parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes. Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest närvisüsteemist suures osas eraldi ja sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid juhteteid. Aferentsed juhteteed edastavad infot siseelunditest, mingil määral võib info ka aistinguks muutuda, näiteks siseelundivaluks. Autonoomne närvisüsteem jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes ja väljuvad vastava segmendi kõhtmise juure koosseisus. Hüpotalamus koos seljaaju autonoomse närvisüsteemi
kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele. · Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatami...
Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude; · KNSst perifeeriasse mööda eferentseid e motoorseid kiude. Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht. Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga. Tagades impulsside sihipärase kulgemise, suurendab see kest ühtlasi nende liikumiskiirust. Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kiirusega kuni 100 m/sek
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg
2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvi lõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse motoorseteks, veresoontesse vasomotoorseteks, näärmetesse - sekretoorseteks närvideks. 3. seganärvid - enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude. Närvikiu põhiomadus on e r u t u v u s ja e r u t u s e j u h t i m i n e. Retseptori ärritus muundatakse närvikius närviimpulsiks ehk laineks (biovool), mida juhitakse närvikius edasi rangelt isoleeritult ja mis ei levi naaberkiududele. Erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub ja ta läbib närvirakukeha polaarselt, s.o. ainult ühes suunas - dendriidilt neuriidile. Koostanud M. Kolga 2 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude impulsse, mis tagavad pideva lihase valmisoleku e toonuse. Lihastoonus on baasiks, millest lähtudes lihas alustab aktiivset kontraktsiooni või lõtvumist.
Närvirakkude põhiomadused: Erutuvus ja erutuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt Dendriidid toovad impulsi neuronisse Aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Talituselt jaotuvad närvid: Afeentsed ehk sensoorsed ehk tundenärvid erutus viiakse elundist kesknärvisüsteemi Eferentsed ehk efektoorsed erutus kesknärvisüsteemist elundisse Seganärvid sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl. Vegetatiivsed asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Refleks vastureaktsioon ärritusele
miimiliste lihaste juhtimise kaudu emotsioonide väljendamiseks vajalikud miimikamuutused. (Kauba, 2007:40). Näo ülaosa innervatsioon ristub osaliselt, see tähendab, mõlemast ajupoolkerast innerveeritakse mõlema otsmikupoole ja silmaümbruse lihaseid. Innervatsioon näo alaossa tuleb vaid vastaspoole ajupoolkerast. 1.1 Sensoorsed komponendid Näonärv kannab kahte tüüpi sensoorseid aferentseid kiudusid: välisärritustele reageerivaid kiude väliskõrvast ja maitsmiskiude keele eesmisest kahest kolmandikust. Välisärritustele reageerivad kiud väliskõrvast on põlvikganglioni (ganglion geniculi) neuronite perifeersed jätked. Maitsmiskiudude neuronid saavad alguse põlvikganglionist. Nende neuronite perifeersed jätked jõuavad kahe-kolmandikuni keele esiosa maitsmispungadest; keskmised jätked sisenevad ajutüvesse koos n
Sünaps on neuronitevahelisi kontakte tagav närvilõpe. (kontakt 2neuroni vahel). Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Sünaps koosneb mediaatoripõiekestega varustatud presünaptilisest ja retseptoritega postsünaptilisest membraanist ning nende vahele jäävast pilust. Sünapsi ehitus tagab erutuse leviku mööda neuronite ahelat ainult ühes suunas: dendriit neuroni keha neuriit. S.t., et mööda aferentseid närvikiude levib erutus ainult perifeeriast (retseptorilt) kesknärvisüsteemi, mööda eferentseid närvikiude närvikeskusest perifeersesse lõppelundisse lihasesse või näärmesse. 22. Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaatorid.. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin jms) vahendusel. 23. Närvikeskused.
