Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu). Töötajate lojaalsus : suurendada osalust otsustamisprotsessis ; Tihendada kontakti juhtidega ; Konkurentsivõimeline tasustamis ja stimuleerimissüsteem ; arendada ja koolitada töötajat ; planeerida töötajate karjääri ; vähendada hierarhiast tulenevat autokraatiat. Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning pühendumine organisatsioonile. 2. Juh...
Juhtimise alused Ruth Alas Eessõna Juhtimise osad: 1) töö ülesandega 2) töö inimestega Juhile väga oluline on tervikliku pildi nägemise oskus ja võime tuleviku arengusuundi võimalikult varakult ette näha. 1 Sissejuhatus juhtimisse - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja
Personali värbamine ja valik 1. PERSONALI VÄRBAMINE Organisatsiooni edukus sõltub sellest, millised inimesed on sinna tööle võetud. Saavutamaks ettevõtte eesmärke, tuleb ligi meelitada piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Personali värbamine ongi protsess, mis koosneb vajaliku arvu nõutava kvalifikatsiooniga kohataotlejate ligimeelitamisest. (Alas, 2005: 55) Eesti Posti personalijuht Merike Jaamul pöörab tähelepanu sellele, et värbamise eesmärgiks pole võimalikult paljude kandidaatide kohale meelitamine, vaid õigete oskustega töötaja leidmine (Jaamul 2007: 4). Kulno Türk nimetab kokkuvõtvalt personali värbamist (personnel recruitment) protsessiks, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega töötajaid kandideerima vakantsele töökohale. (Türk 2005: 103)
Enamasti seostatakse juhi mõistet juhtimisega ja liidrit eestvedamisega, ei tähenda see seda, et juht ei rakenda eestvedamist ja liider juhtimist või et juht ei pea olema liider ja vastupidi. Kuigi sagedasti kasutatakse juhi ja liidri ning juhtimise ja eestvedamise mõisteid sünonüümidena (Peets 2006). Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri (Alas 1999). 1. Juhtimine Ruth Alas (1999) on välja toonud juhtimise neli kõige enam levinumat funktsiooni, milleks on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Ta väidab ka, et need tegevused peaksid tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, et eesmärgid saavutataks kõige efektiivsemal moel. Ehk töö peab saama tehtud olemas olevate ressursidega nii et saavutataks eesmärk minimaalse
tunnustusest, tüüpidest ja konflikti põhjustest. Samuti esitatakse erinevate autorite nägemused konfliktse olukorra lahendamisest. Teises töö osas analüüsitakse autorite seisukohti, tuuakse välja tugevused, nõrkused ja antakse omapoolne hinnang. Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 5 1. KONFLIKTI OLEMUS Lihtsalt ja mõistetavalt on defineerinud konflikti olemust Ruth Alas (2001:130) märkides, et ,,konflikti võib defineerida kui töötajate vahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. See on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne."
vajaduste üheaegse mõjuga käitumisele. (Bachmann etc 2003: 73) Abraham Maslow väits, et inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui inimene on juba jõudnud ülevalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. (Alas 1998: 99) Motivatsioon ja tööga rahulolu 6 1.2. Motivatsioon Enamus inimese teadlikke tegevusi on sihipärased. See tähendab, et need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Rahvasuus nimetatakse sihipärast ja visa konkreetse eesmärgi nimel tegusemist tahtejõu ilminguks, psühholoogid nimetavad seda motivatsiooniks. Sõna pärineb ladina keelest motus (liikumapanev jõud, tung, aje, hoog).
vajadusi. Elujõulisemad on organisatsioonid, mille suunitlused peegeldavad nii oma liikmete ootusi ja lootusi kui ka teiste organisatsioonide vajadusi ja nõudeid. Organisatsioonide hulka kuuluvad nii era- kui ka riigiettevõtted, ametlikud kui ka mitteametlikud asutused. Järgnevas tabelis on välja toodud mõningad organisatsioonide tüübid. (Loetelu ei ole niivõrd põhjalik, kuivõrd näitlik). Tabel 1. Organisatsioonitüübid (Alas, 2004) Kasusaajad Näited Põhiline juhtimisprobleem Äriühing Omanikud Ajaleht, arvutitootja Kasumi teenimine Mittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimine Liit Liikmed Ühistu, kooperatiiv Liikmete vajaduste
suudavad sotsiaalsele survele paremini vastu seista. Negatiivse mina-pildi puhul aitavad narkootilised ained noorel toime tulla oma negatiivsete tunnete, sisemise ebakindluse ja suhtlemisraskustega, keskkondliku surve ja muude probleemidega. (Kraav 2001: 84) Põhjuseks võib olla ka madal enesehinnang. Madala enesehinnanguga noor ei oska lahendada oma probleeme, kardab kaotada sõpru, kui ütleb ei mõnuaine pakkujale, ega suuda teha eluterveid otsuseid. (Alas 1998: 35) Mõnuaineid sunnib kasutama ka isiksuse puudulikust arengust tulenev puudulik eneseregulatsioon (Kraav 2001: 84). 3. Uimastipreventsiooni võimalused 3.1. Uimastipreventsioon kodus Uimastipreventsiooni tuleb alustada kodus ja perekonnas. Kui perekond on harmooniline, lastega tegeldakse küllaldaselt ning lapse kaitumisharjumusi ja kombeid suunatakse, siis tervikuna on see ennetuse baasiks. Edasi on toodud kümme lihtsamat võimalust noorte toetamiseks seoses
