Katendi tugevusarvutus Õppeaines: Teede projekteerimine I Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-41 Üliõpilane: V.Aasamets Kontrollis: O. Raid Tallinn 2009 Lähteandmed: Tee klass: 3 Emin=160Mpa (vt. T13.2) Tugevustegur Ktt=0,94 (vt. T6.1) Katendi töökindlustegur Ktk=0,9 (vt. T6.1) Pinnase niiskuse normhälbe tegur t=1,32 (vt. L1. T4) Pinnase niiskuse variatsioonitegur v=0,1 (vt. L1. T4) Normkoormaks A-grupi veoauto V 2 :p=0,6Mpa, d=37cm (vt. T9.1) Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpuks Q=1200 V1/ööpäevas Tee asetseb 3. niiskuspiirkonnas (vt. Lisa L1.T1) Muldkeha pinnas: kerge saviliiv Pinnasevee tase teekatte pealt h=1,5m Muldkeha asend: poolkaevikus
1) Teekonstruktsiooni mõisted. Teekonstruktsioon – rajatis, mis koosneb muldkehast ja teekatendist koos kõigi lisakihtidega. Muldkeha – tee-ehituseks vajalik pinnasekonstruktsioon koos selle juurde kuuluvate veeviimaritega. Veeviimar – rajatis, mis kindlustab vee äravoolu teekonstruktsioonidest. Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. See koosneb kattest, alusest, dreenkihist ja lisakihtidest. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu.
· Veoauto- ja bussijuhi silma kaugus äärekivist 2,4 m · Sõidukijuhi reaktsiooniaeg on 2 s. 8) Mis on kohtumisnähtavus, möödasõidunähtavus, peatumisnähtavus? 9) Missugused on üldised tee seisundile esitatavad üldnõuded? 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded 11) Muldkehale esitatavad nõuded · Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. · Üldnõuded: 1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus 2) tagab liiklusohutuse 3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda 4) lihte, tuisuohtu 12) Muldkeha elemendid, skeem · Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad, süvendi alus, süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid,
· Välja vedada ja laotada nõlvadele kasvumuld, täita, tihendada ja viimistleda teepeenrad · Kindlustada nõlvad 18) Külmakerked · Külmatõrjekihi rajamine · Muldkeha vee-soojusreziimi reguleerimine (hüdro- ja soojusisolatsioonikihid; dreenkihid) · Aktiivtsooni pinnaste parendamine lisanditega (side- ja täiteained) · Armeeritud kihid · Drenaaz pinnasevee taseme alandamiseks · Muldkeha eriristprofiilide kasutamine (lamedad nõlvad, perved) 19) Katendi valikule esitatavad nõuded Tuleb lähtuda: · maantee klassist, · ennustuslikust koormussagedusest, · liikluskooseisust ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · arvestades teeehituse ja hoiu majanduslikkust ning keskkonnahoidu. · Katend koosneb kattest, alusest, dreenikihist ja vajadusel lisakihtidest (kulmakaitse-, hudroisolatsiooni- ja kapilaartousu katkestsvad kihid). Kate ja alus voivad koosneda mitmest kihist. · Kate - uhest voi mitmest kihist koosnev
Kamberkaevandam ine Kamberkaevandamine Kamberkaevandamine ehk kambertervikkaevandamine on allm aakaevandamisel kasutatav tehnoloogia , mille oluliseks tunnuseks on katendi (ja nii ka maa) vajumise vältimine. Katendi hoidmiseks jäetakse osa maavarast väljamata, moodustatakse (tugi)tervikud, mis jäävad maad hoidma. Eesti põlevkivikaevandustes jääb tugitervikutesse kuni 25% kaevandamisväärset maavara. Kambrite laius on 6...10 m, nende pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse. Tugitervikute mõõtmed on tavaliselt 6×6 m. Kamberkaevandamine Kamberkaevandamise mudel Veostrekk-transpordi tee Tuulutusstrekk-ventilatsioon Tervik- osa,mis jääb kaevandamata ja toestab lage( tulptervik ja kaitsetervik) Kamber- tervikute vaheline kaevandatud ala( põikkamber ja pikikamber)
Imavere kihistud, mis on kaetud Kvarternaarisetete kihiga. Ehituskivi lasund lasub 1,5 -5.7 m paksuse kattekihi all, mille keskmiseks paksuseks on 2,9 m s.h kasvukiht 0,3 m ja kaljukatend 0.6 m. Ülejäänud 2,0 m koosneb munakatega liivsavimoreenist ja karbonaatse rähaga lokaalmoreenist. Kasuliku kihi keskmine paksus on mäeeraldise äärealadel 10 m ja keskosas 6 m, keskmiselt 8 m. Kasuliku kihi väiksem paksus taotleva mäeeraldise keskosas on tingitud piirkonna dolokivi kulutatusest ja katendi paksuse suurenemisest sellel alal. Mõhküla kihistu ja Imavere kihid moodustavad mäeeraldise piires ühtse kompleksi, kus eristatakse kolme kivimitüüpi (ülalt alla): 1. Dolokivi laiguline, kirjuvärviline (beezid, roosad, sinakashallid toonid), peene- kuni keskmisekristalliline. Tekstuur ebaselge, keskmise- kuni paksukihiline, õhukeste domeriidikelmetega. Esinevad suured kavernid, korallide fragmendid, püriidikristallid. 2
