Haiguse esinemine Haigus esineb poiste ja tüdrukute vahel võrdselt. Haige lapse sünni tõenäosus suureneb ema vanusest Tekkepõhjused Häire tekib munaraku või spermatosoidi moodustamisel Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb algest, millel on üks kromosoom rohkem kui muidu Downi haige iseloomulik välimus Väike ümmargune pea Kukal ja näo profiil on lamedad Silmade lõige viltune Esineb kolmas silmalaug, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti Downi Südroomi haige ja iseloomulikud kromosoomid Ravivõimalused Haigust ei ole võimalik ravida Püütakse vältida võimalikke tüsistusi
Mõisted: Loomariik koosneb selgrootutest ja selgroogsetest. Imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajatel on hea kesknärvisüsteem. Primaadid ehk esikloomalised. Imetajate klassi kuuluv selts. Inimlased ehk hominiidid. Orangutanid, gorillad, simpansid ja inimesed Neoteenia - arengu aeglustumine ja pidurdumine Mandunud organid - kolmas silmalaug, ussiripik, õndraluu, silmhammas Artikuleeritud kõne - mõisteline kõne Mittesessoonne sigimine - Ei sõltu aastaajast Hulkrakne organism - organism mis koosneb kahest või enam rakust Rakk - Organismide väikseim ehituslik ja talituslik osa Kude - Sama talitluse ja ehitusega rakkudest koosnev organi osa Elund e organ - Organismi osa, mis täidab kindlalt ülesannet Elundkond - Sama funktsiooniga seotud elundite kogum Organism - Algüksuseks on rakk või mitu rakku
säilunud taime ja looma jäänuseid kivistisi ehk fossiile. 2. Võrdlusmeetodid a) Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid Mandunud elundid ehk rudimendid- Homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule. Viievarbalised jäsemed RUDIMENDID Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. Kolmas silmalaug ÖÖKULL HOBUNE INIMENE õndraluu * kõrvalihased tarkuse silmahambad hambad * segmenteerunud kõhulihased * umbsoole ussripik b) Embrüonaalse arengu võrdlus c) Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen
*Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. 15. Nimeta inimesel esinevaid rudimente ning iga rudimendi kohta mõni loom kellele see vajalik on. karvkate vajalik loomadel sooja hoidmiseks silmahambad ja tarkusehambad vajalik loomadel, toidu paremaks peenestamiseks. kõrvalihased vajalik näiteks koertel et paremini aru saada, kust suunast heli tuleb ja seda paremini kuulda kolmas silmalaug kaitseb silma näiteks öökullil õndraluu saba 16. Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme? Geneetiline muutlikkus e pärilik muutlikkus jaguneb kaheks: mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 17. Selgita mõisteid: Geenifond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Populatsiooni geneetiline struktuur erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe.
Evolutsioonilised tõendid Kristina Hertmann Evolutsiooni mõiste Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. Evolutsiooni põhivormid: Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine Keemiline evolutsioon aatomite ja molekulite areng Bioloogiline evolutsioon - elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Paleontoloogia Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia. Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Evolutsioonilised tõendid E...
minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest ventralis- kõhtmine Lingua- keel Palpebra- silmalaug acromion- õlanukk Mandibula- alalõualuu Plica- kurd, volt articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis- canalis- kanal, toru Raphe (kr.), es- õmblus neerupealis cingulum- vööde Scapula- abaluu clavicula- rangluu Spina- oga, hari coccyx- õndraluu Vena- veen costa- roie Vertebra- lüli
· Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. · Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. · Hüpotoonia e madal vererõhk, mis täiskasvanueas asendub hüpertooniaga (kõrgvererõhk). · (Harva elavad need lapsed täiskasvanueani.) Haigusele tüüpiline välimus · Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoliidne silmade lõige e viltused silmad nur-kadega allapoole. · Kõõrdsilmsus, epikantus e kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. · Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. · Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu e ahvivagu. · Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine e skolioos. Kassikisa sündroomi diagnoosiks tehakse kromosoomide uuring. Selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all
kromosoomi, siis Downi sündroomiga lastel on neid 3. Downi sündroomi risk suureneb ema vanusega, kuid 80% selle haigusega lastest sünnib siiski emadel vanusega alla 35 eluaastat. Tänapäevased uuringud näitavad, et ühel vastsündinul 660-st on Downi sündroom. Sümptomid ehk avaldumine Välised sümptomid: » väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad; » silmade lõige on viltune (meenutab mongoliidset rassi); » kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti; » silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina; » kõõrdsilmsus, 34% esineb kae; » hammaste anomaaliad; » suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; » kõrvad on väikesed ja ümarad; » kaela nahk on paks ja voldiline; » nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; » iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus;
.mida sarnasemad organismid seda lähemal ajas on nende ühised >>Olelusvõitlus esivanemad. -ellu jäävad isendid,kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik Homoloogilised elundid selgroogsete loomade jäsemelund. tunnus,kaitsevärvus,suurem viljakus Mandunud ehk rudimendid(jääkelundid,mida pole enam vaja). >>Loodusliku valiku vormid *kolmas silmalaug 1.Stabiliseeruv valik *kõrvalihased 2.Suunav valik *Darwini köbrike 3.Lõhestav valik *keha osaline karvkate ---------- *tarkusehammas 1. - keskonna tingimused on suhteliselt püsivad
Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik – protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla Rudiment – inimesel esinevad mandunud elundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad ja tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, umbsoole ussripik (pimesool) 3. Evolutsiooni tõendid ja nende selgitused Kivistised ehk fossiilid – geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänused; saadav info näitab mingi liiki võimalikku arengut, millised olid organismid enne. Paleontoloogia on teadus, mis uurib kivistisi.
