Tavaliselt kaovad sümptomid 10-40 sekundi jooksul. Katse pidev kordamine peaks sümptomeid pikkamööda vähendama. Sümptomid võivad iseenesest kaduda kolmandikel patsientidel paari kuu möödudes. Samuti võivad umbes kolmandikel patsientidel need uuesti paari aasta pärast naasta. Healoomulise asendivertigo tõsisem põhjus on selline, kus sade ei ringle poolringkanalites vabalt vaid on kinnitunud endolümfi külge (Cupulolithasis). Sellise konditsiooni sümptomiks on pidev silmade nüstagm. Ravi Vastavalt sellele mehhanismile, kuidas arvatakse asendimuutusest põhjustatud vertigot tekkivat, on välja toodud ka harjutused, mis võiksid seda sadet poolringkanalitest väljutada ja sümptomeid leevendada. Põhimõtteks on teha peapöörituse tekkesuunas kiiremaid liigutusi peaga või hüpata, et seeläbi lahti raputada seda sadet või trombi, mis poolringkanalitesse on tekkinud. Sellele järgneb kindlalt struktureeritud harjutuskompleksmis aitab seda oletatavalt
vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa
lööve ühel pool juustega kaetud peanahal, otsmikul, laugudel ja ninal laugude turse tüsistusteks nekroos, armistumine preaurikulaarsete LS põletik keratiit, uveiit, võrkkesta kahjustus N. maxillaris lööve ühepoolselt kõvasuulael, kurgunibul, mandlitel N. mandibularis lööve keelotsal, põse limaskestal, suupõhjal N. facialis sensoorsed harud lööve väliskuulmekäigus ja suu limaskestal peavalu, oksendamine, kuulmishäire, vertiigo, nüstagm N. facialis motoorsed harud parees või paralüüs Diagnostika Kliinilise pildi alusel äge haigestumine, valu, mööda kindlast dermatoomi paigutuv ühepoolne lööve Ak määramine, PCR, viiruse isoleermine koekultuuril Nahabiopsia pole näidustatud Diferentsiaaldiagnostika: lihtohatis, herpeetiline ekseem, kontaktdermatiit, roospõleti, tuulerõuged Ravi Võimalikult vara alustada süsteemse raviga Leevendab valu, hoiab ära lööbe progresseerumise, hilisema
lähedalasuvate esemete nägemiseks. 9. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 10. Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI 11. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm 12. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. 13. Väikeaju funktsioonid. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine 14. Mis on atoonia ja miks ta tekib? ATOONIA - Lihastoonuse langus 15. Mis on düstoonia ja miks ta tekib?
Väikeaju uss kontrollib kehahoiakut, lihaste toonust, tugimotoorseid liigutusi ja kehatasakaalu Ussi abil täpsustatakse kogu aeg mittetahtelisi (automaatseid) liigutisi, väikeaju poolkerade abil aga tahtelisi liigutusi Väikeaju talitluse häired Asünergia – võimetus täpselt doseerida lihaste kontraktsioonijõudu liigutustegevusel Tegevus- ehk intentsionaaltreemor, mis ei avaldu rahulolekus, vaid ilmub tahteliste liigutuste korral Lihaste alanenud ehk hüpotoonus Nüstagm ja kõnehäired Suuraju ehk otsaju Inimese suuraju jaguneb kaheks mõhnkehaga ühendatud poolekeraks, mis koosnevad motoorikat juhtivatest põhimiktuumadest, haisteajust ja mantlist Poolkerad moodustavad ca 4 / 5 kogu peaajust Suuraju poolkerade pind liigendub sagarateks ja sagarikeks (lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagarad) Haisteaju asub laubasagara alumisel küljel (10000 lõhna) Põhimiktuumad ehk koorealused tuumad Asetsevad valgeaine sügavuses vaheaju lähedal