piiri poole +4-+6C kuni miisnuskraadideni. Vee külmumis mõjul: 1 vee paisumine poorides 2 täiendava vee juurde vool külmumis piirkonda ja jää läätsede teke. Teedeehituse seisukohalt oluline 22) külma ohtlike pinnaste parendamiseks kasutatakse 1 mehaanilist stabiliseerimist 2 termilist stabiliseerimist 3 keemilist stabiliseerimist 23) külmakindlust parandavad 1 väikeste külmakerke ohtlikusega pinnaste kasutamine 2 kindlustamata katendi piisav kargus pinnase või pinnavetest 3 külmakaitse kihtide või soojus isolatsioon kihtide ehitamine 4 pinnase vete alandamine 5 vee isolatsioon kihi ehitamine 24)pinnasevee ära juhtimiseks antakse muldkehale ja kattele vajalik põikkalle ning planeeritakse ja kindlustatakse peenrad - vee juhtimiseks piki profiilis kasutatakse külgkraave. - põikkalle peaks olema minimaalne, võimalik mille puhul on veel tagatud vee ära
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..................................................................................................12 8.3 Nihkepingetele liiva kihis ja pinnase kihtides.................................................................13 8.4 Asfaltbetoonikihis tõmbepingetele.............................
21. Külmakerke tekkimist mõjutavad tegurid 22. Külmaohtlike pinnaste parendamise võimalused 23. Külmakindluse parandamise võimalused 24. Pinnavee ärajuhtimine muldkehalt 25. Drenaazi ülesanne, liigid, töötamine 26. Dreenkihi ülesanded ehitamise põhimõtted 27. Pikifiltertorude kasutamine dreenkihis 28. Teekatendi ülesanne, liigid 29. Teekatendi komponendid 30. Teekatendi kontstruktsiooni mõjutavad tegurid 31. Teekatendi hooldamine 32. Katte taastusremont 33. Katendi konstruktsiooni taastusremont 34. Stabiliseeritud katendikihtide liigitus, nende iseloomustus. 35. Stabiliseerimisprojekti koostamine. 36. Paanide ühendamine teekatenid stabiliseerimisel 37. Segistis stabiliseerimine 38. Teel stabiliseerimine 39. Taastusrongide koostamine teel stabiliseerimisel 40. Tsementstabiliseerimine 41. Bituumenstabiliseerimine 42. Vahtbituumeinga stabiliseerimine 43. Pindamistööde projekteermis etapid 44. Iseloomusta 1kordset ja 1 ½ - kordset pindamist 45
(temperatuur, niiskus, külmumine,) omakaal(nõrgad alad sood, rabad. 10. Külmakergete põhjused (külmaohtlik aluspinnas, aluspinnase külmumine, kõrge põhjavee tase), külmakerke seos pinnastega(möll, liiv, kruus), teede projekteerimise normidega ja katendiarvutusega; Tee külmakerke põhjus esineb ainult aluspinnastes, sealt ka min mulde kõrgused normides ja põhimõtted külmakerke arvutustes 11. Katendi ja selle erinevate kihtide töötamine (asfalt, alused); katendite koormuskindluse seisukohast kriitiliseks on tõmbepinged ja -deformatsioonid seotud kihtide alapinnas. ..ja survepinged sidumata kihtides ja aluspinnases. 12. Defektide seotus konstruktsioonist (laiad, kitsad teed, õhukesed, paksud asfaltkatted); kui kiht on õhuke on selle tähendus kogu katendi koormuskindlusele väike. katte väsimine ei ole õhukese kattega katendite kriitiline näitaja
· Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee liigid Kohalik maantee Kohalik tee Eratee Metsatee Tänav Jalgtee ja jalgrattatee Talitee Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad nõlvad, , pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja
soovitused pinnaste kasutamiseks, keskkonnakaitsealased abinõud jt); Rajatised (rajatise ja selle skeemi valiku põhimõte, viited tüüplahendusele, keskkonnakaitsealased abinõud jt); Veeviimarid (hinnang olemasolevale olukorrale ja sellest lähtuvad projektlahenduste põhimõtted, keskkonnakaitsealased abinõud jt); Katend (koormusintensiivsuse prognoos, elastse katte korral vajalik elastsusmoodul, katendikihtide konstruktsiooni variantide võrdlus ja valiku põhimõtted, katendi tugevusarvutus); Ristmikud ja mahasõidud (skeemid, mulde ja katendi konstruktsioonid, tüüplahenduste kasutamine jt); Liikluskorraldus (liikluskorraldusvahendid, teemärgised, raudteeületuskohad jt); autobussipeatused ja ootekojad; Jalgteed ja jalgrattateed tee koosseisus (vajaduse põhjendus, konstruktsioon, puuetega inimeste liikumise tagamine jt); Valgustus (vajaduse põhjendus, projektlahendus jt); Parklad ja puhkeplatsid;
Pealmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht pole sügaval vaal- ja transportkaevandamine Eestis peamiselt vaalkaevandamine Eestis Narva ja Aidu karjääris Allmaakaevandamine kui avakaevandamine kujuneb liiga kalliks või kui maakasutuse muutmine on lubamatu Varem kasutati lankkaevandamist, nüüd kamberkaevandamist Pealmaakaevandamiseks sobivad alad Puuduvad kaitsealad ja kaitsvad loodus- arhitektuuri-,kultuuri jmt. objektid Katendi paksus vähem kui 30 m Vähene asustus Väheväärtuslik mets Endised turbakaevandusalad Alad, kuhu on võimalik rajada veekogud Pealmaakaevandamise eelised Odavam ja kiirem tootmine Saab kasutada suurema jõudlusega masinaid Kõrge tööviljakus Minimaalsed põlevkivikaod Ohutud ja tervislikumad töötingimused Pealmaakaevandamise miinused Maastiku ja elustiku muutus Muutub geoloogiline, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogne situatsioon Põhjaveekihi saastumine
kihid E-F toodangusse vahekiht E - C puistangusse kihid C - B toodangusse vahekiht B - A puistangusse kihid A/A' toodangusse Põlevkivi tootmise tehnoloogia Karjääri konfiguratsioon on määratud Savala mattunud ürgoruga ja Kohtla, Sompa ning Kiviõli kaevandusväljaga. Karjäärivälja loodeosas paiknevad põllumaad, kesk- ja kirdeosas metsamassiv ning Kodasoo sooala. Katendi paksus kasvab karjääriväljal põhjast lõunasse. Põlevkivikihindi kalle põhjast lõunasse on 11 minutit. Kattekivimite paksus avamusjoone lähedal settekivimite all on 6-9 m, maksimaalne paksus 24-25 m karjäärivälja lõunaosas. Karjääriväli on jagatud neljaks kasutusosaks – nr 1, nr 2, nr 3a ja 3b. Põlevkivivarud neis on vastavalt 36,4; 5 27,3; 49,1 ja 40,0 mln tonni
keelavad sõidukite peatamise nende liinide kaitsevööndis. 155. Kus tuleb ette näha maanteevalgustus (vähemalt 5) · Eritasandilisel ristmikul · Tähistatud ülekäigurajal · Foorjuhitaval ristmikul · Ööpäevaringselt tunnelis · Puhke- või teeninduskohas 156. Mis on muldkeha- tee-ehituseks vajalik pinnse-konstruktsioon ehk raudtee pealisehitise või autotee katendi pinnasalus, koos selle juurde vahetult kuuluvate veeviimaritega ja reserviga. 157. Mis on mulle- ümberpaigutatud pinnasest ehitatud muldkeha osa. 158. Mis on süvend- muldkeha osa, mis rajatakse pinnasesse kaevamise teel 159. Mida arvestatakse muldkeha tüübi valikul (vähemalt 5 )- maantee klass; teekatendi tüüp; mulde kõrgus ja 13
1. Bituumen emulsioon 2. Vedeldatud bituumenit Enne lõpliku tihnendamist vibro- ja pneumorullidega profileeritakse kattet teehöövliga. Tüüpiline tsemendilobri ja bituumenit kasutav taastusrong-teerull, roomikutel segamisfrees. lobrisegisti, bituumeni tsisterauto. Lisaks tsemendilobrile kasutatakse ka bituumenemulsiooni või vahtbituumenit. 100% asfaldipuru stabiliseerimine. Tähelepanu on vaja pöörata järgmisetele teguritele: · Olemasoleva katendi liik ja koostis · Kahjustuste liik ja põhjus (pragunemine või jääkdeformatsioon) · Kahjustuste ulatus (kas piirdub pinnakihiga või ulatub sügavamale) · Taastmise eesmärk 100% asfaldipuru stabiliseerimisel kasutatakse kahte tehnoloogiat: 1. Suhteliselt õhukese 100mm või vähem,kihi uunedamine külmsegu asfaldina kus freespurule on
tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega. Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse spetsiaalsete autotega kohale otse tehasest komponentinena, nende segamine toimub auto peal ja lõhkeaine valmib lõplikult alles puuraugus
.................................................................................................................4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT ............................................................5 3. KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................................................................6 4. ASUKOHA SKEEM ........................................................................................................................7 5. OLEMASOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS NING UUS KATEND ...........................................8 6. MAHTUDE TABEL ......................................................................................................................10 7. MAANTEE PÕHIPARAMEETER ...............................................................................................15 7.1. Liikluskvaliteedi iseloomustus ...............................................................................................................15 7.2
· minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Paljandustööd Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega. Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse spetsiaalsete autotega kohale otse tehasest komponentinena, nende segamine toimub auto peal ja lõhkeaine valmib lõplikult alles puuraugus. Selline käitlemine
196. Mis on kompleksstabiliseerimine Sideainena kasutatakse vahustatud naftabituumenit, bituumenemulsiooni, tsementi. Sobilik suurte liikluskoormuste puhul. Täitematerjaliks see, mis teistel. 197. Mis on katend Mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, dreenkihist, lisakihtidest. 198. Mis on kate Katendi ühe või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vastu transpordivahendite koormuse. 199. Nimeta katendi tüübid ja katte põhiliigid 1) püsikatend monoliittsementbetoonist, raudbetoonist, asfaltbetoonist, kiviparkett; 2) kergkatend kergasfaltbetoonist, pinnatud mustsegust, pinnatud asfaltpurust, munakivisillutis; 3) siirdekatend kiilutud killustikust, kruusast, sideainega töödeldud pinnasest, pinnatud killustik- või kruusatee; 200
Pinnas tihendada enne selle läbikülmumist. Tööd teha maksimaalselt mehaniseeritult, lühikeste lõikudena, pidevalt ja kõrge tempoga. Soovitatakse: karjäärides kaevandada liiva, kruusa; rajada muldeid soodesse; 29. Mis on katend Mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, dreenkihist, lisakihtidest. 30. Mis on kate Katendi ühe või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vastu transpordivahendite koormuse. 31. Nimeta katendi tüübid ja katte põhiliigid 1) püsikatend monoliittsementbetoonist, raudbetoonist, asfaltbetoonist, kiviparkett; 2) kergkatend kergasfaltbetoonist, pinnatud mustsegust, pinnatud asfaltpurust, munakivisillutis; 3) siirdekatend kiilutud killustikust, kruusast, sideainega töödeldud pinnasest, pinnatud killustik- või kruusatee; 32
läbimõõt on 50mm. Tehes katseid erineva niiskusega saadakse mingi niiskussisaldus, mille puhul on saavutatav tihedus suurim. Sellist tihedust nimetatakse optimaalseks tiheduseks ja niiskust optimaalseks niiskuseks (W0). Niiskussisaldus, mille puhul pinnase tihedus on maksimaalne, määratakse proctorteimiga. Peenpinnaste jagunemine Möllpinnas: möll ja savimöll; Savipinnas: möllsavi ja savi. Mille poolest erinevad teekate ja teekatend - Kate katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu transpordivahenditelt tuleva koormuse. Katend mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele; koosneb kattest, alusest ja dreenkihist (põhikihid) ning lisakihtidest. Mille alusel liigituvad erinevad niiskuspaikkonna tüübid Pinnavee äravoolu kaudu. Kuivad alad - äravool tagatud. Niisked alad äravool ei ole tagatud. Liigniisked alad püsib
...................................................................................................................16 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT ..........................................................17 3. KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS............................................................................................18 4. ASUKOHA SKEEM ......................................................................................................................19 5. OLEMASOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS NING UUS KATEND .........................................20 6. MAHTUDE TABEL ......................................................................................................................22 7. MAANTEE PÕHIPARAMEETER ...............................................................................................27 7.1. Liikluskvaliteedi iseloomustus ...............................................................................................................27 7.2
