuu, 4 nädalat. Minu praktika juhendaja oli Ülle Saarmas. Ettevõttest Väike-Maarja aleviku ajalugu on läbi põimunud Georg Lurichi nimega. Siin ta sündis ja alustas oma kuulsusrikast raskejõustikuteed. Praeguse "Georgi Maja" krundil asetses XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul "Kaarma kõrts". Kõrtsi pidasid Georg Lurichi vanemad ning samas nägi ilmavalgust maadlusk...
vaipu ja lahttaskuid. 20.saj algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult- peaehetest kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvalt mandri ja teiste saarte tikandeist nii ornamendi kui ka värvuse poolest. Muhu kirjades on taimed võrdlemisi loomulikud ja looduslähedased. 20.saj teisel aastakümnel tikiti nn. roositud vaipu, mille kirjades olid suureõieliste lillede, lehtede, okste ja viljade kimbud. Muhu lillkirjad tikiti puuvillasele ja villasele riidele peamiselt villase lõngaga, põhiliselt mähk-, madal- ja varspistes. Enamasti tikiti lilleõied looduspärastes värvitoonides. (Kivilo, lk 9) 19. sajandi lõpul kujunes Läänemaal välja omanäoline lilltikand, mis sai alguse Lihulast ja selle ümbruskonna küladest. Tekkidele tikiti rikkalikke ja värvikirevaid mustreid aia- ja põllulilledega. Uhked lilltikandiga tekid saanidel, oli tol ajal kirikusse sõit nagu kohalik
on pöördvõrdeline teise suurima mõõteveaga. nt impulss ja koordinaat, energia ja aeg. Miks metallid on head elektrijuhid?-metallidel puudub keelutsoon, valents ja juhtivustsoon kattuvad osaliselt. aatomituum avastati ja plantetaarmudelini jõuti vaadeldes alfaosakeste hajumist metallkilelt. laseri tööks on vaja stimuleeritud kiirgust ja pöördhõivet. elektronide laineloomust näitab see, et- kaht kõrvutist pilu läbinud elektronide kimbud võivad teineteist mitte üksnes tugevdada vaid ka nõrgendada. pöördhõive tähendab - seisundit, milles aatomikogumis on ülekaalus ergastatud aatomid. mida täpsemalt oleme mõõtnud mikroosakese asukohta, seda EI TEA. laseri rakendamiseks holograafias on oluline tema kiirguse koherentsus. stimuleeritud kiirgus tekib, kui ergastatud aatomeid mõjutada sobiva lainepikkusega valgusega. elektroni tiireldes ringorbiidil tuuma ümber muunduvad tema leiulained seisulaineteks, mille EI TEA
Vöötlihaskiu ehitus Lihas, lihaskiud, müofibrillid, neid katab sarkolemm ja laigud peal on tuumad, kaht liiki müofilamendid ehk valgud, müosiin ja aktiin Lihase ehitus, endo-, peri- ja epimüüsium Lihas on vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Endomüüsium-õhuke sidekoeline kest ümber lihaskiu Perimüüsium-Sidekoeline kest ümber lihaskimbu Nimeta lihaste abiseadeldised Epimüüsium-sidekoeline kest ümber kogu lihase
kiududest koosnevat võrku. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid paigal. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Fibrillarses sidekoes on rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja sidemeid, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumisooladega, mis muudab luud jäigaks ja tugevaks. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Vere peamised ülesanded on ainete transport ühest keha osast teise ja immuunsuse tagamine.
Histoloogia ja embrüoloogia 9. loeng Tugikoed II Luukude Luukude · Luukudet iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb rakkudevahelisest substantsist (kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest · Mineraliseerunud intertsellulaarne substants sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca10(PO4)6(OH)2) · Rigiidsus => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), teatud elastsus => orgaanilistest kollageensetest kiududest Luurakud · Luurakkudeks on osteoblastid-osteotsüüdid ja osteoklastid · Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud. Osteoblastid => osteotsüüdid · Osteotsüüdid on põhilised luurakud, mis paiknevad luulakuunides. Väikesed tubulaarsed kanalid - luukanalikesed - seostavad naaberlakuune omavahel ja sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid · Osteoklastid on mitm...
