Amülaas aitab seedida tärklist. Tärklis hakkab suhkruteks lõhustuma. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Pepsiini mõjul (koos soolhappega maos) hakkavad valgud maos lagunema. Pepsiin toimib ainult kindlal temp, tugevalt happelises keskkonnas. Kaksiksõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine. Seedimiseks on oluline sapp, mida toodab maks. Sapp aitab seedida rasvu. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Sünteesib sappi. Toitainete varupaik. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulgas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Toitainete molekulid imenduvad läbi peensoole seina vereringesse. Seal lõpeb süsives, rasvade ja valkude seedimine. Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde. Süsives ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade omad lümfi. Erituselundid on peamiselt neerud, kuid ka kopsud ,soolestik ja nahk. Neerud osalevad enammiku vedelate ainevahjääk eemaldamises organismist
Rasvade lõhustumine algab kaksteistsõrmiksooles. Maks on kõige suurem nääre, mis toodab sappi. Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavamaks. Sapi põies võivad tekkida sapikivid, mis põhjustavad valusi ja takistavad sapi liikumist. Maks lagundab mürkaineid, ntks alkohol. Kõhunäärme nõre sisaldab erinevaid seedeensüüme. Selle nõre suundub kaksteistsõrmiksoolde. Kaks tähtsamat ülesannet neutraliseerib happelist toidumassi, lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Tärklisest moodustub lõpuks lõhustumisel glükoos. Rasvad lõhustuvad ka väiksemateks molekulideks glütserooliks ja rasvhapeteks, mis imenduvad lümfisoontesse. Erituselundid on neerud, soolestik, kopsud ja nahk. Tähtsaim on neerud, sest nad osalevad enamiku vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismis. Reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust verest.
Ta eritab suurtes kogustes nõret mis suubub kaksiksõrmiksoolde.See nõre täidab seedimisel kaht olulist ül. Esiteks neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi.Teiseks kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid ensüüme,mis lõhustavad süsivesikuid,valke ja rasvu.Erinevalt süsivesikutet ja valkudest mis on peensoolde jõudes juba soaliselt seedunud hakkavad rasvad lõhustuma põhioliselt alles siin. Lipaas on ensüüm,mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks.Lisaks kõhunäärme nõre ensüümidele teg. Siin ka peensoole enda nõre ensüümid. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooled süsivesikud,valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või lümfi imenduvad.Toitainete imendumine on nende lõhustumisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse
1.1 Valitud teema nimetus eesti ja inglise keeles. Biokatalüütiline stereokeemiline süntees Biocatalytic stereochemical synthesis 1.2 Teema kirjeldus Projekt on fokuseeritud poolatsetaalide lipaas-katalüütilisele detsükliseerimisele, mille tulemuseks on ühendi aktivatsioon läbi aldehüüdi tekke. Uuritakse erinevate poolatsetaalsete ühendite, eriti desoksüsuhkrute, suhkrute ja glükokonjugaatide detsüklisatsiooni teostatavust, erisusi ja võimalikke sünteetilisi rakendusi. Projekti põhiline praktiline eesmärk on arendada edasi taotlejate originaalset (desoksü)suhkrute estrite stereoselektiivse sünteesi meetodit ja
sest nad ei hakkaks limaskesta ise seedima. Aktiivseks muutuvad pepsinogeenid happelises keskkonnas juba maovalendikus aktiivsed vormid pepsiinid. Aminohapete ahelast eemaldub rühm aminohappeid, mis pärsivad aktiivsust. Pepsiinid toimivad maos valkudele. Pepsiinid 1-5 on kõige aktiivsemad, pH vahemikus 1,5-2,2. Pepsiinid 6-7 on kõige aktiivsemad pH 3-3,2 juures. Pearakkudes toodetakse ensüümi lipaas. See ensüüm omab rasvade lõhustamisel tähtsust imiku- ja lapseeas. Sest maonõre lipaas lõhustab emulgeeritud lipiide, milleks on piimarasvad. Teistele lipiididele maolipaas ei toimi. Kõhunäärme lipaas vajab sappi. Piim-emulsioon (pole rasvatilku sees ). Lapse vanemateks saades ja täiskasvanul kaotab lipaas oma füsioloogilise tähtsuse. Lipiidide lõhustamine toimub suurematel lastele kõhunäärme lipaasi ja sapi osavõtul
