hambloh vah ratasliig(pöör vas&par,ei) 3. Lülisammas tervikuna (ealised iseärasused, füsioloogilised kõverused, sidemed, liikumine). Lülsam 33/34lül-5osa-kael7,rin12,nim5,rist5,õnd4/5.et-lord;tah-küf;kül-skoli 4. Roided ja rinnak; roiete ühendid lülidega (nimetused, tüüp, funktsioon ) ja rinnakuga. Ro12-kaar lam,pea,kael,köbr,<,keh,vag.7pär,3eba,2vallas.Rin-3osa-pide,keh,mõõkjätk.Roipealiig(k);Roi-ristjätkliig(r)-ümb tel. 5. Rindkere tervikuna (ehitus, individuaalsed ja soolised iseärasused, liikumine). Korv-lülrin,roid,rinn.(Kere)Liik-roilülliig,roi-rinnliig,rinnpid&-keh vah kõhrliid liik&roidkõhr kuj muut arv. 6. Õlavöötme luud ja nende ühendid: rinnaku-rangluu liiges (ehitus, tüüp, funktsioon), õlanuki-rangluu liiges (tüüp, funktsioon, lig.coracoclaviculare tähtsus ). Aba-3< lam,3serv,kaarnjätk,õlanuk;Rang-Skuj toru.ÕRliig-liigpin lam,kiudkõhr;A al < pöörd med v later; RRliig-liigpin
Kumerus ette 34. Miks suurenevad lülisamba lülid kaelast nimmeni? Ülakeha raskus kantakse ristluu ülemise massiivsema osa kaudu alajäsemetele 35. Mis aitavad lülisambas põrutusi ja tõukeid amortiseerida? Lülide lordoos ja küfoos, mis on tingitud lülidevahelistest sidemetest ja fikseerivaist sidemeist. 36. Mis suurendab rinnaõõne mahtu? Rinnalülide küfoos 37. Mis suurendab vaagnaõõne mahtu? Ristluu küfoos 38. Nimeta 3 erinevat rindkere skeleti luulist osa? Rinnaosa, roided, rinnak 39. Mitu paari on roideid? 12 paari 40. Millega on ühenduses roide pea? Rinnalüli kehaga 41. Millega on ühenduses roide köbruke? Rinnalüli ristjätketega 42. Kas roide närvid ja veresooned asuvad roidest seespool või väljaspool? Seespool 43. Mille poolest erinevad pärisroided ebaroietest? Pärisroided on kõhrega ühendatud rinnaku külge 44. Mille poolest erinevad vallasroided pärisroietest?
Küsimusi on kokku 40 ja iga eest saab 1p. Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Millest painduvus ei sõlltu? ...kehakaalust 10.Taha kätelringi sooritades on pea ... · rinnal · otse · kuklas 11
ü Ülevaade ü Aordi aneurüsmi tüübid ü Põhjused ü Sümtomid ü Riskitegurid ü Tüsistused ü Uuringud ü Ravi Ülevaade o Aordi aneurüsm on seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud aordi osaline laiend. o Kolmveerandil juhtudest paikneb aordi aneurüsm aordi kõhuosas ja veerandil juhtudest rindkereosas. Aordi aneurüsmi tüübid o Aordi aneurüsmi on kahte tüüpi: Ø Rindkere aordi aneurüsm Ø Kõhuaordi aneurüsm Põhjused o Ateroskleroosi (ateroskleroosi) o Sidekoe haigused o Teised meditsiinilised seisundid. o Probleemid oma südame valves. o Ravimata infektsioonid. o Traumaatiline vigastus. o Tubakas. o Nakkuse aordi (vaskuliit). Sümtomid o Rindkere aordi aneurüsm kasvamisel, mõned inimesed võivad märgata: Ø Hellus või valu rinnus
Lapse kopsude kasv toimub peamiselt alveoolide arvu ja mahu suurenemise kaudu. Laps hingab suhteliselt kiiresti kogu varaealise perioodi, järgneb hingamissageduse pidev vähenemine kuni 14-15 eluaastani, mil saavutab täiskasvanuea väärtused. Hingamiselundite läbivaatuse meetodid on vaatlus, perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon. Saadud näidud registreeritakse ning dokumenteeritakse. 5.2.1. Hingamiselundkonna vaatluse metoodika ja hindamine Vaatlusel hinnatakse naha jumet, rindkere kuju, hingamissagedust, hingamistüüpi, hingamisekskurssioonide sügavust ja hingamisfaaside vahekorda. Naha jume hinnang annab kaudselt ülevaate hingamiselundite olukorrast. Hinnatakse, kas nahk on roosa, kahvatu, tsüanootiline, akrotsüanoos (perifeerne) või marmoreeritud. (Vt ptk 3. Nahk, naha derivaadid ja lümfisõlmed). 2