Joonisel 2c on näha, et linnastumisel on suur mõju haritavale maale. Üle 90% kogu ala ökoloogilise maa kaotusest, mis on peamiselt mägine ala, muudeti haritavaks põllumaaks. Lihtsamalt öelduna on viljakas ja haritud maa linnade ja transpordikoridoride ümbruses muutunud linnamaaks. Samas on mägised alad, metsad ja rohumaad muutunud omakorda madala saagikusega haritavaks maaks. Joonis 2 Isolatsiooni efekt valglinnastumisele ökoloogilisel maal Tabel 1 näitab, et alas Br3 on näha, et valglinnastumine oli suuresti väljaspool loodusliku ökoloogilise fragmendi puhvrivööd. Kui vaadelda ala Br0 puhvri vööd, siis see näitab, et valglinnastumine võib juhtuda ka objekti fragmendi puhvrivöös, mitte suure pindalaga looduslikul ökoloogilisel maal. ID jaotati neljaks: I-kõige väiksem mõju; II-väike mõju; III-suur mõju; IV-kõige suurem mõju. ID on kõige loomulikumal ökoloogilisel fragmendil võrdne nulliga ning linnastumine
Teises peatükis kirjeldatakse personali valikut. Kuivõrd ettevõtte personali teematika on läbi aastate, eriti viimaste kuudega järjest aktuaalsemaks muutunud, siis on erialase kirjanduse valik väga lai ja mitmekesine. Käesolevas ainetöös on aluseks võetud vaid väike osa sellest, kasutatud on nii eestikeelset kui ka võõrkeelset kirjandust. Ainetöö teoreetilistes aspektides toetutakse peamiselt järgmiste autoritele: Alas, Pedras, Liivamägi, Varts jpt. Organisatsiooni edukus sõltub sellest, millised on tema töötajad. Kui ettevõte suudab ligi meelitada piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, on tal lihtsam saavutada oma eesmärke. Personali värbamine ja valik 4 1. PERSONALI VÄRBAMINE Värbamine on tegevus, mille käigus meelitatakse ligi kandidaate, kellel on organisatsiooni
meeleolu, suhtumist katsumustesse, usku iseendasse jms ning eelnevalt nimetatud mõjutavad omakorda ka enesehinnangut. Kõrge enesehinnangu puhul peame teisi inimesi sama oluliseks kui iseennast ja suhtume neisse hästi; võtame vastu otsuseid, mis on meie jaoks õiged. Madala enesehinnanguga inimesed võivad üritada enda enesetunnet parandada valetades, teisi alavääristades, mis toob kaasa inimeste eemaletõrjumise ning sõprussuhete lõppemise. (Alas, 2009) 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE Üks tähtsamaid enesehinnangu mõjutajaid on suhted teiste inimestega. Inimene saab igalt poolt tagasisidet nii positiivset kui ka negatiivset, mis mõjutab tema mina-pilti. Erinevatel eluperioodidel on inimestel erinevad tähtsad ja usaldusväärsed inimesed, kes kujundavad
Evald Okas Linda Kits-Mägi Voldemar Väli Richard Uutmaa Kristjan Teder Evald Okas. Eesti kaardiväe laskurkorpus. 1945 Viktor Karrus. Vilja ringile. 1953 Richard Uutmaa. Rukkilõikajad. 1941 Eerik Haamer. Perekond vees. 1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan. 1951 SKULPTUURI ESINDAJAD Enn Roos Arnold Alas Enn Roos, Arnold Alas. Tõnismäe monument. 1947 ARHITEKTUUR Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte. Totalitaarse ideoloogia surve. ARHITEKTUURI ESINDAJAD Peeter Tarvas August Volberg A.Vlassov Peeter Tarvas, August Volberg. Kino ,,Sõprus" Tallinnas
kasutamine. · Eestvedamine/motiveerimine: oskuste rakendamine teiste inimeste efektiivseks kaasamiseks plaanide täitmisele vastavates valdkondades. · Kontrollimine: jälgimine -- arengu võrdlemine planeerituga, tagasiside võib tekitada vajaduse plaane muuta. (Juhtimine.ee) Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse (Alas, R. 2004, lk. 12): · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad) · Keskastmejuhid · Esimesetasandi juhid (Alas, R. 2004, lk. 12) 5 Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. (Alas, R. 2004, lk. 12)
Asukohakaart2 B) Hüdrogeoloogiline kaart Hüdrogeoloogiliselt kaardilt on näha, et Siniallikate lähedal on kaks puurauku ning veidi kaugemal veel mõned. Siniallikad on allikad, mille voolukiirus on alla 1l/s. Põhjavesi liigub loode suunas. Hüdroisohüpsidest asub piirkonnas S-O isohüps, O-Ca isohüps ning Ca-V isohüps. Piirkonnas ona ka mitmeid maa- aluseid jõgesid. Siniallikate kõrval asub ka ülevoolu piirkond. Veekihid- ja kompleksid on alas karbonaatsed 0,5...1,0. Asukohakaart3 C) Pinnakatte kaart Kaardilt on näha, et Saula Siniallikate läheduses on pinnakatte paksus andmepunktis 43.3. Esinevad pinnakatte samapaksusjooned. Asukohakaart4 D) Geomorfoloogiline kaart Kaardilt on näha, et Saula siniallikate läheduses asub suuri rändrahne. Litoloogilistest settetüüpidest esineb antud piirkonnas jämeliiva. Stratigraafilis geneetlised
kultuur või juhtimine. Ümberkujundamise käigus võib toimuda ka ettenägematuid sündmusi ning protsessis on märksa enam võistluslikkust kui teistes muutustes (Paevere, 2014). Teaduslikes käsitlustes on kõige enam tähelepanu pälvinud muudatuste liigitamine nende ulatuse järgi: kas muudatused haaravad kogu organisatsiooni või piirduvad ühe osakonnaga; kas muutuvad mõne allüksuse töötajate tööülesanded või organisatsiooni strateegia tervikuna (Alas, Pramann Salu, 2005). Muudatuste juhtimine peab sisaldama oma olemuselt mõttelist arengut, planeerimist, hoolikat rakendamist, monitoorimist ja konsultatsiooni ning selle kõige juures inimeste kaasamist, informeerimist, motiveerimist. Üks tuntumaid muutmise mudelite loojaid on Kurt Lewin, kes kirjeldas muutusi kolme erineva protsessi etapina, milleks on lahti sulatamine (unfreezing), muutus (movement) ja kinnikülmutamine (refreezing).