tühjendusviisi järgi sund-, poolsund-ja vabatühjendusega. 4)Kaevikuta torustiku paigaldamine Torutikke (veevarustus, kanalisatsioon, gaas, küte) ja kaableid paigaldatakse kas lahtise või maaaluse tehnoloogia abil. Raudteede, maanteede ja tänavate alla torustiku paigaldamine on tihti odavam kaevikuta meetodil , kasutades vastavaid läbindusmasinaid. Tänavate sulgemine, asfaltkatte lõhkumine, kaeviku kaevamine ja selle täitmine ning hilisem katendi taastamine võib osutuda väga kulukaks. Kasutatavaid tehnoloogiaid ning vastavalt ka masinate komplekte on mitmeid. Kasutatavad meetodid on: · Hüdraulilise tungrauaga toru sissesurumine · Läbi löömine- suruõhuga töötavad rammi põhimõttel toimivad seadmed · Puurimise põhimõttel toimivad seadmed · kilpläbindus Läbindusmeetodi valik sõltub paigaldatava kommunikatsiooni tüübist (kaablid, torud, tunnel) ja läbindatavast pinnasest.
40 C-ni, tsementi ei soojendata. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod- kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust juurde auru või elektriga. 8) sillutisbetooni, polümeerbetooni, kiudbetooni ja isetihenevatbetoon Sillutisbetoon- sõiduteede, platside parklate katendi toetamiseks. Tavalisest asfaltbetoonist suurem koormustaluvus, kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamis tsüklitele. Polümeerbetoon-sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku.Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid- tahkesteid (kõvendajaid). Enamlevinud on termoaktiivsed vaigud. Täitematerjalid peavad olema kuivad. Kasutatakse korrudeeruvates ja keemiliselt agressiivsetes keskkondades.
bioloogiline. Tehniline: maa ettevalmistamine taaskasutuseks. Selle etapi käigus tasandatakse sisepuistangud, mis paljandustööde käigus olid kaevandatud alale moodustatud nii, et lubjakivid ja mergel paigutati puistangu alaossa ning kvaternaarsetted ja turvas ülaossa, kujundatakse väljaveotranseede nõlvad ning rajatakse teedevõrk. Esmane tasandamine toimub sisepuistangu harjal liikuva draglainiga ning järeltasandamine buldooseritega. Mitmes Narva karjääri transees, kus katendi paksus ja seega puistangute kõrgus ei ole suur, on võimalik ka esmast tasandamist teostada buldooseritega. Tehnilist korrastamist teostavad karjäärid oma jõududega. Bioloogiline: 5 Bioloogilist korrastamist tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras. Kuna mäetööd toimuvad valdavalt soo, raba ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks
s ilm u s r a m p p o o ls u ju v r a m p s u ju v r a m p 5. Pöörderaja minimaalselt vajalik pikkus 6. Miks sõlme puhul on mõistlik peatee süvendisse jätta 7. Kuidas ristmiku loendustulemustest (12 suunda) arvutuslikud tipptunnikoormused saada 8. Ristmikule on antud ette teenindustase. Millised nõuded tuleb täita erinevate tipptundide puhul (1 ehk max, 30, 100, 200) 9. Mida tuleb teha ristmiku ja selle lähiala katendi tugevdamiseks staatilise koormuse tõttu 10. Mida teha, kui ristmikualale tuleb lõikuvaid teid rohkem kui kaks (ristmikul on rohkem kui 4 haru) 11. Mis on mahasõit, mis ristmik Mahasõit – piirdub ainult teeäärse kinnistuga. Kui läbib kinnistut, on ristmik Ristmikud ja risted jagunevad sama- ja eritasandilisteks. Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. Mahasõit - sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta,
................................................................... 8 2.5.1. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid ........................................................ 8 2.5.2. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid ........................................................ 8 2.6. Teed ja platsid ............................................................................................................... 8 2.6.1. Katendi konstruktsioonid ..................................................................................... 9 2.7. Haljastus ja heakorrastus ............................................................................................... 9 2 2.7.1. Haljastus .....................................................................................