mis omakorda reguleerib kõhunääre nõre eritumist ning sekretiin hakkab pidurdama mao happe edasist sekretsiooni. 3) Mao nõre koostisesse kuuluvad veel ensüümid – pepsinogeenid, mis mao limaskesta ... on mitteaktiivsed. Pearakud, näärmerakud???? Aktiveeritakse siis, kui ensüümid on rakkudest mao õõnde välkjutatud ja seal happe mõjul happelises keskkonnas muutuvad aktiivseteks pepsiinideks. Nende ülesanne – valkude lõhustamine. Mao lipaas – oluline just imikul ja väikelapsel, sest tema lõhustab piimarasvu (ema- ja lehmapiima). Mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiididele. Emulgeeritud lipiidid on ainult piimas. (muidu on emulgeerimata) Mao lipaas toimibki seega ema- ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole piimas, vajavad emulgeerimiseks sapi juuresolekut. Imikul veel sappi ei toodeta ja sellepärast teisi lipiide
fosfolipiidide uuenemisprotsessist ja vere lipoproteiinides olevate TG-lipolüüsist lipoproteiini lipaasiga. Lipiidide lõhustamine on intensiivne rasvkoes, maksas ja lihastes. Lipiidide lõhustamine koosneb kolmest etapist: TG-de hüdrolüüs, rasvhapete aktivatsioon ja transport mitokondritesse, rasvhapete beeta-oksüdatsioon mitokondrites. Varurasvade mobilisatsioon Protsessi algatab hormoon-sõltuv TG lipaas triglütseriidi lõhustumisega, tekinud diglütseriidi lõhustab DG lipaas. Saadud monoglütseriidi lõhustab MG lipaas rasvhappeks ja glütserooliks. Lipolüüs Söömisjärgne normaalseisund Söömisjärgne veresuhkru taseme tõus tingib INS sekretsiooni. INS on antilipolüütilise toimega, sest tema mõjul inaktiveerub TG lipaas. Insuliin soodustab söömisjärgset TG-sünteesi. Kestev aktiivne kehaline tegevus, paastumine ja nälgimine Rasvhaped on peamiseks kütuseks ja glütserool läheb glükoneogeneesi. Adrenaliini, glükagooni,
• Samuti ta garanteerib mitteimmuunsete ja immuunsete tegurite pideva olemasolu suus. • Aitab ennetada süljenäärmete infektsioone • Toetab ka valikulist bakterite kasvu, mis on mittekarioosse mikrofloora osa. Seedimine • Sülje seedimisfunktsioon seisneb eelkõige tärklise lagundamise alustamisel ensüümi alfa-amülaasi toimel, mis on gl. parotise tähtsaim komponent. • Sülje ensüümid osalevad ka rasvade lagundamises (ensüüm lipaas) • Sülje lipaas mängib olulist rolli vastsündinute rasvade seedimisprotsessis, kuna nende pankrease lipaas on veel alaarenenud. • Süljel on ka oluline roll toidutükkide niisutamisel, mis hõlbsustab neelamisprotsessi. Maitseaisting • Maitsmisaistingu teke oleneb toiduaine konsentratsioonist ja gustiini olemasolust, mis seob tsinki Sülje funktsioon maitsmisaistingu tekkes: • Maitse substantside transport
pesemisainetes pesemis- ja puhastustoime parandajatena (näiteks pesu- või nõudepesuvahendites). Ensüümid : Ensüümid – peetakse keskkonnale ohutuks, kuid võivad sissehingamisel põhjustada allergiat. amülaas Tänapäeval on ensüümid müüdaval granuleeritud proteaas kujul, kus allergia oht on efektiivselt vähendatud. Et vältida probleeme ei tohi pesupulber sisaldada lipaas ensüüme tekitavaid mikroorganisme. Ensüümid pesupesemisvahendites eemaldavad rasked plekid. Nad on kergesti lagunevad ja võivad osaliselt vähendada vajadust pleegitavate komponentide ja pindaktiivsete ainete järele. Proteaas – lagundab valgulist mustust: vere-, rohu- ja munaplekke; Amülaas – lagundab tärkliselisi plekke: kartul, šokolaad, lastetoit jne;
Kalorsus energiakogus, 40% kasulik energia(60% soojend.) Ensüümid keemilised ained, mis juhivad elutegevust.2100.ensüümid+vitamiinid Ainevahetus toitumine+jääkide eraldamine Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja higi koostises olev mürgine aine Email-ehk vaap kaitseb hammast mikroobide ja kulumise eest Sapp-muudab rasvad seeditavaks.Maks toodab. Neerukehake-eraldab uriini ja filtreerib seda.neerus miljon. Lümf-moodustub verest.läbipaistev kehavedelik, mis voolab lümfisoontes, ei sisalda erütrotsüüte
Kokkuvõte:seedimine · Seedimine algab suu66nes, kus hakkavad amulaasi toimel lõhustuma susivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensuumid. Tärklist lõhustab amulaas, valkude lõhustamiseks vajab pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel. · Maksa ja k6hunaarme n6red erituvad kaksteists6rmiksoolde. · Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. · Maksas sunteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks vaikesteks tiIgakesteks. · K6hunaarme 6 sisaldab mitmesuguseid valke, susivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensuume. · Vaiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre v6i IUmfi.
