EKG ja vererõhk EKG Tabel 31. EKG osa Saki voltaaz (mV) Ajaintervall (s) (saki kestus, segment, intervall) P-sakk 0,2 0,1 P-Q interval 0,2 Q-sakk 0,1 0,2 QRS-kompleks 0,1 R-sakk 1,5 0,04 S-sakk 0,2 0,02 ST-segment 0,09 T-sakk 0,3 0,21 QT-intervall 0,4 TQ-interval 0,4 R-R-intervall ...
Võrdle saadud tulemusi tabelis toodud normväärtustega Kodade süstol P , erutuse levimine siinussõlmest Purkinye kiududesse ning vatsakeste süstolid Q, R, S ja T olid normi piirides Katsealuse pulss oli 56 (60 : 1,08). Kuna katsealuse löögisagedus on normist madalam, võib südame elektriline paus T-P normiga võrreldes pikem olla. Antud juhul on piirnormid 0,27-0,37 ning tulemus 0,52. Esimene laine QRS- kompleksis on Q- sakk, mis näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ning seega ei ole Q- sakk tihti registreeritav. Q- saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q- sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q- sakk peaks kestma vähemalt 0.04 sekundit. Patoloogilise Q- saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS- kompleksi R- sakist
Väikeloomade elektrokardiograafia Milleks kasutatakse? · Südamesageduse määramine · Arütmiate määramine · Elektrilijuhtivuse häirete määramine · Võib määrata kodade ja vatsakeste suurenemist (mitte alati) Juhteviisid · V1 5-es parem roidevahemik rinnaku juures · V2 6-es vasak roidevahemik rinnaku juures · V3 6-es vasak roidevahemik roide-kõhreliiduse juures · V10 7-nda rinnalüli ogajätke juures Südamesagedus(SS) Version 1 · 50mm/sek - 3000/RR(kastide arv)=SS · 25mm/sek 1500/RR(kastide arv)=SS Version 2 · 50mm/sek - 15cm (3sek) olevad kompleksid x 20 · 25mm/sek 15cm (1,5) olevad kompleksid x 40 Version 3 · 50mm/sek A4 lehele (6sek) jäävad kompleksid x10 Elektriline telg · Ventrikulaarse depolarisatsiooni (QRS) suund · II lülituses kõrgeim QRS Normaalne elektriline telg · Koer +40º - +100º · Kass 0º - +160º Telje arvutamine · Vektor meetod I ja III lülituse QRS-i hälbe kastide aritmeetilin...
NUMMERDAD LEHEKÜLJED, NII ET TIITELLEHEL NUMBRIT EI OLE 7. TÄIDAD ÄRA PÄISE JA JALUSE VAJALIKU TEKSTIGA 8. LISAD AUTOMAATSELT SISUKORRA 9. LISAD LEHEKATKESTUSED SINNA KUHU VAJA 10. LISAD ALLMÄRKUSED VIIDETE JAOKS 11. LOETELUD VÕID ÄRA TEHA KOHE TEKSTI SISESTAMISEL, AGA KA HILJEM SAAD TÄPPLOENDUSE MÄRKE MUUTA, VASTAVALT TEKSTI SISULE JA SINU ENDA MAITSELE. Paberi äärised File > Page Setup > Margins sakk > Margins Top ülemine äär Bottom alumine äär Left vasak äär Right parem äär Päis ja jalus Päisesse kirjuta oma nimi, kool, klass. Päise teksti ei tohi näha olla aga tiitellehel, selleks tee tiiteleht eraldi faili. Mulle saadate siis 2 faili üks tiiteleht, teine tekstiosa. View > Header and Footer või Vaade > Päis ja jalus Leheküljenumbrite lisamine
Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, kuidas Kadrioru Saksa Gümnaasiumi valitud õpetajad võimuvahetused Eestis üle elasid. Uuritakse õpetajate eluolusid tollal ning emotsioone ja tundeid erinevate võimude ajal. Autor seadis hüpoteesiks, et Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetajad on elanud vaimse terrori all ning kannatanud. Uurimistöös kasutab autor küsitlust, mille viis läbi viie Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetaja seas. Need õpetajad on Elle Veigel, Õie Vesik, Luule Sakk, Rein Sakk ning Hilda Kuremaa. Autor esitas küsimusi erinevate olukordade kohta, uuriti seda, kuidas tajuti võimureziime ja nende vahetumisi. Abistava materjalina kasutab autor vastavate perioodide ajalooalaseid materjale. Nende abiga annab autor ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ning sellele järgnevatel aastakümnetel. Töö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ja sõjajärgsel perioodil: Eesti Vabariik 1930