Kahepaiksete kordamisküsimused 1. Mõisted Kõigusoojasus- loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist Kehavereringe- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikkurika verega Kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala s...
järglastele. Antud haigus esineb enamsti uusmutatsioonina, mis tähendab, et vanemad on terved ja kahjustunud on just selle lapse kromosoom. Sümptomid ehk avaldumine Kassikisa meenutav nutt, mis on tingitud alaarenenud kõrist. Tüüpiline välimus: Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoloidne silmade lõige ehk viltused silmad nurkadega allapoole. Kõõrdsilmsus, epikantus ehk kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu ehk ahvivagu. Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine ehk skolioos. Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Algas 2 miljonit aastat tagasi. Evolutsiooni tõendid: 1) Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest(fossiilid). Uurib erinevates kivimikihtides säilinud taime-ja loomajäänuseid. Fossiilsed jäänused: kojad, koorikud, skeletid, soomused. 2) Homoloogilised organid-organite põhiehitus on sarnane. Ehitus võib olla sarnane aga ülesanne võib olla erinev. 3) Rudimendid-moondunud elundid ehk taandarenguga. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad, kõrvalihased, karvkate, ussiripik ehk pimesool. 4) Biogeneetiline reedel-iga organismi loode kordab oma lootelises arengus oma eellaste lootelist arengut(fülogeneetiline areng). 5) Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid. 6) Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad
valiku järsu nõrgenemise ja bioloogilise evolutsiooni pidurdumise Palentoloogia tegeleb möödunud aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Palentoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid kivistisi e. fossiile Homoloogilised organid Organite homoloogsus Elundite põhiehituse sarnasus Rudimendid inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (kolmas silmalaug, silmhambad ja tarkusehambad, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik) Taimeriigi evolutsioon · Vetikad o 500-600 miljonit aastat tagasi veekogudes o Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga · Ürgraikad o · Sõnajalad · Seemnetaimed Georges Cuvier (1769-1832) Väitis, et vanad elusorganismid on välja surnud. Põhjendas
Suhteline vanus- millise organismid eksisteerisid varem millised hiljem. Absoluutne vanus-kivististe tegelik vanus. Feneetiline võrdlus- hõlmab liikide anatoomiat,elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia-võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks. Homoliigline-ehitusplaani poolest sarnased. (NT: loomade jäsemeluud)Mandunud elundid- inimsesel: õndraluu,ussripik,osaline karvkate,tarkusehammas,darwini köbruken,kõrvalihased,kolmas silmalaug. Embrüonaalne areng-kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused. Geneetilised võrdlused-kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid.Biogeograafia andmed-kaudesed teõendid liikide evolutsioonilisest muutumisest.Probleemid elutekkega: seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate , ei RNA ega DNA sünteesi. Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele,mille vahendusel
Tööleht evolutsioon 9 klass. Nimi: Kuupäev: Lahendamisel kasuta nii õpiku (lk 166-180) kui ka interneti abi 1. Kirjuta 1 asi, mille poolest on tuntud: a. Carl Linne - rootsi loodusteadlane ja arst b. Charles Darwin oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. 2. Mis või kes on kivistised ehk fossiilid? Kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. 3. Mis tõendab, et kõik inimesed kuuluvad ühte liiki? (Vähemalt 3 põhjendust!) Me käime kahel jalal, suur ajumaht, meil on samad esivanemad. Mõtleme nii abstraktselt kui ka konkreetselt. 4. Joonisel on...