Kroonilise valu hoog on sageli halvasti piiritletud ja puudub autonoomse närvisüsteemi vastus. Krooniline valu ei allu sageli valu põhjusele suunatud farmakoloogilisele ravile. Krooniline valu põhjustab unehäireid ja isu vähenemist või kadumist, mis viivad organismi kurtumiseni. Üheks kroonilise valu alaliigiks on neuropaatiline valu. Seda põhjustavad neuroloogilised haigused, mis haaravad valu aferentseid teid ning ei ole seotud perifeerse koekahjustusega. Onkoloogilist valu iseloomustab samuti nagu ägedat valugi hästi piiritletud valusööst. Teda on õigem liigitada ägeda taastuva valuna. Organismi kurtumine on veelgi intensiivsem kui kroonilise valu korral. Onkoloogiline valu allub hästi opioididele, kuid nende pikaajaline kasutamine põhjustab tundlikkuse vähenemise ravimi suhtes ja ravimsõltuvuse. Vähivalu võib olla:
NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks. Neuroni keha ja jätked (dendriidid, akson). Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, aksonid närvirakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Neuronitevahelisi kontaktipiirkondi nim
Ei asu ainult nahas, vaid ka teistes kohtades, nt suuõõne limaskestas ja kõõlustes. Temperatuurimeele abil inimene palavuse korral higistab. Lihasmeel - Lihasmeele sensorid, mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta, on lihasekääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraktiilsete kiudude vahel ja on nendega paralleelselt ühendatud. Lihasekääv töötab venitusretseptorina ja saadab välja aferentseid impulsse ka siis, kui lihas on lõõgastunud. Selle toonilise aktiivsuse tõttu säilitavad lihased teatud pingeseisundi e toonuse ka puhkeolekus. Venitusrefleks - kui lihast venitatakse, venitub ka lihaskääv ja saadab välja impulsse, mis kutsuvad esile kontraktsiooni tugevnemise ja hoiavad ära lihase ülevenitusest tekkivad vigastused. Golgi kõõluseorgan - asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal, selle moodustavad vabad närvilõpmed
- lähevad lihastele ja neile allub liikumise regulatsioon - mot. närvi kahjustumisel: parees (lihaste nõrkus), paralüüs (halvatus) 2) vasomotoorsed närvid -> veresoontesse 3) sekretoorsed närvid -> näärmetesse - need kiud suunduvad näärmetele ja reguleerivad sekretsiooni - närvide või nende lõpmete väljalülitumisel lakkab vastava näärme talitlus (nt atropiini toimel lakkab süljeeritus) 3. SEGANÄRVID ● enamik närve sisaldab nii aferentseid kui eferentseid kiude NEURONI FUNKTSIOON ★ Neuronis tekivad närviimpulsid, mis suunduvad täidesaatvate organite EFEKTORITE juurde või teistele närvirakkudele - seda funktsiooni võimaldab närvirakule ja tema jätketele omane erutuvus ja juhitavus - motoneuronis tekkiv uus impulss juitakse suure kiirusega mööda aksonit tema sünapsidele ● neuronit ja tema jätkeid on võimalik ärritada ka kunstlike ärritajate abil (nt elektriimpulss,
1. Aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu kesknärvisüsteemi. 2. Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid viivad erutuse kesknärvisüsteemist elunditesse kas otseselt (somaatiliselt) või ganglionite kaudu (vegetatiivselt) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. 3. Seganärvid sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. Ganglionid närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga. Ganglionid jagunevad: - Sensoorsed ganglionid asuvad toomanärvide juures - Vegetatiivsed ganglionid asuvad siseelundite talitlust reguleerivate eferentsete närvide teedel. Neis toimub ümberlülitus (sünaps)
rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: 4 · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude; · KNSst perifeeriasse mööda eferentseid e motoorseid kiude. Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht. Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga. Tagades impulsside sihipärase kulgemise, suurendab see kest ühtlasi nende liikumiskiirust.
