Söödavad kübarseened Harilik kukeseen · Viljakehad: sitkelihakad, rebukollased · Kübar: lai- kuni lamelehterjas, keskpaigas kinnine, püsivalt sisserullunud hõlmise servaga, kuni 10 cm · Voldid: tugevalt arenenud, ristliistakutega, harunenud, pikalt jalale laskuvad · Seeneliha: kahvatukollane, paks · Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga · Metsades, puisniitudel, võsastikes, väga sgeli, kohati massiliselt ja suurte kogumikena; üks tavalisemaid Eesti seeni. Juunist kuni novembrini. Viimastel aastatel leitud korduvalt jõulude ajal, kannatab nõrku öökülmi. Hinnatav söögiseen värskelt. Austerservik · Kübar: hallikas-, oliiv- kuni
Jalgade puhul on uudseks lähenemiseks kombineerida klassikalisi soojendusharjutusi arendavate jõuharjutustega. Käesolevaga tutvustan teile 5 harjutusviisi, mis soojendavad ja arendavad jalalihaseid. A Väljaasted ette Astu parema jalaga samm ette pikkusega, mis on ligikaudu pool sinu kehapikkusest, mõlema jala varbad suunatuna otse ette. Sammu lõpus suuna põlv täpselt jalalaba kohale. Astu tagasi püstiasendisse. Korda harjutust 5 korda ühele jalale. Seejärel soorita harjutus teise jalaga. B Väljaasted ette koos kerepöördega Harjutus on sarnane väljaastega ette (harjutus 1), kuid lisandunud on kerepööre vöökohast. Kui sooritad väljaaste vasaku jalaga, pööra sammu lõpus ülakeha vasakule. Astu tagasi püstiasendisse ja korda harjutust teise jalaga. Soorita harjutust 5 korda mõlemale jalale. C Väljaasted küljele Astu parema jalaga samm küljele pikkusega, mis on ligikaudu kolmandik sinu
2. Ergonoomilised töövõtted. 2.1. Tõmbamine. Jalgade tööle rakendamine ehk keharaskuse viimine ühelt jalalt teisele: Lähteasend: väljaaste - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge (pilt 2). Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Lõppasend: Lähteasend: Pilt 1 Pilt 2 2.2. Lükkamine Lähteasend: keharaskus on taga oleval kõverdatul jalal ja eesmine jalg on sirge (pilt 3). Keharaskus viiakse üle ees olevale jalale eesmine jalg kõverdub põlvest ja taga olev jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 4).
Tasakaaluharjutused Referaat Koostas : Jaanika Padar Juhendas : Lidia Petrova Õppeaasta : 2011/12 Tasakaaluharjutuste eesmärk on : · Harjutus parandab ja aitab hoida tasakaalu · Tugevdab lihaskonda o seisa jalad kergelt harkis o kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda) o vii parem jalg ette (kõnniasendisse) o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o seisa jalad kergelt harkis o pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda o seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda)
· Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel, ketta peal võtta kinni tõstematti sangadest (pilt 8). Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 2. Abistamine ümbertõstega tõstemattidega ja kettaga toolile: · Abistajal viia keharaskus tagumisele jalale ja sooritada ümbertõste tõstematiga ja ketta abil (pilt 9, 10). Pilt 9 Pilt 10 · Sirutada patsient toolil. Võtta ära tõstematt abistaja keha ümbert ja patsiendi tuhara alt (pilt 11, 12). Pilt 11 Pilt 12 · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil ja võtta ära kettas jalgade alt ning
alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6). Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi pea abistaja õlavarrele (pilt7, 8). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 7 Pilt 8 4
Kui algajatel on eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna, siis edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Alt-ees palling Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, näoga võrgu poole, paremakäelistel on vasak jalg veidi eespool, ülakeha kergelt ette kallutatud, pall vasaku käe peopesal parema külje pool, parem käsi all. Vaade on suunatud pallile. Mängija viskab vasaku käega palli ette-üles umbes 30 cm kõrgusele. Samal ajal kandub keharaskus tagapool asetsevale jalale ja sirge löögikäsi liigub taha. Seejärel kandub keharaskus ees olevale jalale, jalad sirutuvad, löögikäsi liigub ette ja tabab palli ees-all. Palli tabatakse pingestatud labakäe, rusika või käeservaga. Löögikäsi saadab palli võrgu suunas. Kogu tegevuse vältel on pilk suunatud pallile. Ülalt-ees palling Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, näoga võrgu poole, paremakäelistel on vasak jalg veidi eespool, keharaskus võrdselt mõlemal jalal
