ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti  endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd ...
Vananemine on lõiv, mida läbielatud aastad inimeselt nõuavad. Mõned inimesed paistavad oma kronoloogilise vanuse kohta üsna noored välja. Pikk eluiga on inimese eriline omadus. Suuremad imetajad elavad üldiselt kauem, kuid inimene elab vanemaks isegi kauem kui elevant. Pikkaealisuses on positiivne, kui sellega kaasneb õppimine ja kõnevõime. Pika elu jooksul on vanur kogunud väärtusliku infopagasi, mida oma jutudes edasi anda järeltulevatele sugupõlvedele. (Inimese füsioloogia ja anatoomia. 616). Vananemise põhjused pole teada. Ühe seisukoha järgi on arvestatavaid vananemisteooriaid peaaegu saada; lisaks sellele on suur hulk teooriaid kergemast klassist. Mõningate uurijate meelest toimuvad otsustavad vananemismuutused jagumemisvõimetutes rakkudes, nagu närvirakkudes; teised väidavad, et jagunevates rakkudes, nagu epiteelirakkudes ja vereloomerakkudes. On toonitatud ka rakuvaheaine ja eriti selle kiudude, nagu kollageeni osa.
kõrvalesta trummikilega. Arina, Kadi 3 Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Arina, Kadi 4 Sisekõrv · Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võtavad osa: · Kõrvalest · Väliskuulmekäik · Kuulmekile · Kuulmeluude ahelik · Peri- ja endolümf · Basilaar- ja Reissneri membraan Marina, Kristina, Maria 7 Kõrva füsioloogia Kõrva füsioloogia · VÄLISKÕRV on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik
I. ÃœLDOSA 1. Anatoomia ja füsioloogia aine, seosed teiste distsipliininidega. Ealise füsioloogia aine. Anatoomia  käsitleb terve inimese organismi ehitust Füsioloogia - käsitleb terve inimese organismi talitust Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline anatoomia  uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust Patoloogiline füsioloogia - uurib haiguslikult muutunud organismi talitust Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia Âkäsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika  käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja levik, toimub erituvates kudedes, lihas-ja närvikude, 2
(KAK) korrutisena: Q = PAV × KAK PAV leitakse Harris-Benedicti tabelitest vanuse, soo, kasvu ja kaalu põhjal (tabelid 19 ja 20). KAK leitakse käesoleva juhendi esimeses osas toodud kriteeriumide ja tabeli 23 põhjal. Sellisel viisil saadud 96 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia energia pole üksikisiku jaoks väga täpne, vaid vastab enam teatud elanikkonna rühma statistilisele keskmisele. Variant A plussiks on tulemuse leidmise kiirus. Kui inimese kutsetööst vaba aeg erineb suuresti tavalisest, näiteks suure energiakuluga kõrvalharrastuste, koduste majapidamistööde jne. poolest, annab täpsema tulemuse variant B. Variant B: Ööpäevane energiatarve leitakse päevareziimi koondtabeli (tabel 28) põhjal.
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja lihased. Luustik toestab ümbritsevaid kudesid, kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda.
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase  hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt ...
Lõplik seedimine ja imendumine ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine välimise sulgurlihase lõõgastumine roojamasside väljutamine pärasoolest päraku kaudu Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon Kasutatud kirjandus: Inimese füsioloogia ja anatoomia Nienstedt,W.;Hänninen,O.;Arstila,A.;Björkqvist,S-E.(2001) Inimese füsioloogia Kingisepp,P.-H.(Tartu 2000) Täname kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Eritumine- Füsioloogia. 1. Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed  kopsude kaudu, naha kaudu, seedetrati kaudu. Neerude funktsioonid  · Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine · Happae-leelistasakaalu regulatsioon · Jääkainate ja võõrainete eemaldamine organismist · Hormoonide nõristus- sekretsioon · Arteriaalse vererõhu regulatsioon. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi  Ultrafiltratsioon  siin tekib esmasuriin, umbes 180 l ööpäevas, esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Resorptsioon  ehk tagasiimendumine, neerutorukesest ümbritsevasse neerukoesse ja siis verre, eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainetega, nad imenduvad tagasi kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud. Sekretsioon  vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron  esmasuriin ehk primaarneuriin, u...