b) Mikrogliiarakud - on väiksemad, nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste: Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. 142. Närvikiu liigid: Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 143. Närvi mõiste: Närv on sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp. 144.Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv, II nägemisnärv, VIII esiku-teonärv). b) Motoorsed ehk liigutajad närvid - sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi
NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks. Neuroni keha ja jätked (dendriidid, akson). Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, aksonid närvirakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Neuronitevahelisi kontaktipiirkondi nim
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
14. Temperatuurimeel. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma, sooja ja valusensorid. Külmasensoriteks on spetsiifilised närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa. Erutuse juhtimise kiirus on 20m/s. Neid on 3-10x rohkem, kui soojasensoreid. Soojasensorid juhivad c-tüüpi närvikiudude kaudu erutust 0,5-3m/s. T- muutus10 kraadi järgi muudab enam kui 2x keemiliste reaktsioonide kiirust. Termosensorite ärritamisel antakse erutus edasi mööda erinevaid aferentseid närvikiudusid. Kui t-on alla 15C, erutuvad külma suhtes tundlikud valusensorid, alates 30c alustavad impulsside väljasaatmist soojasensorid, 45c juures stimuleeritakse juba kuuma suhtes tundlikke valusensoreid. Mingi kindla t-juures sensorid adapteeruvad. Pidev jahedas ruumis viibimine vähendab nahat-i languse korral subjektiivse külmatunde teket. Täielikku adaptsiooni ei teki. Termosensorid annavad info edasi seljaaju tagasarvede kaudu, suundudes
• Komissuraalkuid- ühendavd suuraju poolkerasid omavahel • Projektsioonikiud- ühendavd suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Ajukoor saab impulsse kõikidelt ekstero ja interoretseptoritelt. Seljaaju valge- ja hallaine. (2.4.12) Seljaaju valge- ja hallaine. Seljaaju tsentraalkanali ümber on hallaine, mis on moodustunud dendriitidest, gliiarakkudest ja neuronite soomaosadest. Hallaine ümberitseb valgeaine. Valgeaines on palju aferentseid ja efereintseid juhteteid. Valgeaine moodustab hallaine ümber mõlemal pool eesmise, tagumise ja külgmise seljaajuväädi. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. (2.4.13) Eessambas motoorsed neuronid. Tagasambas paiknevad sensoorsed neuronid., nendega on sünaptlises ühenduses spinaalganglionide neuronid, mille aksonid moodustavad spinaalnärvi tagumise juure
7. Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb informatsioon 8. Mõisted Parees Lihaste nõrkus Paralüüs Lihaste halvatus 9. Talitluse järgi jagunevad närvid Tundenärvid Erutus elundist KNS'i e. aferentsed Viimanärvid Viivad erutuse KNS'st elundisse e. eferentsed Seganärvid Enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude 10. Erutus läbib närviraku polaarselt ainult ühes suunas dendriidilt neuriidile 11. Sünaps Neuronite puutekontaktid, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele 12. Refleks KNS'i vahendusel toimuv vastureaktsioon ärritusele 13. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegment nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis moodustab ühe spinaalnärvipaari ja neid on inimesel 31, mis
Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (T...