Need piirkonnad on seotud tahtlike liigutuste regulatsiooniga. Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada. Liigutushäired tahtmatud tantsisklevad liigutused (korea) esinevad umbes 90% patsientidest ning on sageli esimeseks nähtavaks sümptomiks. Teised olulisemad motoorikahäired on normaalse lihastoonuse langus või tõus, raskused kehahoiaku säilitamisel ja liikumisel, düsartia (artikulatsioonihäire), düsfaagia (neelamishäire) ja nüstagm (silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis toob enesega kaasa kontsentratsioonivõime languse, pikaajalise ja lühimälu kadumise, oskamatuse probleeme käsitleda, isiksusemuutused ja depressiooni. Muud närvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusnähud. Diagnoosimine: Kui perekonnas on teada Huntingtoni tõve juhtumeid, siis sümptomite tekkimisel on haigestumise oht suur. Alati ei ole aga perekonnaanamnees täpselt teada
Need piirkonnad on seotud tahtlike liigutuste regulatsiooniga. Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada. Liigutushäired tahtmatud tantsisklevad liigutused (korea) esinevad umbes 90% patsientidest ning on sageli esimeseks nähtavaks sümptomiks. Teised olulisemad motoorikahäired on normaalse lihastoonuse langus või tõus, raskused kehahoiaku säilitamisel ja liikumisel, düsartia (artikulatsioonihäire), düsfaagia (neelamishäire) ja nüstagm (silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis toob enesega kaasa kontsentratsioonivõime languse, pikaajalise ja lühimälu kadumise, oskamatuse probleeme käsitleda, isiksusemuutused ja depressiooni. Muud närvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusnähud. Diagnoosimine: Kui perekonnas on teada Huntingtoni tõve juhtumeid, siis sümptomite tekkimisel on haigestumise oht suur. Alati ei ole aga perekonnaanamnees täpselt teada
pupill aheneb, akommodatsioon. Kahjustussündroomid – silmamuna pööratud alla-väljapoole, ptoos (ülalau halvatus), pupill lai, puudub valgusrefleks ja akkommodatsioon, eksoftalm. Supranukleaarne kahjustus – vaatehalvatused (ajutüve kasvaja, infarkt, entsefaliit, SM), ärritus – vaatekramp (epilepsia). III, IV(plokinärv), VI(eemaldajanärv) närvi halvatus – totaalne oftalmopleegia (silm keskjoonel, ptoos, müdriaas-pupill lai, eksoftalm). Nüstagm – silmaderütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades, üles-alla vaatamisel. Põhjus – häired tasakaalu ja koordinatsiooni reguleerivas süsteemis (sisekõrv, poolringkanalid, väikeaju, suuraju otsmikusagar, väikeaju kasvajad, Menieri sündroom, SM) V kolmiknärv (n.trigeminus) – sensoorne osa; motoorne osa (mälumislihaste innervatsioon); sekretoorne osa (seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga). Kahjustus – motoorne, sensoorne või segatüüpi – mälumislihaste
□ Korrektne retsept koos manustamise skeemiga □ Kõrvaltoimed, mis on olulised patsiendile Rp. Tabulettae Nitrofurantoini 0,05 D.t.d. N. 30 S. Kaks tableti sisse võtta kolm korda päevas viis päeva. Toime: E. Coli bakteri hävitamine urotraktis. Ravimrühmad: antimikroobne aine, Nitrofuraani derivaat. Valik: rasedale ohutu, kitsas toimespekter. KT: iiveldus, oksendamine, isutus, kõhulahtisus, nahalööve, peavalu, unisus, peapööritus, uimasus, nüstagm (silmatõmblus), düspnoe (õhupuudustunne), räginad kopsus, köha, uriini värvuse muutus (pruun või tumekollane). 7. Urotrakti infektsioonide komplikatsioone põhjustavad tegurid? Seksuaalne aktiivsus, kontratseptsiooni kasutamine, madal östrogeenide tase, pärilik eelsoodumus ja lühike ureetra-anus’e vahemaa. 8. Millal võib patsiendil kahtlustada neerupuudulikkust? Oliguurilises faasis on peamiseks probleemiks vedeliku, elektrolüütide ja ainevahetusproduktide kuhjumine.