Selgroosirgestaja Niude-roiete lihas - m. Nimme niude-roiete lihas - Niudeluuhari ja -tiib, Viimased roided, Ühepoolse lihase toimel iliocostalis ... lumborum puusaköber nimmelülide roiejätked selgroo rindkere- ja Rindkere niude-roiete lihas - Roiete kraniaalsed servad Roided allpool roidenurka nimmeosa küljele ... thoracis ülevalpool roidenurka; (Car) kuni 6 kaelalülini painutamine, mõlemapoolsel nimme niude-roite lihas aga nende fikseerimine.
elustada. · Püüa tuua ta teadvusele teda ettevaatlikult raputades ja temaga rääkides. 4. Kutsu abi, helista 112 · Kui kannatanu ei tule teadvusele, kutsu abi või helista ise hädaabinumbril 112. · Täida saadud juhtnööre. 5. Anna esmaabi · Tõsta ühe käe kahe sõrmega kannatanu lõuga ülespoole. · Ava kannatanu hingamisteed surudes teise, kannatanu laubale asetatud käega, ta pead kuklasse. Vaata kas rindkere liigub. · Tee kindlaks, kas kannatanu hingab: kontrolli põse või käeseljaga õhu liikumist või kuula hingamiskahinat suust või ninasõõrmest. · Kui kannatanu hingab, keera ta küliliasendisse hingamistegevuse tagamiseks jälgi hingamist . Jää kannatanu juurde abi saabumiseni · Kui kannatanul ei ole märke vereringe toimimisest või kui sa ei ole selles kindel, alusta südamemassaazi
Õe vastuvõtule pöördub 66. aastane naisterahvas, kes kaebab sümptomitena palavikku, valusid rinnus, külmavärinaid ja 2 nädalat kestnud köha. Visuaalsel vaatlusel märkab õde, et patsiendi huuled ja küüned on sinaka tooniga. Anamneesi võttes selgub, et patsient suitsetab umbes pool pakki päevas ning alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Kopsude auskulatsioonil on kuulda raginaid ning pulssoksümeetria näitab SpO2 92%. Õde kahtlustab kopsupõletikku, mille tõttu määrab õde patsiendile diagnostikaks rindkere röntgenülesvõtte ja vereanalüüsid.
16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis
16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis
bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal, nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerge nohu silmakandumise oht, sest see kanal on avar. Nina
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat KEHALINE ARENG Tallinn 2010 Kehaehituslikud ehk morfoloogilised näitajad. Kehaehituses võib eristada kolme põhitüüpi: · Leptosoom ehk asteenik, seda iseloomustab pikk kasv, pikad saledad jäsemed, lihased ning rindkere on nõrgalt arenenud. · Püknik, seda iseloomustab lühike kasv, lühike kael ja jäsemed, rindkere on hästi arenenud, lihased on lühikesed ja tugevad. · Atleeti iseloomustavad lihastiku ja luutiku hea areng. Puhtal kujul esineb neid tüüpe harva ning piirid nende vahel on ähmased. Kehaehituse tüüpi tuleks arvestada spordiala valikul, näiteks leptosoomile sobivad mitmed kergejõustiku alad nagu kõrgushüpe, püknikule aga raskejõustik
2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk
ANATOOMIA 2KT 57. VÖÖTLIHASTIKU EHITUS a- vöötlihas b- lihaskiud 58. LIHASE EHITUS Lihases on lisaks lihaskoele ka rohkesti sidekudet. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga- endomüüsiumiga. Lihaskiu kimbud on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega- siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest- välisperimüüsium (epimüüsium???) Iga lihas algab ja lõppeb kõõlusega. 59. LIHASTE ERINEVAD KUJUD Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 60. LIHASTE ABISEADELDISED Sidekirme- talla all Sünoviaalpaun- põlves Kõõlusetupp- üla ja alajäseme pikkade kõõluste ümber ( sõrmelülid) Sees...