toitekäitumist( janu-, nälja-, ja küllastustunnet). Hüpotalamus hojab tasakaalus organismi vee- ja soolade sisaldust. Homöostaas on organismi võime säilitada toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega. Homöostaas on organismi eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsimine. Kasutatud kirjandus: 1. Inimese füsioloogia; P.-H.Kingisepp 2. Inimese füsioloogia; Tallinn 1974 3. Inimese füsioloogia ja anatoomia, W.Nienstedt, O.Hämmimen; 2005 4. Materjal internetist: www.wikipedia.org
1. Molekul  esmane organiseerituse tase (nt. valk), uurivad molekulaargeneetika ja molekulaarbioloogia 2. Organell  erineva kuju ja ehitusega raku osa (nt. ribosoom), uurivad tsütoloogia ja geneetika 3. Rakk  nt. munarakk, uurivad tsütoloogia ja geneetika 4. Kude  ühesuguse talitluse, ehituse ja tekkega rakud koos vaheainega (nt. lihaskude), uurib histoloogia 5. Organ  kindla ülesande, ehituse ja asendiga organismi osa (nt. kops), uurivad anatoomia ja füsioloogia 6. Organsüsteem  ühesuguse talitlusega organite kogum (nt. hingamiselundkond), uurivad anatoomia ja füsioloogia. NB! taimedel puudub. 7. Isend  ainuraksetel kattub isendi ja raku tase (nt. inimene), uurivad anatoomia, geneetika ja füsioloogia 8. Populatsioon  samal ajal ühel alal elavate isendite rühm, mille liikmed ristuvad (nt. putukad niidul), uurib geneetika 9. Liik  sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma leviala ja geenifond (nt. halljänes), uurib nt
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 MEELEELUNDID Silmad  Silmad asuvad silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.  Silmalaud ja ripsmed kaitsevad eest.  Kogu aeg eraldub pisaravedelikku. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silma
Parathormooni toimel eemaldub luukoest sinna kogunenud kaltsium ning neerude kaudu välja viidava kaltsiumi hulk väheneb [3]. Parathormoon langetab fosfaatide taset ja soodustab luude mineraliseerumist [3]. Kaltsiumi taseme langus vereplasmas stimuleerib parathormooni tootmist. [5] Kasutatud kirjandus 1. Roosalu, M. 2006. Inimese anatoomia. Tallinn, Koolibri. 2. Arstila, A. Björkqvist, S-E. Hänninen, O. Nienstedt, W. 2009. Inimese füsioloogia ja anatoomia. 3 trk. Tallinn. Medicina 3. Kingsepp, P-H. 2000. Inimese füsioloogia. Tartu, Tartu Ülikool 4. Schmidt, R. F. Thews, G. 1997. Inimese füsioloogia. Tartu, Tartu Ülikool 5. Krestovnikov, A. 1974. Inimese füsioloogia. Tallinn, ,,Valgus" 6. Martin-Vigue. 2007. Inimkeha atlas. Tallinn, Trak Pen
tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal), kilodzaulides (kJ) või megadzaulides (MJ). 1 kcal = 4,2 kJ ja 1000 kJ = 1 MJ 84 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Toiduga saadava energiavajaduse määramisel on Eestis praegusel ajal võetud aluseks Põhjamaade soovitused vähese kehalise koormusega inimestele. Normid on arvestatud nn. etaloninimesele ("etalonmees" kaalub 70 kg ja "etalonnaine" 60 kg). Meeste energiavajadus on suurem kui naistel. Energiavajadus oleneb ka vanusest. Meestel on energiavajadus kõige suurem vanuses 19  30 ja naistel 15  18 aastat. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema
Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. ELUNDKOND EHK ORGANSÜSTEEM- Elundid moodustavad elundkondi. Nt.hingamiselundkond. Taimedel elundkonna tasand puudub. ORGANISMI TASAND- Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist. neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon närvisüsteem hormoonid Organismi ehitust uurib anatoomia. Organismi talitlust uurib füsioloogia. POPULATSIOONI TASAND- Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. N: Alutaguse metsas elavad hundid moodustavad populatsiooni. Loomade käitumist uurib etoloogia. LIIGI TASAND- Üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel. ÖKOSÜSTEEMI TASAND- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. Nt. järv. Ökosüsteeme uurib ökoloogia
..................................17 3.5Lihaste tüübid...................................................................................................................17 3.6Lihaste abiseadeldised......................................................................................................17 3.7Lihased.............................................................................................................................18 3.8Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia.............................................................18 3.9Lihaskontraktsiooni füsioloogia.......................................................................................18 3.10Lihaskontraktsiooni füsioloogia.....................................................................................19 3.11Lihaste kontraktsioon.....................................................................................................20 4Närvisüsteem...............................