Ergutid Reiko Sakk Mart Paul Preiman · Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi · Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku jalihastoonust · Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin · Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Miks kasutatakse erguteid · Annab treeninguteks lisaenergiat · Suurendab treeningu ajal jõudu ja vastupidavust · Parandab keskendumisvõimet · Vähendab kurnatuse teket · Ergutab närvisüsteemi Ergutid · Kohv · Amfetamiin · metamfetamiin · Ecstasy · Tee · Spordi ampullid kohv Ampull Ecstasy Ergutite tarvitamine · ATS-aineid neelatakse alla · süstitakse · tõmmatakse ninna · suitsetatakse Mõju · Toim...
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Bayley, S. & Conrar, T., 2007/2008 Disain. Kuju saanud mõte. Tallinn: Varrak. 2. Best, K., 2010/2010. Disainjuhtimise alused. Tallinn: Eesti Disainikeskus. 3. Bil'ak, P., 2002. Kaasaegne hollandi graafiline disain: vaade seest/väljast. Artikleid graafilisest disainist. Koostaja: Ivar Sakk. Vastutav toimetaja: Eva Näripea. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 69-72. 4. Calver, G., 2003. What is packaging design? Hove: Rotovision SA. [Online] http://depositfiles.com/files/5spj9fwd4 [21.05.2012] 5. Fishel, C. M., 2003. Design secrets: packaging. Massachusetts: Rockport Publishers. 6. Heller, S. & Ilic, M., 2001. Icons of Graphic Design. London: Thames & Hudson. 7. Kirkpatrick, J., 2009. New Packaging Design. London: Laurence King Publishing. 8
STENOKARDIA ISHEEMIATÕBI MÜOKARDIINFARKT Marianne Mägi Sirje Reinumets Õde Tase I Südame veresoonkonna haigustesse surevus on Eestis pidevalt esikohal. 1998a. lõppes see letaalselt 46% naistele 64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt ...
Viktoriin Koostas:Raine Siimuste Aprill 2016 Mis toit on pildil? Mis on pildil? Mitu M&M's sokolaadi on pildil? Mis lill on pildil? Millised numbrid on siin peidus? 1. ELIN 2. ISIV 3. UKUS 4. ESTIES 5. MOLK 6. SAKK 7.KÜS Leia erinevused! Kirjuta ,mitu leidsid või mis asjad olid erinevad. Vasta küsimusele. Mis on maailma kõige suurem rumalus? Mis on pildil? Pane sõnad ,tähestikulisse JÄRJEKORDA! Kirjuta ainult see number ,mis on sõna ees. 1.KARU 2.AHV 3.MESILANE 4.ORAV 5.LEOPARD 6.KOER 7.KASS Mis jook on pildil? Vasta küsimusele. Mida tähendab lühend USA ? Mõtle! Arva ära ,värssmõistatus! M mul ees ja a mul taga , Pisut pikergune aga, Kui mind tagant loed sa ,vett
Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia (11.10.2013) Tagumiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida tundlikkust seljaajju Eesmiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida motoorsust seljaajju EEG rütmide iseloomustus – rütmi sagedust ka vaja mainida. Millistes seisundites? Ajukasvaja ja epilepsia. Peaaju närvid – funktsioon, iseloomustus 11. (innerveerib kaelalihaseid, paneb pea liikuma), 12. närv kõige lihtsamad. Peaaju koore kaks rühma keskusi: sensoorsed (tundlikkust vastuvõtvad), motoorsed (juhivad motoorikat: somatomotoorne, kõnekeskus (Vernicke keskus, broca, sekundaarne motoorne keskus..) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök...