18.Bioloogiline evolutsioon Bioevolutsioon,elu ajalooline areng Maal,algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest 19.Paleontoloogia ja fossiilid Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest ,mis on tuvastatud kivististe ehk fssiilide kaudu Fossiilid organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäliend 20.Rudimendid Inimese jaoks ebavajalikud kehaliikmed (kolmas silmalaug,Drawini köbruke,tarkuse hammas,segmenteerunud lihased,pimesool,õndraluu,keha osaline karvkate,silmhammas) 21.Cubier evolutsiooniteooria Tema seisukoht oli ,et liigid on algselt loodud ning muutumatud 22.Lamarck ev.teooria Tema seisukoht oli et elu tekkis Maal isetärkamise teel ,veel arvas ta ,et organismidel on iseloomulik astmeline täiustumine 23.Mis on looduslik valik? Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus,mis on tingitud nende geneetilistest
Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks- taksoniteks. Homoloogilised- on ehitusplaanilt sarnased organid (nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis (nt inimesel õndraluu (saba), osaline karvakte, kolmas silmalaug, silmahammas). Pseudogeenid- normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Fülogenees- evolutsiooniline areng, mis on talletatud iga liigi genoomis. Soe lomp Darwini teoori et elu võis tekkida iseeneslikult keemiliste protsesside taga järel mõnes soojas lombis, milles oli piisavalt ammooniumi ja fosfori sooli, ning kus toimisid valgus, kuumus ja atmosfäärielekter. Sellistes
tõenditeks. 4) Molekulaarsel tasemel on tõendiks asjaolu, et organismide valgud ja geenid on oma ehituselt sarnased. inimese rudimendid. Too näide, millisel loomal on need hästi väljaarenenud Rudiment inimesel Loom, kelle jaoks see omab tähtsust 1. ussripik e pimesool Mäletsejad, lehm 2. silmahambad Kiskjad, hunt 3. kolmas silmalaug Roomajad inimese kuulumist imetajate klassi tõendab kõige selgemalt see, et inimese loode areneb emakasiseselt ja tal on piimanäärmed. Lisaks on ka veel teisi tunnuseid, mis inimesel ja imetajal sarnanevad. Näiteks on inimesel ja ka teistel imetajatel kolme tüüpi hambaid, kolm kuulmeluukest ja diafragma ehk vahelihas. Ka inimese elundkonnad sarnanevad imetajate vastavate elundkondadega. Kalad- skeleti põhitüüp Roomajad- viis varvast Roomajad- kopsud
1.Kirjelda sisaliku välimust. Mõned sisalikud sarnanevad välimuselt madudega, ka Eesti vaskuss sarnaneb, kuid teadlased on kindlaks teinud, et tegelikult on see jalutu sisaliku liik.Kõrbetes võib kohata suure hirmuäratava pea või kehaga loomi.Nt. kameeleon võib välkkiirelt oma värvust muuta (4 jäset, keha katavad sarvainest soomused, pead ühendab kerega kael, liikub silmalaug kaitseb silma, ninaavad)... 2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga. V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad on mürdihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. 3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske, 4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ? V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu
Imetajate välisehitus 1. Kirjelda koera välimust. V. 1)Keha katavad karvad. 2)Jäsemed on suuntaud otse alla. 3)Saba. 5)Kael. 6)Kõrvalestad on helide püüdmiseks. 7)Silmi kaitseb silmalaug. 2. Millised on imetaja luustiku põhiosad? Mitu kaelalüli on enamikul imetajatel? V. Roided. 7 kaelalüli. 3. Võrdle imetajate ja roomajate jäsemete paigutust. V. Imetaajate jäsemed on suunatud otse alla, aga roomajate jäsemed on suunatud külgedele. 4. Võrdle imetajat linnuga ja leia vähemalt 3 sarnasust ja 3 erinevust. V. Sarnasused: 1) Imetaja süda on 4-osaline. 2)Linnul on tiivalihased ja tiivaluud. 3)Imetajatel on teravad hambad. Erinevused: 1)Mõlemal on sigimiselundid