rindkere – nimme väikeköbrukesele langetab suure jõuga sidekirmelt, niudeluu ülestõstetud kätt(ujumisel) harjalt ja kolmelt alumiselt roidelt Trapetslihas Kuklaluult Abaluu harjale, õlanukile ja Tõstavad ülemised kimbud rangluu õlanukmisele õlavöödet, vahelmised kimbud otsale lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad
rindkere – nimme väikeköbrukesele langetab suure jõuga sidekirmelt, niudeluu ülestõstetud kätt(ujumisel) harjalt ja kolmelt alumiselt roidelt Trapetslihas Kuklaluult Abaluu harjale, õlanukile ja Tõstavad ülemised kimbud rangluu õlanukmisele õlavöödet, vahelmised kimbud otsale lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad
panevad need liikuma, ja nahalihaseid, mille põhiülesandeks on pea piirkonna avauste kuju ja asendi reguleerimine. Inimese kehas on moodustavad lihased umbes 2/5 kogu keha kaalust ning sõltuvad elueast, soost ja kehalisest treenitusest. Iga lihas kujutab endast elundit, millel on lihaseline osa ja otstes kõõluselised osad. LIHASTE EHITUS Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega perimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest epimüüsium. Liites lihaskiudude kimbud kokku, annab epimüüsium lihasele kuju. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega (tendo). Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
Mina: Mis sul seosneb kõige rohkem kaskedega? Aino: Vihad, kasemahl, kasepühad ja pulmaväravad. Mina: Millised on pulmaväravad? Aino: Kaks inimestes kõrgemat kaske ladvast kokku seotud, nii, et inimesed mahuvad sealt läbi. Seda nimetakakse ka auväravaks. See on ilus dekoratsion pulmades. Pulmades kasutatakse kaski peale auväravate ehitamiseks ka muud moodi kaunistamiseks. Mina: Kuidas tähistakase kase pühasid? Aino: Inimese kõrgused kased või suured okste kimbud (enamasti tuuakse siiski kased mitte kaseoksad) tuppa. Mina: Kas ja kuidas tähistad praegu kaskede pühasid? Aino: Mina tähistan täpselt nii, nagu ma enne rääkisin, kuidas kasepühasid tähistatakse. Mina: Millal on kasepühad? Aino: Kasepühasid nimetatakse ka nelipühadeks. Neli pühasid peetakse 11.-ndal mail. Mina: Miks on paljudes taludes kask olemas? Aino: Puid istutatakse taludesse tavaliselt mingiteks tähtpäevadeks. Kuna kask hakkab
Lähenemisel magnetpoolusele nende spiraal tiheneb ja nad suunduvad tagasi kuni teine poolus nad jälle tagasi peegeldab jne. Nii nad konsentreeruvad Maa lähedale kiirgusvöönditesse. 19. Milline tähtsus on kiirenditel elementaarosakeste uurimisel? Kiirenditega on võimalik tekitada uusi elementaarosakesi, mida muidu looduses vabalt ei eksisteeri ja seejärel neid uurida. 20. Millel põhineb kiirendite töö? Kiirendite töö põhineb sellel, et suure energiani kiirendatud osakeste kimbud suunatakse kokkupõrkeni, nii et nende kineetiline energia muundub uuteks massiga osakesteks. 21. Nimeta elementaarosakeste jälgimise ja registreerimise meetodeid? Fotoplaat; udukamber; mullikamber; ionisatsioonikamber; triivkamber; aja- projektsioonikamber; pooljuhtdetektorid; 22. Millel põhineb elementaarosakeste detektorite töö? Detektorite töö põhineb sellel, et osakese tee saab muutuda nähtavaks tänu sellele, et laetud
· Pulma pidamis ruumid siis vajavad kindlasti osava floristi kätt muutmaks pulma unustamatuks sündmuseks. · Samuti on lilledekoratsioonid asendamatud kiriklikul laulatusel, kus kaunid seaded muudavad kiriku interjööri pidulikuks ja suursuguseks. Pulma-aastapäevade sümbolid Milliseid lilleseadeid tellida? · Kui eelarve on tagasihoidlikum, siis piirdutakse: pruudikimp, peigmehe rinnanõel, autokaunistus ja mõned lauaseaded. · Siia võib lisada ka pruutneitside kimbud või käevõrud, viskamise kimp, pruudipärg mahamängimiseks, shampuseklaaside kaunistused. · Eestis on levima hakkama külaliste kingitud lillede seadmise teenus Millal oleks õige aeg pulmalilli tellida? · Mida varem, seda parem. · Pruudikimbu tellimus oleks soovitatav anda 1 nädal enne pulmi. · Suuremate dekoreerimistöödega läheb rohkem aega · Pruudikimbud ja autokaunistustega läheb kiiremini, kui teiste lilleseadetega Milliseid lilli eelistada ?