tõmmata, mäluda Külgmine tiiblihas Kiilluu tiibjätke Alalõualuu põntjätke all Alalõug liigub ettepoole asuv lohk Keskmine tiiblihas Kiilluu tiibjätkeauk Alalõua nurga sisepind Aitab alalõuga tõsta Kaelanahalihas (platysma) Rindkere eesosa Kaelal põimub näo alaosa Tõmbab nuunurka külgmisele ja alla; miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise
parem kops vasak kops kopsutorud roided alveoolid vahelihas Hingetoru Torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kopsud Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega Pleuraõõs kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku
paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml) see kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsusisest rõhku
tursesse, mistõttu on õhuliikumine takistatud. Trahhea ja bronhid on samuti kitsad, nende limaskest omab rohkesti veresooni ja vähe elastseid kiude, mistõttu ka nende ahenemise oht on suur ja röga väljaköhimine on takistatud. Parem bronh on justkui trahhea jätk, võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Hingamisakti osad on: Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni.
Järjestikused Lüli tõeline kandev osa on lülikeha, lülikaared moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju Igast lüli kaarest lähtub kokku seitse jätket, need on seidemete ja kõõluste kinnituskohad Naaberlülide kehad seostuvad üksteisega elastse kõhrelise lülidevaheketta kaudu Lülivaheketta ääreosa moodustab rohkelt kollageenkiude sisaldav fibroosvõru Ketta sisu on sültja konsistentsiga ja summutab padjana põrutusi RINDKERE Click icon to add picture Rindkere moodustavadLUUD rinalülidele kinnituvad roided ning rinnak Rinnak on lame, naha all tuntav luu rindkere eesseinas Roideid on 12 paari Roidel eristatakse välis- ja sisepinda ning ülemist ja alumist serva Roieluul on pind-, serv- ja keermikkõverus Keskmised roided on kõige pikemad Roided liiguvad sissehingamisel külgmiselt ja üles Vananedes rindkere jäigastub ja hingamises suureneb vahelihaste tähtsus
- sisemine unearterinärv – n. caroticus - koljuõõne veresooned internus - neel, kõri, söögitoru, hingetoru - käginärv – n. jugularis keskne kaelaganglion – ganglion cervicale medium - kaela-südamenärv – n. cardiacus - süda cervicalis kaela-rindkere ganglion – ganglion cervicothoracicum lülinärv – n. vertebralis - lüliarteri seinas rindkere ganglion – ganglion thoracica rindkere-südame närvid – nn. cardiaci - süda thoracici suur ja väike sisusenärv – n. rinna- ja kõhuõõne elundid splanchnicus minor et major nimme-sisusenärvid – nn. splanchici soolekinniti algus lumbales ripsganglion – ganglion ciliare reguleerib silmaläätse uitnärv – n. vagus kõik rinna- ja kõhuõõne elundid
küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Põhjusi, miks tekib lülisamba kõverdumine, on mitmeid. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng. Elujooksul
roietevahelised(e piiri peale tugevdab lülisamba serva liigeseid interkostaal)lihased Vahelihas* Algab ringjalt (6 Keskmise kilejase Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, DIAPHRAGMA alumise ribi juurest) kõõluse külge kinnitub hingamine, oksendamine, köhimine rindkere siseseinalt jms Kõht Välimine kõhupõikilihas Saagjate sämpudega Niudeluuhari, Ühepoolselt: painutab rindkeret kaheksalt alumiselt kubemeside, samale poole; kahepoolselt: painutab roidelt kõhuvalgejoon keret ette, lähendab rindkeret vaagnale ja fikseeritud rindkere