Kui betoon liiga kiirelt kuivab, siis ta praguneb. Hooldamisest sõltub saadava betooni kvaliteet üsna suurel määral. 10. Betooni kivistumine Esimestel päevadel kivistub betoon suhteliselt kiirelt, hiljem aga üsna aeglaselt. Esimese nädalaga saavutab betoon ca 2/3 oma normtugevusest. Betooni tugevus suureneb ka pärast 28 päeva möödumist. 11. Normaalbetooni eriliigid Teebetoon (sillutisbetoon). Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Tavapäraselt kasutatakse teekatendi ehitusel asfaltbetoonsegu, kuid betooni kasutamine annab asfaldi ees rida eeliseid, nagu näiteks: suurem koormustaluvus ja vajumiste ning rööpmete tekke vältimine. Lisaks ka suurem kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamistsüklitele Hüdrotehniline betoon on veealuseks betoneerimiseks mõeldud spetsiaalbetoon.
Seade on euroopas laialdaselt levinud ning võimaldab teha katseid ilma teekonstruktiooni lõhkumata imiteerides liikuva veoki ratta poolt tekitatavat koormust. Täiesti täpsete andmete saamine eeldab täpseid lähteandmeid, nende saamiseks on vajalik puurkeha või maaradari pilt, saamaks teada kihtide paksuseid. FWD-seadet on võimalik kasutada: läbivajumise väärtuste ja läbivajumiskausside kuju võrdlemiseks; kandevõime (katendi üldise elastsusmooduli) määramiseks; katendi erinevate kihtide elastsusmoodulite määramiseks. 3.4. Maaradariuuringud Maaradar on geofüüsikaline seade, mis võimaldab pideva profiilina saada informatsiooni maapinna alla jääva keskkonna kohta 3.4.1. Teede rekonstrueerimiseelsed uuringud Tee uuringul tehakse tavaliselt radarimõõtmine mõlemal sõidusuunal, lisaks on võimalik teha ka ristisuunalisi profiile. Mõõtmise tulemusena saadakse pideva profiilina informatsioon erinevate teekihtide leviku kohta
Riigimaanteede katete keskmise vanuse osas ei ole viimastel aastatel muutusi toimunud (Joonis 2), mis tähendab, et olemasolevat vanuselist taset on eraldatud vahenditega suudetud säilitada, kuid paranemiseks ei ole sellest piisanud. Jooniselt on ka selgelt näha, et põhimaanteedel, kus toimub 51 % kogu riigimaanteevõrgustiku liiklusest, on katete keskmine vanus tunduvalt madalam, 2 Kattega teede taastusremont - remondi liik, mille eesmärgiks on kattega teedel katte ehk tee katendi pealmise kihi uuendamine kas ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamisega. Taastusremondi peamiseks põhjuseks on teekattesse tekkinud roopad. Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus. Taastusremonti saab teha juhul kui tee katend ei ole defektne ja kandevõime on piisav. Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega. 5
Enne 18 saj mingit erilist edu polnud. - Teaduslikult hakati lähenema 18 saj, kui Prantslane Pierre Tresaguet kirjutas memorandumi ja metoodika 152-179mm kividest aluskiht, 25nm kattekruus, 25-75mm kividega katend. - Thomas Telford sotlane arendas eelmise mehe metoodikat edasi selliselt et oleks drenaaziv kiht all ja paigutas sinna suuremaid kive. 179x100 kivid aluskiht, <63mm kivid 100mm kiht, 51mm purustatud kive, 38mm killustik - John McAdam sotlane arendas odava katendi pinnasest ja killustikust (macadami), kasutas tõstetud muldeid, mis tagasid vee äravoolu. Täheldas kitsaste vankriratast kahjustusi suurema läbimõõduga kividega katendi puhul. Leiutas ka odava killustiku teekonstruktsiooni MAKADAM- kolm kihti kildu ja kraavid. Esimene kiht purustatud kividest (killustik fra 75mm) 100+100mm, kolmas kiht kild fra 25mm 50mm kiht. Iga kihti rulliti ja tihendati ja saavutati 3x parem kui Telfordil
Vuuki tuleks kontrollida jooksvalt, minimaalselt iga kahe aasta tagant. Visuaalse inspekteerimise käigus kontrollitakse Transflex moodulite seisundit, kas moodulid on kinni, moodulite ankurkinnituste pesade olukorda (peavad olema täidetud hermeetikuga), üleminekuribade seisundit, nende kulumist, kas nad on aluspinnaga kontaktis jne. Samuti kontrollitakse deformatsioonivuugi vettpidavust. Transflex vuuk võib vajada pisiremonti 5-10 aasta möödudes. Asfalt katendi renoveerimisel võivad üleminekuribad vajada remonti või asendamist. Kui hooldust teostatakse süstemaatiliselt võib öelda, et vuugi kasutusiga on 20-30 aastat. Garantii tootele 5 aastat, garantii paigaldusele kuni 3 aastat. FlexJoint FlamLine deformatsioonivuugi süsteem Veekindel vuugisüsteem FlexJoint FlamLine sobib vuukidele 20 75 mm. Veekindlaks muudab süsteemi membraan. Samuti on konstruktsioon happekindel, st et sobib ka soolatavatele sildadele.
