Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh,
rakud, millel on mitu tuuma. (liha morfoloogia). Lihasrakud on keeruka ehitusega ning need meenutavad silindri kuju. Skeletilihaskudet esineb näiteks suulae, neelu, söögitoru ülaosa ning keelelihases. (Rääsk, T). Skeletilihaseid on inimese organismis üle 400 ning need kaaluvad 40% kehamassi kogukaalust. (Mäekask, K). Tänu skeletilihase olemasolule saavad inimorganismid eluks tähtsa funktsiooni- liikumise. Seetõttu on välja kujunenud ka erinevaid lihaseid, mis on ehituselt isemoodi. Skeletilihas kiudude seondumine on vajalik, et organism suudaks nende kontraheerumisel avalduvat jõudu üle kanda kangide süsteemile ehk skeletile. Lihaseid jaotatakse ehitusest tulenevalt nelja rühma: 1)Mitmeosalised ja komplekslihased -omavad palju kinnituskohti luukangidel -seljalihased 2)Lamedad ehk laiad lihased -asetsevad õõnsuste seintel või siis lihased ühendavad keret jäsemetega -selja ülilai lihas
Bioloogia LIHASTIK 1 Müoloogia õpetus lihastest Lihas lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4
aurustumine, konduktsioon Küünarvarre luud: ulna Ventraalsed õõned: kõhuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs L-vööndis ei paikne peened müofilamendid Järgmised mõisted on seotud erutuse levikuga neuronilt müotsüüdile: motoorne lõpp- plaat, atsetüülkoliin, sünaptiline pilu Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha kopse Müofibrillide kontraktsioonil l-vöödi laius väheneb Sarkomeere sisaldavad lihased: skeletilihas, vöötlihas, südamelihas Isotoonilisel kontaktsioonil ei muutu lihase pinge Jala luud: tibia, fibula, femur T-torukese funktoon lihaskontsentraltsioonil on juhtida aktsioonpotentsiaali lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht Skeletilihasraku funktsionaalseks üksuseks on: sarkomeer Jagunemsvõimelistest kõhrerakkudest koosnevad epifüüsiplaadid asuvad: diafüüsi otstes, ...
lihaseid: Silelihased ei allu inimese tahtele asuvad elundite seintes tõmbuvad kokku aeglaselt LIHASED Inimesel on 3 eri tüüpi lihaseid: Skeletilihased vöödilised ja luude küljes auvad inimese tahtele energiat saadakse glükoosi lagundamisega hapniku Kasutatud materjalid http://www.annaabi.com/tugielundkond-o.html http://et.wikipedia.org/wiki/Lihas http://et.wikipedia.org/wiki/Skeletilihas http://et.wikipedia.org/wiki/Silelihas http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCdamelihas http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B6%C3%B6tliha http://et.wikipedia.org/wiki/Skelett TÄNAN KUULAMAST!
ebu.ee/esitlus/lihased.ppt ► Vikipeedia ► https://www.google.ee/search?q= v%C3%B6%C3%B6tlihas&biw=1366&bi h=600&source=lnms&tbm=isch&sa=X &ei=zAR-VN-BEMjgaMD3gqAC&ved=0C AkQ_AUoAg Lünktekst ► Lihaskude moodustab ... - ... % inimese kehamassist.Lihaskude on kolme liiki:....., ...... Ja ...... . Keha liikumine ja siseelundite töö on ..... ülesanne.Südamelihas talitus ............ Inimese tahtele.Lihaskiud erinevad esiteks kokkutõmbe ..... poolest. Skeletilihas ehk .... .Südame oluliseim ülesanne on katkematu ...... tagamine.
Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihased koosnevad umbes 73% veest ning lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Lihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad pikkadest peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid, mille sees väiksed müosiini- ja aktiininiidikesed. (Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2.1 Skeletilihased Skeletilihased näivad mikroskoobi all vöödilised, nii et neid nimetatakse ka vöötlihasteks. Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks. Need lihased kinnituvad luudele ning neid on inimese kehas umbes 640. Skeletilihased liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, on vee ja valkude tagavara ning aitavad säilitada kehatemperatuuri. Treeningu ajal kasutab inimene just neid lihaseid
Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihased koosnevad umbes 73% veest ning lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Lihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad pikkadest peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid, mille sees väiksed müosiini- ja aktiininiidikesed. (Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2.1 Skeletilihased Skeletilihased näivad mikroskoobi all vöödilised, nii et neid nimetatakse ka vöötlihasteks. Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks. Need lihased kinnituvad luudele ning neid on inimese kehas umbes 640. Skeletilihased liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, on vee ja valkude tagavara ning aitavad säilitada kehatemperatuuri. Treeningu ajal kasutab inimene just neid lihaseid
Luude liigespindu katab hüaliinse kõhrkoe kiht. Kõhre funktsioon- tagada liikuvus liigestes Kõhrkoe liigid- hüaliinkõhr, elastne kõhr, kiudkõhr Liigesed jaotuvad: · Üheteljelised (plokkliiges, ratasliiges) · Kaheteljelised (ellipsoidliiges, sadulliiges) · Kolme- ja enamteljelised liigesed (keraliiges) Lihastes on väga hea vere- ja närvivarustus. Lihas koosneb lihaskoest ( valgud) ja sidekoest. Lihaskoe järgi eritatakse kolme gruppi lihast · Vöötlihas ehk skeletilihas (luude küljes, allub) · Silelihas (soolestikus, ei allu) · Südamelihas (ei allu) Lihaste põhiomaduseks on erutuvus. Lihassüsteemi funktsioon · Liikumisfunktsiooni tagamine · Soojustootmine ja soojustasakaal · Toonuse tagamine · Kaitsefunktsioon Lihased jagunevad · Pikad (jäsemetel) · Lühikesed (lülisambalülide ja roiete vahel) · Laiad (kerel, erineva paksusega plaadi kujulised) Lihased · Seljalihased · Rinnalihased · Kõhulihased
Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks. 4. Milleks on organismis vajalik epiteelkude? Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 5. Loetlege inimese kehas esinevad koed. Epiteelkude. Lihaskude. Närvikude. Tugikude. Veri ja lümfoidkude. Luukude. Kõhrkude. Sidekude. Kohev sidekude; Fibrillaarne sidekude; Rasvkude 6.Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Silelihas-, vöötlihas-, skeletilihas- ja südamelihaskude 7.Millistest osadest koosneb närvirakk? Närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites.Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid
(vastused: 1. Seljaaju; 2. Piklikaju; 3. Ajusild; 4. Keskaju;(2-4. Ajutüvi) 5. Vaheaju; 6. Ajuripats; 7. Hüpotalamus; 8. Väikeaju; 9. Suuraju; 10. Otsmikusagar; 11; Kuklasagar; 12. Kiirusagar; 13. Oimusagar; 14. Mõhnkeha) 4. Piirdenärvisüsteem närvid (nool = närviimpulss) Sensoorsed e ,,tunde" närvid meeleelundid kesknärvisüsteem Somaatilised e ,,motoorsed" närvid kesknärvisüsteem skeletilihas Autonoomsed e ,,iseseisvad" närvid kesknärvisüsteem silelihased, sisenõrenäärmed Sümpaatiline närvisüsteem - "põgene või võitle" adrenaliin Parasümpaatiline närvisüsteem - ,,puhka ja seedi" 5. Sünaps närvirakkude kokkupuutepunkt, kus eturus/närviimpulss kandub ühelt rakult/jätkelt teisele. Keeminile sünaps vabanebad ühest ained ja teine seob ära Elektriline seotud elektrilaengutega
3. Rakkude uurimise ajalugu- tea olulisemaid teadlasi ja avastusi ligikaudse toimumisajaga. Oska sündmusi järjestada. (õpik lk 66-68 , slaidid) Ül c 4. Tea selgroogsete loomade põhikudesid koos näidetega, oska selgitada nende ehitust ja ülesandeid organismis (õpik lk 70-72, slaidid) Epiteelkude- rakud paiknevad tihedalt, rakud kasvavad ja muutuvad kiiresti ÜL: kaitsta organismi Lihaskude- a) väätlihaskude(skeletilihas)-alluvad tahtele, pikad kokkutõmbamis võimelisedrakud b) silelihaskude(siseelundid)-ei allu tahtele c) südamelihaskude- töötab automaatselt Sidekude- rakuvaheainet palju, rakud hõredalt nt: veri, ÜL: organismi sidumine tervikuks Närvikude- pikad rakud, täiskasvanud rakud ei jagune, ÜL: info liikumine ja talletamine organismis 5. Tea rakumembraani ehitust ja ülesandeid (õpik lk74 -75, slaidid)
· Paljunemine (jagunemisstaadium) · Interfaas (vahestaadium) 23) Mitoosi etapid profaas, metafaas, anafaas, telofaas 24) DNA replikatsioon - 25) Milleks on vajalikud rakutsükli kontrollpunktid? - Rakutsükli kontrollpunktid tagavad selle, et järgmine faas ei käivitu enne, kui eelmine pole lõpetatud. 26) Rakupopulatsioonid täiskasvanud organismis - 1. Staatiline rakkude populatsioon - edasi ei jagune (närvirakud) - jagunevad väga harva (skeletilihas) 2. Stabiilne rakkude populatsioon - suhteliselt madal mitootiline aktiivsus - jagunevad "vajaduse" korral - kudede reparatsioonivõime - jagunemistsüklist väljunud 3. Uuenev rakupopulatsioon - regulaarne mitootiline aktiivsus (vererakud, epiteelirakud) 27) Rakkude diferentseerumise põhireeglid - 1.Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Antud organismi kõik rakud, vaatamata
ja närviraku keha vahel. Mikrotuublid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas, see on tuuma poole. Kinesiinid liigutavad organelle miinus-pluss suunas, see on eemale rakutuumast (on erandeid). 3.) Skeletilihaste rakkude ehituse iseloomustus. Sarkomeeri mõiste. Sarkomeeri valgud, nende struktuurid, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: lihaskiududest (diameeter 100 mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan). Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (d = 1-2 mikrom), iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t- tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Sarkomeer on vöötlihase elementaarne kontraktsiooniühik, kus toimub peale
Suurem ajumaht ja arenenud ajukoor. SILELIHASKUDE VÕÕTLIHASKUDE Koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, Koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast mille kontraktsioon toimub pikki paljutuumseid rakke. Jaguneb kaheks: aeglaselt.Kontraktsioon ei allu tahtele. Skeletija Südamelihased. Üks allub tahtele, teine mitte. SKELETILIHAS SÜDAMELIHAS Suuremad. Kontarktsioon allub tahtele ja toimub Väiksemad. Kontarktsioon ei allu tahtele ja kiiresti. töötavad rütmiliselt kuni surmani.
Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10⁹/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10⁹/l Hüpertoonia- normist kõrgemat vererõhu Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem pH väärtus- 7,35-7,45 osmootne rõhk- soolast tekketatud rõhk Lihasfüsioloogia Anaeroobse-hapnikupuuduse tingimustes toimuv ainevahetus Aeroobse-piisava hapniku juurdevooluga toimuv protsess Skeletilihas- tahtele alluv Südamelihas-mitte aluv Närvid-mitte aluv Sidekude-regeneerub kiirenemini Glükolüüs- glükoosi lammatamist protsess FLEXOR-painutaja PRONATOR- sissepööraja EXTESOR- sirutaja DILATOR- laiendaja ADDUCTOR-lähendaja SPHINCTER- sulgurid ABDUCTOR- eemaldaja LEVATOR- tõsturid
3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi. luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele skeletilihas, mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele 4.Elundi ja elundkonna mõiste. Näited Elund on kindlat kuju ja funktsiooni omas kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed (süda, maks, hammas) Elundkond moodustab aga elunditest, mis sooritavad kehas samaladseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond, seedelundkond) SÜDAME VERESOONKOND 5.Südame asend
puberteedi alguseni: 800-(50xn) g n= vanus kuudes kasv cm = 75 + (5 cm x vanus · Kaal alates 1.eluaastast kuni aastates) puberteedi alguseni: M= 10 kg+2n M= keskmine kaal, n= vanus aastates 2 3. Lihaste liigid, ehitus ja omadused. Vöötlihased skeletilihas, omavad mikroskoobis vaadelduna vöödilisust, kus vaheldumisi on heledad ja tumedad kettad, need lihased on tahtele alluvad, katavad inimese skeletti, kätel, jalgadel, seljal, peas. Silelihased neil ei ole kettaid, ei allu tahtele, paiknevad siseelundite ja veresoonte seintes. Südamelihas ehituse poolest on kahe eelneva vahepealne, sillakesed(nexused), nende kaudu eritus võib ühelt küljelt teisele üle minna. Omadused:
glükoos · Ajukoes puuduvad energia varud, mistõttu aju vajab pidevat glükoosiga varustamist · Aju kasutab ca 120 g glükoosi ööpäevas (vastab 420 kcal energiale), mis on ca 60% kogu organismi glükoosi kasutamisest · Enamus energiat (60 70%) energiast kulub ajul Na+-K+ membraani potentsiaali hoidmiseks, mis on vajalik närvi impulsite ülekandeks · Biosünteetilisest protsessidest on ajus olulised neurotransmitterite süntees SKELETILIHAS · Skeletilihase olulised energia allikad on glükoos, rasvhapped ja ketokehad · Skeletilihas erineb ajukoest selle poolest, et lihases on suured glükogeeni varud (1200 kcal): · Ca 75% organismi glükogeenist säilitatakse skeletilihases · Aktiivselt töötavas skeletilihases on piiratud hapniku kontsentratsiooni tõttu glükolüüsi aktiivsus palju kõrgem kui tsitraaditsükli aktiivsus, mistõttu tekib palju püruvaati:
Lisaküsimused Atsetüül-CoA Metabolismi keskne vaheühend (biomolekulid-atsetüül-CoA-ATP+CO2+H2O) Maksa roll Liigse glükoosi eemaldamine Glükoosi süntees piimhapetest, glütseroolist, aminohapetest (glükoneogenees) Glükoosi salvestamine (glükogenees) Glükogeeni lõhustamine glükoosiks (glükogenolüüs) GLUT GLUT1- erütrotsüüdid GLUT2- maks, neerud pankrease B rakud, peensool GLUT3- neuronid GLUT4- rasvkude, skeletilihas, südamelihas- insuliin-tundlik GLUT5- peensool, spermid fruktoosi-spetsiifiline Rasvhapete kasutamine kliinilises praktikas Parenteraalne toitmine (lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapete lõhustumise soodustamine) Mõõduka füüsilise pingutuse kasutamine ADP tase tõus teeb ATP kättesaadavaks sünteesiks ja kudede oksüdatsioon on kasulik kudede tervisele Glc-laktaat ringlus PyrDH Koostis: 3 ensüümi ja 5 koensüümi otsekontaktis ja vaheühendid ei vabane (südamelihases,
vahel ja seostab elundeid omavahel Tihe sidekude kõõlused, sidemed, fastsiad paralleelkiulisest tihedast sidekoest, sassiskiulisest naha võrkkiht Kõhrkude liigese kõhrelised pinnad Luukude skelett Lihaskude Silelihas paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele Skeletilihas paneb keha liikuma, allub meie tahtele, ent väsib kiiresti Südamelihas ei allu meie tahtele. Südame lihaseline sein. Närvikude (vt. küs.2 4. Elund kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Koosneb mitmest erinevates kombinatsioonides erinevatest kudedest. Nt süda, maks, neer, hammas Elundkond ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid, mis täidavad sarnast funktsiooni. Nt. seedeelundkond.