Ortoreksia – toitumine väljamõeldud “reegli” järgi 10. Tervislik tasakaalustatud toitumine (mis on ja kuidas seda saavutada) See on see, kui sööd kõike nii palju, kui lubatud on (toidupüramiid). Toitumine peab tasakaalus olema ja kõike(vitamiine, mineraale ja energiat) peab saama toitudes mitmekesiselt 11. Päevase energiavajaduse arvutamine. (arvutusülesanne) 3000x30%/100% 900/4,2 12. Mis on ensüümid (ülesanne, omadused, näited)? Näiteks pepsin, lipaas ja amülaas. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad kemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise muutumatuks. Reguleerivad ainevahetuse kiirust. Kindlustavad ainevahetuseprotsesside toimumise. 13. Seedeensüümid (ülesanne, tootmiskoht) Seedeensüümid on nimelt ained, mida üldiselt toodab organism ise ja mis võimaldavad meil toitu seedida. 14. Toidu teekond läbi seedeelundkonna ja seedelundkonna ehitus (võimalik joonis)
Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: A. Algab toidu peenestamine B. Segamine (keel) C. Maitsmine D. Algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimhambad ja neid on 20. Jäävhambaid on 32: · Purihambad · Lõikehambad · Silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse. Neel ja sõõgitoru: · Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. · Söögitorus ei toimu seedimist ...
See ründab esmalt lühikeste- või keskmiste rasvhapete 1. või 3. positsioonis olevaid estersidemeid. Maos hüdrolüüsub väga väike osa triglütseriididest (kas di- või monoglütseriidideks). Joonis 2. (Zilmet 2006: 289) 7 Põhiosa hüdrolüüsub peensooles, kuhu saabub ka lipaasi sisaldav pankreasenõre. Sealse lipolüüsi algatab triglütseriidi lipaas, mis vabastab 1. või 3. asendist rasvhappejäägi. Tekib diglütseriid, mida hakkab lõhustama diglütseriidi lipaas. (Drackley 2000) Saadud monoglütseriidi lõhustab monoglütseriidi lipaas rasvhappeks ja glütserooliks, kuid keskmiselt 25% monoglütseriididest jääb lõhustumata. (Oll 1994) (Vt Joonis 2.) 2.2. Liitlipiidide lõhustumine Glükolipiidid lõhustuvad kõige pealt
toitumise sagedus: valkude/rasvade/süsivesikute kogus? 11. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad ja organid, mida nad eritavad? 12. Nimeta erituselundkonna (neerudega seotud) elundid, nende ülesanded. 13. Kirjelda neere ja nende ehitust. 14. Kuidas tekib uriin? Mis vahe on tal esmasuriini või verega? 15. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 16. Mis on sülg, maomahl, ensüüm, vitamiinid, soolenõre, sapp, pepsiin, amülaas, lipaas, uriin, higi, veresuhkur, soolehatud, sapipõis?
6. Vitamiinid: A-retinool, D-kaltsiferool, E-tokoferool, B1-tiamiin, B2-riboflaviin, B5- pantoteenhape, B6-püridoksiin, B12-kobalamiin, H-biotiin, PP-nikotiinhape, C-askorbiinhape 7. Ensüümid: 1. Oksüdoreduktaasid: Laktoperoksüdaas denatureerub temperatuuril 80°C Katalaas denatureerub temperatuuril 75°C Reduktaas piimabakterite sünteesitud 2. Hüdrolaasid: Aluseline fosfataas inaktiveerub temperatuuril 71,7°C 15 sek jooksul Lipaas denatureerub temperatuuril 80°C Proteaas Lüsotsüüm 3. Laktoferriin Mikroobide kasvuinhibiitorid piimas: I. Laktoperoksüdaassüsteem (LPS) 1. Laktoperoksüdaas - glükoproteiin 2. Tiotsüanaat SCN- (ah- tiosulfaat- tiotsüanaat) 3. H2O2 Tekib piimhappebakterite toimel LPS toimimiseks vajalik kogus 8-10 mg/l LPS toimemehhanism: o Laktoperoksüdaas oksüdeerib tiotsüanaadi, H2O2 redutseerub ja moodustub
Seedekulgla osa Seeditav toitaine Seedenääre Seedenõre Ensüüm SUU Süsivesikud Süljenäärmed Sülg Amülaas MAGU Valgud Maonäärmed Maomahl Pepsiin PEENSOOL Rasvad, valgud, Kõhunääre, Sapp,soolenõre, lipaas süsivesikud maksanääre,soolenääre Kõhunäärmenõre
oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda Seedeelundkond läbi inimese kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkond on keskmise pikkusega, sest me oleme segatoidulised. Ensüümid valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. 3 ensüümi: *amülaas suus, peensooles süsivesikud *pepsiin maos, peensooles lagundab valke *lipaas maos, peensooles lagundab rasvu Lümf läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes Hambakroon suuõõnde ulatuv hambaosa 12sõrmiksool -peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred Soolehatt väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal Sülg suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid
kaksteistsõrmiksool(kõhunääre, maks, sapipõis)-> peensool(soolehatud)-> pimesool-> jämesool -> pärasool -> pärak . amülaas- süljenäärmes, aluseline kk, niiske suus, kui suhu satub toit või vedelik hakkab rohkelt sülge eritana, hävitab suus leiduvad bakterid, süsivesikud , tärklist . pepsiin- maoseinte limaskesta näärmed, maos, eritingimustel, mao temp 37 C, happeline kk , lagundab valke, aminaalhape. Lipaas- kõhunääre, kõhunäärmes, kaksteistsõrmiksool, soe, aluseline kk, lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Sapp- maksas, koguneb sapipõide, kaksteistsõrmiksooles, muudab rasvad väikesteks tilgakesdeks, soodustades lipaasi tööd. Erituselundid- puhastavad verd organismis tekkinud ainevahetuse jääidest neerud- eritavad vett, sooli, kopsud- CO2,H2O nahk- vett, soolad, jääkained
Soojendatakse 3. Segatakse · Toidule mõjuvad: * maomahl, mida eritub ööpäevas 1,3 - 1,6 l (maomahlas on soolhape) * ensüüm PEPSIIN, mis lõhustab valke Kaksteistsõrmiksool · Maost saabub siia toidukört, millele hakkavad mõjuma · kõhunäärme nõred(1,5 - 2 l ) · maksa poolt toodetud sapp(0,5 - 0,8 l) · kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l) · Algab lipiidide lõhustamine sapi ja ensüümi LIPAAS abil Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitained Peensool · Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. · Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi · Peensool on kuni 5 m pikk · Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind Jämesool Seedimisjääkidest imendub tagasi vesi, sapi koostisosad ja
toit makku. Söögitorus toidu seedimist ei toimu. Maos toit peenestatakse, soojendatakse ja segatakse. Magu meenutab lihaselise seintega kotti, mille maht on 1,5-3,5 l. Toidule mõjuvad maomahl ja ensüüm pepsiin, mis lõhustab valke. Toit saabub kaksteistsõrmiksoolde, millele hakkavad mõjuma kõhunäärme nõred, maksa poolt toodetud sapp ja kaksteistsõrmiksoole enda nõred. Algab lipiidide lõhustumine sapi ja ensüümi lipaas abil. Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitaineid. Edasi liigutakse peensoolde, kus soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi. Peensoole sisepind on kaetud hattudega, mis tagab maksimaalse toitainete imendumise. Seedimisel on abiks ka maks, mis on inimese kõige suurem nääre ning mille ülesandeks on toota sappi. Üleliigne sapp koguneb sapipõide. Sapp on vajalik rasvade lõhustumisel
*Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest *Maks on toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud ülemäärase glükoosi varuaineks. Kõhunääre *Paikneb kõhuõõnes mao alumise osa taga *Eritab suures kogustes nõret, mis suubub kaksteistsõrmiksoolde- see täidab seedimisel kaht olulist ülesannet 1. neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi 2. kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid ensüüme, mis lõhustuvad süsivesikuid, valke, rasvu *Lipaas on ensüüm mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. SEEDENÄÄRMETE JA-ENSÜÜMIDE TALITLUS Sülg- Suuõõnde nõristub süljenäärmetest sülg. Kui suhu satub toit või vedelik hakkab kohe rohkelt sülge erituma. Sülje lima muudab toidu libedaks. Lisaks limale on süljes ensüüm amülaas. Seedimine toimub ensüümide toimel. Sülg sisaldab ka ühendeid, mis hävitavad suus leiduvaid baktereid. Süsivesikute seedimine algab juba suus
Kael-hambaosa Säsi-hambaosa Juur-hambaosa Lõikehambad-jäävhammaste osa. Hingetoru-hingamistee. Söögitoru-seedimiselundkonna osa. Kõrikaas-katab sissepääsu kõrisse,et toit ei satuks hingamisteedesse. Magu-seedekulgla kõige mahukam osa. Kaksteistsõrmiksool-peensoole algus osa. Soolehatt-peensooles olevad väikesed väljasopistised. Sülg-suuõõnde nõrustuv süljenäärmetest vedelik. Amülaas-süljes olev ensüüm. Pepsiin-ensüüm,mis lõhustab valke. Lipaas-ensüüm,mis lõhustab rasvu. Soolhape-toidu seedimisel vajalik nõre. Maks-kõige suurem nääre. Sapp-kibeda maitsega rohekas kollane vedelik. Lümf-läbipaistev,kehavedelik. Neerud-tähtsamad erituselundid. Neerukehake-eraldab verest esmase uriini. Uriin-kusi. Kusiaine-uriini koostisosa.