laigud, need esinevad tavaliselt rannikute ääres elavatel täiskasvanud isenditel. Elupaik. Vaskussid eelistavad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja metsalagendikud. Segamini võib ajada... Nastiku ja rästikuga. Roomajaid võib vaskussiga segamini ajada eemalt, kuid lähemal vaatlemisel on vaskuss selgelt äratuntav oma sisalikule omase peakuju poolest, samuti värvi/läike ja suuruse poolest. Erinevalt roomajatest on vaskussil ka silmalaug, väga lähedalt vaatamisel on vaskussil näha ka kõrvad. Levik. Vaskussid on kõige levinumad Euroopa sisalikud, neid ei esine ainult põhjapolaarjoone taga, Iirimaal ja Lõuna-Hispaanias. Elavad ka Aasias. Eluiga. Vaskuss elab vabas looduses üle 20 aastaseks, mis teeb vaskussist ühe kõige pikema elueaga sisaliku. Vanim vangistuses elanud vaskuss elas 54 aastat vanaks. Eluviis. Vaskusse avalikult päikest võtmas väga tihti ei näe. Nad eelistavad end kivide
põhjuseks on 21. kromosoomi trisoomia ja mis võib esineda kas regulaarse, translokatsiooni või mosaiikse vormina. Maailmas on Dsi esinemissagedus 0,8-1,2 juhtu 1000 elusa vastsündinu kohta, Eestis aga hiljuti läbiviidud epidemioloogilise uuringu põhjal 1,17 juhtu 1000 elusa vastsündinu kohta. Downi sündroomi iseloomusliku välimuse tunnused: · Väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad. · Silmade lõige on viltune (meenutab mongoliitset rassi). · Kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti. · Silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina. · Suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas. · Kõrvad on väikesed ja ümarad. · Kaela nahk on paks ja voldiline. · Nahk on kuiv ja sageli lõhenenud. · Iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus · Hüpotoonia · Sõrmed-varbad on lühikesed, 50%-l esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu
- Homoloogilised elundid - Sarnase ehitusega elundid, aga ülesanne võib olla erinev, nt. selgroogsete jäseme ehitus - Analoogilised elundid - Ülesanne sarnane/sama, aga ehitus on erinev (ühine eellane kaugel), nt. putukate ja lindude tiivad, ei ole evolutsiooni näide - Mandunud elundid (rundimendid) - Oma esialgse ülesande kaotanud elundid, nt. inimese karvkate, saba(kont), kolmas silmalaug 3. Lootelise arengu võrdlemine - võrreldakse erinevate organismide lootelist arengut (selle etappe) - Keerulisemate organismide lootearengus esinevad lihtsamate organismide loodete arenguetapid (tähendab seda, et nende eellane oli ühine), nt. lõpusepilud kaladel 4. Molekulaarbioloogilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide DNA-d ja valke 5. Biogeograafilised tõendid - võrreldakse erinevate mandrite elustikku, nt. mandrite
erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. Nt. Fossiilid väljasurnud organismide kivistunud jäänused ja jäljendid Evolutsioonitõendid Rudimendid Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni. Inimesel on tarkusehambad, kõrva- lihased, ussripik, osaline karvkate, õndraluu lülid, kolmas silmalaug. Evolutsioonitõendid Biogeneetiline reegel Organismide lootelise arengu võrdlusest selgub, et salamander lind kala inimene kõrgemate organismide loodete arengus korduvad mõned madalamate organis- mide loodete arengujärgud. Evolutsioonitõendid Molekulaarbioloogiline võrdlus Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid võimaldavad võrrelda organismide keemilist koostist ja mitmesuguseid eluprotsesse. Mida sarnasem on
1. evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. 2. füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega: keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede, planeedisüsteemide areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö eriala ST11 Krista Kämer KUIDAS MÄRGATA DOWNI SÜNDROOMIGA LAST Juhendaja : Reet Rääk Mõdriku 2012 MIS ON DOWNI SÜNDROOM? Sündroom on seisund, mille tunneb ära teatud teatud üheaegselt esinevate tunnusjoonte järgi. Juhul kui ühel inimesel esineb rida tunnuseid, mida seotakse teatud sündroomiga, öeldakse, et tal esineb nimetatud sündroom. Downi sündroom on olemas juba sünnihetkel. Selle põhjustajaks on kromosoomide arvuline kõrvalkalle. KUI TIHTI DOWNI SÜNDROOM ESINEB? Downi sündroom on üks kõige levinumatest kaasasündinud sündroomidest. Iga 700 vastsündinu kohta sünnib üks Downi sündroomiga laps ja see kehtib kõigi etniliste rühmade kohta. Poistel esineb sündroomi veidi sagedamini kui tüdrukutel, aga ka need erisused on tegelikult väheolulised. ...
nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. 18.Nimeta inimesel esinevaid rudimente ning iga rudimendi kohta mõni loom kellele see vajalik on- karvkate vajalik loomadel sooja hoidmiseks, silmahambad ja tarkusehambad vajalik loomadel, toidu paremaks peenestamiseks, kõrvalihased vajalik näiteks koertel et paremini aru saada, kust suunast heli tuleb ja seda paremini kuulda, kolmas silmalaug kaitseb silma näiteks öökullil, õndraluu saba. 19.Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme- Geneetiline muutlikkus e pärilik muutlikkus jaguneb kaheks: mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. Mutatsiooniline muutlikkus juhuslikud muutused raku geneetilises materjalis. Esineb kolme tüüpi mutatsioone: geenmutatsioon (muutused DNA primaarstruktuuris- nukleotiidides replikatsioonil), kromosoommutatsioon
ilmale toob. Näiteks alla 25-aastaste naiste seas esineb see iga 15002000 sünni korral, üle 40-aastaste emade juures aga juba 1:40. 3. Avaldumine Downi sündroomiga lastel on iseloomulik välimus ja nad on väliselt üsna sarnased. 3.1. Välised sümptomid: 4 · väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad; · silmade lõige on viltune (meenutab mongoliidset rassi); · kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti; · silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina ja kõõrdsilmsus, · 34% esineb kae; · kõrgete põsesarnadega · hammaste anomaaliad, suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; · kõrvad on väikesed ja ümarad; · kaela nahk on paks ja voldiline, · nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; · lühike kasv ja langenud lihasjõudlusega;
See ei sõltu riigist ega piirkonnast, kuid suuresti ema vanusest. Näiteks 25-aastaste naiste, seas esineb see 1:1250 sünni; 30-aastaste 1:1000; 35-aastaste 1:400; 40-aastaste 1:100; 45-aastaste 1:30. Sümptomid ehk avaldumine Downi sündroomiga lastel on iseloomulik välimus ja nad on väliselt üsna sarnased. Välised sümptomid: väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad; silmade lõige on viltune (meenutab mongoliidset rassi); kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti; silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina; kõõrdsilmsus, 34% esineb kae; hammaste anomaaliad; suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; kõrvad on väikesed ja ümarad Sümptomid ehk avaldumine jätk kaela nahk on paks ja voldiline; nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus;
moorulana seos koloniaalsete organismidega, süda pulseeriva torukesena seob kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega) 4. Vestiigiumid- elundid, mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähtsuse ja taandaernevad (Inimesel on umbes 90 vestiigiumi). Näiteks: kolmas silmalaug (maod), kõrvalesta liigutavad lihased, tarkusehambad, karvkate kerel, ussripik. 5. Atavismid- tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas, kuigi nende avaldumine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu. Näiteks: üleni karvane inimene, mitme piimanäärme paariga inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine. 6. Divergents- evolutsiooni protsessis toimuv eristumine
Hübriidid on viljatud Emase hobuse ja isase eesli hübriid muul. Sebra ja hobuse hübriidid zebroid ja zerose. Laama ja kaameli hübriid cama. Hübriidid on alakohasusega Võib-olla väga heade tunnustega, kuid emased valivad kindlate kriteeriumite järgi isase. Evolutsiooni tõendid 1. Paleotoloogilised tõendid fossiilid, kivistised, skeletid, jäljed 2. Erinevad vahevormid ürglind Archaeopteryx 3. Rudimendid mandunud elundid · Kolmas silmalaug · Kõrvalihased · Keha osaline karvkate · Tarkuse- ja silmahambad · Ussiripik ehk pimesool · Kõhulihased · Sabakont 4. Divergents liigiline mitmekesistumine, ühest liigist lahkneb teine, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Saab seletada Darwini vintidega. 5. Konvergents Mingi KK tingimuse tõttu on mitmed liigid muutunud sarnasteks.