Wilsoni indiferentse (0-potentsiaali) eketroodi vahel. Unipolaarsed jäsemelülitused... 19. EKG sakid ja intervallid, nende vastavus erutuse tekkele ja levikule südames? Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) · P-sakk tekib erutuse levikul kodades (0,05-0,3 mV; 0,06-0,1 s) · P-Q (0,12-0,18 s) · Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsiooni kestusele (0,06-0,08 s) · T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. (0,2-0,5 mV; 0,1-0,25 s) · P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. · Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. (0,32-0,4 s) · T-Q vatsakeste elektriline diastol (0,42-0,70 s) · R-R kogu südametsükli kestus, R saki tipust järgmise R saki tipuni (0,8-1,2 s)
Olevik pulbitseb minevikust ja pakatab tulevikust Olevik on väga lühike ajahetk. Me ei saa kuidagi minna tagasi hetke, mis möödus meist sekund tagasi. Minevik on aeg, mis on juba olevik olnud. Tulevik on aeg, mis pole veel olevikuks saanud. Mineviku, oleviku ja tuleviku vahel on õhkõrn piir. Olevik on aeg, mida vahetult läbi elatakse ja milles toimuvat tajutakse vahetult. Minevik on aeg, mis eelneb olevikule või kõik see, mis on ajas möödunud. Sellisena vastandub minevik tulevikule ning erineb olevikust. Olevikus kajastuvad kõik minevikus tehtud teod. Olevik kujuneb minevikust. Ilma minevikuta poleks oleviku ja vastupidi. Olevik pulbitseb minevikust nagu vesi pulbitseb purskkaevust. Iga piisk on üks tegu, mõte, mis panevad vee loomulikult voolama. Piisad moodustavad terviku. Samamoodi on ka mineviku ja olevikuga. Mineviku mõtted ja teod moodustavad ühtse terviku ja see kõik nagu voolaks sujuvalt läbi oleviku, haarates endaga kaasa k...
Lihtne ja mugav ! 5.3 Uus Internet Explorer Kuigi Internet Explorer 8 on saadaval ka varasematele operatsioonisüsteemidele, otsustasin ta siiski siia ülevaatesse kaasata. Nii on näiteks Internet Exploreri 8 versioonis pandud rõhku standardite järgimisele, kasutusmugavust suurendavatele elementidele ning turvalisusele. Ning juhul kui mingi veebisait peaks kokku jooksutama Internet Explorer 8, siis ei jookse kokku mitte kogu veebilehitseja vaid konkreetne sakk ning see taastatakse koos andmetega. Seega kui sa esitad parajasti maksuametile andmeid, siis mitte ainult ei taastata kokkujooksnud sakk, vaid ka seal olevad andmed. Peale selle teatas Microsoft, et uutes Windowsites saab valida oma brauserit. See tähendab, et sa ei peagi Windowsi paigaldamise ajal endale paigaldama ka Internet Explorerit vaid saad valida brauserite vahel millist tahad. ( Alles hiljuti tulnud uuendus, allikas : Reporter ) 5.4 Windows Media + plaadi kirjutamine