Organid, milles eristatakse väljaspoolset koort ja seespoolset säsi Neeru- pealis Neer Lümfisõlm Munasari Tüümuse sagarik Koor (cortex) Säsi (medulla) Pea- ja seljaaju - valgeaine (substantia alba) - hallaine (substantia grisea) Sagarikud ja kimbud · Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) · Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude · Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Torujad organid · Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku · Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned · Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim.
rÜ vS Dendriit hargnev neuroni jätke, mis võtab vastu erutuse iT Akson pikem jätke, mille kaudu liigub erutus neuroni kehast eemale sE Müeliin Moodustab aksonite ümber kaitsekihi Gliiarakud neuroneid ümbritsevad tugirakud üE Hallaine neuroni kehad ja müeliintupeta dendriidid; sM Valgeaine närvijätked, müeliintupega aksoni kimbud Sensoorsed ehk aferentsed t närvikiud: tundenärvid; Motoorsed ehk eferentsed: liigutajanärvid Kesknärvisüsteem: kontrollib organismi temperatuuri, vererõhku, pulssi, hingamist; e töötleb meeleelundite kaudu väliskeskkonnast informatsiooni; organite ja e organsüsteemide töö; võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi; võimaldab õppida, m mäletada, tunda VIII
3.Keskaju mesencephalon; 4.Tagaaju (siin ka väikeaju!) metencephalon; 5.Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus. B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus: 1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju 2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. 3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri). Otsaju poolkerade pinnal on vaod e.sulcus´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus lateralis ja keskvagu e. sulcus centralis. Vaod jagavad poolkerade pinna sagarateks lobi ja käärudeks gyri. Otsaju poolkera sagarad: (4 suurt + 1 väike =5!) 1.Otsmikusagar lobus frontalis – koores peamiselt liigutuste planeerimise ja juhtimisega seotud
eraldatud (kulgeb reieluu epicondylus lateraliselt caput fibulaele) Tagumiselt: õndlasidemed (lig. popliteum arquatum üle tendo m. poplitei ja lig. popliteum obliquum tendo m. semimembranosi kiududest) Eesmiselt: m. quadriceps femorise kõõluse jätkuks olevad lig. patellae (patella tipult-> tuberositas tibiaele) ja põlvekedra-hoidesidemed (retinaculum patellae mediale et laterale patella külgedelt vertikaalsed kimbud sääreluu condylustele , horisontaalsed kimbud reieluu epicondylustele. Retinaculum laterale on m. vastus lateralise aponeuroosi laiend). Art. Patellofemoralis - Moodustavad facies articularis patellae ja reieluu facies patellaris - Liikumine: ülespoole ja allapoole libisemine (teljetu) Sääre luude vahelised ühendused - Sääre luud omavad peamiselt toetusfunktsiooni ja on seetõttu teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud.