suurendamine ja vähendamine 63. Kaela lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Astriklihased Kaelalülid 1. roided Pea ja kaela ette toomine fikseeritud rindkere korral. Jõuliselt sisse hingates tõstab roideid Rinnaku Rinnakupide, rangluu Oimuluu nibujätk Ühepoolselt: pea rangluu rinnakmine osa kallutamine pöörates nibujätke e nägu vastassuunas
kontraktsioon esineb jala äratõukel lennueelse faasi lõpus z Adekvaatne 2 aastaselt TIBIALIS ANTERIOR : z algkontaktis ekstsentriline kontraktsioon ja kontsentriline lennufaasis z Adekvaatne 2 aastaselt KÕNNI HINDAMINE z Lateraalselt z Posterioorselt z Anterioorselt z Kõnnikomponendid eralid z Kehapiirkonnad eraldi z Jalatsiga ja ilma z Abivahendiga Lateraalne vaade z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Puusaflektsioon ja ekstensioon z Hüppeliigese dorsaal – ja plantaarflektsioon z Sammu pikkus z Kanna tõus z Lennueelne faas z Kadents ANTERIOORNE VAADE z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Vaagna asend z Puusa rotatsioon ja abduktsioon – adduktsioon z Põlve rotatsioon, valgus, varus z Varvastega äratõuge z Tugifaas
KUNA ON VAJA ELUSTADA ELUSTAMINE ·... on esmaabi andmine südame seiskumisel ·Südame seiskumisel lakkab vereringe ·Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse ·Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 sekundit pärast südame seiskumist kaob teadvus ·Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm KONTROLLI TEADVUST ·Kõneta kannatanut, puuduta teda ettevaatlikult ·Näpista kannatanu nahka ·Teadvuseta kannatanu ei reageeri kõnele, puudutusele ega valule KONTROLLI HINGAMIST ·Vaata rindkere liikumist ·Kuula hingamiskahinat ·Tunneta õhu liikumist Otsusta 5 sekundi jooksul AVA HINGAMISTEED Keel, veri, okse või võõrkehad võivad hingamisteed sulgeda ·Lasku põlvili kannatanu kõrvale ·Keera kannatanu pea küljele, puhasta riidesse või kilesse mähitud sõrmedega suuõõs ·Keera kannatanu pea otse ·Aseta üks käsi kannatanu laubale ja suru peopesaga pea ettevaatlikult kuklasse ·Teise käe nimetis- ja keskmine sõrm pane lõuaotsa alla ja tõsta lõuga ette-üles
Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad bronhid paljudeks aina väiksema läbimõõduga harudeks, miks lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolides toimub gaasivahetus. Hingamissageduse reguleerimine toimub peaajus asuvas närvikeskuses. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles- ja väljapoole. Samal ajal tõmbub kokku rindkere altpoolt piirav vahelises ja rindkere põhi laskub allapoole. Väljahingamisel eelnimetatud lihased lõtvuvad, rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Sissehingatav õhk : hapnik 20,8 % : süsihappegaas 0,03 % Väljahingatav õhk: hapnik 15,7 % : süsihappegaas 3,6 % Hingamissagedus on normaalsest sagedasem hingamine.
organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub gaasivahetus, hapnik siirdub läbi alveoolideja kappillaaaride seinte verre, süsihappegaas liigub vastassuunas hingamist regul.:hingamiskeskus (e. peaaajus asuv närvikeskus) sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles- ja väljapoole, tõmbub kokku rindkere altpoolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole, rinnaõõne ruumala suureneb ja ühk tõmmatakse kopsudesse väljahingamisel eelnimetatud lihased lõtvuvad, rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja sisenõrenäärmed sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga regul. Organ. ainevahetust ja talitlust.
liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud:
Avaldumine on erinev vastavalt sellele, millises selgroo osas kõverdus on tekkinud. Patsiendi ettekummardamisel tekib skolioosi korral lülisamba pöörlemise tõttu rinna osa muutuse korral roide küür ja nimme osa moondumise tõttu nimmepiirkonnas lihasvall. Skolioosi süvenemisega tekib õlgade asümmeetria: üks õlg on kõrgemal kui teine. Samuti võib tekkida lonkamine, mis on tingitud jäsemete erinevast pikkusest. Kaugele arenenud juhtudel, kui kaasneb rindkere deformeerumine, võiavd probleemiks olla hingamishäired ja südamepuudulikkus. Diagnoosimine: Haiguse diagnoosimist alustatakse alati välisest vaatlusest ja katsumisest, samuti lastakse painutada külgedele ja ette. Kindlasti on vajalikud röntgenülesvõtted ja/või kompuutertomograafia. Ravivõimalused: Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest. Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav
spasmiga). Kopsud (ld k pulmo, kr k pneumon) on koonusekujulised, ülalt kitsamad. Kopsu tipp ulatub kaelapiirkonda, ca 3 cm rangluust kõrgemale. Parem kops koosneb 3, vasak 2 sagarast, iga sagar segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, kus kulgevad närvid, vere ja lümfisooned. Bronhioolid hargnevad kopsusompudeks ehk alveoolideks. Hingamine organismi tasandil toimub tänu rindkere mahu muutustele. Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ning rindkereõõne seesmise pinna vahele jääb õhuke ja atmosfäärirõhust madalama rõhuga (alarõhuga) pleuraõõs. Seetõttu järgivad kopsud rindkere mahu muutusi passiivselt, sest neis pole lihaseid (!). Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased (kergitades rinnakorvi) ja diafragma (minnes kõhu suunas lamedamaks) kokku, suurendades seega rinnaõõne ruumala.
Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastamise hetkest. U 36 tunni pärast hakkab sügoot jagunema, nädalaga on juba 100 rakuline kogum, selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast 8nda nädala lõpuni. Kujunevad kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad. Looteperiood üheksandast nädalast sünnini, olemas on kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest, loode kasvab kiiresti. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib ...
8 3. Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käe abiga. Tähtis just puusa ette surumine ning keha hoidmine püstiselt. Ei tohiks hakata ülakeha kallutama ning samaaegselt jalga tagant kõrgemale tõmmata. ________________________________________________________________________ Reie tagumine külg 1. Selililamangus, tõmmata põlvest kõverdatud jalga, käte abiga rindkere suunas. Kaaslane võib aidata jalga suruda vastu rinda. 2. Jalg tõsta sirgelt kõrvale pingile. Kallutada ennast kõrvale. 3. Istes haarata kätega säärest, kallutada sirget keha ettepoole. Võib tõsta põlvest kõverdatud jala üle teise. Sellel juhul ei venitata mõlemat reit korraga vaid ainult üht. Harjutust sooritada mõlema jalaga. ________________________________________________________________________
taktika valimisel, sest avarii puhul võivad tüübid esineda kombineeritult. Küll aga on reaalne hinnata autode deformatsioone, teades millisel moel avarii on toimunud. OTSASÕIT JALAKÄIJALE Auto on sõitnud otsa jalakäijale, kuna jõudude ja masside erinevused on väga suured, peab arvestama jalakäija raskete vigastustega. Esmalt on tõenäoline, et vigastatud on jäsemed, vaagen ja kolju. Teiseselt kolju ja rindkere. KOKKUPÕRGE Kaks autot on omavahel kokku põrganud, või teisel, ja väga levinud juhul, auto on sõitnud vastu takistust. Kokkupõrge on toimunud eest alla 25°. Sellisel juhul on tegemist väga suurte energiatega, mis omavahel kokku on saanud ning eeldatavalt on ohvrite vigastused tõsised. Suure tõenäosusega on vigastada saanud: näo-kolju, lülisamba kaelaosa, rindkere, vaagen ja jäsemed. TAGANT OTSASÕIT Üks auto on teisele tagant otsa sõitnud.