See näitab, et üht tüüpi looma organ on muutnud vastavalt uuele arenenud organismile oma funktsiooni. Ehk on toimunud evolutsioon. 9. Too välja inimesel esinevaid mandunud organeid ehk rudimente (6). Uuri, mis funktsiooni need täidavad/täitsid teistel loomadel ning miks meil neid enam tarvis ei ole? Tarkusehambad - loomadel, et paremini purustada toitu. Silmahambad - kiskjatel jõhkraks purustamiseks. Piimanäärmed (meestel) - loomade seas on ka mehed imetanud. Kolmas silmalaug - mingites tingimustes kaitseb paremini silmi (nt liivatorm). Õndraluu - loomadel kasvas selle koha pealt saba. Segmenteerunud kõhulihased - loomadel on see esi ja tagakäppade sujuvaks koos liigutamiseks vajalik, nt kassil. Karvkate - teistel loomadel on see soojahoidmiseesmärgiga. 10. Joonisel on kujutatud Stanley Milleri katseaparatuuri, mis jäljendas algseid tingimusi Maal. Millise hüpoteesi võis püstitada teadlane enne katse läbiviimist? Mida tõestas teadlane selle katsega
Homoloogilised organid Organite homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus. Ehitus ja põhiehitus on sama aga ülesanne võib olla erinev. Analoogilised elundid Päritolult ja ehituselt erinevad aga täidavad sarnast ülesannet. Linnu tiib ja putuka tiib, inimese silm ja putuka silm. Rudimendid Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt silmahambad ja tarkusehambad, õndarluu ehk sabalüli, kolmas silmalaug, kõrvaliigutaja lihas, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, ussripik ehk pimesool Biogeneetiline reegel isendi looteline areng kopeerib liigi ajaloolist arengut Fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsetel loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid
kael, käed ja selg juba valutama hakkavad. Arvuti peab arvutilaual paiknema nii, et ekraani taga pole vaja küürutada või, vastupidi, alt üles vaatamiseks kaela kõverdada. Klaviatuur peab olema vastavas sahtlis või laual selliselt, et ka randmetel on toetusruumi, hiir aga paigutatud nii, et käsivarrel on küll toetuspunkt, kuid hiire liigutamiseks pole tarvis laua taga lösutada. Silmad vajavad kaitset Pikaajaline ekraani jälgimine väsitab silmi, samuti kipub silmalaug niisutama silmamuna harvem kui tavaliselt ja silm jääb kuivaks. Täiskasvanute puhul tuleks iga kahe tunni arvutitöö järel teha veerandtunnine paus silmade puhkamiseks, laste puhul peaks paus tekkima iga poole, hiljemalt kolmveerand tunni järel. Pausijärgset uue kolmveerandtunnise arvutisessiooni lubamise mõttekust tasuks tõsiselt kaaluda. Ka vana ja väsinud monitor ei ole silmadele hea. Virvendav ning hägune pilt võib
ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. 30) Nimeta inimesel esinevaid rudimente ning iga rudimendi kohta mõni loom kellele see vajalik on. karvkate vajalik loomadel sooja hoidmiseks silmahambad ja tarkusehambad vajalik loomadel, toidu paremaks peenestamiseks. kõrvalihased vajalik näiteks koertel et paremini aru saada, kust suunast heli tuleb ja seda paremini kuulda kolmas silmalaug kaitseb silma näiteks öökullil õndraluu - saba 31) Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme? Geneetiline muutlikkus e pärilik muutlikkus jaguneb kaheks: mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. Mutatsiooniline muutlikkus juhuslikud muutused raku geneetilises materjalis. Esineb kolme tüüpi mutatsioone: geenmutatsioon (muutused DNA primaarstruktuuris- nukleotiidides replikatsioonil), kromosoommutatsioon (kromosoomide pukkuses ja
eeldada, et nad on arenenud ühisest eellasest. Nii inimestel kui loomadel on säilinud kehaosi, mis pole nende eluks vajalikud, kuid on olulised teistele loomadele või nende eellastele. Neid nimetatakse mandunud elunditeks. Inimesel on mandunud elundiks näiteks väike ussripik, mis on taimtoidulistel imetajatel aga suur ja seedimiseks vajalik organ. Inimesele on tarbetud veel õndraluu, teravad silmahambad, kõrva liigutavad lihased ja kolmas silmalaug. Eri liikide looted on varases arengujärgus sageli väga sarnased, näiteks kalal linnul ja inimesel (lõpusepilude algmed ja saba). Sageli on märgatavad sarnasused inimese ja simpansi DNA's (ühesugune hemoglobiini tase) ELU TEKKIMINE JA TAIME-NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Bioloogide uurimuste kohasel sai elu alguse ürgookeanis, mis oli palju soojem ja madalaveelisem kui tänapäeva ookeanid.