Erutuse levik neuronis. Erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu. Ta läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit edasi kas teisele neuronile või lõppelundile (nt lihasele, siseorganile). Liikumine: dendriidid rakukeha -- akson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad niiviisi pikki aheldaid. Närviimpulsid levivad neuronite aheldas alati kindlas suunas. See tähendab, et eurus kulgeb perifeeriast (nt lihasest või näärmest) kesknärvisüsteemi mööda aferentseid ehk tundenärvikiude ning kesknärvisüsteemist perifeeriasse mööda eferentseid ehk motoorseid närvikiude. Närviimpulsid on kui elektrokeemilised protsessid. Kuna närvirakusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt (vastasel korral tekiks nii-öelda lühise oht). Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda edasikandumist sünapsiliseks ülekandeks
liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine. *kiirusagar sensoorse info vastuvõtt ja töötlus. *oimusagar lõhnade ja kuulamise keskus, mälu, otsustamine. *kuklasagar visuaalse info vastuvõtt ja töötlus. Basaaltuumad paiknevad valgeolluse sees. Funktsiooniks on motoorika reguleerimine ja lihastoonuse regulatsioon. suuraju poolkerade koor on NS kõrgeim osa. Koore (hallaine) rakkude põhitüüpideks peetakse tähekujulisi rakke (võtavad vastu aferentseid impulsse, kannavad erutuse üle naaberneuronitele) ja püramiidrakke (eferentsete impulsside genereerimine ja nende suunamine aksonite kaudu ajutüves ja seljaajus paiknevatele lüli ja motoneuronitele, mille abil juhitakse tahtelisi liigutusi. Suuraju poolkerade koore funktsionaalsed alad: *primaarsed alad on seotud perifeersete meeleorganite ja lihastega, neis paiknevad meeleelundite kõrgemad keskused; *assotsiatsioonialade ülesandeks on ajukoorde saabuva info töötlemine;
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
signaaliks. Näiteks paiknevad nahas erinevad retseptorid, mille ülesandeks on reageerida temperatuuri muutustele, mehaanilisele survele või muudele ärritajatele. Organismi sisemuses paiknevad retseptorid siseorganites, lihastes, luudes, veresoontes. Tajuretseptoritele on iseloomulik ärrituslävi. See on teoreetiline piir, millest madalama intensiivsusega ärrituse aitsmine ei ole organismil retseptorite omaduste tõttu võimalik. Retseptorites tekkinud ärritused liiguvad mööda aferentseid juhteteid ajju, kus neist moodustub taju. Taju kujunemist iseloomustavad taju omadused, milleks on mõtestatus, üldistus, äratundmine, selektiivsus, kontekst, konstantsus · Millest sõltub inimese tajukujundi tekkimise aeg? Tajuväliste tegurite mõju aistingule ja tajule: Janu, nälg Näljaperioodi alguses sensibilisatsioon (tundlikkuse suurenemine) toiduga seotud ärritajatele või valikuline interpreteerimine, hiljem lävede kasv
Kui teine ärritaja langeb eelmise tõmmaku kontraktsiooni- või lõõgastumisfaasi, siis kontraktsioonid summeeruvad ja tekib lihase tetaaniline kontraktsioon. Kokkutõmbe amplituud on ulatuslikum kui tõmmakul. On osaline ehk hambuline teetanus ning täielik ehk sile teetanus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi ehk toonuse, sest neile saadetakse närvikeskustest eferentseid impulsse. Samal ajal saavad keskused aferentseid signaale lihaskiu pikkuse ja pinge kohta lihasekäävidelt ja kõõluseorganeilt. Nende impulsside põhjal kujuneb teave lihaspinge ja kehaasendi kohta. Lihase füüsilist väsimust saab jaotada kolmeks – lokaalne, regionaalne ja globaalne. Sõltub sellest, kui suur osa töötavatest lihastest on haaratud. Füüsilise väsimuse põhjused: lihastesse kuhjunud ainevahetuse produktid, väheneb energiarikaste ainete hulk ja halveneb hapnikuga varustamine. Psüühiline väsimus tekib monotoonse
Prostaglandiin E2 retseptor Somatostatiin ja prostaglandiin E2 pidurdavad happeproduktsiooni. Happe üleproduktsioon hakkab pärssima gatriini ning suureneb somatostatiini sekretsioon. MILLAL JA MILLE MÕJUL VABANEB ACh, HISTAMIIN JA GASTRIIN? 10 Protsessi käivitaja on tavaliselt n. vagus'e ärritus, mis tekib juba toidu nägemisel, lõhna tundmisel, toidule mõtlemisel (ajufaas). Uitnärvi ärritus tugevneb, kui toit on suus, ärritus läheb aferentseid kiude mööda piklikajusse. Vaaguse ärritus tugevneb ka mao limaskesta ärrituse mõjul (maos on kemo- ja mehhanoretseptorid). Piklikust ajust toimub regulatsioon ja impulss läheb eferentseid kiude mööda tagasi makku (Maofaas). Uitnärvi kaudu ärritatakse parietaalraku M3 retseptorit (stimuleerib happe sekretsiooni). Ärritatakse ka ECL rakku, mis hakkab histamiini sekreteeerima ja histamiin mõjub parakriinselt parietaalraku H2 retseptorile ja sellega happe produktsioonile stimuleerivalt
Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. MIKROGLIIARAKUD nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 124) Närvikiu mõiste? Närvikiu mõiste: tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 69 125) Närvi mõiste? Närvi mõiste: närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. 126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus? 1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED e
Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. MIKROGLIIARAKUD – nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 124) Närvikiu mõiste? Närvikiu mõiste: tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 125) Närvi mõiste? Närvi mõiste: närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. 126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus? 1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID – sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID – sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele.
Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. MIKROGLIIARAKUD nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 124) Närvikiu mõiste? Närvikiu mõiste: tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 68 125) Närvi mõiste? Närvi mõiste: närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. 126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus? 1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED e
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
3) närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimisel. Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närvi protsessiks on erutus ja pidurdus. Närvikeskkonna muutus ärritus e stiimulit vahendavad signaalis kutsuvad selleks kohandunud rakkudes e retseptorites esile seisundimuutuse, mis omakorda käivitab närviimpulsid. Retseptorid on spetsialiseerunud kindaliigiliste ärrituste vastuvõtjateks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhte pidi selja ja peaajusse. Seal neid töödeldakse. Ning saadetakse vastuimpulss. NS peamiseks funktsiooniks on välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine. NSi struktuurseks osaks on närvirakk e neuron. Inimesel u 10 triljonit närvirakku. Närviraku peamised ehituslikud osad: rakukeha, dendriidid ja aksonid. Erinevate närvikiudude erutuse edasijuhtimiskiirus on vahemikus 0,1-10 m sekundis.
Inkubatsioonifaasi kestus sõltub infektsioossest doosist ja infektsioonikoha kaugusest KNSile, ajule. Nädalaid kuni kuid pärast hammustust infitseerib viirus perifeerseid närve, liigub KNSi, ajju (prodromaalperiood). Aju infektsioon (hipokampus, ajutüvi, sillatuumad, cerebellumi Purkinje rakud) põhjustab klassikalisi sümptomeid, koomat, surma (neuroloogiline faas). Ajust dissemineerub viirus aferentseid neuroneid pidi tihedalt innerveeritud piirkondadesse – pea- ja kaelanahka, süljenäärmetesse, korneasse, reetinasse, nina limaskestale, neerupealise säsisse, neeruparenhüümi, pankrease atsinuserakkudesse. Areneb entsefaliit, neuronid degenereeruvad. Ja kuna ta juba süljenäärmetes on, siis sealt ta ka eritub. Infektsioon ei kutsu esile antikehade tootmist kuni hilise staadiumini (siis, kui viirus KNSist dissemineerub). Antikehad suudavad blokeerida viiruse ja haiguse edasiarenemist
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
– v/a kahjustusega isikud pole võimelised korrigeerima tulemusi BG ülesanded: Lihaste toonus, lihasjõud, keha asend, kaasliigutused. Väikeaju haigused BG • Õppimisf.- klassikaline tingimine • Enamus aferentseid kiude, mis toovad infot ajukoorestBG, lõpevad neostriatumis – korraga heli ja õhuvool silma-pilgutamine (nuc.caudatus + putamen) – heli ilma õhuvooluta-pilgutamine (tervel), haigel seda seost ei teki kunagi – põhiline virgatsaine neostriatumis (a/knuc.caudatus) • ADHD poistel MRT-s teatud v/a pk.mahu :
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