Esmaabi kursus (kirjalik test) Etteantud vastustest valige ainult üks 1. Elustamivõttete rakendamisel tuleb lähtuda põhimõttest „enne helista, selle järgi elusta”, kui eeldatavaks äkksurma põhjuseks on a) Võõrkeha hingamisteedes b) Ummumine c) Südamehaigus d) Trauma e) Hüpotermia 2. Kaudse südamemassazi teostamisel rindkere kompressiooni sügavus peab olema mitte alla a) 2cm b) 3cm c) 4cm d) 5cm e) 6cm 2. Lapse taaselustamisel osalevad kaks abistajat. Kunstliku hingamise ja kaudse südamemassazi vahekord peab olema a) 1:5 b) 2:5 c) 2:15 d) 2:30 e) 5:30 3. Uppunu taaselustamisel tuleb kõigepealt a) Asetada kannatanu külaliasendisse ja väljutada vesi hingamisteedest
kallutus). c) Pöörlemine ümber vertikaaltelje. d) Lülisamba vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a) Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b) Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Need kõverused võimaldavad põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Lülisamba rinnaosa, rinnak ja roided. a) 12 paari roideid: 7 ülemist paari on pärisroided. 3 järgmist paari on ebaroided (kõik kinnituvad 7-ndale roidele). 2 viimast paari on vallasroided b) Rinnak on lameluu millel on kolm osa: Ülemine - rinnakupide. Keskmine - rinnakukeha. Alumine - mõõkjätke. 24
kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus rakkude ja vere vahel. Rakkudes on ainevahetuse tulemusena hapniku hulk vähenenud ja süsihappegaasi hulk tõusnud. 8.Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamisliigutusi juhib peaajus närvikeskus ehk hingamiskeskus. Hingamisel kopsumaht vaheldumisi suureneb ja väheneb. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku,roided liiguvad üles ja väljapoole. Samalajal rindkere altppolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole. Kopsud osalevad sisse ja väljahingamisel passiivselt, sest nende endi lihased hingamises ei osale. 9.Milline tähtsus on aevastusel, köhimisel, haigutusel? Aevastamine- Köhimine- Haigutamine- et aju saaks hapniku 10.Millest sõltub hingamise sagedus ja kuidas mõjutab seda treenitus või mittetreenitus? Lihasetöö tulemusest ja süsihappegaasi sisaldusest veres(kui see suureneb hakkab inimene hingedama)
Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?"). Kui kannatanu ei vasta, siis põlvita kannatanu rindkere kõrvale. Pane üks käsi tema kukla alla ja teine otsmikule, kalluta pea ettevaatlikult kuklasse (sellega vabastad ta hingamisteed). Vaata kas tema rindkere tõuseb ja langeb. Pane oma kõrv tema suu ja nina juurde. Kas on kuulda hingamist või tunda õhu liikumist? (Õhu liikumist võib tunda ka oma käeseljaga). Kontrolli pulssi unearterilt. Kui patsient hingab ja pulss on tunda, siis keera patsient küljele, aga nii et pea jääks ka küljeli olekus kuklasse.
d S Köha, rögaeritus, Köha ja röga eritus, Hingeldus, Hingematmishood Köha, röga eritus, Tüüpiliselt algab Väsimus, Väike haru Düspnoe, tsüanoos, ü palavik, peavalu, hingeldus, vaadikujuline tüüpiliselt öösel, hingeldus ja järsku, higistamine, eriti hingeldus, valu täitunud m lihase-liigesevalud iseloomulik on rindkere, nahk hommikupoole ööd, õhupuudus, väsimus külmavärinatega, öösel, rinnus, rütmihäired, kaelaveenid, p laineline kulg tsüanootiline, ka päeval ning mitu pärast pingutust temperatuuri kehatemperatuuri köha/veriköha, RR paismaks, tursed t väljahingamine korda. Haigetel tõusuga, nõrkusega
mitte. Uuri kannatanut järgmiselt. • Kõneta kannatanut valjult. Kui ta vastab küsimustele, siis on ta teadvusel. • Kui kannatanu kõnetamisele ei reageeri, siis raputa teda õlgadest. Kui ta vastab üksikute sõnadega või ebamäärase häälitsusega, esineb teadvuse häire. • Kui ta ei reageeri üldse ärritajale, on ta teadvuseta 5. Kuidas uuritakse hingamist? Hingamise uurimine • Vaata, kas kannatanu rindkere liigub. • Kuula, kas ta hingab. • Kui rindkere liikumist ei näe ja hingamist ei kuule, katsu käeseljaga, kas tuleb hingeõhku. • Täiskasvanu hingab rahulikus olekus umbes 12-16 korda minutis. • Kui rindkere liikumist ei näe, hingamist ei kuule ja hingeõhu liikumist ei tunne, siis kannatanu ei hinga Hingamise kuulatlemine e. auskultatsioon (kahinad, häälitsused jne.) Aseta põsk kannatanu suu lähedale: o Kas tuleb hingeõhku? Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt.