Mõisted Anatoomia- Organismi ehituse uurimine. Bioloogia- Teadus elusolendite ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Biosfäär-Elu sisaldav kiht maal. U. 40 km.(hüdrosfäär,litosfäär,atmosfäär) Etoloogia-Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Füsioloogia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regul-Toimub vere kaudu, mis kannab edasi hormoone ja teisi keemilisi ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal. Pärilikkus-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarn eliit talit poolest oma vanematele. Teaduslik fakt- Teadmised, mis on Teadusli...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Anatoomia  õp organismi ehitusest, käsitleb, kuidas organism töötab, funkts tervikuna ja üksikute elunditena/elundkondadena Füsioloogia  püstitab küsimuse, miks org funkts just nii ja mitte teisiti; õpetus organismi talitlusest. Ealine füs uurin talitluse ealisi iseärasusi, nii arengu kui talitluse iseärasusi alates munaraku vilj kuni elu lõpuni Norm füs  terve inimese org talitl. Patoloogiline füs  haige inimese org tallit Pat anat  haiguslikult muutunud inimese ehitus(kasvaja  rakkude kuju/hulk on muutunud, healoom vähem, halvaloom rohkem, healoomulise rakud ei ole muutunud, neid onlihtsalt rohkem, ei anna siirdeid naaberkudedesse) atüüpilised rakud levivad, annavad siirdeid enamasti lümfisüst või vere kaudu Osteoporoos  luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Füsioloogia on enim seotud anatoomiaga, biokeemiaga (uurib elusas organismis toimuvaid keemilisi pr...
organiseeritus algab juba biomolekulidest 28.Teaduslikku meetodit on otstarbekas igapäevaelus kasutada näiteks toidu valmimisel kui oled kaalujälgija, riidematerjali uurimisel. 29. Suremine-kõigil elusorganismidel. 30. nt. loomad otsivad oma toitu lõhna, maitse järgi. Taimed kasvavad valguse poole, juures kasvavad sügavamale, et kätte saada toitu ( vett jne.) 31.Teaduslik hüpotees toetub eelnevatele kinnitust leidnud faktidele, oletused mitte. 32.Tsütoloogia, anatoomia, meditsiin, füsioloogia, ökoloogia. nt. tsütolooga uurib rakkude tervikut ja organellide taset.
lüli defekt on ülekaalus  antikehade, T  rakkude, kombineeritud, komplimendi või fagotsütoosi puudulikkus. Niisugust jaotust kasutatakse eeskätt primaarse immuunpuudulikkuse korral (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni klassifikatsioon), kuid ka sekundaarse immuunpuudulikkuse korral prevaleerib immuunsüsteemi teatava lüli häire. KASUTATUD ALLIKAD: 1. Roosalu, M. (2010). Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. 2. Lausvee, E. (1990). Lapse anatoomia ja füsioloogia. Tallinn: E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. 3. Wales, J. Vikipedia: vaba entsüklopeedia. Leukotsüüt. 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Leukotsüüt. (24.09.10) 5. Kingisepp, P.-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. 6. Leucocytes. http://www.transtutors.com/homework-help/Biology/Animal-Tissues/leucocytes.aspx. (24.09.2010) 7. Frances, F. T., Dunning, M. B. (2004). A manual of laboratory diagnostic tests. Philadelphia, PA: Lippincott Williams & Wilkins 8. Marks, V
Põhikool ALFRED NOBEL referaat autor: 8. klassi õpilane Juhendaja: Füüsika õpetaja Juhendaja: Arvuti õpetaja 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Varane eluiga...............................................................................................................................4 Leiutised......................................................................................................................................5 Nobeli auhind..............................................................................................................................6 Nobeli preemia fond.......................................................................................................