103243,81 4018 Kompleksstabiliseerimine h=12cm m2 38240 9 11863953,672 4026 Poorsest asfaltbetoonist PAB x/y kiht, h=8cm m2 28000 69709,154 5488619,956 4030 Tihedast asfaltbetoonist TAB x/y kiht, h=5cm m2 28000 91706,265 5488619,956 4035 Olemasoleva katendi süvafreesimine m2 28000 30421,253 404602,663 Peenarde kindlustamine (purustatud kruus, killustik 4037 jne.) m2 4000 4345,893 1047360,277 4040 Äärekivid jm 200 217,295 8800,434
Vee külmumise mõju võib jagada kaheks- esmane on vee paisumine poorides, teine sekundaarne, mis seisneb täiendavas vee juurdevoolus külmumispiirkonda ja jääläätsede tekkimiseni. Tee ehituse seisukohalt on oluline just viimane külma mõju sõltub pinnase teramõõdust. Poorsusest. Vee olemasolust ja temperatuuri muutustest. Normaalrõhu külmub vesi = c juures. Rõhu suurenedes vee käitumine muutub. Sõltuvalt rõhust võib vesi olla jäätumata kuni -22 c tee mulde ja katendi omakaalust tekitatud surve pooride oleva veele püüab vett välja tõrjuda, mille tulemisel vee liikumine külmumispiirkonda väheneb. See on põhjuseks, miks sügavamale vee kristalle vähem tekib, kuigi nullilähedane temperatuur on just sugavamal muldes. Teatud külmasügavusele vee kogunemine lõpeb. Peentel liivadel on see umbes 80com, savisel liival kuni 160 cm. Soosates oludes ülmumisel tulemusel pinnase paisub 2-3 % külmumisügavusest, eriti halbaddes 15 20 % .
Väikeaju - tema põhjaks on rombauk, kus paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. c) Keskaju - Hallaines asuvad tuumad, suurim on punatuum. Ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines asuvad III silmaliigutajanärvi ja IV plokinärvi peaaju tuumad. Suuraju sääre ja katendi piiril on tumedat pigmenti sisaldav tuum - mustaine. Katendil paikneva keskaju katuse küngastel asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on subkortikaalsed nägemiskeskused. Alaküngaste tuumad on subkortikaalsed kuulmiskeskused. d) Vaheaju: Talamuses on umbes 40 tuuma, ta on kõigi tundlikkuse liikide koorealune keskus. Teine osa talamuse tuumadest on ühenduses ajukoore paljude piirkondadega, need tuumad osalevad
4347,95 7006 Sadevete Konsoolid äravoolutorud tk 4 263,7 1054,8 286,64 1146,55 6033Olemasoleva 4035 9019 Jalgtee piire Võrkaia ehitamine katendi süvafreesimine m2jm jm 500 100 120 210 6650 42000 13,3 350 21000 228,27 14,46
28 päeva vanused katsekehad surutakse surveseadeldise abil puruks ja selle põhjal määratakse betoonile tugevusklass. 48. Mida näitab betoonisegu koostises suhtarvude jada 1:0,4:2,6:3,7 1 osa tesmendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,6 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. Tsement: Vesi: Liiv: Killustik või kruus 49. Mis on teebetoonist teistsugust normaalbetooniga võrreldes? Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Tavapäraselt kasutatakse teekatendi ehitusel asfaltbetoonsegu, kuid betooni kasutamine annab asfaldi ees rida eeliseid, nagu näiteks: suurem koormustaluvus ja vajumiste ning rööpmete tekke vältimine. Lisaks ka suurem kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamistsüklitele. Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. 17 50
Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj...
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest ehk funktisoonist. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada keemilisi ja füüsikalisi tegureid, mis vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Homöostaas on sisekeskonna suhteline püsivus; Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neist toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. Homöostaasi komponentideks on: O2 ja CO2 konsentratsioon; toitainete ja jääkproduktide konsentratsioon; sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel...