Inimene/Inimahv Inimene kõnnib kahel jalal. Inimahv toetab rusikatele ka. Inimese kolju on suur, ümar ajukolju ja väike näokuju. Inimahvil on kolju väike, ajukolju piklik, näokolju suur. Inimesel on taandarenenud karvkate, inimahvil täielik Evolutsiooni vormid: füüsikaline, keemiline, sotsiaalne, bioloogiline Elu päritolu hüpoteesid: jumalik päritolu, tekkis isetärkamise teel, kosmiline päritolu, elu on tekkinud ja arenenud maal Inimese mandunud elundid: Kolmas silmalaug, ussijätke (pimesool), silmhammas, keha osaline karvkate, õndraluu (sabakont) Probleem, mis seisab elu tekke nüüdisaegse käsitluse ees: DNA rakuväline tekkimine pole tõestatud Evolutsiooniliste muutuste peamised tegurid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik Tegurid, mis takistavad liikidevahelist ristumist: ajaline isolatsioon, sugurakkude biokeemiline sobimatus, seksuaalkäitumine, signaaltunnused
Vana- Antsla LHG14 Downi sündroom Referaat Juhendaja: Võru 2010 Sisukord 1.Mis on Downi sündroom? 2.Ajalooline informatsioon. 3.Kui tihti Downi sündroom esineb? 4.Kuidas Downi sündroomi ära tunda? 5.Iseloomulikud tunnused. 6.Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus 2 1.Mis on Downi sündroom? Downi sündroomiga lastel on erinevaid jooni tunduvalt rohkem kui sarnaseid. Kõigil lastel on palju oma vanematelt päritud individuaalseid omadusi. Lapsed võivad sarnaneda oma emaga, isaga, vanaemaga või hoopis oma tädiga. Juuksed võivad olla punased, tumedad või heledad. Silmad sinised, pruunid, rohelised või hallid, ta võib heleda- või tumedanahaline. Tegelikult võib tal olla terve hulk omadusi, mis meid kõiki teistest erinevaks muudavad. Eeltoodud ei kehti mitte üksnes füüsilise välimuse, vaid ka temperamendija võimetekohta. Downi sündroomiga lapsed võivad olla järele...
Evolutsiooni tõendid: Organite homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus, mis viitab ühisele eellasele Rudimendid Biogeneetiline reegel isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud Rudimendid on inimesel esinevad jääkelundid, mida inimesel enam pole vaja, kuid teistel loomadel on: Kõrvalihased on vaja kaslastel, koeral Karvkate on vaja näiteks karul Õndraluu ehk saba on vaja lehmal Kolmas silmalaug on vaja sisalikel Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm. Geenifond on populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur on erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Geenivool ehk siire on erinevate populatsioonide isendite ristumine. Toimub näiteks tänu migratsioonile ( loomade ränded, tolmlejad, putukad jne.) Geenitriivid on juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris.
taastava toimega. Silmad vajavad sellist teadvustatud lõdvestust. Lõdvestusharjutus nr. 2 Kiire pilgutamine Pilguta silmi nii kiiresti kui võimalik. Ei ole vaja silmi kinni pigistada, vaid pilguta lihtsalt hästi kergelt ja kiiresti kiiresti, nagu oleks su silmalaug liblikatiib, mis lehvitab. Jällegi üks imelihtne harjutus, kuid ometi efektiivne. Pilgutamine annab silmalihastele korraks puhkust ning niisutab ja toidab silma pisaravedelikuga. Silmade eest hoolitsemine ei tähenda vaid silmaarsti juures käimist - oma hinge peeglite eest saab hoolt kanda ka mitmel muul viisil, kirjutab Dailymail.Toitained nagu C-vitamiin, omega-
Organite homoloogsus- elundite põhiehituse sarnasus. (erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele) Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks- süstemaatika taksoniteks. Mandunud elundid-rudimendid- talituselt tähtsusetud elundid: õndraluu, ussripik, osaline karvkate, karvapüstitajalihased, kolmas silmalaug, kõrvalihased, tarkusehammas, silmahammas, segmenteerunud lihased. Embrüonaalne areng- kõrgemate loomade arengus esinevad alamate loomade tunnused. (nt. kõikide selgroogsetel moodustub varajases embrüojärgus keelikloomadele omane seljakeelik, mis asendub hiljem selgrooga. Geneetilised võrdlused- molekulaargeneetilised meetodid. Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon Mittekodeerivad nukleotiidijärjestused- pseudogeenid. Molekulaarkell- selle abil saab määrata liikide nn
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlik...