ühildada neid ette antud näidetega (nt. kui on antud sõna "rasvkude" siis viin selle kokku koe tasemega jne.) 2. Tean mõistet hüpotees, oskan etteantud näite varal õigesse järjekorda panna teadusliku uurimistöö etappidena (nagu me tunnis Maardu järve vee reostuse kohta tegime). Oskad ka etteantud probleemi kohta hüpoteesi esitada 3. Tead, mida tähendavad mõisted: botaanika, zoloogia, mikrobioloogia, etoloogia, füsioloogia, ökoloogia, histoloogia ja antoomia, neuraalne regulatsioon, muutuja, biomolekul, teaduslik fakt. 4. Tean elu tunnuseid 5. Tean erinevusi mõistetel ja oskan iga juurde tuua ühe näite!!: autotroof ja heterotroof; suguline ja mittesuguline paljunemine; otsene ja moondega areng; populatsioon ja liik Vastused: 1) 1. Molekukaarne tasand (biomolekulid sahhariidid, lipiidid e. rasvad, valgud,fruktoos, nukleiinhapped) 2
Bioloogia uurib elu 1. Mõisted: Populatsioon- kindla maa-ala (nt Peipsi järve vetikad) Ainevahetus- biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on ühenduses keskkonnaga Paljunemine- endasarnaste organismide taasloomine energiavahetus- keemilised muundumised ja energia kasutamine organismis Rakk- elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Füsioloogia- teadus organismi ja selle elundite talitlusest Ökösüsteem- elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem Tsütoloogia- rakuteadus Ökoloogia- teadus organismide ja nende keskkonna suhetest Osteoporoos- luuhõrenemine (K ja Mg vaegus organismis) Avitaminoos- vitamiinipuudus etoloogia- loomade käitumise uurimine Histoloogia- koeõpetus (uurib kudede ehitust, talitust) Molekulaa...
Määravaks on rõhudiferents ja voolutugevus. Allikad: L. G. Navar, L. L. Hamm, „The Kidney in Blood Pressure Regulation“. R. Raudsik, „Arteriaalse vererõhu käsitlus keha kohanemisprotsessina“, 2017. C. Lemne, „Blodtrycket oeh din hälsa - Fakta om en livsviktig funktionen - Sveriges Radios förlag“, 1995. M. Viigimaa, „Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon“. W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S.E. Björkqvist, W.S. Osakeyhtiö, „Inimese füsioloogia ja anatoomia“, 2001. P-H. Kingisepp, „Inimese füsioloogia“, 2006.
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse  anatoomia (Anatoomia
(
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -10 SISENÕRENÄÄRMED ehk ENDOKRIINSÜSTEEM Sisenõrenäärmed võtavad elundite ja elundkondade talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis otse vereringesse viiakse ja üle kogu keha laiali kantakse. Hormoonide produtseerimiseks spetsialiseerunud elundid on sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisenõrenäärmed.
2. 3. Teadusharu mis uurib kudesid nim histoloogiaks 4. Epiteelkoe rakkude ülesanne on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrvul ning rakuvaheaine puudub 5. Organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks 6. Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsüsteemidesse 7. Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase Kes mida käsitleb : 1. Füsioloogia - organismis talitlusi ja nende regulatsiooni 2. Anatoomia  organismi ehitust Regulatsioonid: 1. Neuraalseks regulatsioon- elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 2. Humoraalne regulatsioon-veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite talitlus Populatsioon- Ühel asutusala elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni. Populatsioon ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase Milles seisned liigi taseme eripära: 1
Sissejuhatus bioloogiasse Bioloogia on õpetus elusast loodusest, mis uurib: 1) organisme ja nende ehitust (anatoomia) 2) organismide talitlust ehk tegevust ja funktsioone (füsioloogia) 3) organismide seost keskkonnaga Elusloodus jaotatakse viieks riigiks: 1) bakterid 2) protistid 3) seened 4) taimed 5) loomad Organismid jagunevad: 1) ainuraksed 2) hulkraksed Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad elu tunnused. Rakkudel on kindel ehitus ja talitlus. Elu omadused: Kõik organismid on seotud ainevahetuse kaudu keskkonnaga. Organismidel on püsiv keemiline sisekeskkond. Elu tunnused: 1) paljunemine 2) pärilikkus 3) arenemine 4) ärritustele reageerimine Paljunemisviisid: 1) suguline 2) mittesuguline Elu organiseerituse tase: Molekulaarne tase -> rakk -> kude -> organ -> elundkond -> organism - > populatsioon -> ökosüsteem Rakud jagunevad eeltuumseteks ja päristuumseteks. Koed jag...