· enesearendamise võimalused kõigile. Õppiv organisatsioon Mis antud loetelu huvitavaks teeb, on see, et Pedler, Bourgoyne ja Boyell on niiöelda teisel tasandil ja jätnud raamide seadmise kogu kollektiivi otsustada ning see kujutab endast mitmesilmuselist õppimist ja keskkonna tähelepanelikku jälgmist kõigi töötajate poolt (Alas, 2002: 97). 1.1.1 Sege õppiva organisatsatsiooni loetelu Hoopis erineva nurga alt on õppiva organisatsiooni tunnuseid kirjeldanud Senge, rõhutades eelkõige seda, milliseid omadusi iga organisatsiooni liige endas arendama peaks. Terviklik nägemus organisatsioonis toimuvates protsessides tugineb iga liikme poolt omandatule. Senge (1997) on arendanud välja viiel distsipliinil põhineva lähenemise, need on: · süsteemne mõtlemine, · isiklik mesiterlikkus,
,,Juhtimise Alused" Ruth Alas Professor Ruth Alas on Estonian Business School'i teadusprorektor ja juhtimise õppetooli juhataja. Ta on avaldanud 21 raamatut juhtimise teemadel, isaks mitukümmend raamatu peatükki ja üle 100 artikli nii Eestis kui rahvusvahelistes väljaannetes. Ta esindab Eestit mitmetes rahvusvahelistes teadusuuringutega tegelevates organisatsioonides ja viib Eesti ettevõtetes läbi nende organisatsioonide uuringuid. Raamat on jaotatud kuude suuremasse peatükki. Igas peatükis käsitletakse erinevaid
3 1. ERA- JA AVALIKSEKTOR Arvan, et kõik saab alguse suhtumisest, enda paremaks ja targemaks mõtlemisest, tihti ollakse kinni aegunud juhtimismallides ja põhimõtetes, antud teema puhul on seda näha ka Konguta valla näol. 21.sajandi üks olulisemaid väljakutseid organisatsioonidele on ümbritseva keskkonna muutumisest tingitud muudatuste läbiviimine organisatsioonide sees. (Alas,Oltjer,Sepper 2006:15) Erasektoris tikteerib turg väga jõuliselt, muudatused kas viiakse läbi või ettevõte peab oma tegevuse lõpetama. Seetõttu tekivad tihti just uuemad lahendused ja eesrindlikumad juhtimisvõtted erasektoris. Riigisektoriga on aga juhtimise seisukohalt probleeme isegi nii eesrindlikus riigis nagu USA: erasektoris väljatöötatud praktikad on visad levima või ei anna soovitud tulemusi.