(Roberts jt 2007.) Luude hapraks muutumist suurendavad osteoporoos (luustiku süsteemne haigus, mille tagajärjel luud hõrenevad), arterioskleroos, pikaajaline kortisoonravi, südamepuudulikkus ja diabeet (Mustajoki jt 2001). Reieluukaela murdude arv maailmas oli 1990. aastal 1,7 miljonit, arvatakse, et see tõuseb 2050. aastaks 6,3 miljonini (Maasalu 2004). Murru tunnused: · Tugev valu murru piirkonnas pärast kukkumist · Ei saa jalale toetuda · Selili lamades ei saa jalga liigutada · Turse murru kohas · Jalalaba välisrotatsioonis (harva sissepoole pöördunud) · Vigastatud jalg on lühenenud (Kutsar 1998). · Võivad esineda verevalumid ja muhud (Mustajoki jt 2001). Uuringud Radioloogilised uuringud aitavad selgitada murru lokalisatsiooni, väärasendit ning võimalikku killustumist (Roberts jt 2007). Röntgenülesvõte tehakse mõlemast puusast, et saada ettekujutus ka tervest puusast
Peale söötu liiguvad randmed üksteisest lahku ja pöidlad väljapoole 8)Kahekäe-rinnaltsööt, Kahekäe-põrkesööt, Kahekäe-ülaltsööt. Kahekäe rinnaltsöödul: - Mängija on tasakaalustatud kolmikohu asendis - Pall on rinna kõrgusel ja küünarnukid on all ning keha lähedal - Harali sõrmed on sümmeetriliselt palli mõlemal pool, pöidlad palli taga ja suunatud üksteise poole - Söödu andmisel astutakse samm ette ja keharaskus kantakse tagajalalt eesolevale jalale - Sööduks sirutatakse käed sihtmärgi suunas, söödule antakse tagurpidi vint - Peopesad suunatakse väljapoole ja pöidlad maha Kahekäe-põrkesöödul: - Mängija on tasakaalustatud kolmikohu asendis - Pall tuuakse sööduks rinna ja vöö vahele - Sõrmed on harali ja sümmeetriliselt palli mõlemal pool, pöidlad palli taga - Mängija astub sammu ette, keharaskus kandub üle eesolevale jalale - Käed sirutatakse ette-alla selle punkti suunas, kust pall põrkab maast üles
nahk muutub sinakaks. Turse on kas ühes kohas liigese pinnal ehk lokaalne või haarab turse kogu liigest. Arst võib määrata röntgenuuringu, et olla kindel, et ei oleks luumurdu. Ning pärast röntgenit paneb arst täpsema diagnoosi ja paneb paika ravitaktika, tuginedes kogemustele ja patsiendi kaebustele. Kirurgilist ravi kasutatakse harva, enamikel juhtudel paraneb jalg komplikatsioonideta. Kuidas toimida peale vigastust? Jalale tuleks anda rahu, hea oleks kasutadaa kipslahast või tugisidet, mis hoiavad hüppeliigest õiges ja kindlas asendis ning väldivad pinget vigastatud sidemetes. Karkusi tuleks kasutada, kuid seni kui on veel valus toetada. Jää kasutamine oleks ka hea, sest jää vähendab valu ja pidurdab põletikulist protsessi. Nädala möödumisel võib kasutada külm/soe kontrastravi. Turse ja valu vastu sobivad hästi erinevad salvid, mida 45 korda päevas sisse hõõruda.
tulemusega 17.41 ja 1956. a OM tulemusega 18.57. Ta täiustas tehnikat pidevalt. Video... http://youtu.be/gQzxqm0BFpc Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pöördega kuulitõuge Ülakeha on samas asendis nagu O`Brien tehnika puhul. Kogu keha raskus on kantud toetavale jalale. Vaba jalg sirutub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt. Tõukekäe äkiline väljasirutus vallandab tõuke. Parimad kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s. See on tänapäeval populaarseim tehnika, millega on tõugatud Randy Barnesi poolt maailmarekord 23.12, mis kehtib siiani. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad Üks tehnika on näiteks Saksa kümnevõistleja Frank Busemanni välja mõeldud tehnika.