Ivan Pavlov Psühholoogia esitlus Dita Donatella Henriette Kadak 11. Klass KSG • Sündinud 14.09.49 Venemaal (Rjazani linnas) • Religioosne pere • Kirikukool ja teoloogiline seminar • Ema ja isa • 11 lapseline pere • St Peterburgi Sõjameditsiini Akadeemia • 1879. a sai kraadi ja asus õppima meditsiini doktorantuuri (lõpetas 1883. a) • Saksamaa Leipzigi Ülikool • 1890. a füsioloogia professor • Oma laboratoorium Ivan ja armastus • Kihlus pedagoogika tudengi Saraga(Serafirma Vassiljevna Kartševskaja) • Abiellusid 1881. a • 4 poega ja tütar Refleksiteooria • Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. • Kui kaks sündmust toimuvad koos ja neid seostatakse omavahel, tekib klassikaline tingitud refleks. • Pavlov arvas,et kogu närvisüsteemi tegevust on võimalik kirjeldada ka erutuse ja pidurduse kaudu. • https://www.youtube
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA SPORTLIKU VORMI AJASTAMINE Kristjan Port Sportliku vormi ajastamisel võib eristada kolme ajahorisonti. Kestuselt pikim on seotud asjaoluga, et iga indiviidi jaoks esineb elu jooksul konkreetne parima töövõime periood. Selle sünkroniseerimine sportlike ambitsioonidega nõuab pikaajalist planeerimist. Võistluste lähenedes asendub treeningtegevus võistlusteks ettevalmistumisega, mis ongi käesoleva peatüki teema. Ning lõpuks väärib eraldi tähelepanu võistlussooritusele vahetult, kuni umbes 24 tundi eelnev periood, mille jooksul optimeeritakse sportlase füsioloogiline ja psühholoogiline seisund vasta- maks võimalikult hästi konkreetsele olukorrale. Tavaliselt keskendutakse selle käigus psühholoogilisele etteval- mistusele (käsitletud peatüki lõpus) ja toitumisküsimustele (need leiavad käsi...
Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organite ja organismi ehitust Füsioloogia Uurib organismide ja organite talitlust ja regulatsiooni Geneetika Uurib pärilikkust ja muutlikust Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel Ökoloogia Uurib organismide ja keskkonna seoseid Evolutsiooni õpetus Uurib elu ajaloolist arengut Paleontoloogia Uurib möödunud aegadel elanud organisme Süstemaatika Elusorganismide rühmitamine toksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioloogia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia ...
Nobelil rajas ettevõtteid üle kogu Euroopa. Lisaks oma kodumaale Rootsile oli Nobel tegev ka Prantsusmaal, USA-s, Itaalias, Sveitsis, Suurbritannias ja Saksamaal. Surres oli Nobel üks maailma rikkamaid inimesi. Oma rahast andis ta 32000000 Rootsi krooni sihtasutusele, mille ülesanne oli iga aasta anda ühele inimesele rahaline auhind, kes on aasta vältel oma alal kõige suurema avastuse teinud või kõige suurema panuse andnud. Viis valdkonda, milles antakse auhinnad on: füüsika, keemia, füsioloogia või meditsiin, kirjandus ning rahu. KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Nobel
Edmund Phelps Uurimuslik essee Õigusteaduskobnd I Nobeli auhind on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu. Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. a. rahuauhind). Esialgu oli Nobeli fond 31 miljonit Rootsi krooni. Selle protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse preemiatena isikuile, kelle tö...