arvuti puhtamaks, tõhusamalt ja potentsiaalselt suurendada arvuti kiirust. Windows Vista usersIn Start käsku Kõik programmid, klõpsake Tarvikud klõpsake System Tools ja seejärel käsku Disk Cleanup. Kui Disk Cleanup Options dialoogiaknas valida, kas soovite puhastada oma faile ainult või kõik failid arvutisse. Kui Disk Cleanup: Drive valik kuvatakse dialoogiboks, valige kõvakettal, mida soovite puhastada ja seejärel nuppu OK. Kliki Disk Cleanup sakk ja seejärel märkige ruudud soovitud failid kustutada. Kui olete valides failid, mida soovite kustutada, klõpsake nuppu OK ja seejärel toimingu kinnitamiseks nuppu Kustuta failid. Disk Cleanup siis eemaldab kõik ebavajalikud failid arvutist. See võib võtta mõne minuti. More Options tab on olemas, kui soovite puhastada faile kõigi kasutajate arvutis. Windows XP usersClick Start, valige käsk Kõik programmid, Tarvikud, käsk System Tools ja seejärel käsku Disk Cleanup
Nii tekivad külma- ja soojatundlikud tekstiilid, rääkivad või helendavad vaibad jne. Kunstiliselt ja tehniliselt näitavad väga kõrget taset tekstiilidisainerid Mare Kelpman, Annike Laigo, Monika Järg, Krista Leesi, Elna Kaasik ja paljud teised. Eesti graafilisel disainil on tugevad juured. Taas on ellu ärganud autoriplakatikounst. Graafilised disainerid otsivad eesti tüpograafia identiteeti. Tugeva graafilise disaini põlvkonna loomise taga on Kunstiakadeemia professorid Ivar Sakk ja Kristjan Mändmaa. Väljaspool Eestit on eesti disaini suuremad väljapanekud olnud viimasel kümnel aastal Helsingi Disainimuuseumis ja korduvalt Design Forumis, St Etienne Disainibiennaalil, Berliinis rahvusvahelisel disainifestivalil DesignMai ja Kommunikatsioonimuuseumis. Mitmendat aastat tutvustatakse riigi toel eesti disaini välismessidel. Korduvalt on Disainerite Liit oma kollektsiooniga esinenud Pariisi messil. Tihe koostöö on Eestil käimas naabermaadega
44. Deciduous teeth- piimahambad 45. Chondrocytes- kõhrerakud 46. Lipocytes- rasvarakud 47. Osteoblasts- luurakud 48. Myocytes- lihasrakud 49. Cardiomyocytes- südamelihasrakud 50. Undergo- läbi elama, kogema 51. Constitute- moodustama 52. Viable- elujõuline, mõistlik 53. Rodent- näriline 54. Customs- toll 55. Obtain- saavutama 56. Disaggregate- rakku eraldama kõige väiksemateks koostisosadeks. 57. Recapitulate- kokkuvõtlikult kordama 58. Oblique- kaudne 59. Cusp- sakk 60. Apposition- külg-külje vastu koos 61. Vascularization- veresoontega varustamine 62. Incisor- lõikehammas 63. Secretion- eritis, sekreet 64. To hold true- samuti kehtima 65. Molar- purihammas 66. Maxillary- ülalõug 67. Mandible- alalõug 68. Cascade- kaskaad 69. Retain- säilitama 70. Autologous- (Kude,rakk)võetud samalt inimeselt, kellele siirdatakse. 71. Define- määratlema 72. Adequate- adekvaatne 73. Infancy- lapsepõlv 74. Innate- kaasasündinud 75
Keskkonnakaitse alane seadusandlus Eesti looduskaitse seaduses on välja toodud kuidas keskonna eest hoolt kanda. Suur osa seadusest kehtestab kuidas ja mille alusel loodust parandavad või kaitsvad projektid rahastatakse, hinnatakse, kontrollitakse. Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine. Paljud projektid millele sooviti eelmine aasta toetust olid seoses keskkonna kaitse alase teadlikuse tõstmisega. 6 projekti kolmeteistkümnest olidki suunatud avalikuse ja jahimeeste teadlikuse tõstmisele. Ülejäänud 7 projekti olid suunatud atmosfäriõhu kaitsele. Erinevad programmid olidki seotud müra ja müratõkke, heitgaaside vähendamise ning puhta õhu säilitamisega. Veesaedus Veeseaduse ülesanne on si...
V. SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise...
Venoosnurk Kaelalünfisõlmed Vasak rangluualune Parem rangluualune veen veen Kaenlalünfisõlmed Rinnajuha Kubemelünfisõlmed Märgi ja nimeta atriaalosa sakk (8) ja intervall (9) Atriaalosa sakk ja intervall P- sakk P-Q intervall Märgi ja nimeta ventrikulaarosa sakid ja ????????? intervallid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Gerda Silm ANDMETURVE JA VIIRUSETÕRJE Referaat Juhendaja: Heli Freienthal Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Nüüdisaegses infoühiskonnas on lisaks info kiirele kättesaadavusele, oluline ka selle konfidentsiaalsus, käideldavus ja terviklikus. Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mug...
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
Kui hambajuured väga harali, või tekib raskusi hamba lihtsal eemaldamisel, soovitan juured separeerida: eralda mesiobukaalne mesiodistaalsest ja need omakorda palatinaalsest ning eemalda juured eraldi. Kui 3. molaar e. tarkusehammas on tugevalt divergeerunud bukaalsele - seega hammas väljub samas suunas ja ei ole soovitav teda lukseerida vastassuunas vältimaks juur(t)e fraktuuri. Tangid: dd 16-17, 26-27 S-kujulised, tangipõskedel olev sakk jääb vestibulaarsele, palatinaalsele jääv põsk sile dd 18, 28 spetsiaalsed pikendatud põskedega tangid, juuretangid e. bajonetid Kangutid, luksaatorid: sirged, täägikujulised Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas, vajadusel komplekt atüüpilise ekstraktsiooni/ separatsiooni jaoks PEA MEELES: kuna ülemiste hammaste juured/juuretipud ( 3-8) ulatuvad põskkoopa põhja, tuleb pärast iga hamba eemaldamist teostada nina-õhu kats veendumaks põskkoopa põhja terviklikkuses!
Prognoosige tudengite massi nende pikkuse abil. Kui palju võiks keskmiselt kaaluda 170 cm pikkune tudeng? Prognoosige pikkust jalanumbri alusel. Hiiruut-test: Vt ka PRAKS 7 Kõige pealt tee kahemõõtmeline Pivottable, kus columni tunnuse panen ka value alla. Et saada rea ja veeruprotsente, lisa value alla veel kaks korda sama tunnust ja seejärel parema klõpsuga show values as.. % of column/row. Tabelit mugavamaks saab muuta tõstes Value sakk row alla. Pane paika hüpoteesid: H0: ..ei ole seost. H1: on seos. Siis tee uus Pivottable, ilma protsentideta. Copy selle arvud ning asenda uutega. Seda vt praksi alt. Siis tee test. Chisq.test, kus actual values on algses pivottableis, ja teine on see uus, mis arvutasid. Siis tee JÄRELDUS: Seos auto omamise ja haige olemise vahel ei ole statistiliselt oluline, lisaks tuleb kirjutada rea- ja veeruprotsentide kohta. Dispersioonanalüüs: vt ka PRAKS 8
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
Standardviga =Sthälve/SQRT(vaatluste arv) Lisage andmetabelisse kehamassi veeru järele tühi veerg, kirjutage esimesse lahtrisse tunnuse nimeks 'KMI' (kehamassiindeks) ja arvutage selle väärtused kõigile tudengitele valemiga KMI = Kehamass, kg / (Pikkus, m)2. Arvutage tudengite pikkuse, massi, kehamassiindeksi, peaümbermõõdu ja jalanumbri kohta nii palju arvkarakteristikud, kui protseduur Descriptive Statistics (Data sakk Data Analysis) võimaldab. Data- Data Analysis- Descriptive Statistical Mean - Aritmeetiline keskmine Standard Error - Standardviga iseloomustab aritmeetilise keskmise varieeruvust. Kasutatakse erinevate valimite võrdlemiseks. Median - Mediaan - väärtused, millest pooled on suuremad ja pooled väiksemad e 50% punkt. Mode - Mood - väärtus, mida esineb kõige rohkem. Standard Deviation - Standardhälve - iseloomustab tunnuse väärtuste hajumist.