Peensool * Kurrulise ja hatulise sisepinnaga * toitainete imendumine verre Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. * valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) * toitainete imendumine Maks * Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. * sapp aitab seedida rasvu. (sapipõis, sapijuha, maks ) Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre * Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas * suhkrute ja valkude seedimine Kõhunääre reguleerib veresuhkru sisaldust veres. Jämesool Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. * toitainete imendumine verre * Tahked toidujäägid eemaldatakse päraku kaudu * Inimese seedekulgla : Suuõõs neel söögitoru magu peensool jämesool pärak Toitainete tähtsus. * Veri kannab toitained keha mööda laiali. * Toitainetest saavad rakud energiat. * Noored rakud vajavad toitaineid ka kasvamiseks
) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Uute ainete moodustamiseks, organismile vajalik 7. Koosta 3 reeglit hammaste tervishoiuks. Vähemalt 2korda päevas pesta Vältida suhkrut Külastada hambaarsti 8
energiaallikana. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva sisekeskkonna. Toidu kalorsus Mida kaloririkkam toit, seda rohkem energiat selle lõhustamisel saame. Kalorsus on toidu energeetiline väärtus. Ensüümid Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toitumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ülesandeks on kasvamine, arenemine, liikumine ja vananemine (amülaas, pepsiin, lipaas, insuliin) Vitamiinid Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel. Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks. D-organism tervikuna, eriti aga luudes kaltsiumi- ja fosforiühendite ainevahetuseks. E-kaitsesüsteemide tugevdamiseks, sugurakkude normaalseks arenguks, vananemisprotsesside pidurdamiseks. Maksa ülesanded See on inimese suurim nääre
Lämmastikukadu vähendatakse aeglustades proteiini lõhustumisprotsessi tavaliselt proteiinisöötade kuumutamine. Seede käigus liiguvad mikroobirakud libedikku e pärismakku, kus nad seedeensüümide pepsiini ja lipaasi toimel tõeliselt seedivad. Rasvade ja süsivesikute seedimist mäletsejaliste libedikus ei toimu, sest süsivesikuid lõhustavad ensüümid ei toimi mao happelises keskkonnas, kuna ensüümi lipaas esineb ainult vastsündinud mäletsejatel. Edasi paisatakse poolvedel söödamass perioodiliselt avaneva maolukuti kaudu osade kaupa peensoolde. Peensoole seede on kõikidel produktiivloomadel väga tõhus. Peensooles mõjutavad soolesisu 3 seedemahla: soolenõre; pankrease e kõhunäärmenõre; sapivedelik. Soolkanal on seedetrakti kõige pikem osa, siin muudetakse sööda seedunud toitained täielikult
Amülaas lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas omakorda disahhariidid monosahhariidideks. Süljes olevad fermendid (amülaas, maltaas) saavad toimida ainult leeliselises keskkonnas. 11. Mao limaskesta sekreedid Epiteelkihi pindmine osa - lima eritus (kaitseb mao seina seedefermentide eest) Mao põhimiku pearakud - maomahla eritus (seedefermendid: pepsiin lõhustab valke, kümosiin piima kalgerdumiseks, lipaas rasvade lõhustamineks) Mao põhimiku katterakud - soolhappe eritus (et toit roiskuma ei läheks) 12. Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Süsivesikud, kuna neid lõhustavad fermendid ei saa toimida happelises keskkonnas 13. Mis on isumahl? Maomahla eritus, mis tekib reflektoorselt. Algab enne, kui toit makku jõuab, kutsub esile kesknärvisüsteemist tulev impulss. Näiteks toidu nägemisel, kui kõht on tühi, toidu lõhna
Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. · valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) · toitainete imendumine Maks Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. sapp aitab seedida rasvu. maks sapijuha sapipõis Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas suhkrute ja valkude seedimine Kõhunääre reguleerib veresuhkru sisaldust veres. Jämesool Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. · toitainete imendumine verre Tahked toidujäägid eemaldatakse päraku kaudu Inimese seedekulgla Suuõõs neel söögitoru magu peensool jämesool pärak http://www.youtube.com/watch?v=Uzl6M1YlU3w http://youtube.com/watch
Tuhk (mineraalained) 0,22 Mineraalainete kogus Mineraalsoolasid 0,19%, tuhas mikroelemente- Si 24,57%, P 4,61%, Al 13,41%, Ti 0,08%, Fe 1,97%, Mn 2,14%, Mg 8,36%, Cu 0,01%, Mb 0,02%, leidub ka Ag, Cr, Cu, Ni jt. soolasid. Mikroelementidel on väga suur tähtsus organismi elutegevusele. fermendid Mees on fermente rohkem kui üheski teises toiduaines. Kuumutamisel üle 60*C nad hävivad. Mesi ( ferment lipaas) soodustab rasvade kasutamist organismis ja väldib kahjuliku slaki teket rasvades (tselluliit). Veel lisainfot. Aktiivsed biogeensed ained soodustavad organismi elutegevust. Täiskasvanutel soovitatakse süüa iga päev 40-60, lastel 20-30 g mett 1,5-2 tundi enne sööki või 3 tundi pärast sööki. Parim lahustatuna soojas vees (tee, piim). 100 g mett annab 315 cal. Mesi suurendab temaga üheaegselt tarbitavate ravimtaimede ja toiduainete toimet.