kopsudesse (sissehingamine). 63. KAELA LIHASED Tagumine astriklihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Kolme alumise kaelalüli ristijätkelt 2. roide välispinnale *astriklihased tõstavad roideid *Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. *kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa.
Rüht ja rühihäired Therese Eliise Allekõrs 12. a. klass Mis on rüht? Rüht on asend milles su keha hoiab gravitatsiooni jõule vastu end sirgena kui sa seisad, istud või lamad. Selline asend on sinu lülisambale neutraalne või kõige kergem, mugavam asend. Erinevad rühid Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa trapets- ja romblihas ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Õige rüht Hoiab luud ja liigesed oiges asendis ja vahekorras, nii et lihaseid kasutatakse õigesti Aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust
- AC ligamendid toestavad kergemal koormusel ja vähese liikuvus ekorral - Coracococlavikulaarside see võimaldab rotatsiooni ja piirab liigset liikuvust ja nihkumist, olulisim ülasuunas humeruse nihkumise takistaja. Skapulotorakaalliiges - Füsioloogiline liiges: serratus anterior ja subscapularisel, liigutusel libisevad teineteisest üle - 17 lihast algab/kinnitub abaluule - Võimaldab liigutusi: 1) ST liigeses humeruse rotatsiooni rindkere suhtes suurendada (suurendades GH liigesest võimalikku 120° liikuvust GH liigese 2° elevatsiooni kohta toimub skapulotorakaal liigesest elevatsioon 1° - Võimaldab liigutusi: 2) abaluule toetuvad tugevad lihased, tekitades jõukangi - AC ja SK liigeste liikumisega liugleb abaluu üle rindkere: 180° abduktsiooni või fleksiooni kohta toimub SK liigeses 60° liikumist (u 65% ROMist toimub SK liigeses, 35% aga AC liigeses)
Lihaste Paiknemi Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid tüübid ne Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha Seljalihas Lülisambasirgest Algab ristluu tagumiselt mis asetseb eelmisest lateraalsele, põikikiud samal ajal ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja lateraalselt ja ulatub kaela roteerivad. Kahepoolsel tegevuse...
Suhkruhaigus võib põhjustada: · Verevarustusehäireid · Silmade kahjustusi · Neerude kahjustusi · Infarkt (süda), insult (aju) Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/l. Energiabilanss Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. positiivne - üleliigsed toitained säilitatakse rasvana. negatiivne - lagundatakse keha varuaineid Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. Sissehingamisel: kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üle diafragma (vahelihas) lameneb ja rindkere suureneb õhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: roided langetuvad diafragma kumerdub rindkere maht väheneb kopsusisene rõhk tõuseb osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Hingamise etapid: 1.Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine -kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga
(hingamise lakkamine, vereringeseiskus, teadvusetus) BIOLOOGILINE SURM- pöördumatu staadium, elustamise korral võivad taastuda vereringe, harvem hingamine, aga mitte kunagi ei taastu teadvus! (mahajahtumine, sarvkestade hägunemine, koolnulaigud, koolnukangestus, koolnulagunemine) MILLAL ELUSTADA? 1)Teadvuse kontroll- kõneta kannatanut, raputa kannatanud, tee valu 2)Hingamise kontroll- ava hingamisteed, kuula kas kuulda hingamiskahinat, vaata kas rindkere liigub, tunne kas õhk liigub 3)Pulsi kontroll- kahe sõrmega unearterilt SÜDAMEMASSAZ Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi. Efektiivne: tsüanoos väheneb, pupill kitseneb, pulss suurtel arteritel LASTEL: Sagedus: 120x minutis (vähemalt 100korda) Algoritmid: Vastsündinu: 1:3 (kuni 1 kuu) Imik: 1:5 (1 kuu- 1 aasta) Laps: 2:15 (1 aasta- 8 aastat)