Anatoomia-Tegeleb organismi ehituse uurimisega Bioloogia-teadus,mis uurib elu Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv teadusharu Füsioloogia-teadusharu,mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon-Talitluste reguleerimine veres hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel Loodusseadus-teaduslike faktide üldistused,mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia-bioloogiaharu ,mis uurib elu molekulaarsel tasemel neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi abil elundite ja elundkondade regulatsioon Populatsioon-ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Pärilikkus-eluslooduse seaduspärasus,mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega Teaduslik fakt-teadmine,mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust Teaduslik hüpotees-oletatav vastus püstitatud probleemile Teaduslik meetod-lähenemine,mida...
ANATOOMIA  ORGANISMI EHITUSE UURIMINE. BIOLOOGIA  TEADUS, MIS UURIB ELU. BIOSFÄÄR  KÕIGE KÕRGEM ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASE. ETOLOOGIA  LOOMADE KÄITUMIST UURIV TEADUS. FÜSIOLOOGIA - TEADUSHARU , MIS KÄSITLEB ORGANISMI TALITLUSI JA NENDE REGULATSIOONI. HUMORAALNE REGULATSIOON  TALITLUSTE REGULEERIMINE VERES ESINEVATE HORMOONIE JA TEISTE KEEMILISTE ÜHENDITE VAHENDUSEL. LOODUSSEADUS  TEADUSLIKE FAKTIDE ÜLDISTUSED, MIS VÕIMALDAVAD SAMAAEGSELT SELGITADA MITMEID LOODUSNÄHTUSI. MOLEKULAARBIOLOOGIA  BIOLOOGIAHARU, MIS UURIB ELU MOLEKULAARSEL TASEMEL. NEURAALNE REGULATSIOON  NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL TOIMUV ELUNDITE JA ELUNDKONDADE TALTLUSTE REGULATSIOON. POPULATSIOON  ÜHEL ASUSTUSALAL ELAVAD SAMA LIIKI ORGANISMID. PÄRILIKKUS  ELUSLOODUSE ÜLDINE SEADUSPÄRASUS, MILLE KOHASELT JÄRGLASED SARNANEVAD EHITUSE JA TALITLUSE POOLEST VANEMATEGA. TEADUSLIK FAKT  TEADMINE, MIS ON TEADUSLIKU MEETODI ABIL LEIDNUD KORDUVAT KINNITUST. TEADUSLIK H...
SELETAN MÕISTED (ÕP LK 21) ANATOOMIA - Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA - Loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. FÜSIOLOOGIA - Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMOLAARNE REGULATSIOON - Organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS - Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA - Bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON - Närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON - Samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristu...
Alusnahk Subkuutis (hypodermis) · Pärisnahk läheb sageli ilma selge piirita üle nahaaluskoeks ehk subkuutiseks (tela subcutanea) · Üsna paks alusnahk tuharatel ja naise piimanäärmetes · Alusnahk on moodustunud kohevast side- ja rasvkoest. Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks. Peopesadel ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustavate patjadena. · Mitmes kohas on nahaaluskude õhuke, seal on pärisnahk kinnitunud otse all olevasse sidekirmesse. Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Kohati kinnitub sellesse kirmesse ka suuri lihaseid. · Kõhnal inimesel on nahaaluskude umbes 2-10 mm paksune, aga rasvunud inimesel võib see kõhul või puusadel olla isegi kümmekond sentimeetri...