Kuidas on see võimalik? 4. Pane lapsed pikkuse järgi ritta, alusta kõige pikemast. Karl-Martin näeb alati üle teiste. Lennarti ja Kätrini vahel peab olema üks laps. Berit on Lennartist lühem. Kaarel ja Kätrin on kõrvuti. Kaarel on Beritist pikem. 5. Artur ja Gregor läksid kooli. Teel kohtasid nad 7 poissi ja 3 tüdrukut. Mitu poissi läks kooli? 6. Millised numbrid on siin peidus? ELIN ISIV UKUS ESTIES SITEES MOLK SAKK KÜS 7. Kolm sõpra läksid koos koolist koju. Igaüks üksi läks koju tavaliselt 15 minutiga. Kui palju kulus neil aega koos minnes? 8. Kumb on raskem, kas kilogramm rauda või kilogramm udusulgi? 9. Ühes peres on 3 venda. Neil igaühel on üks õde. Mitu last on selles perekonnas? 10. Hanerivis lendas üks hani ees ja kaks järel, üks järel ja kaks ees, üks kahe vahel ja kolm reas. Mitu hane lendas rivis? 11. Mitu korda saab hammustada ühest suurest tervest õunast? 12
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
ÜL 1. 25-aastane mees käis Kesk-Aafrikas (Rwanda) 2-nädalasel turismireisil. Ta konsulteeris reisi eelselt infektsionistiga ning kasutas kemoprofülaktikumina meflokiin. Reisilt tagasi tulles tekkis 2 nädala pärast väike palavik, halb üldine enesetunne, mis kahe päeva pärast asendus kõrge palavikuga (üle 40ºC), higistamisega, pea- ja jäsemetevaluga. Palavikuperioodid kordusid ebaregulaarselt. Füüsikalisel uurimisel sedastati maksa ja põrna suurenemine. Vereproov näitas aneemiat, leukotsüto- ja trombotsütopeeniat, C-reaktiivse valgu taseme tõusu. Vere äigepreparaadis normaalse suurusega punalibledes oli näha mitu sõrmuse-taolisi moodustisi. Mis haigusega on tegemist? Malaaria Mis on võimalik haigustekitaja? Suurima tõenäosusega Plasmodium falciparum, kuna ülesande tekstis on öeldud, et sõrmuse-taolised moodustised olid NORMAALSE suurusega erütrotsüütides, 2-3 rõngast. Teisele levinud malaaria plasmoodiumile Plasmodium vivax'ile on aga ...
· Kontroll eelarve koostamise üle karmistub. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. [WWW] URLhttp://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/euro/kids/money_et.html (26.10.2009) 2. Hagelberg, R. 2002. Raha meie elus. Eesti Pank 3. Hanni, R. Eesti raha ja pangandus - [WWW] URLhttp://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_raha.html (26.10.2009) 4. Leimus, I., Erelt, P., Laar, M., Sakk, I. 2006. Eestlaste raha läbi aegade. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. 5. Maasik, M. 2001. Euroopa majandus- ja rahaliit, euro ja Eesti. Tallinn. Eesti tööandjate ja Tööstuse Keskliit. 6. Sõrg, M. 1997. Raha. Tartu Ülikooli Kirjastus. 7. Zirnask, V., Liikane, K. 1994. Raha, pangad ja finantsturud I osa. Tallinn. 11
VT pikaajalise hoo kliiniliseks iseärasuseks on kalduvus kordumisele ja üleminekule vatsakeste fibrillatsiooniks (Maramaa 1991, Mäkijärvi 2010). EKG-s on regulaarne või kergelt ebaregulaarne tahhükardia, enamasti 120-200/min. P- sakid võivad olla näha aga ei oma seose QRS -ga. QRS-kompleksid on laiad, >0,12 sek ja deformeeritud. T-sakid QRS suhtes vastassuunalised. (vt joonis 5). Sagedamini on monofoormne VT, kus vatsakeste sakk alati ühesugune. Harvemini on polümorfne VT ja vatsakeste saki kuju vahelduv (Herold 1999, Mäkijärvi 2010). Joonis 5. Ventrikulaarne tahhükardia. 8 Ventrikulaarne tahhükardia eri tüübid 1. Terve südame VT-d · Parema vatsakese idiopaatiline VT · Vasaku vatsakese (fastsikulaarne) VT (kõige levinum) 2. Haige südame VT-d · Südameinfarkti järgse seisundiga kaasnev VT