liigesetüübist, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste ja liigesekapsli venitavusest,hormoonid. 9.SELGITAGE:AKTIIVNE JA PASSIIVNE LIIKUVUS. NÄITED AKTIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,mis saavutatakse ainult oma lihaste töögaPASSIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,kus kasutatakse ka väliseid mõjutusi(oma keharaskus,partner) 10.LIHASKIU EHITUS Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju. 11.LIHASKONTRAKTSIOONI OLEMUS Lihaskontraktsioon ehk lihase kokkutõmme
päsmakesest, ümbritsevast päsmakesekihnust. Kusepõis-väikevaagna eesmine osa, toetudes vaagnapõhja lihastele. Sein-limaskest, submukooskiht, lihaskiht, serooskest. Naise kusiti-4cm pikk toru tupe ees. Algus sisemine kusitisuue tupeesikus. Ümbritseb vöötlihaskudest koosnev kusitisulgur. Välimine kusitisuue tagapool kliitorist, tupesuudme ees. Mehe kusiti-kõverdnud, kuni 23cm pikk torujas. Algus: eesnääre, sugutikäsnakeha, avaneb välimise kusitisuudmena. Kusitisulgur-lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit. Mehe sisesuguelundid-munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnäärme, sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid-suguti, munandikott. Naise sisesuguelundid-munasarjad, emakas, munajuhad, tupp. Välissuguelundid-suured, väikesed häbememokad, kliitor. Munandid-mehe sugurakud, meessuguhormoonid. Munandimanus-spermide valmimine. Seemnejuha-sperma väljajuhtimine. Seemnepõieke-seemnerakud aktiivsed. Eesnääre-soodustab nõre väljapaiskamist.
paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: ????? koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber Fibroosne plokk- silma koobas KERELIHASED (Torso) 1
Laserite tulekuda astus vana klassikaline, justkui ammu lõplikult valmis teadusharu optika uude ajastusse, sündis mittelineaarne optika. Lasereid kasutatakse veel ka sellistes õppeainetes nagu seda on keemia ja bioloogia. [,,Laserid" lk.12-13 ; Füüsika õpik lk. 90-91] Laserist meelelahutaja Üks väheseid võimalusi laserkiirt oma silmaga näha avaneb inimestel suurte muusikaürituste puhul. Pliiatsijämedused mitmevärvilised valguskiirte kimbud sähvivaid kontsertidel muusikaga ühes taktis kõrgel pealtvaatajate peade kohal. ( joon.5 ) Vaatemängud, kus kasutatakse lasereid, on alati hoolikalt läbi mõeldud. Võimsad valguskiired ei tohi mingil juhul sattuda pealtvaataja silmadesse. Seetõttu on laserikiired sihitud alati taevasse. Nõrgemad valguskiired ei tee inimese silmale lühikese perioodi vältel halba, kuid selliseid laserikiiri pole pooltki nii huvitav jälgida.
18 Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamendumisel (lampjalgsus)satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. _____________________________________________________________________ KONTROLLTÖÖ II 53) Vöötlihaskiu ehitus? Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 54) Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid? 56) Lihaste abiseadeldised? 19 Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: 1)Sidekirmed need ei lase lihaseid
Thrombocyti - korrapäratu kujuga megakarüotsüütide fragmendid, puudub tuum. Tsentraalselt paikneb granulomeer (satsidofiilsed sõmerad) ja perifeerselt hüalomeer (ei sisalda graanuleid). Puhkeseisundis ringlevad veres, on liikuvad. Eluiga kuni 14 päeva. Kahjustuskolletes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis muutub fibriiniks ja soodustab vere hüübimist. 16. Kohev sidekude. Rakud ja kiud Textus connectivus fibrosus laxus. Esinevad kollageensete kiudude kimbud ja peened, hargnevad võrgustikku moodustavad elastsed kiud. Esineb sidekoe amorfne põhiaine. See sidekude on suhteliselt rakurohke. Ülekaalus on fibroblastid (fibrioblasti, sidekoerakud) ja makrofaagid (histiotsüüdid). Fibroblastid asuvad kollageensete kiudude ligiduses. Rakud on ebakorrapärase kujuga, tsütoplasma moodustab jätkeid. Paigalised histiotsüüdid on ka ebakorrapärase kujuga ja nad on fagotsütoosivõimelised
Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamendumisel (lampjalgsus)satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. _____________________________________________________________________ 18 KONTROLLTÖÖ II 53) Vöötlihaskiu ehitus? Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 54) Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid? 56) Lihaste abiseadeldised? Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: 1)Sidekirmed – need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise
18 Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamendumisel (lampjalgsus)satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. _____________________________________________________________________ KONTROLLTÖÖ II 53) Vöötlihaskiu ehitus? Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 54) Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid? 56) Lihaste abiseadeldised? 19 Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: 1)Sidekirmed need ei lase lihaseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