Alas, R. 2005. Personalijuhtimine. Külim kirjastus Alas, R. 2008. Juhtimise alused Autokraatne stiil: juht delegeerib vähe. Võim on juhi käes ja juhtimisküsimused lahendab ta ainuisikuliselt, vastutavad aga alluvad. Alluvate tegevus on täieliku kontrolli all, juht sekkub igasse asja. Alluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellepärast nad kardavad eksida. Juht eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad teha vähem tööd, kui oleks vaja
..................................................................................9 ........................................................................................................................................9 Tuntuimaks meetodiks on vaieldamatult vältimine. Nagu termin „vältimine“ ka ütleb, ei soovi konflikti osapooled probleemiga tegeleda. Niisugune meetod on sobivaim olukordades, kus konflikti lahendamine tooks endaga kaasa rohkem konflikte, kui selle lahendamata jätmine (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 95). Teise meetodina on kohaldumine. Selle meetodi rakendamine on võimalik ainult siis, kui vähemalt üks osapool lähtub konflikti puhul mõistusest, mitte emotsioonidest. Samas eksisteerivad ohud, mis on seotud initsiatiivi ja võimu kaotamisega. Kui tegu on eri arenguastmetel olevate isikutega, võib madalamal arengutasemel olev indiviid järeldada, et järeleandja on nõrk, ja ta hakkab otsima võimalusi teise poole üle täieliku võimu saavutamiseks
nagu ühelt 18-aastaselt oodatakse? Kõige parem kõneleb enda eest statistika. Järjest enam lisandub meie liikluskeerisesse noori rooli keerajaid, kes ei ole piisavalt kogenud, et hakkama saada sama hästi, kui mõni vanem inimene. Kuid kahjuks ei suuda kõik noored seda endale tunnistada või ei taha seda uskuda, et nad on kehvemad, kui nende eelkäijad. Neil ilmneb kõige ehtsam põikpäisus, mis on omale väikesele lapsele. Kui autokoolis kõneldakse sellest, et 90 piirangu alas ei tohi kiiremini sõita, siis algajale tekib kohene vasturefleks, et kui teised ja kogenumad juhid saavad üheksakümmne alas ka sajaga hakkama, et miks tema siis kehvem peaks olema. See arvamus endast võib liikluses panna ohtu nii sinu, kui ka kaasliiklejate elud. Kahjuks jagub tänapäeval neid vahtralehega liiklejaid, kes peavad ennast teiste vääriliseks ja tekitavad nõnda rohkem liiklusõnnetusi, kui vanemad inimesed, kelle mõttemaailm on avaram ja ulatuslikum.
1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994. aastal ostis Hipodroomi pankrotivarana rootsi suurärimees Mats Gabrielsson ja mõned aastad hiljem liitus temaga endine Eesti välisminister ja tuntud ärimees Jaan Manitski. 1999. aastal erastasid nad hipodroomi 15, 7 hektarise krundi ja 2009-ndal aastal algatati hipodroomi väljakolimise ja ala arendamisega seotud detailplaneering, mille koostas Tõnu Laigu (Alas 2009). Ärimeeste plaan on hipodroom Tallinna kesklinnast Saku valda kolida ja ehitada alale kortereid, büroosid, spordirajatisi ja mänguväljakuid, mis toob aga kaasa maa sihtotstarbe muutmise sotsiaalmaast elamu- ja ärimaks. Sellele on tugevalt vastu kodanikuühendused nagu Telliskivi Selts, Pelgulinna Selts ja ka Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ esindaja Silver Eidenberg (ibid). Planeering vaidlustati kohtus ja
kontsentratsioonist ja täiteaine hulgast. 13. Mis määrab ära metalli värvi? värvus on määratletud peegeldunud kiirguse spektraaljaotusega. 1. Mis on faas? 2. Mis on faasidiagramm? 3. Mis iseloomustab faasi? 4. Defineeri Gibbsi faaside reegel 5. Mis on süsteemi vabadusastmete arv? 6. Analüüsi puhta aine faasidiagrammi? 7. Mittu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? 8. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv ühefaasilises alas? 9. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas? 10. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kolmefaasilises alas? 11. Defineeri lahus 12. Defineeri segu 13. Analüüsi piiramatu lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi 14. Analüüsi piiratud lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi 15. Mis on likvidusjoon? 16. Mis on solidusjoon? 17. Kuidas määrata faaside koostist olekudiagrammist? 18. Kas faaside koostis ühefaasilises alas muutub temperatuuriga? 19
lugupidamisvajadused ja eneseteostuse vajadused. Ta väitis, et inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui i nimene on juba jõudnud ülalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpool olevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute, kõrgemate vajaduste tekkeni. (Alas 2001: 117) 4 Joonis 1. Maslow' vajaduste hierarhia viis astet (Dahl 1989: 643). Tavaliselt võetakse motivatsiooniteooria lähtepunktiks vajadused, mida nimetatakse füsioloogilisteks asjadeks. Füsioloogilisteks vajadusteks on tarvidus toidu, vee, hapniku, tegevuse, puhkuse, une järele. Füsioloogilised vajadused ja nendega kaasnev täideviiv käitumine toimivad kanalina igasuguste teiste vajaduste jaoks. Füsioloogilised
Pico mägi, Azoreses on kõige sademete rohkem koht Portugalis, seal sajab aastas keskmiselt 6250mm sademeid. Azorese saared asuvad kesk-Atlandi mäeaehelikus. Madeira saar on aga tekkinud kuumast täpist , sama moodi nagu Hawaii saared. Mõnel saarel on olnud isegi vulkaanilist tegevust, viimati esines seda 1957. Mõlemad eelpool nimetatud saared asuvad lähistroopilises kliimas. Nende saarte erinevus seisneb nende temperatuuride ja sademete hulgas. Lõuna Azores asub ookeanilises alas,portugali territoriaal vetes, millel on unikaalne troopikaline kliima, euroopa mõistes. Seda just Golfi hoovuse intensiivsuse tõttu selles alas. Vee temperatuur selles alas on üle 20 kraadi, seda isegi talve. Peamised kliimatekketegurid on geograafiline laius,, mis määrab saadava päikesekiirguse hulga ja mõjutab temperatuure; asend veekogude suhtes, mis määrab kas tegemist on merelise või mandrilise kliimaga. Portugali kliima on
Kiek in de Kök Tene Must MT13-PE Kiek in de Kök Tämän 38-metrisen tornin nimi tarkoittaa sananmukaisesti "kurkkaa Kyökkiin", sillä se oli niin korkea, että vartiosotilaat saattoivat pilan päiten sanoa näkevänsä sieltä alas talojen savupiippuihin (ja sitä kautta keittiöihin). Kiek in de Kök Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kiek in de Kök Sen seinät ovat jopa neljä metriä paksut. Tornissa on tätä nykyä kaupungin puolustukselle omistettu museo Kiek in de Kök Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
juhtimiseks (human resource management) Selliseid ümbernimetamisi tingisid töö sisu muutused. Olulist rolli etendavad personali juhtimise arengus ka töötajate motiveerimist, mõjutamist ja eestvedamist käsitlevad teadlased. Personali juhtimine on olulisel kohal iga organisatsiooni juhtimisprotsessis, tagades selle tõhususe. Personali juhtimisega tegeleb ka enamik juhte, sõltumata ametinimetusest. (Alas 1997.) Vanemõde kannab kõrgemat vastutust õendusabi eest, tema vastutab patsientide jaotamise eest vastavalt õdede kvalifikatsioonile ning iga üksiku patsiendi õendusabivajaduste, tema peab kindlustama õendusabi järjepidevuse ja kvaliteedi ning tema on osakonna igapäevane administraator ja juhtija. Tema esmaseks tööülesandeks on koordineerida, juhendada ning toetada osakonna personali. Tal on olulised ülesanded kutsealase juhendajana. (Dencker 1998.)