Kuulmislangus võib samuti ilmneda koheselt, kuid seda alati koheselt ei märgata, kuna teine kõrv on tavaliselt korras. Haiguse atakk kestab mõnest tunnist kuni ööpäevani ning vaibub järk-järgult. Perifeerse pearingluse põhjused. Kahjustus on sisekõrvas. Perifeerne pearinglus: • Seotud labürindi ja vestubilaarnärvi häire või kahjustusega • Esineb hoogudena, mis korduvad • Enamasti horisontaalne nüstagm • Süveneb pea asendi muutmisel • Keskmiselt või tugevalt väljendunud vertiigo, kaasneb tugev iiveldus ja oksendamine • Võib kaasneda kuulmislangus Põhjused: Perifeersed e. otoloogilised (50% pearinglustest) BPPV – healoomuline asendivertiigo (50%) Vestibulaarne neuroniit ja labürintiit (25%) Meniere tõbi (10%) Tservikaalne vertiigo
liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest; 17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes; 18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst); 19) karpaalkanali(randmekanal) sündroom(valu ja tuimus randmes ja labakäes); 20) Miner'i nüstagm; 21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist; 22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid. Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis Statistikat tehes võetakse aluseks kutsehaigestunute arv 100000 töölise kohta aastas. Kuna saada olev statistika algab 1995 aastast, on autoril raske teha üldistusi pikema aja kui 15 aasta kohta
Kuulmislangus võib samuti ilmneda koheselt, kuid seda alati koheselt ei märgata, kuna teine kõrv on tavaliselt korras. Haiguse atakk kestab mõnest tunnist kuni ööpäevani ning vaibub järk-järgult. Perifeerse pearingluse põhjused. Kahjustus on sisekõrvas. Perifeerne pearinglus: Seotud labürindi ja vestubilaarnärvi häire või kahjustusega Esineb hoogudena, mis korduvad Enamasti horisontaalne nüstagm Süveneb pea asendi muutmisel Keskmiselt või tugevalt väljendunud vertiigo, kaasneb tugev iiveldus ja oksendamine Võib kaasneda kuulmislangus Põhjused: - Perifeersed e. otoloogilised (50% pearinglustest) BPPV – healoomuline asendivertiigo (50%) Vestibulaarne neuroniit ja labürintiit (25%) Meniere tõbi (10%) Tservikaalne vertiigo Vestibulaarne shwannoom Perilümfi fistel (s.h. postoperatiivne)
15) rõhust põhjustatud närvihalvatused; 16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest; 17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes; 18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst); 19) karpaalkanali sündroom; 20) Miner'i nüstagm; 21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist; 22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid. Kutsenahahaigused ja -kasvajad : (1) Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad: 1) tahm; 2) tõrv; 3) bituumen; 4) pigi; 5) antratseen või tema ühendid; 6) mineraalõlid ja teised õlid; 7) toorparafiin;
oksendamine, iiveldus, foolhappe puudus. Hüpotüreoidism. Psühhiaatrilised häired Sage Segasusseisund, depressioon, apaatia, agiteeritus (nt närvilisus), emotsionaalne labiilsus. Närvisüsteemi häired Väga sage Unisus, peavalu, pearinglus. Sage Ataksia, treemor, nüstagm, tähelepanu häired, amneesia Silma kahjustused Väga sage Diploopia. 18 Sage Hägune nägemine, nägemishäired. Kõrva ja labürindi kahjustused Sage Vertiigo. Südame häired Väga harv Arütmia, atrioventrikulaarne blokaad Vaskulaarsed häired Väga harv Hüpertensioon. Seedetrakti häired