Soojusisolaator. Adventitsiaalrakk ehk peritsüüt- võib muutuda nii silelihas- või sidekoerakuks. Nimeta elund, kus leidub selliseid rakke ja nimeta rakud, millest ta koosneb. Skeletilihas Sadu tuumasid, nt m. sternocleidomastoid? Südamelihasrakk 1-2 tuuma Südamelihasrakk on 1 tuumaga, tihedate sidemetega seotud teineteisega. Läbimõõt 25% skeletilihasest (2,5-20mikrom) RAKK, rakuosad Nimeta mikrotuubulite ülesandeid: 1. Organellide paigutuse fikseerimine rakus (rakustruktuur)
MONOTSÜÜDID (4-8%) Kõrge fagotsütoosi võimega difundeeruvad kudedesse moodustades makrofaage ERÜTROTSÜÜDID Punased vererakud - Produtseeritakse punases luuüdis - Lagundatakse peamiselt luuüdis (vähesel määral maksas ja põrnas) - Eluiga 100-200 päeva - ER kuju soodustab gaasivahetust - Kergelt deformeeruv LIHASKUDE - Liikumine - Hingamine - Soojuse produktsioon - Toetusfunktsioon ja toe- - Vedelike ja materjalide liikumine SKELETILIHAS (Raku membr sarkolemm Tsütoplasma- sarkoplasma Tsütopl ret sarkopl ret Mitokkonder sarkosoom) tahtele alluv pikad, silinderjad mitmetuumne eristuvad vöödid SÜDAMELIHAS tahtele allumatu silinderjad, hargnevad ühe/kahe tuumalised vöödilisus SILELIHAS tahtele allumatu · teravatipulised · üks tsentraalne Tuum Retseptorid on spetsiaalsed tundlikud rakulised moodustised, mis võtavad vastu ärritusi ja muudavad need närvisüsteemile omaseks aktiivsuseks.
Asuvad nahas, liigeskapslites, kõõluste, sidemete ja luuümbrise läheduses Seljaaju reflektoorne funktsioon Refleksi morfo-funktsionaalseks aluseks on refleksikaar , mis kooosneb aferentsetest (retseptoorsetest), lüli- ja eferentsetest neuronitest Spinaalsed refleksid moodustuvad motoneuronpuuli printsiibil Mono- ja polüsünaptiline refleksikaar Monosünaptiline refleksikaar Lihtsam refleksikaar (lihaskäävide retseptorid, aferentne neuron, eferentne neuron, efektor – skeletilihas) Põlverefleks Polüsünaptiline refleksikaar Erutuse juhtimisel retseptoritest efektororganitesse osalevad peale aferentse ja eferentse neuroni ka üks või mitu lülineuronit Painutusrefleks Motoorsed spinaalrefelksid Venitusrefleksid – skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne kontrakstioon (põlverefleks) Painutusrefleks (kaitserefleks) – tekib jäsemete naharetseptorite (valu- ja puuteretsptorite) ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusega ärrituskoldest
Suurem LDH sisaldus südamelihastes, skeletilihastes, maksas, erütrotsüütides. Isoensüümsus võimaldab tema plasmamuutuse järgi hinnata just nende kudede kahjustusi. (nt müakrdiinfarkti diagnostika). On heteropolümeerne isoensüüm: H (heart) ja M (muscle) SU ekspresseeruvad kudedes erinevalt (heteropolümeerne koespetsiifiline isoensüüm). Neljast subühikust kombineeruvad viis isovormi: Südamelihas Erütrotsüüdid Neerud Skeletilihas Maks LDH1 HHHH 4+ 3+ + LDH2 HHH M 4+ 3+ + LDH3 HHMM + + 2+ + + LDH4 HMMM 2+ 2+ 2+ LDH5 MMMM 2+ 4+ 4+ · Eristatakse elektroforeetilise liikuuse alusel. · LDH5 ilmumine verre maksa või lihaskoe lahjustused
Lihaskontraktsioon toimub ATP lõhustumise käigus. Mida kiiremini lihas kontraheerub, seda rohkem energiat vabaneb ja seda suurem on jõudlus. Libisevate filamentide teooria Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Skeletilihas Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. 2 Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline. Pikad rakud, kontraktsiooni kestus lühike.