Eesti pankrannikut ja 100-kroonisel alasi taga seisvat seppa. Metallist vermiti sente, kuid ka 2- ja 1-krooniseid, millest kaks sõjaeelset juubelimünti, pühendatud Tartu Ülikooli 300. juubelile ning X Üldlaulupeole, omandasid lausa kuldmündi staatuse. Sendid olid üsna sarnased 1992. aasta omadele. Kõige huvitavam oli 1-sendine: number ühe taga kaardus tammelehtedega oks ning kaares oli kirjutatud EESTI SENT (I. Sakk, 2006, lk 110-113). Kõikide müntide tagaküljel oli kujutatud kolme lõvi Eesti vapina (Lisa 3). Esialgu käibisid ka margad, mida kroonide tulekut mööda ringlusest tagasi tõmmati. Kõige kasutatav paberraha oli kahtlemata sinine 10-kroonine, mida trükiti koguni kolm aastakäiku(I. Leimus, 2006, lk 53-54). 1933. aastal toimus Eesti krooni devalveerimine ehk odavdamine, et päästa Eesti majandus Suure ülemaailmse majanduskriisiga seotud lämbumisest. Devalveerimine on
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
tekitav piirkond sinuatriaalsõlmest Elektrokardiogramm (EKG): On südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid,lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T (S-,P- ja T-sakid võivad olla nii pos. kui ka neg.) Segment ehk lõik- kahe saki vahemaa (PQ-segment algab P-saki lõpust ja lõppeb Q-saki algusega) Intervall - sakk koos sellele järgneva sakiga (R-R intervall kahe teineteisele järgneva R- saki tipu vahel vastab südameperioodi kestusele ja kujutab endast südame löögisageduse pöördväärtust) P-sakk - väljendab erutuse levikut üle mõlema koja PQ-sakk - mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese; Q-saki alguses kojad lõõgastuvad T-laine - vatsakestes tekib lõõgastus
Kindlust tagab ka viirusetõrje paigaldamine oma arvutisse ning turvaaukude kontrollimine. Viiruse saamisel tuleks rahu säilitada ning kindlasti ka arvuti hooldajat sellest teatada. Kasutatud allikmaterjalid 1) http://www.zone.ee/arvutiviirused/ 2) Hanhisalo, Markus. Computer Viruses - http://www.tml.tkk.fi/Opinnot/Tik- 110.501/1997/viruses.html 3) Rätsepp, Aare 2005. Arvutiviirused ja viirusetõrje -http://www.vip.edu.ee/oppemat/ARVUTIVIIRUSED.doc 4) Sakk, Margus. Arvutiviirused - http://materjalid.tmk.edu.ee/mati_muinaste/Andmeturve/AT200506/Arvutiviirused.do c. 5) Subert, Teevi 2004. Arvutiviirused - http://www.hot.ee/soapgirl/Referaat.doc 6) http://www.arvutiweb.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=30&Itemid=46 7) Virkoja, Margit 2006. Arvutiviirused - http://www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/seminari_ja_proseminari_tood/2006_keva d/Margit_Virkoja/Margit_Virkoja_Seminari_Too.pdf
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt ...
A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese mus...
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest ehk funktisoonist. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada keemilisi ja füüsikalisi tegureid, mis vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Homöostaas on sisekeskonna suhteline püsivus; Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neist toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. Homöostaasi komponentideks on: O2 ja CO2 konsentratsioon; toitainete ja jääkproduktide konsentratsioon; sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel...