Ei olnud saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. Ei ole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, tänu millele kandub info nukleiinhappelt valgule. 3. Nimeta kolm probleemi bioloogilise evolutsiooni juures, mis võivad takistada skeptikutel kaasajal terviklikult isetärkamise ideed ,,uskuda". 1)Leiduvad tõestused bioloogilisele evolutsioonile. nt fossiilide järgi on näha, et kunagi varem elanud loomad on erinevad praegu elavatest 2)Inimestel kolmas silmalaug, kõrvalihased, silmhambad, mille järgi saab vaadelda, et inimene on arenenud selliseks, mitte olnud algusest peale selline nagu praegu. 3)Inimestel ja loomadel on ühised jooned- loodamdel on saba väljaarenenud, kuid inimesel on sellest jäänud sabakont, sarnasusi saab leida loomade ja inimeste jäsemetest, kael(kaelkirjakul on sama palju kaelalülisid,kui inimesel, lihtsalt esimesel juhul on kael pikem, sest peab kõrgemalt toitu võtma), looted on esimestes arengufaasides sarnased
abort. 4. Downi sündroom Tekkepõhjust ei teata. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb algest, millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt. Downi sündroomi risk suureneb ema vanusega, kuid 80% selle haigusega lastest sünnib siiski emadel vanusega alla 35 eluaastat. Downi sündroomiga lastel on iseloomulik välimus ja nad on väliselt üsna sarnased. Väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad. Silmade lõige on viltune. Kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti. Silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina. Suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas. Kõrvad on väikesed ja ümarad. Kaela nahk on paks ja voldiline. Nahk on kuiv ja sageli lõhenenud. Iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus. Sõrmedvarbad on lühikesed, 50%l esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu. Sageli esineb Vsõrmede keskmise lüli lühenemine ja kõverdumine, andes
!) 2.2 Evolutsiooni tõendid. 1. Paleontoloogia teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Kivistised ehk fossiilid geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänused (karbid, kojad jne). 2. Anatoomilised võrdlused (nt kõigil selgroogsetel on sarnase põhiplaaniga jäsemed) homoloogsus Rudimendid jääkelundid taandarenenud. (nt 3. Silmalaug, silma-ja tarkusehambad, sabakont ehk õndraluu, kõrvalihased, karvkate) 3. Biogeneetiline reegel. Loode kordab liigi ajaloolose arengu etappe. Bioloogilise evolutsiooni uurimiseks kasutatakse ajaloolist, võrdlevat ja eksperimentaalset meetodit. Kivististe vanus: · Suhteline (näitab, millised organismid eksisteerisid varem , millised hiljem) · Absoluutne (Näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid)
ehk fossiile Kivististeks ehk fossiilideks nim geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänuseid (karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid) ning elutegevuse jälgi (roomamis- ja puurimisjälgi, ussikäike jne) Organismide homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus, mis viitab ühisele eellasele Inimesel esinevad jääkelundid, mida pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (nt kolmas silmalaug, silmahambad, tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik, karvkate) Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba Loodete sarnasus tõestab, et neil on ühised eellased Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt Geneetiline kood on universaalne
Sarnane ehitus ja päritolu, kuid funktsioon võib olla erinev (nt linnu tiib ja looma käpp) Analoogilised elundid sarnane funktsioon kuid erinev ehitus (nt linnu ja liblika tiivad) Vestiigiumid e rudimendid e mandunud elundid lähedastel liikidel talitlevad elundid kuid vaadeldaval liigil mitte. Jäänukelundid, mida pole enam vaja (nt tarkuse- ja silmahambad, sabakont, ussripik, kolmas silmalaug, kõrvalihased) 3.)Embrüoloogia, arengubioloogia Biogeneetiline reegel Lootelise arengu algusetappidel toimub liigi ajaloolise arengu e fülogeneesi lühike ja kiire kordus (ontogenees on fülogeneesi kiire ja lühike kordus). Ontogenees ühe isendi areng; Fülogenees liigi evolutsiooniline kujunemine 4.) Molekulaargeneetiline/Molekulaarbioloogiline võrdlus annab võimaluse selgitada sugulust (suguluse astet) ja päritolu.
järglastele. Kui tavaliselt on igal inimesel 2 sarnast 21. kromosoomi, siis Downi sündroomiga lastel on neid 3. Sümptomid, avaldumine Downi sündroomiga lastel on iseloomulik välimus ja nad on väliselt üsna sarnased. Välised sümptomid: · väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad; · silmade lõige on viltune (meenutab mongoliidset rassi); · kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti; · silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina; · kõõrdsilmsus, 34% esineb kae; · hammaste anomaaliad; · suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; · kõrvad on väikesed ja ümarad; · kaela nahk on paks ja voldiline; · nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; · iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus;
Praeguseks on teada, et Downi sündroomi tekitamiseks pole vaja tervet 21. lisakromosoomi. Vaja läheb vaid kriitiliselt väikest täiendavat osa kromosoomist. 3 Sümptoomid ehk avaldumine Peaaegu kõigil Downi sündroomiga isikutel diagnoositakse see haigus kohe peale sündi. Arstidel tekib kahtlus Downi sündroomile vastsündinu välimuse põhjal. Tavaliselt on neil isikutel ülespoole viltuse lõikega silmad, väike ümmargune pea, lame näo profiil. Esineb kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti. Sageli on lihaste toonus madalam ja liigesed üliliikuvad. Downi sündroomiga kaasneb alati vaimse arengu mahajäämus, mis on erineva raskusastmega. Õige õpetamise korral arenevad Downi sündroomiga lapsed palju kiiremini kui seda varem võimalikuks peeti, kuid tervete lastega nad sammu pidada siiski ei suuda. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