Maalihked Kas karjääri nõlvadelt võivad materjalid, kivimid vm alla variseda? Kas mõned kaevandid on tähistamata ja valveta? Kas mõni esi, kaevandi sein või kaevand on kindlustamata? Kas töö tagajärjel võib tekkida mõnel eel, küljel või astangul toestamata eendeid või süvendeid? Kas mineraalide või katendi käsitsi kaevandamine toimub üheaegselt karjääri kahel astangul? Kas ee olukord muutub töö jooksul järsult? Kas töökohtade juurde viivad transporditeed on ohustatud, näiteks kivimite varisemise tõttu? Kas karjääri esi või külgsein on kõrgem kui 1,5 meetrit ja korralikult toestamata? Vesi Kas karjääris on veega seotud ohte
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks
Maalihked Kas karjääri nõlvadelt võivad materjalid, kivimid vm alla variseda? Kas mõned kaevandid on tähistamata ja valveta? Kas mõni esi, kaevandi sein või kaevand on kindlustamata? Kas töö tagajärjel võib tekkida mõnel eel, küljel või astangul toestamata eendeid või süvendeid? Kas mineraalide või katendi käsitsi kaevandamine toimub üheaegselt karjääri kahel astangul? Kas ee olukord muutub töö jooksul järsult? Kas töökohtade juurde viivad transporditeed on ohustatud, näiteks kivimite varisemise tõttu? Kas karjääri esi või külgsein on kõrgem kui 1,5 meetrit ja korralikult toestamata? Vesi Kas karjääris on veega seotud ohte
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
tihenema ja täitma ükskõik millise kuju või mõõtmetega ruumi. Pole vaja rakendada mingeid täiendavaid tihendamisoperatsioone. Isetiheneva betoonisegu töödeldavust iseloomustatakse koonuse laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu tavabetooni puhul. Kõrge vaalavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. Teebetoon Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Tavapäraselt kasutatakse teekatendi ehitus asfaltbetoonsegu, kuid betooni kasutamine annab asfaldi ees rida eeliseid, nagu näiteks: suurem koormustaluvus ja vajumiste ning rööpmete tekke vältimine. Suurem kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis- sulamistsüklitele. Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. 34.Vahtbetoon, korebetoon Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete, tsemendi,
mm) hulka või kasutatakse paksendajaid. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. IT betooni valmistatakse alates klassist C25/30. Teebetoon Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Tavapäraselt kasutatakse teekatendi ehitusel asfaltbetoonsegu, kuid betooni kasutamine annab asfaldi ees rida eeliseid, nagu näiteks: suurem koormustaluvus ja vajumiste ning rööpmete tekke vältimine. Lisaks ka suurem kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis- sulamistsüklitele. Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. Betooni survetugevusklass C35/45, keskkonnaklassid XD3, XF4. Täitematerjali maksimaalne
Tagavad langu 0,002...0,02 vahemikus trasside ebatasasustel ± 15 cm, külgkaldega kuni 5o ja pikikaldega 10o. Torustikke (veevarustus, kanalisatsioon, gaas, küte) ja kaableid paigaldatakse kas lahtise või maaaluse tehnoloogia abil. Raudteede, maanteede ja tänavate alla torustiku paigaldamine on tihti odavam kaevikuta meetodil , kasutades vastavaid läbindusmasinaid. Tänavate sulgemine, asfaltkatte lõhkumine, kaeviku kaevamine ja selle täitmine ning hilisem katendi taastamine võib osutuda väga kulukaks. Kasutatavaid tehnoloogiaid ning vastavalt ka masinate komplekte on mitmeid. Kasutatavad meetodid on: · Hüdraulilise tungrauaga toru sissesurumine · Läbi löömine- suruõhuga töötavad rammi põhimõttel toimivad seadmed · Puurimise põhimõttel toimivad seadmed · Kilpläbindus Läbindusmeetodi valik sõltub paigaldatava kommunikatsiooni tüübist (kaablid, torud, tunnel) ja läbindatavast pinnasest
peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. IT betooni valmistatakse alates klassist C25/30 · Teebetoon (sillutisbetoon). Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Tavapäraselt kasutatakse teekatendi ehitusel asfaltbetoonsegu, kuid betooni kasutamine annab asfaldi ees rida eeliseid, nagu näiteks: suurem koormustaluvus ja vajumiste ning rööpmete tekke vältimine. Lisaks ka suurem kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamistsüklitele. Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. Betooni survetugevusklass C35/45, keskkonnaklassid XD3, XF4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