abil, ning protsessi käivitab aktiin.Lihaskontraktsioon toimub ATP lõhustumise käigus. Mida kiiremini lihas kontraheerub, seda rohkem energiat vabaneb ja seda suurem on jõudlus. Libisevate filamentide teooria- Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Skeletilihas- Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline. Pikad rakud, kontraktsiooni kestus lühike. Silelihas- Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid
närvikoes tugi-, kaitse- ja toitefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. Epiteelkoed: Lihaskoed: *Katteepiteel (naha pindmine kiht, siseelundite *Silelihaskude (nahas, vere- ja lümfisoonte ning pindmine kiht); õõneselundite seintes); *Näärmeepiteel (näärmetes); *Vöötlihaskude (skeletilihas); *Südamelihas (süda); Sidekoed: *Retikulaarne sidekude (lümfisõlmedes, luuüdis, Närvikoed: põrnas); *Närvikude (närvides) *Rasvkude (nahaaluskoes, rasvikutes, koes); *Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve, lihaseid); · Joonised lk 14, 16, 17, 18, 19 ja 20 + tv *Sassiskiuline sidekude (pärisnahk naha joonis 1 võrkkiht);
Ajukoes puuduvad energiavarud, mistõttu aju vajab pidevalt glükoosiga varustamist. Aju kasutab ca 120 g (420kcal) glükoosi ööpäevas, mis on ca 60% kogu organismi glükoosi kasutamisest. Enamus energiast kulub ajul Na +-K+ membraani potentsiaali hoidmiseks, mis on vajalik närviimplusside ülekandeks. Biosünteetilistest protsessidest on ajus olulised neurotransmitterite süntees. Skeletilihase olulised energiaallikad on glükoos, rasvhapped ja ketokehad. Skeletilihas erineb ajukoest selle poolest, et lihases on suuremad glükogeeni varu (1200kcal). Ca 75% organismi glükogeenist säilitatakse skeletilihastes. Lihaskude ei ole suuteline sünteesima karbamiidi. Aktiivselt töötavas skeletilihases on piiratud hapniku kontsentratsiooni tõttu glükolüüsi aktiivsus palju kõrgem kui tsitraaditsükli aktiivsus, mistõttu tekib palju püruvaati. Aktiivselt töötavas skeletilihases toodetud laktaat ja alaniin
kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb omakorda silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele; vööt- ehk skeletilihas, mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele, ent väsib kiiresti; südamelihas, mis ei allu meie tahtele ning esineb vaid südames. IV närvikude moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid. 3. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: elund ehk organ on kindlat kuju ja funktsiooni omav kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed. Nt süda, maks, neer, hammas. Elundkond
2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele; 2. vööt- ehk skeletilihas- mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele, ent väsib kiiresti; 3. südamelihas- mis ei allu meie tahtele ning esineb vaid südames. i. NÄRVIKUDE võimeline erutust vastu võtma ja edasi suunama. Moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid.