ühinevad ja moodustavad paaritu põhimikuarteri (a. basilaris), mis annab harusid sisekõrvale ajusillale ja väikeajule, ja hargneb siis 2-ks tagumiseks ajuarteriks. Nad varustavad verega peamisel aju suurte poolkerade kuklasagaraid. Järelikult aju verevar. -s osalevad oma harude abil 2 paari artereid: sisemine unearter ja lüliarter. 3) Sisemine rindkerearter kulgeb rinnaku kõrval piki rindkere sisemist seina allapoole, annab harusid roietevahemikesse, rinnanäärmele, vahelihasele, perikardile, kõhuseina eesmisele-ülemisele osale. 4) Kaela ristiarter kulgeb taha abaluu suunas ja varustab verega sellele luule kinnituvaid lihaseid. 11. Kaenlaarter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond. Kaenlaarter (a. axillaris) asub samanimelises augus kõrvuti kaenlaveeni ja õlapõimiku tüvedega
Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega. Kopsupõletikku võivad tekitada nii bakterid, seened kui viirused. Kopsupõletikku haigestub aastas kogu maailmas miljoneid inimesi. Pneumooniat esineb enam väikelastel. Lastel võib haigus raskemalt kulgeda. SÜMPTOMID Kopsupõletiku puhul esinevad sagedamini palavik, köha koos röga eritusega, nõrkus, hingeldus, valutorked ühel rindkere poolel, ulatusliku protsessi puhul kopsus ka hingeldus. Bakterite poolt põhjustatud ägedale kopsupõletikule on iseloomulik järsk algus külmavärinate, palaviku ja valutorgetega ühel rindkere poolel. Lisanduvad piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu. Viirusest põhjustatud pneumoonia võib alata hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ning väikese palavikuga. Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud. DIAGNOOSIMINE
ümber vertikaaltelje toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 23. Lülisamba füsioloogilised kõverdused a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 24. Rindkere skelett (luud, roided) Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 25. Roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 26. Ülajäseme piirkonnad ja luud Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. · Õlavööde(abaluu ja rangluu)
-piisknakkusena. Kopsupõletikku haigestub aastas kogu maailmas miljoneid inimesi. Pneumooniat esineb enam väikelastel ja vanuritel. Noortel ja täiskasvanutel on kopsupõletik tavaliselt suhteliselt hästi ravile alluv. Raskemalt kulgeb haigus neil, kel esinevad lisaks kroonilised haigused, ja väikeklastel ning vanuritel. 3, Kopsupõletiku puhul esinevad sagedamini palavik, köha koos röga eritusega, nõrkus, hingeldus, valutorked ühel rindkere poolel, ulatusliku protsessi puhul kopsus kahingeldus. Bakterite poolt põhjustatud ägedale kopsupõletikule on iseloomulik järsk algus külmavärinate, palaviku ja valutorgetega ühel rindkere poolel. Lisanduvad piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu. Viirusest põhjustatud pneumoonia võib alata hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamisening väikese palavikuga. Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud.
veresooni); ning end venitada et lülivahemulke „suurendada“. Seljaajunärv on seganärv: motoorne + sensoorne. 1)Astriklihased – kaela ja õlavarrepõimiku harud 2)Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas – Lisaärv /accessorynerve/ (XI PAN) 3)Lülisambasirgestaja – kaelanärvide, rinnanärvide ja nimmenärvide selgmised harud (oleneb piirkonnast) 4)Kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere skeleti liikumine Rindkere skeleti moodustavad: lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. - Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: 1) Roidepealiiges (keraliiges)– roidepea liigendub vastava lülikeha liigesepinnaga 2) Roide-ristijätke liiges (ratasliiges) – moodustub 1-10 roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