Sambale on omane ka väga liikuv puusavöö. Samba põhifiguurideks on: 1. Vetrumine 2. Samm kõrvale, jalg kõveras (raskus kõveral jalal) 3. Keha kallutus samale poolele, kuhu astus 4. Teise jala ''libistamine'' kõvera jala juurde 5. ''Libistatud'' jalg jääb ka kõveraks 6. ''Libistatud'' jalg teise jala taha 7. Pööre kõrvale ja sama jalg (''libistatud'' jääb taha, varbale toetuma) 8. Sujuv vetrumine ühelt jalalt teisele 9. Kallutus ja raskus eesmisele jalale 10. Taga olnud jalg sujuvalt kõrvale, õrnalt vetrudes 11. Teine jalg sujuvalt taha 12. Sama jalg vetrudes kõrvale tagasi kõverdatult ja raskus sellele jalale · Lühidalt: vaheldumisi, kõrvalt taha tõstetud jalg kõrvale tagasi ja vastupidi .. Kõik toimub sujuvalt, lõdvalt ja õrnalt vetrudes, oluline on puusade sujuv liikumine. Õpetusvideo: http://www.metacafe.com/watch/799927/samba_lesson_summary/ Viini valss
ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Seda võib saavutada teadliku ja kontrollitud tegevusega. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, surudes suurevarba otsa vastu aluspinda, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), pingutades kergelt tuharalihaseid ja tõmmates kõhtu sisse, sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest (tõstes üles ja lastes vabalt alla) ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga on saavutatud aktiivne rüht. Õige kehaasendi korral on lihased minimaalset koormatud.
Mambo Agathe Tallinn 8B Mambo nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Tantsu päritolumaa on Ameerika ühendriigid. Juured pärinevad Kuubast. Mambot tantsitakse enamasti paaris ning tantsida võivad noortest inimestest vanadeni. Saatepillidena kasutatakse bandžot, kitarri, mandoliini, viiulit ja klaverit. • Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole on iseloomulik puusahööritus, millega kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Tantsijate riietus Faktid mambost • kujunes 1930. – 40. aastatel. • 4/4 taktimõõdus. • On kiire ja väga energiline tants. • http://www.youtube.com/watch?v=j phLiz0cxuo
Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt:
Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Mambo ühendab Euroopa kontratantsu traditsiooni ning mustade haiitilaste iseloomulikud Aafrika-pärased sünkopeeritud rütmid. 4/4 taktimõõdus mambo sai Ameerika Ühendriikides 1950. aastatel ülipopulaarseks seltskonnatantsuks, hiljem arenes selles välja veidi lihtsam tsa-tsa. Tantsu sammud Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusahööritus, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Näide: http://www.youtube.com/watch? v=TvLw8p9hLiM
õlgade pööret. Sellise tehnikaga tõukas ka O`Brien (ameeriklane), kes võitis 1952. aastal OM tulemusega 17.41 ja 1956. a OM tulemusega 18.57. Ta täiustas tehnikat pidevalt. Video... http://youtu.be/gQzxqm0BFpc O`Brien 2.5 Pöördega kuulitõuge Ülakeha on samas asendis nagu O`Brien tehnika puhul. Sportlane on lõdvestunud ja keskendub pingeliselt Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgneva energilise liikumise ootuses. Vaba jalg sirutub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt liikudes nii sirgelt kui võimalik ning seejärel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt kasutades energiliselt õla ja rinnalihaseid.
Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline
2. Abistamine toolile ümbertõstega: · Kallutada patsiendi ülakeha ette poole (pilt 7), nii palju, et patsiendi istmik on voodilt lahti ja patsient toetub jalgadele (pilt 8). Pilt 7 Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm · Abistajal viia keharaskus tagumisele jalale ja sooritada ümbertõste (pilt 10, 11). Teisel abistajal hoida tooli paigal. Pilt 10 Pilt 11 · Sirutada patsient toolil (pilt 12). Pilt 12 · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil (pilt 13, 14, 15, 16, 17). Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm
Konsoolfreespingid on kõige enam levinud. Neil kasutatakse universaalseid rakiseid: jagamispäid, masinkruustange, pöördlaudu ja torne freeside kinnitamiseks. Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Ta toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks.Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja seda saab nihutada kolmes sihis: piki-, rist- ja püstsihis. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel. Konsoolfreespingid jagunevad: *horisontaalfreespinkiteks ( mittepööratava töölauaga ), *universaalfreespinkideks ( pööratava töölauaga ) *vertikaalfreespinkideks *laia universaalsusega freespinkideks.
· Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga. · Näol nn. salapärane arhailine naeratus. · Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. · Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). Klassikaline ajajärk 480-323 eKr · Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" · Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Hilisklassika e. teine õitseaeg e. kaunis stiil 4. saj eKr · Taandub pidulik, enesekindel rahu · Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. · Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. · Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine · Õrnus leebus kunstis kaunis stiil · Realism ja individualism. · Luksuse eelistamine.
horisontaalsusega.Kolmekorruselised hooned.Taas tuli moodi ümarkaar.Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´´ 4) Verocchio-´´Colleoni ratsamonument´´ Maalikunst 1) Botticelli-´´Kevad´´ 2) Botticelli-´´Venuse sünd´´ Kujutab ilu-ja armastusjumalannat merevahust sündinuna. Kõrgrenessanss Arhitektuur I. Bramante-Rooma Peetri kiriku kuppel II. Leonardo da vinci-Töötas Milano hertsogi õukonnas.Arendas
roosakaspunaseks. Päris vanalt on üleni määrdunud-pruunikaspunased, tüsedad ja lihakad. Kübar on kühmuga, noorel seenel koonusjas kuni kellukjas, hiljem lamenev (lame-kellukjas või peaaegu lame). Algul valkjas kuni kahvatukollakas, vanemalt muutuvad roosakaskollaseks ja laiguti punakaks. Kuiv, radiaalkiuline ning enamasti lõhestunud servaga. Kübara läbimõõt on kuni 10 cm. Eoslehekesed on noorelt valkjad, vanemalt pruunikad kuni oliivpruunid ning jalale kinnitunud. Vajutamisel muutuvad punakaks. Jalg ja kübar on ühte värvi. Jalg on ühtlase jämedusega või alusel veidi jämedam, kiuline. Kõrgus kuni 8 cm, läbimõõt kuni 2,5 cm. Seeneliha on valge, muutub punakaks. Maheda maitsega ning ebameeldiva lõhnaga. Eospulber mida seen eritab on ooklerpruun. Kasvukoht on enamasti parkides, näiteks paljal toitainerikkal mustal mullal või rohus, koos pärnadega. Väga sageli kasvavad nad massiliselt suures koguses
oluline igaühele, kes pidi pea peal nõusid kandma. Selles tulenevalt hoitakse Kariibi päritoluga tantse tantside õlgu ja pead liikumatult nii kaua kui võimaoik. Selle tantsu puhul onkasutatakse lahtist tantsuvõtet. Puusade liikumine on paljude Ladina-Ameerika, Kuuba ja Kariibi päritolu tantsude juures tavaline. Sujuv puusatöö pakub nendes tantsudes palju lõbu ja ka korralikku trenni. Alusta, jalad veidi teineteisest eemal ja põlved vabad. Vii raskus täielikult vasakule jalale, ajades põlved sirgeks. Lase keharaskusel kanduda vasakule puusale, lükates seda külgsuunas. Nüüd kanna raskus üle paremale jalale. Aja parem põlv sirgeks ning lase keharaskusel kanduda paremale puusale, lükates seda külgsuunas. Selline raskuskanne üle tugijala laseb puusadel 7 külgsuunas liikuda. Puusatöö on tarvis enamiku sammude juures, kus toimub raskuskanne jalalt jalale
tohi ühelegi kõndimise momendil ainult jalaluudele toetuda, suur osa koormusest peab lihaste kanda jääma, seda tuleb otsekui rullida edasi üle tugijala kanna, talla, päka ja varvaste ( tagurpidi kõndimisel vastupidises järjekorras ). Nii saavutatakse keha raskuse katkematu liikumine ühelt jalalt teisele. Hoogsama sammu saamiseks tuleb tugijala päkalt edasi vedrutada, millele järgneb sammu pehmendamisems väike laskumine sammu sooritanud jala põlvest raskuse ülekandmisel sellele jalale. Kõnd ettepoole Seista nii, nagu on öeldud tantsuvõtte kirjelduses. Parema tasakaalu saavutamiseks võib käed tantsuvõtet matkides üles tõsta. Seejärel kanda keha raskus vasakule jalale ja vibutada parem jalg sujuvalt ette nii, et kõigepealt riivab põrandat päkk, siis kand. Sel hetkel, kui parem jalg alustab liikumist, tuleb vasakut jalga veidi lõdvestada ja kanda keha raskus ette vasaku jala päkale. Kui parem jalg möödub vasakust, peab
Punane kärbseseen on kärbseseentest esimene kes kasvama hakkab ning ta on ka üks levinumaid seeni Eestis. Ta kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Tunnused: Kübar sarlakpunane kuni punakas-oranzkollane või tumekollakaspruun, vanalt täiesti pleekinud, valgete või kollakate ebemetega, rihvelja servaga, 10-20 cm. Eoslehekesed valge, vabad. Jalg valge või kollakas, härmaneebemeline, mugulja alusega, laia nahkja rippuva ülaküljel sileda rõngaga, jalale külge kasvanud kontsentriliste ebemeliste vöötidega ilmneva tupega. Seeneliha valge, kübaranaha all sidrun- või pruunkollane. Kasvukoht:kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinuimad asukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Roosa kärbseseen ehk Amanita rubescens: Kõikidest teistest kärbseseentest erineb roosa kärbseseen roosaka või punaka seeneliha poolest