4. Seedimine sooletraktis (12-sôrmiksooles, peensooles, jämesooles). – Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti ( maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12- sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1. Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaas lõhust.süsivesikuid 3) lipaas rasvu 2. Sapinõre: a) muudab rasvade lõhutumise kiiremaks. b)Sapphapped emulgeerivad rasva c) toimub rasvahapete imendumine organismi d) aktiveerub lipolüüs. 3. Soolenõre: sisaldab a) peptidaase, mis lõhustavad valke aminohapeteks; b) maltaasi, mis lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; c) lipaasi, mis lõhustab rasvu. Peensooles toimub lõplik lõhustumine+ imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles:
kaera 10 min). Maoseede - mahutab 10l. Söögitoru tuleb makku keskohast ja jaotab mao kaheks. Kaetud butaanse limaskestaga, kotitaaline eeosa ja näärimeline tagumine osa. Allaneelatud osad satuvad söögitorupoolsesse ossa – toimub mikrobiaalne seede. Tekib seede aeg maosisaldises 80% vett (maonõret). Edasi liigub sööt maolukuti kaudu peensoolde. Peensooleseede -( 20m)-kõige ulatuslikum. Lagundab süsivesikuid ja rasvu. (rasv-lipaas, tärklis-amülaas) Jämesooleseede – peensoolele järgnevad teravaosaline umbsool (30l) ja käärsool ( 100l). Siin toimub mikrobiaalne seede (tsellulloos,pektiinained). Tekivad lenduvad rasvhappe gaasid. Söötade seedekoefitsent Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org.ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem).
MAKS *Seedimisel on oluline, et maks toodaks sappi. Seda tarvitab organism rasvarikka toidu söömisel. *maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. *maks on ka toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks. *maks osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises. KÕHUNÄÄRE *kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. *Kõhunäärme nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. *lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väikesteks imenduvateks molekulideks. JÄMESOOL *Toimub vee tagasiimendumine. *Jämesoolde jäävad tahked toidujäägid, mida organism ei kasuta. PÄRAK Erituselundid ja jääkainete eemaldamine *Erituselunditeks on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. NEERUD *neerud reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres ning osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist. *Neerude eritis on uriin. Neerukehakestes algab selle teke
pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakterid V 12 Sõrmiksoolt <=soolenõre, seedenõre kõhunääre, peensoole algusosa, sapp, maks · peensool on seest kurruline · seal algab rasvade seedimine <= on vaja E=lipaas (vaja alus. kk.) · jätkub kõigi ülejäänud toitainete seedimine Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. VI Peensool · lõpeb seedimine · pind hatuline · Valkude/Süsivesikute lõhustumissaadused => hatud, kurrud VII Jämesool · kogunevad seedumata jäägid · ül: toimub vee tagasiimendumine · ül: bakterit toodavad K-Vitamiini Väljaheide= seedumata jäägid + vesi + hukka saanud bakterid
Kusepõis:kogub ja väljutab uriini kusiti kaudu 12. Kirjelda neere ja nende ehitust. Neerude ehitus: koosnevad veresoontest:neeruarterid ja -veenid,kapillaarid nefronitest Kuju: paarilised, oakujulised,10cm pikkused, ümbritsetud rasvakihiga(kaitse) Paiknevad: kõhuõõne ülemises osas,selgmiselt,teine teasel pool selgroogu 13. Kuidas tekib uriin? 14. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 15. Mis on sülg, maomahl, soolenõre, sapp, pepsiin, amülaas, lipaas, uriin, higi, veresuhkur, soolehatud, sapipõis.
aminohapeteks. Järelvalmimise kiirendamine: 1. Ensüümmodifitseerimine ehk ensüümide lisamine. Kasutatakse mikroseente või bakterite proteinaase ja peptidaase sh eksopeptidaase varaste maitsevigade vältimiseks. Produtsendid: Penicillum, Aspergillus, Bacillus subtilis, P. Fl, Micrococcus 2. Sisestamine mikrokapslite meetodil. Kasutatakse liposoome, mis vabastavad ensümaatilise aktiivsuse alles järelvalmimisel. Tuumas ensüüm (lipaas, peptidaas), mis on ümbritsetud lipiidsete lamellidega (Nt: Brevibacterium linensi rakuvaba ekstrakt: a.)rakuekstrakt + Met --> metaantiool b.) rakuekstrakt + Cys --> toota H2S, mis stabiliseerib metaantiooli (vt joonis metioniini metabolism) 3. Suurem MO kontsentratsioon (kõrgem temp) 4. Kuumasokk (Proteolüütilised ja lipolüütilised ensüümid säilitavad aktiivsuse) 5. GMO ja tavaliste juuretisekultuuride segu