Nimetatud sümptom esineb näiteks parkinsonismihaigeil ja epileptilise hoo ajal. Allapoole pööratud silmamunade kiireid ja järske üles-alla võnklemisi võib näha komatoossetel haigetel, kellel esineb pons`i kahjustus. Silmamunade motoorne apraksia on sündroom, mille puhul haige ei saa tahteliselt silmamunasid soovitud suunas liigutada, kusjuures silmamunade reflektoorsed liigutused on korras. See sündroom esineb premotoorse korteksi kahjustuse korral. Nüstagm 8 Nüstagm on silmade rütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades või üles-alla vaatamisel. Suund võib olla horisontaalne, vertikaalne, diagonaalne või rotatoorne. On kaks põhilist tüüpi järsk ja sujuv (pendulaarne). Järsu nüstagmi puhul on aeglane faas alati tsentripetaalne ja kiire faas toob silma vaadatavale objektile tagasi
*Uimastisõltuvatel haigetel on teiste patsientidega samasugused õigused tervishoiuteenustele. *Kõik arstid on kohustatud tagama neile abi nii üldiste kui uimastitest tingitud tervisehäirete korral, hoolimata sellest, kas patsient on valmis uimastitest loobuma või mitte. Joobeseisundi hindamine Küsi: uuritavalt, teistelt ; käitumise iseärasused ; teadvuseseisund, kontaktivõime, reaktsioon ; välised tunnused:süstearmid,vigastused ; pupill: suurus, reageerimine, nüstagm ; pulss,vererõhk,hingamine ; koordinatsioon, tasakaal ; narkotest AINE LEIDUMISAEG URIINIS(ÖÖP) Kanep igapäevane 5-14 Kokaiin 1-2 Kanep juhuslik 1-5 Bensodiasepiinid 1-14-21 Amfetamiin 2-6 Fenobarbitaal 14-30 Heroiin 1-2 Fentsüklidiin 5-10 Morfiin 1-2 Metadoon 2-7 LSD 0-2 Ravile pöördujate lemmikained: Opioidid 89%(heroiin 70%) ; Stimulaatorid 7%
maitsetundlikkus. Autonoomne motoorika: sülje ja pisaraeritus. Ühepoolne närvikahjustus põletikust või koljupõhimiku murrust. Näolihaste halvatus, maitsetundlikkuse kadu, süljeerituse vähenemine, silmalaug ei sulgu, silmakestad kuivavad. 8. Esiku-teonärv esikuharu: tasakaalutunnetus, haru kahjustus põhjustab haiguslikku peapööritust (vertiigo), lihaskoordinatsiooni kadu (ataksia), silmamunade kiiret ja ostsilleerivat liikumist (nüstagm). Teoharu: kuulmismeel, haru kahjustus võib põhjustada tinnitust (kõrvas või peas kuuldav vilin) ja kurtust. 9. Keele-neelunärv segatüüpi; sensoorne osa: maitseaistingud keele tagumiselt kolmandikult, kehalised aistingud (puudutus, valu, temperatuur), neelamislihaste sügavtundlikkus, vererõhk, vere O2 ja CO2 sisaldus hingamise regulatsioonis. Motoorika: tõstab neelamise ja kõnelemise käigus. Autonoomne motoorika: stimuleerib süljeeritust
alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e. poosi). - Paigaldus- e. püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid). 2. Staatilis-kineetilised refleksid on seotud keha ümberpaiknemisega ruumist - pea ja silmade nüstagm (nüstagmile on iseloomulikud kahest komponendist koosnevad liigutused aeglane, pöörlemise suunale vastupidine ja kiire pöörlemisega samasuunaline. Pärast pöörlemist kestab nüstagm veel mõnda aega, kuid ta suund muutub pöörlemiseelsega vastupidiseks. Peale nüstagmi täheldatakse pöörlemise ajal ja pärast seda lihaste toonuse muutusi. Seetõttu ei suuda inimene pärast pöörlemist liikuda sirgjoont
vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Tasakaalumeele selle osa ärritajaks on raskusjõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab esikunärvi, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksuvad liigutused- nüstagm , millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. Nüstagmil eristatakse vestibulaarset ja optokineetilist komponenti. Vestibulaarne komponent on seotud refleksidega, optokineetiline komponent tekib nägemismeelelt saadud informatsiooni alusel. Liikumise lõppedes esineb vastassuunaline lühiajaline postrotatoorne nüstagm. Nüstagmi suund määratakse silmamunade kiire liigutuse järgi. 11. Haistmismeel.