Saavutatud kinnistamiseks soovitab Kotter organisatsiooni poolt saavutatud edu olulise tähtusega väljatoomist. Tuleks tagada juhtimise jätkuv areng ja töötajate edutamine. [2: 74] Peter Drucker on oma raamatus öelnud, et muutused on vältimatud. Antud väide viitab asjaolule, et muutus on nagu surm ja maksud, mida tuleks võimalikult kaua edasi lükata ja ükski muutus pole kunagi eriti teretulnud. [5: 85] KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alas, R., 2002. Muudatuste juhtimine. Tallinn: Külim. 2. Alas, R., Übius, Ü., 2010. Organisatsioonide arendamine. Tallinn: Külim. 3. Changing Minds Organisation, 2002-2010. Trasformational Leadership. [Online] http://changingminds.org/disciplines/leadership/styles/transformational_leadership.ht m 4. Cherry, K., 2010. What Is Transformational Leadership? [Online] http://psychology.about.com/od/leadership/a/transformational.htm 5. Drucker, P., 1999/2003
Lasnamäe Üldgümnaasium MINIGOLFI VÄLJAKU ELEMENDID Praktiline töö Koostajad: Romet Esko Raul Esko Ander Jorš 8b klass Juhendaja: Peedu Alas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1 TÖÖKÄIK....................................................................................................................................4 2 MIS ON MINIGOLF ?.................................................................................................................8 3 KOKKUVÕTE...........................
2 Jaapani rahvastiku keskmine tihedus on (351 in/km2). Mis on enneolematult kõrge võrreldes mõne muu arenenud riigiga. Jaapani ala jagab prefektuuriks (47). Suur rahvastiku tihedus on majanduslikes keskustes, väga palju mõjutab ka merekaubandus, näiteks Tokyo (asub Honsu saare kaguosas) , Kanagavas (asub Honsu saare kaguosas) ja Osakas (asub Honsu saare lõuna osas). Enamasti on Suur rahvastiku tihedus ajaloolises alas,Pealinna ümbrustes ning alas, kus on tasane reljeef. Jaapani keskosas on mägine reljeef, mistõttu rahvastiku tihedus on väike kindlasti mängivad ka rolli mõned vulkaanid nind kuidas asukohal maavärinatega seos on. Linnades elab 91,3% kogu rahvastikust (2011), sellega on linnastumise tase väga kõrge.Kõige suurema rahvaarvuga linnad 2011 aasta seisuga on Tokyo (36,507 mln elanikku) , Kobe (11,325 mln), Nagoya (3,257 mln).kõik need suurlinnad asuvad mere rannikul. Suuremad linnad Jaapanis
28 Kirjanduse loetelu koostamisel tuleb sümbolite asemel kasutada sõnu (näiteks ingliskeelse allika puhul ,,&" asemel kirjutada sõna ,,and") selles keeles, milles antud allikas on kirjutatud. Näide 14: Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippicott Williams and Wilkins. Ühe autori (toimetaja, koostaja) kirjutatud või organisatsiooni poolt välja antud tööd esitatakse kronoloogilises järjestuses. Näide 15: Alas, R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Kui viidatakse ühe autori (toimetaja, koostaja) mitmele samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c, ja järjestatakse pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Aastaarvu ja tähe vahele tühikut ei jäeta. Näide 16: Alas, R. (2001a). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2001b). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim.
Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte Totalitaarse ideoloogia surve. Esindajad: Enn Roos, Arnold Alas ,,Peeter Tarvas, August Volberg ja A. Vlassov . Graafika:Võimude surve, Stalinism Mõjutati kunstnikke otsese terroriga-küüditati ja vangistati Pidi jäljendama nõukogulikku realismi Esindajad:Oskar Raunam, Priidu Aavik, Viktor Karrus, Ilmar Kimm dogmades
õppimist soodustav kliima peab soodustama kogemustest ja eksperimenteerimisest õppimist. Seega peaks eksimine olema lubatud. Kõrgema taseme juhid saavad olla eeskujuks, jagades alluvatega oma ideid ja hoiakuid ning lubades alluvatel arvustada nii neid ideid kui ka juhi väärtustel ja hoiakutel põhinevat käitumist; enesearendamise võimalused kõigile. (Alas, 2002) 7 Joonis 1 . Traditsiooniline ja õppiv organisatsioon Tipptase Keskaste Keskaste Täitjad Täitjad Täitjad Täitjad Traditsiooniline organisatsioon ja traditsiooniline õppimine: tarkus liigub ülalt alla Tipptase Keskaste Keskaste
Kodarad oleksid nagu laiali määritud üle kogu ratta. Sama võime märgata ka muude esemete väga kiirel liikumisel. Tänapäevase aatomimudeli aluseks on võetud elektroni leidumise tõenäosus aatomi erinevates osades. Seal, kus elektron liigub sagedamini, on tema leidumise tõenäosus suurem. Teisiti väljendades elektronpilve tihedus on selles kohas suurem. Orbitaal näitab elektroni liikumisel tekkiva elektronpilve kuju. Elektron liigub põhiliselt vaid orbitaaliga määratud alas. Väljapoole orbitaali satub ta üsna harva. Kõik orbitaalid ei ole ühesuguse kujuga. Osa on kerakujulised, kuid on ka keerukama kujuga orbitaale. Üks orbitaal mahutab kuni 2 elektroni. Kaks elektroni, mis asuvad samal orbitaalil, moodustavad elektronipaari. Elektronidel on lisaks negatiivsele laengule ka magnetilised omadused. Selleks, et elektronid saaksid moodustada elektronipaari, peavad nende magnetväljad olema vastassuunalised. Vastassuunaline magnetväli vähendab elektronide
Organisatsioon - sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab korrastatust või kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist. Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri (R. Alas). Organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R. Üksvärav). Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsioonid jagunevad: - Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud.
Riisutud on nii võim neid hankida ja tagada kui ka midagi ootuspärast korda saata. (Üksvärav 2004: 177-179) Võim, vormid, allikad 9 3. VÕIMU ALLIKAD Miks allutakse võimule? Kust tuleb liidril see võim et talle allutakse, kes või mis talle selle võimu annavad? Võimu allikad (French, Bell, Zawacki, 1989, viidatud Alas, 2004 järgi): Tasul põhinev võim inimesed tajuvad, et juhil on ressursse, millest võib neile kasu olla: edutamine, palgakõrgendus, paremate tingimuste võimaldamine; mõju tekib, kui juht oskab näidata, et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos. Karistusel põhinev võim inimesed tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi, kui nad ei allu: noomitused, palga- või ametikõrgendusest või
puudub üldse, kuid tal ei pruugi olla rahulolematust, kuna palk ja töötingimused on head. Motivatsiooni faktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieeni faktorite abil saab leevendada rahulolematust. Mõnes olukorras on efektiivsem tõsta rahulolu, kui leevendada rahulolematust. Sellisel juhul tuleb rõhutada motivatsioonifaktoreid. Kui on tarvis pigem leevendada rahulolematust, kui tõsta rahulolu, on efektiivsem hügieenifaktorite kasutamine. (Virovere, Alas, Liigand. 2005: 64,65) Juhtimissituatsioonide uuring asutuses -8- NÄGEMUS JUHTIMISKVALITEEDI TÕSTMISEST/ARENDAMISEST Lugu lõppeb sellega, et proua Vister saab palgakõrgendust ning samuti parandatakse tema töötingimusi. Kuid kuna Vister juhtis rahulolematust põhjustanud kehvadele töötingimustele, vaadati need üle kogu ettevõttes, viies läbi vastavad uuringud.
KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et juhtimises on kõik omavahel seotud. Ei või olla organisatsiooni ilma oma juhita, juht ilma oma eesmärkide saavutamiseta, eesmärgid ilma hea strateegilise plaanita. Strateegia ja tulevikueesmärgid üldisemalt koos täpsete tegevusplaanide- ja tähtaegadega osakondade lõikes peaks olema igal organisatsioonil, kes tahab pikemalt konkurentsis püsida ja olla edukas. KASUTATUD KIRJANDUS ,,Juhtimise alused", R. Alas ,,Strateegiline juhtimine", R. Alas ,,Juht, mitte ülemus", John Adair ,,Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia", http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Õppeaine Juhtimise alused loengu konspekt
Mõtlemisviisid A)ANALÜÜTILINE Kriitiline -Faktiline -Tehniline -Loogiline -Analüütiline Kvantitatiivne B)JÄRJESTIKULINE Struktrueeritud Konservatiivne Organiseeritud -Detailiseeritud Järjestikuline Planeeritud C) INIMESEKESKNE Inimesekeskne Emotsionaalne -Tunnetuslik Tundeline Hingeline Usklik D)Kujutlev -Kujutlev -Terviklik -Visuaalne -Intuitiivne -Mõisteline -Innovatiivne Vastandlikud mõtlemisviisid probleemilahenduses Koonduv -Otsing suletud alas -Töötab suletult -Probleemile orienteeritud -Ratsionaalne kaalutletud Lahknev -Otsing avatud alas -Töötab vabalt -Lahendile orienteeritud -Intuitiivne suvaline Fokuseeritud -Pingul -Täpne, kitsasihiline -Vaatleb ühte eesmärki -Nõuab ühemõttelisust Paindlik -Vaba -Skitseeriv, -näitlikustav -Avarasihiline -Lubab mitmetähenduslikkust Otsene Sirgjooneline -Otsib korrektseid vastuseid -Ranged eeskirjad
ISIKLIK HÜGIEEN Juhendaja: Kaja Rahu Koostas: Kaili Vill Kõik toidu käsitsemise alas töötavad inimesed peavad: Tagama kõrgel tasemel isikliku puhtuse, Kandma sobivat, puhast tööriietust, Vajadusel kaitseriietust. Toidukäitlemisse ei lubata: Nakkuse kandjaid: Infitseeritud haavad Nahahaigused Põletikud Kõhulahtisus Otsene või kaudse saastumise oht. Toiduainete suhtes kohaldatavad sätted Toidukäitleja ei võta vastu: Toidutooret või koostisaineid
5.Refereeringud 5 Terje Tiiman (21.11.2005) on väitnud, et juhtkonna toetus võib töötajate enesekindlust mitmekordistada. Töö peab olema vahend õnnestumiseks, mitte karistamiseks. Kui asjad lähevad ülesmäge, on töötajad enesekindlamad ja riskialtimad. Usalduse kaotamine mõjub halvasti nii koostööle, initsiatiivi võtmisele ja arengule kui ka suurepärastele tulemustele ja ühisele helgele tulevikule. Ruth Alas (2005) on öelnud,et personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt Raul Veede (09.10.2009) on öelnud, et tema jaoks personalijuhina on uus eelkõige vajadus äri tundma õppida. Masu ajal on varasemast suurem fookus ka töötajate hindamisel, professionaalsete teadmiste testimisel ja tulemusjuhtimisel. Mari Nõmm (21.11. 2001.) on arvamusel, et personalijuht on eelkõige partner ettevõttele,
mida ei ole reeglites mainitud. Sooritus Kohtunik laseb palli käest kukkuda kohta, kus see oli mängu peatamisel. * Mäng jätkub hetkest, mil pall puutub maad.Rikkumised / Karistused Lahtiviset korratakse, kui: mängija puutub palli enne, kui pall puutub maad kui pall läheb pärast väljakule kukkumist mängust välja ilma, et mängija oleks palli puutunud. Erijuhtumid Vabalöök, mis on määratud kaitsja meeskonnale oma värava-alas, sooritatakse ükskõik millisest punktist värava-alas. Vabalöök, mis on määratud ründaja meeskonnale vastasmeeskonna värava-alas, sooritatakse rikkumiskohale lähimast punktist värava-ala piirjoonel, mis on paralleelne väravajoonega. Kui mäng peatati värava-alas, siis “lahtivise” sooritatakse väravaga paralleelselt värava-ala joonelt punktist, mis on mängu peatamise kohale kõige lähemal. (http://jalgpall.ee/docs/reeglid.pdf) Jalgpalli riietus
vahel silmast arvuti ekraani ülaservani . Seda tööd tehes , mõtlesin ja analüüsisin , et kuidas ma ise kasutan arvutit ja milline mu töökeskkond on , kui ma teen näiteks koolitöid . Hoidke oma tervist ning pöörake suuremat rõhku oma töökeskkonnale , millele te võib-olla varem pole nii palju mõelnud , et millised riskid sellega võivad kaasneda . Nüüd aga tuleks hakkata mõtlema sellele . Tööpind jaotatakse tavaliselt kolmeks alaks.Esimeses alas (u . 20 cm) on asjad ,mida kasutatakse kõige rohkem , näiteks nagu hiir ja klaviatuur.Esimeses tsoonis ei väsi käed nii ära ,sest need on kehale kõige lähemal . Teises alas (u . 70 cm) on koht , kus käed viibivad perioodiliselt. Kolmas tsoon on ala , kus käed viibivad harva ja sinna tulek ka paigutada sellised asjad , mida harvema kasutatakse. Jalgade jaoks peab ka olema piisavalt ruumi ,lauaalune ala peab olema paraja sügavusega ( soovitav sügavus oleks 60 cm )
Tornaadod Este-Liin Margens 11.A Klass Sisukord Mõiste Tekkimine Jagunemine Tõelised tornaadod Tornaado-laadsed keerised Sagedamini esinevad Tagajärjed Mõned näited Eestis Mõiste Tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekkimine Lehter laskub äikesepilvest allapoole. Seejärel kondenseerub õhuniiskus tornaado sisemuses olevas madala rõhuga alas ja tekib pilvesammas. Kui tornaado alumine ots jõuab maapinnani, jääb lehter osaliselt tõusvate õhuvoolude ja tuultepöörise poolt üleskeerutatud tolmupilve varju. Lehter tõmbab endasse prahti ja muudab värvust. Kui tornaado energiavarud vähenevad muutub lehter kitsamaks. Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langeb praht alla. Vähehaaval tõmbub lehter tagasi äikesepilve, mis ta tekitas. Jagunemine