Palli peab käest andma enne, kui üks või mõlemad jalad uuesti maad puudatavad. o ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud. Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus. Hüppepeatus. Et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale. Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus. Et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu. Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele. MÄÄRUSED Põrgatamine · Algab siis, kui palli oma valdusse saanud mängija viskab, lööb või veeretab seda põrandal. · Põrgatamine on lõppenud hetkest, kui mängija puudutab palli korraga
marmor skulptuuri klassikalisest antiigist Medici kollektsioonist, kust Botticellil oli võimalus õppida. Esiplaanil on Veenus kellest vasakul asuvad läänetuul Zephyros koos tema abikaasa Chlorisega ja paremal taimekasvu jumalanna Flora. Boticelli kunst ei kaldunud kunagi naturalismile seega oli Veenuse keha anatoomiliselt ebakorrektne, liiga pikka kaela ja torsoga. Veenuse asend oli võimatu, kuigi ta seisab klassikalises kontrapostses asendis on ta liiga tugevalt kallutatud vasakule jalale et seda poosi reaalselt hoida saaks ja kuna asub ta nii merekarbi äärepeal läheks see tegelikult ümber. Ka tuulte keha asetsus on ülimalt veider ning mitte kellelgi pole varje. Tagaplaanile jäävad rannapiir, meri ja taevas. Pilt on maalitud nii heledates kui ka tumedates toonides. Põhivärvidest on kasutatud nii punast, sinist kui ka kollast. Samuti on kasutatud ka rohelisi ja valgeid toone. Jooned on täpsed, kontuurid selged. Maal on maalitud õrnade ja väikeste pintslitõmmetega
Osteoartroos ehk artroos (OA) grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus Artroos ehk liigeskulumus Eestis ligi 200 000 artroosihaiget Primaarsed ehk Sekundaarsed idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine üle...
VANAKREEKA SKULPTUUR Kolm perioodi skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proports...
Ringtreening Lihtsam variant Raskem variant 1. VÄLJAASTE-KÜKID Eesoleva jala põlves on Lisada kätele mingi raskus kükis olles 90kraadine (nt hantlid). nurk, kükki astutakse algasendist puusadelaiusest harkseisust, tagumise jala kand ei toetu harjutuse sooritamise ajal põrandale, keha on sirge. 2. KOLMPEALIHASTE Jalad õlgade laiuselt Selg on täiesti sirge, TREENING harkis. Põlved lõdvestada kõverdage vaid ning veidi kõverdada, kõht küünarnukke, hantel tõmmata sisse, selg sirge. langetada üle pea taha.. Võtta mõlema käega Seejuures sirutada kael hantlist kinni ning t...
optimaalne tõukenurk on natukene suurem kui 40 kraadi. O' Brieni tehnika- 1952.a tõi kuulitõuketehnikasse uuenduse ameeriklane Parry O' Brien, kes alustas oma heiteid seljaga kuulitõukesektori poole. Kuna selline asend andis neljandkiu pöördest lisaks, kasvas tõukejõud ning tema tulemused paranesid umbes 1 meetri võrra. 1. Algasend- Sportlane on lõdevastunud ja keskendub pingeliselt. Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Tõuke sooritamiseks on tal aega 1,5 minutit 2. Küürutus- Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgeneva energilise liikumise ootuses. 3. Nihe- Vaba jalg sirtub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt, liikudes nii sirgelt kui võimalik, seejärjel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. 4
Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga. Näol nn. salapärane arhailine naeratus. Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). 2. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud „arhailist naeratust” Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). 3. Hellenismi ajajärk Taandub pidulik, enesekindel rahu Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine. Õrnus leebus kunstis – kaunis stiil. Realism ja individualism. Luksuse eelistamine. Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast.
· Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Poseidon Artemisioni neemelt. u. 455 e.m.a. ·5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. ·Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. · Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. ·Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud `'Kettaheitja'' looja. Myron
mähisega ja hoitakse seni, kuni sarvestunud südamik hakkab nahast eralduma. Lõpuks tehakse kuum vann, mis hõlbustab sarvestunud naha eemaldamist. Veel võib konnasilmale panna peenestatud küüslauku, mis on segatud samas koguses searasvaga. Hästi mõjuvat ka võilillemahl. Kirurgiliselt konnasilma ei kõrvaldata. Opereerimine on vajalik ainult siis, kui konnasilma alla on tekkinud mädakolle. Vältimine. Kanda ainult jalale sobiva kuju ja paraja suurusega jalatseid, hoolitseda jalgade puhtuse eest. Jalgade vannitamisel eemaldada paksenenud sarvkiht pimsskivi või kosmeetilise raspliga.
Skulptuur leiti 8. Aprillil 1820-ndal aastal Egeuse mere saarelt Míloselt. Leidjateks olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase ja Prantsuse mereväe nooremohvitser Olivier Voutier. Skulptuur oli leides kahes suuremas tükis , torso ja draperiiga kaetud jalad, peale selle leiti mitu väiksemat kuju juurde kuuluvat fragmenti (juuksekrunn). "Milose Venus" kujutab pikemat kasvu naist (ilma alusplaadita umbes 2,02 meetrit), kes toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on kadunud. Puusi ja jalgu katab draperii ning juuksekrunn on kinni seotud paelaga, mille pikad otsad ripuvad seljal. Materjalina on kasutatud Parose marmorit. Algselt olid kuju ülemine ja alumine osa ühendatud metallist tappidega, mis kinnitati puusade juures. Kinnititeks kasutati pliitükke, mis aja jooksul oksüdeerusid ja hapraks muutusid. Skulptuuri alaosa restaureeriti 1871. aastal.
Ja nii tuleb rahu ja vaikus pikkamisi Ülisoo, kus möödunud päeval oli nii palju elu ja liikumist, kus pühitseb Joosep Tools Raja Teelega oma pulmapidu. Viimasena lahkub Ülesoolt Tools ise Teele, Lesta, Lutsu, Tali ja Raja noorema peretütre Aliide seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese jälle heinakuhja sarnaseks on köhminud...
Tegin seda nr 3 heegelnõelaga. Selleks, et mul meelde jääks, kui palju ma kasvatasin, hakkan kohe algusest lugema. Heegeldan kolm õhksimust ja ühendan need ringiks. Siis hakkan lugema: Esimesse kaks, teise kaks, kolmandasse kaks, neljandasse kaks..... Sellel elevandil 7ndasse kaks, niiet ringil on 10 kinnissilmust. Kõik jalad samamoodi. Et saada sama pikad, siis pikkust lihtsalt võrdlen kõrvutamise teel. Sobiv pikkus käes, siis jätan külgeõmblemiseks lõngasaba igale jalale taha. Sellel vantsil on jalad umbes 4cm pikad, aga võiks vist veits lühemadki olla. Kõrvad koon ripskoes, et oleks lihtsam ja et paremini püsiks. Loon 10 silmust. Koon kaks korda edasitagasi. Siis koon rea algusest ja lõpust ühe kokku ja jälle niisama tagasi, siis jälle algusest ja lõpust ühe kokku ja niisama tagasi, nii et vardale jääb 6 silmust. Koon silmused maha, viimasest aasast alustan heegeldamist. heegeldan ringi peale va. see külg, mis läheb pea külge kinnitamiseks
eest.ning tagab lihastes-liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Seda võib saavutada teadliku ja kontrollitud tegevusega. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, surudes suurevarba otsa vastu aluspinda, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), pingutades kergelt tuharalihaseid ja tõmmates kõhtu sisse, sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest (tõstes üles ja lastes vabalt alla) ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga on saavutatud aktiivne rüht. Õige kehaasendi korral on lihased minimaalset koormatud.