Seal hakkab toitu mõjutama soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre. Süsivesikud ja valgud on kaksteistsõrmiksoolde jõudes juba osaliselt seedunud, rasvade lõhustumine aga alles algab. Sappi eraldab maks ning sapp aitab rasvad hõlpsamini seeditatavaks muuta. See muudab rasvad väikesteks tilgakesteks, mida ensüümid hiljem lõhustavad. Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud toidumassi ning sisaldab ensüüme,mis lõhutavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1 lümfisoontesse imenduvad. Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud
Seal hakkab toitu mõjutama soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre. Süsivesikud ja valgud on kaksteistsõrmiksoolde jõudes juba osaliselt seedunud, rasvade lõhustumine aga alles algab. Sappi eraldab maks ning sapp aitab rasvad hõlpsamini seeditatavaks muuta. See muudab rasvad väikesteks tilgakesteks, mida ensüümid hiljem lõhustavad. Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud toidumassi ning sisaldab ensüüme,mis lõhutavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1 lümfisoontesse imenduvad. Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud
ALGU ÜLESANDE VALKUDE ÜLESANDED 1. Ensümaatiline ülesanne Ensüümid- valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust töötavad ainult vitamiinide juuresolekul igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu töö sõltub temperatuurist, pH-st nt amülaas, pepsiin, laktaas, lipaas 2. Kaitseülesanne Valgud on antikehade koostises, lümfotsüüdid toodavad antikehi
selle muidu ra svitada. 2. Mao phimiku pearakud-maomahla eritus. Sisaldab toiduseedimise fermente lhustamiseks. 3. Mao phimiku katterakud- soolhappe eritus. Muudab rasvu aktiivsemaks; toodab baktereid; hoiab ra toidu roiskumist. 6. MIKS TOODETAKSE MAO LIMASKESTAS SOOLHAPET? Muudab rasvu aktiivsemaks; toodab baktereid; hoiab ra toidu roiskumist. 7. MILLISTE TOITAINETE SEEDIMIST EI TOIMU MAOS: Maos ei toimu ssivesikute seedimist, kuna seal on vaid valke ja rasvu lhustavaid aineid (peptiin, lipaas). Alles peensooles hakatakse lhustama ssivesikuid, sest siis lisatakse toitkrdile khunrmest khunrmenre, milles on ensme kikide toitainete lhustamiseks. 8. ISUMAHL: rritades maitsmis-, lhna- ja ngemisreflekse, hakatakse eritama maomahla juba enne toidu makku judmist. Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev ntsu nrimine. 9. MAO SEKRETOORSE TALITLUSE FAASID: 1. Reflektoorne faas e. isumahla eritumine 2. Keemiline faas, mis sltub toidu koostisest. Nt. vga rasvane toit prsib
(polüküllastamata rasvhapped) rohkus toidus, vitamiin A liigsus seedekulglas jne. Vitamiin E imendumine on igal juhul vaid 20-40%. Seedekulglast imenduvad kõik tokoferoolid, kuid organismis prevaleerub RRR--tokoferool, mis moodustab 85-90% veres olevatest tokoferoolidest. Seedekulgla limaskesta rakkudes pakitakse vitamiin E külomikronitesse, mis liiguvad lümfiringesse. Koekapillaaridesse jõudnud külomikronitele toimib endoteelipinna lipoproteiinide lipaas. Tulemuseks on mõningase koguse vitamiin E sattumine koerakkudesse. Tekkinud jäänuk-külomikronid haaratakse maksa parenhüümirakkudesse ja nii satub vitamiin E maksa, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL
Maost liigub toit peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses ehk kaksteistsõrmiksooles. 3. Kirjelda seedimist ja toitainete imendumist peensooles ja jämesooles. Peensoolest imenduvad verre süsivesikute ning valkude koostisosad, samuti vitamiinid, mineraalained ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud glütserool ja rasvhapped imenduvad lümfi. Rasvade lagunemisel osaleb ka ensüüm lipaas. Läbi peensoole läheb vedel soolesisu jämesoolde, kus toimuvad järgmised protsessid: 1) vesi imendub tagasi organismi; 2) Bakrterid lagundavad seni lagundamata toite ning annavad näiteks B12 vitamiini; 3) Moodustub väljaheide. Jämesoolest läheb väljaheide soolde. Pärasoole ülesanne on tahtlikult tühjendada sooltoru väljaheiteks. 4. Kirjelda neerude asukohta, suurust, värvust. (välisehitus). Neerud on oa kujulised, pruuni värvusega, 10-12cm pikkused, kaarilised,
Väga energiarikkad toitained inimestele, loomadele. Puhtad rasvad on värvitud, maitsetud, lõhnatud. Looduslikel rasvadel on lõhn ja maitse (lambarasv näiteks) On veest kergemad Ei lahustu vees Lahustuvad orgaanilistes ainetes eetris, bensiinis, piirituses, atsetoonis. Räästuvad õhu käes tekib ebameeldiv lõhn, ei kõlba süüa. Vältimiseks lisatakse rasvadele antioksüdante: C-vitamiini ehk askorbiinhapet näiteks. Biokatalüsaatorite (ensüümi lipaas) toimel hüdrolüüsuvad organismis tekib energia + CO2 ja H2O Rasv + lipaas = energia + CO2 ja H2O Oksüdatsioonil vabanevat energiat kasutab organism: liikumiseks, aju tööks, füüsiliseks tööks, kasvamiseks, keha to säilitamiseks, rakkude uuendamiseks, südame tööks...jne. Rasvade tähtsus / kasutamine: 1. On organismi energiaallikateks kasutatakse toiduainetena, 2. Neli vitamiini (A, D, E ja K-vitamiin) lahustuvad organismis ainult rasvades.