· Eestisse jõudis lehmarõugetega vaktsineerimine juba 1800. aastal Rene Laennec · Oli prantsuse arst · Leiutas stetoskoobi aastal 1816 Christian Barnard · Oli Lõuna-Aafrika südame kirurg · Sooritas maailma esimese südame siirdamise edukalt Michael Woodruff · Oli inglise kirurg ja teadlane · Tema valdkonnaks oli elundite siirdamine Diagnostilised erialad · Radioloogia · Laborimeditsiin · Kliiniline patoloogia · Kliiniline füsioloogia Kliinilised erialad · Kirurgia · Peremeditsiin · Pediaatria · Psühhiaatria · Ortopeedia · Sünnitusabi · Kardioloogia · Töötervishoid · Traumatoloogia · Günekoloogia · Reumatoloogia Tuntumad arstid 18.sajandil · Ameerika Ühendriikides William Williams Keen · Prantsusmaal Paul Broca · Hispaanias Santiago Ramón y Cajal · Saksamaal Otto Loewi · Venemaal Nikolai Korotkov
Biosfäär  Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase. 11. Ökoloogia  bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Tsütoloogia(rakuteadus)  bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Anatoomia - uurib inimese elundkondi ja elundeid. Füsioloogia - bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Molekulaarbioloogia - uurib elusa mateeria molekule, füsioloogia uurib organismi funktsioneerimist. 12. Teadusliku uurimismeetodi etapid ja nende rakendamine (vt TV ülesanded) 1) probleemi püstitamine 2) taustainformatsiooni kogumine 3) hüpoteesi sõnastamine 4)hüpoteesi kontrollimine 5) tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 13. Peamised keemilised elemendid organismides: H, C, O, N, S, P, Na, Ca, Mg, Cl, Fe, Mn, Co, Cu, Zn, F, B, I 14. Makroelementide peamised ülesanded (H, O, C, N)
Elusorganismid on võimelised teatud ulatuses kohanema keskkonnaga. Elu organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tasand (molekulaarbioloogia) 2. Rakutasand  esimene tasand, kus on kõik elu avaldumise tunnused (tsütoloogia). 3. Koe tasand - hulkraksetel organismidel rakud spetsialiseeruvad ja koopereeruvad (histoloogia). 4. Organismi ehk isendi tasand  autotroofsed isendid kasutavad ainult anorgaanilisi aineid, heterotroofsed aga ka valmis orgaanilisi aineid (anatoomia, füsioloogia, geneetika). 5. Populatsioonitasand  hõlmab mingil territooriumil elavaid ühte liiki organisme, kes on seotud paljunemise kaudu (ökoloogia). 6. Liigi tasand  hõlmab kõiki maakera piirkondi, kus elavad üht liiki isendid/taimed (ökoloogia). 7. Ökosüsteemi tasand  piirkond maal, kus toimivad eri liiki organismide ja keskkonna vahelised suhted (ökoloogia).
Äärmiselt paljude huvidega teadlane ei leidnud seal kohe õiget rakendust, tegutsedes Königsbergis teaduse korraldajana mitmel teadusalal korraga, nagu zooloogia, botaanika, võrdlev anatoomia, füüsiline antropoloogia ja polaaralade geograafia. Alles 1825. aastas hakkas Baer peaasjalikult imetaja loote arengut uurima ning kahe aasta pärast avastas ta imetaja munaraku ja pani aluse nüüdisaegsele embrüoloogiale. 1826. aastal valiti ta Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu. Vaatamata edukale saavutusele ei saatnud Baeri hilisemaid samalaadseid uurimusi enam kiire edu ning mitmete asjaolude tõttu kolis Baer 1834. aastal lõplikult Peterburi. Seal ootas teda töö Peterburi Teaduste Akadeemias zooloogina, hiljem füsioloogina. Baeri Peterburi-eluperiood hõlmas nii teaduslikku kui ka teadusorganisatoorset tegevust
Bioloogia mõisted Histoloogia- uurimisvaldkond, mis uurib kudede ehitust jne. Süstemaatika- uurib elusolendite rühmitamist taksonitesse Viroloogia- uurib viiruseid Mikrobioloogia- uurib baktereid Mükoloogia- uurib seeni Lihhenoloogia- uurib samblikke Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldv kiht Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiline teadus Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon- organismide elundkondade talitluste regulatsiooni (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia- bioloogiateadus, mis ...
Elusloodus ehk looduselustik on looduse elus osa. Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel. kude  uurib histoloogia elund  erinevaid elundeid uurivad erinevad teadusharud elundkond  taimedel elundkonna tasand puudub organismi tasand  organismi ehitust uurib anatoomia, talitlust füsioloogia populatsiooni tasand  loomade käitumist uurib etoloogia liigi tasand  taksonoomia ökosüsteemi tasand (elusloodus ja eluta keskkond)  ökoloogia Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. Süsteemi põhiüksused on liik, perekond, sugukond, selts, klass ja hõimkond.