Piirkonna üldiseloomustus · Vesuuv asub vahemerelises alas ning lähistroopilises kliimavöötmes. · Selle ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. · Ohtlikkus seisneb selles, et se võib matta külad ja linnad enda alla ning kõik elanikud saaksid surma. Vulkaanipursked · Vesuuv on aktiivne vulkaan. · Viimati purskas 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis
teisele. Erinevad lisandid mõjutavad tugevalt metalliioone sisaldava lahuse värvust. Sellisteks lisanditeks on erinevad anioonid ja ligandid. Näiteks vasksulfaadi lahja lahus on helesinine. Sellele ammoniaaki lisades tumeneb lahuse värvus ja neeldumismaksimumi lainepikkus muutub (max). Orgaanilised ühendid, milles eelistatult esineb tugev konjugatsioon (nt. DNA, RNA, valgud), neelavad valgust elektromagnetkiirguse spektri UV või nähtavas alas. Kui tegu on vees lahustuva ainega, kasutatakse analüüsides lahustina vett. Orgaanilistes solventides lahustuvate ainete jaoks kasutatakse etanooli. (Orgaanilised lahustid võivad omada spektris iseloomulikku neelduvust UV alas. Seetõttu ei ole kõik lahustid sobivad UV/Vis spektroskoopia jaoks. Näiteks etanool neelab nõrgalt kõigi lainepikkuste juures.) Lahusti polaarsus ja pH võivad mõjutada orgaanilise ühendi neeldumisspektrit. Näiteks türosiini neeldumismaksimum ja
treeninguks ja ettevalmistuseks sõjale. Sageli lahutati meelt ka pidutsemisega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal kolm tömpi haru). Kõige sagedamini peeti turniire ratsakahevõitlusi. Kuna odahoop oli küllaltki tugev kasutati tugevamaid kiivreid ja raudrüüsid. Sagedased olid ka jalgsivõitlused, mis olid aiaga piiritletud alas. Kasutatavad relvad ja hoopide arv oli enne määratud. Hoope anti kordamööda ja pärast teatas kohtunik, kumma löögid olid paremad (ka gruppides ja ehtsate lahingu relvadega, aeg määratletud). Turniir ei olnud ainult spordisündmus, vaid pidustus laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja tutvuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma osavust demonstreerida. Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. Kasvatus:
c) tõmbe kõrgus 8. Nimeta need 3 põhielementi, mis iseloomustavad igat küttesüsteemi: a) Soojaallikas b) Torustik või sooja juhid c) Päikese valgus 2 9. Elektriküte, vaatamata oma kõrgele hinnale, omab järgmisi eeliseid: a) Hooldevaba b) Lihtne kasutada c) Sooja heajuhtivus 10.Infrapunase kiirgusega lambid töötavad valguse madalas laine alas ja valguse valgustustihedust mõõdetakse termomeetriga. 11. Nimeta lauda loomaruumi ebapiisava, vähese ventilatsiooni tunnused: a) Tugev lauda lõhn riietel b) Suur niiskuse sisaldus laudas c) Konstruktsioonide kiire mädanemine, roostetamine Kasutatud kirjandus : · V. Luts, Maaehituse alused, Inf., Tallinn, 1996; Veisekasvatushoonete käsiraamat, 2000a. · V.Veinla jt., Farmide mehhaniseerimine, "Valgus", Tln., 1986; vanem 1970 · V
Organisatsiooni mõistet on kirjeldatud mitmeti, väga lihtsalt, kui ka üsna keeruliselt ja raskesti mõistetavalt. On väga erineva suuruse, struktuuri ja suunitlusega organisatsioone. Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korrastatud ühendus. (Üksvärav 2003, lk 13) Organisatsiooni on defineeritud kui inimrühma, kellel on kindlad strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. (Alas 2004, lk 7) Organisatsiooni kõige väärtuslikum vara on töötajad, nad on ettevõtte selgrooks. Heade töötajate leidmine, palkamine ja hoidmine peaks olema juhtidele esmatähtis. Kvalifitseeritud töötajate värbamine ja säilitamine on tänapäeval tõeline väljakutse. Selliseid töötajaid peab asutus motiveerima, et nad veelgi paremini töötaksid. Juhtimise definitsioone on üles loetletud kõikides temaatilistes teavikutes nii paberkandjal kui
Juurde on tulnud koolimaja kompleks, era- ja kortermaju. Joonistel 1 ja 2 on juurde tulnud eramajade komplekse. Aastal 2006 avati Ülenurme alevikus Konsum (Ajalugu 2016). Hiljuti on lisandunud Ülenurme aleviku ka teine lasteaed (Avaleht 2016). Järgnevalt on Ülenurme aleviku arengu periodiseering tehtud etappideks. Mõisa periood – Kuna Ülenurme on oma nime saanud rüütlimõisast Üllenorm, on antud aleviku jaoks väga tähtis Ülenurme mõisakompleks, mis asub alas ning on praegu Eesti Põllumajandus Muuseum (Ülenurme mõis 2016). Talude periood – Mõisa kompleksile on lisandunud üksikud talud (vaata joonis 3). Nõukogude periood – Kuna Nõukogude Liidus muutus Ülenurme mõis sovhoosiks ning oli üks tootlikumatest (Ülenurme mõis 2016). Eeslinnastumis periood – Hakati ehitama eraelamuid ning tekkisid erinevas stiilis eramajade rajoone, kuhu kolisid enamasti väikelastega pered. Joonis 2
annaabi.ee 