kõneravi. Esimesed kolm kuud on taastumine kõige kiirem, mida hiljem raviga alustada, seda kehvemad on tulemused. Füüsiline Tuleks teha harjutusi seistes ja istudes, mis aitaks parandada tasakaalu, tugevdada lihaseid ja võimet keha õigesti hoida. Hooldaja peaks vajadusel kasutama tuge ja juhendama haiget harjutuste tegemisel (seisa jalad kergelt harkis kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda); vii parem jalg ette (kõnniasendisse); kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda); vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette; kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda); seisa jalad kergelt harkis; pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda; seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda); puuduta parema jala
Kõik ühesugused, ühesuurused. See linn on kogu vallas kuulus linn, sest selles elavad vaesed inimesed, kes kellegi päralt ega kellegi teenistuses ei ole ega ka kedagi teenida ei võinud. 3. Villu kujunemise lugu on selline, et Villut kasvatas vanaema. Kuuse Peetri naine käis neil külas koos oma perekonnaga. Kuusepere käest osteti piima. Villut hoiti väiksena hästi, nii et ei lastud kukkuda ega kana jalale astuda. Villu isa oli juba surnud. Villu tahtis suuremana rohkem teada isast. Villut jäi peale ema surma kasvatama vanaema. 4. Teoses on haridusest juttu nii, et Villul loomupärasele andekusele oli mõisnikust soosik Hugo, kellel oli haridus olemas. Hugo õpetas Villut lugema ja kirjutama. See lugu räägib, et teatud keskkonnast on võimalik välja rabeleda ja kõike omandada, nagu Villu. 5. Talu ja ühiskonna vastuolud on võim, mõisaühiskond tähendas Baltisakslaste
Kuuba muusika, Ladina pop või rock muusika järgi. http://www.youtube.com/w atch?v=ynVt48bAS_o Mambo Mambo on 1930.-40. aastatel välja kujunenud Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Hiljem arenes sellest välja veidi lihtsam cha cha. Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusa liikumine, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. http://www.youtube.com/watch?v=0qm8JZuplM0 Paso doble Paso doble (hispaania keeles “topeltsamm”) on Ladina- Ameerika võistlustantsude hulka arvatav tants. See on võistlustants, mis kujutab härjavõitlust, kus mees on toreadoor ja naine härg. Paso doble muusikale on
vanalinna poolest. 01/11/2017 7 Saaremaa sümbolid Magushapu leib, tuulikud ja koduõlu on Saaremaale igiomased ning külaliste silmis selle meretaguse maa sümbolid. Lääne-Eesti saartele on omane Euroopa vanim tuulikutüüp, kõrgele kividest ehitatud jalale toetuv pukktuulik. 01/11/2017 8 Tänan tähelepanu eest! 01/11/2017 9
jalgratas, süst või suusad on igati sobivad vahendid. 3. Kui lähed, kutsu sõber ka kaasa - on julgem ja meeldivam. 4. Alusta ühepäevastest matkadest. Edasi võivad tulla nädalavahetuse paaripäevased matkad ööbimisega telgis. Nüüd tuleb juba tõsisemalt mõelda ka matkavarustusele. 5. Jalgsimatkal on esmaseks varustuseks jalatsid. Vähegi pikemale kõndimisele sobivad sissekantud mugavad ja tugevad jalanõud. Uute nahkjalatsite jalale sobitamiseks on otstarbekas nende pealsed sooja veega läbi leotada ja jalas (soovitav kõndides) ära kuivatada. Kui jalanõud pole piisavalt avarad, tuleb seejuures panna jalga lisapaar villaseid sokke. Pärast kuivamist vajavad jalatsid korralikku määrimist. 6. Seljakott kõlbab paljudeks matkadeks ja seda ostes ning suurust valides tuleb silmas pidada kindlasti ka tulevasi matkaplaane. 7
Koostas: Birgit Kallas 50e Jalavaevusi saab leevendada 60% juhtudest jalavalu raskendab käimist Vaevusi vähendavad erijalatsid või spetsiaalne ortopeediline abivahend Olenevalt probleemist jalal saab seda ennetada, kui kasutada õigeid jalanõusid ja selleks ettenähtud ortopeedilisi abivahendeid Lampjalgsus ehk lamppöidsus Kõige sagedasem jalakujumuutus, mille areng algab lapseeas, esineb lapseeas 20% täiskasvanutest Pöia piki ja ristivõlv moodustavad jalale vastupidava elastse toese Võlvi säilitavate sidemete ja lihaste nõrgenemisel kui ka ülekoormamisel ( nt ülekal, kaasasündinud sidekoe nõrkus ) võlvid lamenevad ( langevad alla ) pärast kestvad kõndimist, seismist põhjustab lampjalg valusid Lamenenud pöiavõlvi hoidmiseks norm kõrgusel kasutatakse tallatugesid jalatsis pidevalt Tallatugi vabastab valudest ja väldib jala edasist deformeerimist Piki ja ristivõlvi toetus ¾ mõõduga mahuvad erinevatesse jalanõidesse
Laskeasendid Margus Saar Heade lasketulemuste saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata laskeasendile. Hea laskeasendi puhul on lihased lõdvad, et hingamine ja vereringe saaksid võimalikult hästi töötada. Kaitseväes kasutatakse püsti, põlvelt ja lamades laskeasendit. Lasketehnika printsiibid Laskeasend ja relva hoidmine piisavalt kindlad. Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend Püstiasendit kasutataks siis, kui tulistatakse lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase tegevuse peale on vähe aega. See on tavaliselt esmane kontakti sattumine. Pärast varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mõni teine asend. Jalad on õlgade laiuselt, vasak jalg eespool. Keharaskus toetatud rohkem vasakule jalale. Keha on jalgade suhtes 45 kraadi pööratud vasakule. Põlvi ei tohi painutada taha. Käed kergelt kõver...