Lapse anatoomia-füsioloogia Intrauteriinne e. prenataalne periood: Embrüonaalse arengu faas (2kuud) Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni) Ekstrauteriinne periood: Vastsündinu( 1 elukuu) Imikuiga (2kuud-1 aasta) Väikelapseiga (1-3 eluaastat) Eelkooliiga(4-6) Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18) Südame-veresoonkonna süsteem: Süda ümara kujuga Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 a...
NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps  kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaat...
1) süsivesikud 2) valgud 3) rasvad 4) nukleiinhapped 2. Rakuline tasand Teadusharu- mikrobioloogia, tsütoloogia ehk rakuteadus Anorgaaniliste ainete ja eelkõige biomolekulidest moodustuvad RAKUSTRUKTUURID ja ORGANELLID. Organell- raku üles ehitus Rakk on kõige väiksen ehituslik ja talituslik üksus, millel on KÕIK eluomadused. 3. Kudede tasand Teadusharu- histoloogia Näiteks epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvkude 4. Organite tasand Teadusharu- anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitust) Inimene näiteks: luuüdi, luu, süda jne Taim näiteks: leht, vars, õis jne 5. Organdsüsteemid ehk elundkond 6. Organismi tase Teadusharu- etoloogia (uurib loomade käitumist), ökoloogia (organismide ja keskkonna suhteid uurib) 7. Populatsioon Moodustavad näiteks ühe liigi isendid, kes asustavad ühe kindla territooriumi. 8. Liik Teadusharu- etoloogia (uurib loomade käitumist), ökoloogia (organismide ja keskkonna suhteid uurib)
psühholoogilisi muutusi ja haiguste mõju indiviidi eraelule ning sotsiaalsele võimekusele. Nende protsesside bioloogiliste aluste mõistmiseks on vaja natuke põhjalikumat anatoomia ja füsioloogia tundmist, kui seda gümnaasiumis pakutakse. Kasutatud materjalid I osa Nienstedt, Walter, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist 2005. Inimese füsioloogia ja anatoomia. lk 185-197. Toim. Georg Loogna. Tallinn: Medicina Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid  Süda.2011, Hannes Tomusk Neti leheküljed: http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=770 http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=781&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 II osa Südamehaigused 2010. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa. Toim. Piibe Kohava. Tallinn: Medicina Viigimaa, Margus, Agne Adamson 2010
Padovas. Oma kogemuste varal kirjutas ta rikkalikult ja hästi illustreeritud teose "Seitse raamatut inimkeha ehitusest". Vesalius oli see, kes parandas ka Galenose rohked eksimused, põhjendades seda sellega, et Galenose õpetus põhineb peamiselt loomade 2 anatoomial ja ei ole seega õige. See kõik oli niivõrd uudne ja harjumatu, et kutsus esile arstide ja anatoomide hulgas segadust ja isegi raevu. XVII sajandil avastas William Harvey (1578-1657) vereringe. See oli tol ajal anatoomia ja füsioloogia suurimaks avastuseks. Samasse sajandisse jääb ka mikroskoobi kasutusele võtmine anatoomilistes uurimustes. Sellest alates täiustuvad uurimismeetodid ja avastatakse üha uusi ja uusi organeid ja süsteeme. 1.2. Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja põlvnemine. (W. Nienstedt, jt  Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 18) Loomariigi süstemaatiline ja võrdlevanatoomiline uurimine on näidanud, et inimene
Füsioloogia 3. kontrolltöö I variant 1) Soojuse äraandmise teed organismis: a) ........ b) ......... c) ......... 2) Nimeta organismi erituselundid ja nende ülesanded. 3) Neerupealised jagunevad a) ......... b) ........ 4) Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib ...... 5) Somatotroopset e. ......... toodab ..........., selle ülesanded: 6) Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 7) Mis on refleks? 8) Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: a) ..... b) ...... c) ....
võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. 6.Intrisiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel või eelistuste tõttu. 7