tsütoskelettis, ripsmetes ja viburites (ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad). Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubulit põhjustades ühe mikrotuubuli paindumist teise suhtes (düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Mikrotuubulid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas (tuuma poole). Kinesiinid liigutavad miinus-pluss suunas (tuumast eemale). 3. Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: 100µm diameetriga lihaskiududest, mida katab sarkolemm (plasmamembraan); iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille. Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeeri otstes on ristiasetsev tuubul (t-tuubul), mis on sarkolemmi pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Paksud filamendid koosnevad müosiinist, peened filamendid aktiini polümeeridest
vere hüübimisega Vitamiin K (naftokinoonid) antihemorraagilise toimega Nimetused: füllokinoon (K1) taimedes ja kalaõlides menakinoon (K2) sünteesivad peensoole bakterid menadioon (K3)- puhtsünteetiline, alküülitakse K2-ks Metabolism: · Imendub peensoole ülaosas (imendumist häirivad antikoagulant dikumarool, mineraalõlid lahtistites, tsefalosporiinid, aspiriin, rääsunud rasvad) lümfi · CM-tes maksa (põhidepoo, veel ka põrn, südamelihas, skeletilihas) Keskseks vitameeriks on K2. Varud ammenduvad kiiresti!!! Biofunktsioonid: 1. Põhiroll puudutab vere hüübimist hüübimisfaktorite eelühendeid aktiveerib vitamiin K-sõltuv karboksülaas o Nt. Preprotrombiin glutamaadijääkide karboksüülimine aktiivne protrombiin o Kompleks protrombiin-Ca seostub kaltsiumi kaudu trombotsüütide pinna fosfolipiididega - > kiireneb protrombiini proteolüüs trombiiniks (st veri
Aitavad kohaneda. Närvi-lihasaparaadi füsioloogia. Liigutusaparaat. Organite ja kudede süsteem. Liikumine on õpitud refleks. Koosneb motoorsetes närvidest, skeletilihastest, liigestest, sidemetest. Motoorne ühik. Liigutuseaparaadi kõige väiksem funktsionaalne aparaat. Saab alguse motoneuronist, asub motoorsetes keskustes. Ärriatajad mis tulevad retseptoritest. Nägemisanalüsaatorid, kuulmisanalüsaatorid. Motoneuron-keha. Skeletilihas koosneb lihaskiududest. Kui motoneuron lihasesse jõuab, siis hargneb. Võib innerveerida mitmeid lihaskuide. Lihase skemaatiline ehitus. Lihas koosneb lihaskiududest, asetesevad paralleelsest-müofibrill- müofilmandites(peenemad,jämedamad) peenemad asetsevad jämedate vahel. Sarkomeer. Kui lihas tõmbub kokku, siis peenemad hakkavad arkomeeri ulatuses teineteisele lähemale. Tulemusena jämedate osa läheb järjest väiksemaks ja peenemad kaovad ära. Lihaskiud
1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa) (avaldab hingamisele aeglustavat mõju)
4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6
4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6
Kolmetüüpi: Skeleti- e vöötlihaskude Silelihaskude (siseelundites) Südamelihaskude (pm ainult südames) Skeletilihaskude Moodsutab liigutusi tagavad lihased Lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas Lihastegevust tagavateks valkudesks on aktiin ja müosiin, mille korrapärane paigutus tekitab ristvöödilisuse Lihastööks on vajalik närviimpulsside olemasolu; allub tahtele *nii pikk kui on (skeleti)lihas on ka (skeletilihas)rakk * kõige kiirem lihas Silelihaskude Paikneb enamasti erinevate elundite seintes Ristivöödilisust ei ole, aktiin ja müosiin ei paikne korrapäraselt Suurem osa neist kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita Innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt - tahtele ei allu On aeglasemad kui skeletilihased *tugev Südamelihaskude Paikneb vaid südames Rakul üks tuum, omab ristivöödilisust Tegevus pole otseselt tahtele alluv
nonstriatus, veresoonte ja siseelundite seintes. * südamelihaskude – ristivöödilisusega, tahtele allumatu, ei väsi – textus muscularis striatus cardiacus * skeletilihaskude – ristivöödilisusega, tahtele alluv, väsivad – textus muscularis striatus skeletalis 4.2. Vöötlihaste struktuur. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed. Skeletilihased kinnituvad luudele kollageeni kimpudest moodustunud kõõluste abil. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium. Skeletilihaskiude iseloomustab vöödilisus – isotroopsed (heledad, I-vööt, sisaldab vaid aktiini) ja anisotroopsed (tumedad, A-vööt) vöödid. Lisaks võivad skeletilihaskiud olla kas