Kasvab sümbioosis puudega, moodustades nende juurtega mükoriisa. Võib moodustada mükoriisa paljude puuliikidega näiteks kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Neid leidub juuni lõpust sügiseste suuremate öökülmadeni, kuid soojal, lumevabal talvel võib neid samuti metsa all kohata. Viljakehad on üleni rebukollased, lehterjad, kübaraserv on sisserullunud ja korrapäratult laineline. Kübara alaküljel on eoslehekesi meenutavad harunenud voldid, mis laskuvad pikalt jalale. Pealt sileda ja mati kübara läbimõõt on 2-12 cm. Jalg on kübarast pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 1-3 cm paks ja 4-7cm pikk. Eosed on erekollased ja ellipsikujulised. Harilikule kukeseenele on väga sarnased kahvatu kukeseen ja kuld-kukeseenik, millest esimene erineb heledama valkjaskreemi värvi poolest ja teine mittesöödav seen värvuse ja kübara kuju poolest. Kukeseente kulinaarne levik toimus 18. sajandil, kui seda hakati kasutama Prantsuse palee köögis.
linnašampinjoniga (Agaricus bitorquis) . Alati tuleb enne seene söögiks korjamist vaadata kübara alumist poolt ja jalga. Kevad-võluheinik on üleni jäävalt kreemikasvalge, ka eoslehekesed on valged, tihedalt asetunud ja kitsad, jalg rõngata, tugeva jahulõhna ja -maitsega, mingisugust värvimuutust viljakehadel ei ole. Linnašampinjonile on iseloomulik noorelt hästi nähtav valkjas nahkjas rõngasloor, mis algul katab eoslehekesi üleni, vananedes rebeneb ja jätab jalale kaks valget eraldi paiknevat kitsast nahkjat rõngast; kübar on püsivalt hallikasvalge, eoslehekesed noorelt roosad, vanalt mustad, seeneliha värvub lõikel aeglaselt roosaks, lõhn meeldiv. Tuleb tähele panna, et samal ajal kasvab Eestis ,ainult Tartu parkides teada olev kreemikasvalget värvi mürkšampinjon (A. xanthoderma). Peale roosade kuni mustade eoslehekeste ja nahkja rõngaga jala on talle tunnuslik tugev karboli- ehk tindilõhn;
Kreeklased pidasid ise eriti väärtuslikuks tehnikat , milles puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga , katmata kehaosad aga elevandiluuga. Kuju silmad valmistati värvilistest kivikestest. Üks selline kuju loodi 5 saj. e.m.a. 12 m kõrgune tarkusejumalanna asus Ateena Akropoli peatemplis Parthenonis. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises. Kujude näod on rahulikud ja tõsised . Nad toetuvad keharaskusega ühele jalale , teine jalg on vabalt kõrval . Sellise asendi nimi on . Nii paistab figuur loomulik. Polykleitos Praxiteles ,,Hermes Myron ,,odakandja" Dionysus- ,,kettaheitja" lapsega" Hellenistlik ajajärk Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Käsitluslaad muutus rahutumaks, figuurid saledamaks ja graatsilisemaks. Milose Venus
parima täitmise. Hende harjutuste võistluslik iseloom ja teatavat julgust nõudev värving väldib tüdimust ning vajalike harjutuste arv mitmekordistub märkamatult. Maastikul harjutamisel pole suur tähendus mitte ainult tehnika õppimisest lähtudes, veel suuremat käsu toob see vajalike võimete arenemisele. Mäeküljel üles-alla jooksmine ja hüppamine, põiki- ja siksak-liikumine, mitmesugused hüpped jalalt jalale on suure tähendusega jalgade jõu ja siseorganite funktsionaalse võimekuse arenemisele. Juba maastikul tuleb esimestest harjutustest peale selgitada tõukejala õiget mahaasetamist, kere ja pea Õiget asendit äratõukel ja õhulennul. Kohe on vaja kujundada ka äratõuke-eelsete sammude õige rütm. Algul kasutada selleks kol-mesammulist hoovõttu, ülesandega teha viimane samm kiiremini. Sammude pikkuse reguleerimiseks võib käsutada maapinnale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