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla p...
Ülenurme Gümnaasium Migreen Referaat Koostaja: Liis Pirnpuu, 12.a Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme, 2009 SISSEJUHATUS Valisin teema migreeni, kuna mul on endal on tihti olnud probleeme peavaludega ja olen selle probleemiga palju tegelenud ka väljaspool kooli. Kartsin, et ka minu peavaludega võib seotud olls migreen ja tahtsin sellest haigusest lähemalt teada saada kuidas seda diagnoosida, millised on selle haiguse tüübid ja ravimid. Peavalud ja migreen on inimkonda piinanud juba aastatuhandeid. Igaüks meie hulgast kannatab vahel peavalude all. Migreen on üks enimlevinuim peavalu tüüp. Juhul, kui inimestel esinevad tihedad peavalud, kiputakse kohe arvama, et tegemist on migreeniga, kuna see on peavalutüüpidest levinuim. Tegelikuks põhjuseks võib olla, aga pingetest tingitud peavalu. Referaadi allikateks kasutasin tunnustatud raamatuid ja veebis...
faasiga. Südame biopotensiaalide registreerimine Elektrokardiograafia. Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I Pk, Vk ; II Pk, Vj; III Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Ja aeg Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit
· masin nummerdab ise Label-ite alusel Position pealdis lisada ette / taha Loetelu koostamine failis leidutavatest tabelitest, graafikutest jm. Pealdised peavad olema lisatud Caption käsuga ) · kursor kohta, kuhu loetelu tuleb · Insert Reference Indeks & Tables sakk Table of Figures · Caption Labels alal vali loetelu nimetus ( tabel, joonis ...) OK . Tabelite loetelu : Tabel 1 Matemaatiliste valemite kasutamine............................................................................34 Tabel 2 Valmiskujundused......................................................................................................36 Tabel 3 Suhkur :).....
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
võta vastu uusi ärritajaid. Elektrokardiogramm- Kui südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt. EKG. Tavaliselt kätele ja jalgadele kinnitatud eletroodide abil. Standardsete jäsemelülituste abil. I lülitus-parem ja vasak käsi II lülitus parem käsi, vasak jalg III lülitus vasak käsi ja jalg. Erinevaid väljalööke tähistatakse P,Q; R, S, T sakkidega. P-sakk-erutuse levikul kodades, Q;R;S sakk (QRS kompleks) vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P-saki algusest kuni Q-saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Q-saki algusest T-saki lõpuni (Q-T intervall) mõõdetud aeg on vatsakeste elektriline süstol. Võimalik iseloomustada müokardi seisundit,erutusjuhtesüsteemi. Esimesena Einthoven. Südamelihase klokkutõmbejõud sültub kontraktsioonieelsest pikkusest, südamelihase energia- ning hapnikuvarudest
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal ...
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumise...
Meeldetuletuseks: erutatud rakk annab erutuse edasi naaberrakule. Nii levib erutus lainena üle kogu koja. Lõpuks ulatub see erutuslaine AV-sõlmeni, mis asub parempoolse koja põhjas. Igaks juhuks sisaldab kodade müokard veel sinuaurikulaarseid ehk ka internodaalseid kimpe. Need on kolm kindlat liini, mis samuti impulsi AV-sõlmeni viivad. Kojarakkude elektriline erutus on EKG abil mõõdetav. Internodaalne – sõlmedevaheline Selle väljenduseks on esimene sakk, mis nulljoonest eemale tõuseb, seda nimetatakse P-sakiks (igale normaalsele kõverale e. sakile on antud oma tähis, P kuni T (U)). 766 Joonis 51.6. EKG kompleksi komponendid Kui saabuv energia ületab AV-sõlme individuaalse läve, siis võtab AV-sõlm selle impulsi vastu ja saadab väikese viivitusega edasi. See viivitus annab vatsakestele aega täituda. Signaali Hisi kimbu vatsakestes asuvate säärte ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