vesiikulite liikumine. LIISI KINK 45 BIOKEEMIA test I 3. Skeletilihaste raku ehitus. Sarkomeeri mõiste, sarkomeeri valgud, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Skeletilihase morfoloogia (=ehitus). Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: · 100 µm diameetriga lihaskiududest (lihasrakkudest), mida katab sarkolemm (= plasma membraan) · Iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille · Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest · Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t-tuubuliga), mis on sarkolemmi (= plasmamembraani) pikendus · Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga
- see algab toidu saabumisega makku - gastrokooliline refleks ● imikul on defekatsioon reflektoorne, ei allu kontrollile - kui NS on täielikult arenenud, suunatakse venitusest teadaandev närviimpulss teadvusesse - aju surub refleksi alla seni, kuni defekatsioon on võimalik ● sisemine sfinkterlihas on silelihas - ei allu kontrollile ● välimine anaalsfinkter on skeletilihas ja allub tahtele - selle kontroll õpitakse ära u 2.eluaastal ● defekatsiooni ajal tekivad tahtmatud rektumi kokkutõmbed ja sisemine anaalsfinkter lõõgastub - kõhulihaste kokkutõmbed ja diafragma alanemine tõstavad kõhuõõnesisest rõhku, aidates kaasa soole tühjenemisele Roe ● koosneb poolpehmest pruunist massist - värvi annab sterkobiliin (vt hemoglobiini lammutamise skeem)
22. Silelihaskude. Koosneb silelihasrakkudest – müotsüütidest. Rakkude suurus võib väga varieeruda, igas rakus on piklik tuum. Silelihasrakud paiknevad tihedalt teineteise kõrval. Esineb seedekanali lihaskestas, veresoontes, hingamisorganites, kuseorganites, suguorganites. Ei allu looma tahtele. 23. Skeletilihaskude. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium. Skeletilihaskiude iseloomustab vöödilisus – Isotroopsed (heledad, I-vööt, sisaldab vaid aktiini) ja anisotroopsed (tumedad, A-vööt) vöödid. Lisaks võivad skeletilihaskiud olla kas aeglased (palju müoglobiini) või
2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. Rakud võivad reageerida signaalidele erinevalt. Retseptorid tunnevad ära unikaalse signaali, retseptori valgud võivad pärast seostumist signaaliga põhjustada erinevaid muutusi rakus. Kui rakul pole spetsiifilist retseptorit, siis ta ei tunne ära signaali. Näide neurotransmitter atsetüülkoliini toimest erinevatle rakkudele: Südame lihasrakkuga seostumisel vähendab kokkutõmbe jõudu ja kiirust. Skeletilihas rakkuga seostudes toimub kontraktsioon. Süljenäärme rakul kutsub esile sekretsiooni. 3. Rakkudevahelise signalisatsiooni etapid: - Signaaalmolekulide süntees signaalrakkudes. - Signaalmolekulide väljutamine ja ringlusse saatmine . - Signaalide transport märkrakuni. - Signaalide äratundmine märkraku retseptori poolt . - Märkrakkude metabolismi, funktsiooni , arengu muutused signaalide toimel. - Signaalide kõrvaldamine, mis tavaliselt ka lõpetab raku reaktsiooni signaalile . 4
lõdvestus (puhkeperiood) - Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele Lihase omadused – kontraktiilsus (lihase võime lüheneda ja selle abil jõudu arendada); erutatavus (võime ärritus vastu võtta ja reageerida); venitatavus (võime venituda või pikeneda üle puhkeoleku pikkuse); elastsus (võime taastada puhkeoleku pikkus peale venitust) Lihaskude jaotatakse sile-, vööt- (ehk skeletilihas) ja südamelihaseks. Silelihased – asuvad siseelundite seintes, veresoontes ja mitmel pool mujal, kus toimuvad tahtele allumatud liigutused (silmas, näärmes, nahas). Koosnevad kiududest – ühe tuumaga silelihasrakkudest. Aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäratumatl ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel. Jaguneb omakorda kaheks. Tahtele allumatud, mulkühendused vistseraalsetes silelihastes.
annaabi.ee 