suure tihedusega NB! ATP saagis rasvadest oluliselt suurem kui süsivesikutest! GLÜKOOS (Mr = 180): 38 moliATP / 180 g = 0,21 moliATP / g STEARHAPE (Mr = 248): 146 moliATP / 248 g = 0,51 moliATP / g TOIDULIPIIDID Vajadus 70-100 g/ööp 25 - 30 % toiduenergiast Vajadust mõjutab · iga · sugu · tegevuse iseloom · klimaatilised tingimused *Loomsed *Taimsed NB! Rasvlahustuvad vitamiinid A D E K TOIDULIPIIDIDE HÜDROLÜÜS · RASVADE HÜDROLÜÜS LIPAAS - pankrease sekreedis sisalduv, toidurasvade hüdrolüüsi katalüüsiv ensüüm. · FOSFOLIPIIDIDE HÜDROLÜÜS FOSFOLIPAASID (PL)- pankrease sekreedis sisalduvad, fosfolipiidide hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid. LIPOGENEES LIPOLÜÜS - rasvade hüdrolüütiline lagundamine LIPOGENEES - eeskätt uute rasvhapete süntees Loomadel toimub aktiivselt rasvkoe-, piimanäärme- ja maksarakkude tsütoplasmas, taimedel - kloroplastides. RASVHAPETE SÜNTEESI LÄHTEAINED · Atsetüül-KoA
11. Nimeta vajaliku ensüümid ja protsessi toimumiskoht organismis, täiendavalt vajalikud tingimused ja imendumise koht! toitaine Protsessi toimumiskoht Täiendav info Imendumine läbiviija süsivesikud amülaas Algab suus - Peensooles, veresoontesse rasvad lipaas Toimub Lõhustumist Peensooles, peensooles mõjutab sapp lümfisoonteesse valgud pepsiin Algab maos Lõhustumiskes Peensooles, vajalik soolhape veresoontesse 12. Põhjenda, miks alkoholiga liialdavate inimeste maks lõpuks kahjustub!
piklikajus. 16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad Vale; Ülalõualuus on inimesel 6 tagapurihammast, neist viimane paar on tarkusehambad. 16.10 Inimese kasvu mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest Vale; Inimese ainevahetust mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest. 16.11.Pankreas on sisenõrenääre, mis nõristab ensüümi lipaas Õige 16.12. Inimese lämmastikuainevahetuse jääkprodukt on UUREA Õige 16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus ) vedelikku Õige 16.14. Seedekulgla pikim osa on pimesool Vale; Seedekulgla pikim osa on peensool. 16.15 Jämesoole bakterid on kasulikud, sest valmistavad B- vitamiini ja aitavad läbi viia seedeprotsesse Õige 16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter. 16.17
piklikajus. 16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad Vale; Ülalõualuus on inimesel 6 tagapurihammast, neist viimane paar on tarkusehambad. 16.10 Inimese kasvu mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest Vale; Inimese ainevahetust mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest. 16.11.Pankreas on sisenõrenääre, mis nõristab ensüümi lipaas Õige 16.12. Inimese lämmastikuainevahetuse jääkprodukt on UUREA Õige 16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus ) vedelikku Õige 16.14. Seedekulgla pikim osa on pimesool Vale; Seedekulgla pikim osa on peensool. 16.15 Jämesoole bakterid on kasulikud, sest valmistavad B- vitamiini ja aitavad läbi viia seedeprotsesse Õige 16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter. 16.17
MAOS toit 1.Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse Toidule mõjuvad: * maomahl, mida eritub ööpäevas 1,3 - 1,6 l (maomahlas on soolhape) * ensüüm PEPSIIN, mis lõhustab valke KAKSTEISTSÕRMIKSOOL maost saabub siia toidukört, millele hakkavad mõjuma : - kõhunäärme nõred(1,5 - 2 l ) - maksa poolt toodetud sapp(0,5 - 0,8 l) - kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l) Algab lipiidide lõhustamine sapi ja ensüümi LIPAAS abil Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitained PEENSOOL · Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. · Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi · Peensool on kuni 5 m pikk · Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind JÄMESOOL
Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. 2. Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. 3. Rasvhappes lagundatakse etapiviisiliselt atsetüül-CoA molekulideks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Lipoproteiinide süntees Triglütseriidid lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: Lõhustumise algatab hormoon-tundlik lipaas Sünteesib lipoproteiine Triglütseriidid ja kolesterool on vees lahustumatud ained, seetõttu tuleb nad soolest ja maksast teistesse kudedesse transportimiseks "pakkida" veeslahustuvateks lipoproteiinideks. Nende peamiseks ülesandeks on transportida vees mittelahustuvaid rasvu ja kolesterooliühendeid soolestikust ja maksast neid vajavate rakkudeni aga samuti ka üleliigse kolesterooli transport maksa tagasi. Lipoproteiinide alatüübid: 1
Maks on seedimiseks oluline, sest maks toodab sappi, moodustub pidevalt, et seda seedimisel koguaeg ei vajata, talletub ülejääk sapipõies ja seda kasutab organism juhul, kui süüakse rasvarikast toitu. Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks, rasvad muutuvad tilgakesteks mida ensüümid hiljem lõhustavad. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks glükogeeniks, mis vajaduse korral kasutusele võetakse. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või lümfi imenduvad. Eritamine: Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, soolestik ja nahk. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Neerude eritis on kusi, mille teke algab neerukehakestes
annaabi.ee 