sinna esikunärvi mediaalsest ja lumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nim sõlmekesteks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid innerveerivate närvituumade vaheliste ühenduste kaudu kulgevaid vestibulaarrefleksid silmamuna välislihastele. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksutavad liigutused- nüstagm-, millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensorid: paiknevad ülemistes ninakarbikutes regio olfactorias. Haistmisrakud on biopolaarsed närvirakud: dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena bulbus olfactoriusesse. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Sensorite
Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tähnielund: macula utriculi ja macula sacculi. Otoliitmembraan. Vestibulaarsed ripsrakud: sensoripotentsiaali teke. Poolringkanalid: cristae ampullares, cupula. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad närviteed. Esikunärvi tuumad ja nende olulisemad seosed teiste ajuosadega. Vestibulaarrefleksid. Nüstagm. Tasakaalumeele- ehk vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Nii nagu nägemis- ja kuulmismeele puhulgi on tegemist paarilise elundiga. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nimetatakse ka tähnielunditeks, sest sensorirakud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel. Need ruumid on omavahel ühendatud mõigu-kotikese juha kaudu. Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.
• Asendi- e. asendi-toonilised refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e. poosi) • Paigaldus- e. püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid) 2) Staatilis-kineetilised refleksid – on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis. Pea ja silmade nüstagm. 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? -Moodustub närvirakkude kogumikest, mis on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega - Tähtsus: • KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine • Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet • Avaldab mõju skeletilihaste toonusele • Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa
Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglinost, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikaju tuumades, mida nim sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid innerveerivate närvituumade vahelise ühenduste kaudu kulgevad vestibulaarrefleksid silmamuna välislihastele. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksuvad liigutused nüstagm -, millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Haistmismeele sensorid haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise karbiku serval asuvas haitsmisretseptoris. See piirkond, mida katab 4-5 cm 2 suurune haistmisepiteel, on peamistest hingamisteedest kõrval. Inimesel on kokku ~10 7 haistmisrakku. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Õhk satub sinna
väikeaju haigused) 55 Düspnoe – õhupuudus 56 Kardiogeenne – südamega seotud 57 Paroksüsmaalne – äkki tekkiv, hootine 58 Kollaps – akuutse vereringehäire põhjustatud minestushoog 59 Transitoorne isheemiline atakk – tserebraalne verevarustushäire; vastupidi infarktile ainult lühiajaline ja mööduv 60 Vertiigo – pearinglus 61 Vestibulaarne – tasakaaluelundiga seotud 62 Nüstagm – kiired rütmilised tahtmatud silmamuna tõmblused 63 Tinnitus – kohin,vilin kõrvus 349 „Peas tühi tunne“ Ortostaatiline Uimasus ja nõrkus, lamavast asendist tõustes lööb silme eest mustaks, kollaps Metaboolne (nt hüpo-/hüperkaleemia, Teadvusehäired; sümptomid sõltuvad neerupuudulikkus) haigusest
Ärevusȱȱ Varjusurmȱ(letargia)ȱȱ Tuimusȱ(apaatia)ȱȱ Loidusȱ Sõjakusȱ Üldineȱhalbȱenesetunneȱ Päevaneȱunisusȱ Tajuhäiredȱ(ntȱkehaȱtundlikkuseȱ Tegutsemisvõimeȱlangusȱ häire,ȱpettekujutlused,ȱhõljumisȬ Väsimusȱȱ tunne)ȱ Lühiajalineȱsilmatõmblusȱ(nüstagm)ȱ Rahutusȱ Hallutsinatsioonidȱȱ Reaktsioonideȱaeglustumineȱ Kätevärinȱ(treemor)ȱ Mööduvȱparanoiaȱȱ Valutundlikkuseȱsuurenemineȱ Seonduvad tegurid Vananemisestȱtingitudȱunefaasideȱ Pikaajalineȱergutavateȱtoidulisanditeȱ muutusedȱȱ tarvitamineȱȱ Dementsusȱȱ Pikaajalineȱravimiteȱtarvitamineȱ
annaabi.ee 
