KODUTÖÖ 1 1.leht 1. Lõhe: 0303 22 00 00 2. Räim: 0302 20 00 00 3. Kalamari: 0305 20 00 4. Vürtsisegu: 2103 90 90 00 5. Konserv: 2001 90 50 00 6. Must tee: 0902 30 00 00 7. Korv: 4602 10 91 00 8. Kuppel: 9405 99 10 00 9. Suusk: 9506 11 10 00 10. Mööbel: 9403 50 00 00 2.leht 1. Tihend: 4016 93 90 00 2. Teelusikas: 8215 10 20 3. Vedru: 8487 90 53 4. Sõrmus: 7117 19 00 5. Laptop: 8471 30 00 6. Uisk: 9506 70 90 7. Tool: 4414 44 21 8. Saabas: 6309 00 00 9. Vile: 9208 90 00 00 10. Karu: 9503 41 00 00
distsiplineeritud ja hästiorganiseeritud töökorraldusega oli võimalik luua perfektseid blokke, kasutades ainult kivist tööriistu. Euroopa ja Ameerika kokkupõrke tulemusena saabusid ka rauast tööriistad Andidesse ja seega muutus ka kivist meisterdamine lihtsamaks. Kui parimad inka ehitised olid tehtud väga hästi vormitud kiviblokkidest, siis parimatel koloniaalehitistel olid suurepäraste valmistajate poolt tehtud kivist katted. · Kuppel Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssiarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest laoti marmorribade vahele isetoetuvalt kalasabamustris selle tehnika kopeeris Brunelleschi Rooma Pantheonist ja teostas
taskaal. Ta on küll väga võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Kirik Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul, Tiberi jõe lähedal. Ehitust alustati 18. aprillil 1506 ning lõpetati 1626 aastal. Matmispaigaks See kirik oli Püha Peetruse, esimese Rooma piiskopi matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Sisevaade Püha Peetri kirikust Kiriku kuppel Peetri kiriku kuplile lõi kavandi Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Monumentaalse kuppelkiivri siseläbimõõt on 42 meetrit. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku." Vaade kirikule öösel Üldvaade kirikule ja selle ees olevale väljakule Kuulus Püha Peetri kirik on kristlikest kirikutest maailma suurima interjööriga kirik.
· Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid. · Kesk - Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mõjustada sellega põllu viljakust. · Ristiusu tekkides viidi põllule õnnistatud mune ning paluti. Elu puu · On loomise universaalne sümbol. · Elu puu juured asuvad allilma vees, tüvi maises maailmas, oksad taevas. · Peetud teistesse maailmadesse jõudmise teeks. Kuppel · Taeva sümbol sageli katab pühasid või olulisi tsiviilehitisi, näiteks moseesid , Bütsantsi kirikuid või Rooma panteoni. Kammkarp · Seostatud Aphrodite, seetõttu ka armastusega. Alfa ja o(o)mega · Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht. · sümboliseerivad Jumalat kui kõige oleva algust ja lõppu. · Johannese Ilmutusraamatus on kirjas: "Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!" · Kunagi oli ka ristiusu salamärk. Riigiõun
Buonarroti Simoni · Elas 6. märts 1475 - 18. veebruar 1564 · Sündis Itaalias Arezzo lähedal · Õppis Firenzes 1488 1489 maalikunsti ja 1489 1490 maalikunsti · Michelangelo oli väga mitmekülgne (skulptor, maalija, poeet, teadlane), oli ka oma aja geenius Teoseid · "Taavet" · "Viimne kohtupäev" · "Kentauride lahing" · "Mooses" · "Surev ori" · "Võitlev ori" · "Madonna Doni" · Sixtuse kabeli laemaal · Peetri kiriku kuppel · "Öö" · "Koidik" Michelangelo Buanorreti "Taavet" · Valmis vahemikus: 1501 1504 · On elusuurune · Asub Firenzes Fresko "Viimne kohtupäev" · Valmistatud vahemikus 1536 1541 · Mõõtmed: 1370 cm × 1200 cm · Asub Vatikanis Sixtuse kabelis Vatikani Sixtuse kabeli laemaal · Maalitud ajavahemikus 1508-1512 Relijeef "Kentauride lahing"
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes. Kunst on justkui koguaeg muutunud, ent tegelikkuses on see lihtsalt edasi arenenud, jättes meelde varem õpitud viise ja neid siis lihvinud. Väga palju võlgneme meist sajandeid varem elanud inimestele, kes Antiikajal nuputasid välja suurepäraseid ja keerulisi süsteeme, mis omavad tänapäeval suurt tähtsust. Rooma insenerid näitasid üles hiilgavaid teadmisi ja oskusi, ehitades sildu, akvedukte, sillutatud teid... Arhitektid kasutasid võlve, sammaskäike ja kupleid, et anda avarust ja ruumikust termidele ja kuplitele. Antiikajal mõeldi palju ehitiuse lihtsusele ja selle konstruktsioonile väga põhjalikult. Kui roomlased ehitasid Colosseum'i, Rooma suurim amfiteaterit, siis nad kasutasid ära kreeka arhitektuuri kogemusi. Colosseum oli ringikujuline ja kõigil avanes väga hea vaade toimuvale. Sinna võis mahutada rohkem kui 50 000 pealtvaatajat. Seal peeti gladiaatorite ja merelahinguid. Amfi...
oskusele. Arhitektuur Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Rooma Panteoni läbilõige Pilaster võlvimistehnika Templid Skeemid Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehtise osa. Nad muutsid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. Väga palju
KUNSTIAJALUGU 2.Rooma arhitektuur ja kujutav kunst. 1.rooma arhitektuur: Arhitektuuri uuendused: · Kaar, kuppel, võlv (silinder ja ristvõlv) · Lubimört (sideaine kividele) · Võtavad kasutusele kreeka sambad (lemmiksammas- korintose) · Poolsammas ehk pilaster Kaar seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks 1. Tähtsamad ehitusmaterjalid : tellised, betoon Ehitusliigid: 1
lennata, kuid oli hoopis katuselt alla kukkudes lõhkunud ema kasvuhoone, kus viimane hapniku keskkonnas väärt marsikurke kasvatas. Äkki märkas ta taevas kummalist lendavat objekti, mis hirmuäratava kiirusega talle lähenes. Ufonaut jõudis viimasel hetkel kraatri serva taha varju hüpata, kui lennumasin hirmsa kärgatusega kraatrisse kukkus. Kui paks punane tolmupilv hajus, piilus Ufonaut kraatrisse. Talle vaatas vastu kahesilmne kahvanägu, kelle pea ümber oli suur ümmargune kuppel ning kes komberdas vaevaliselt tundmatust lennumasinast välja. Kui kahvanäo ja ufonaudi pilgud kohtusid, hakkasid mõlemad kiljuma ja tormasid kahes suunas minema. Kahvanägu kukkus kraatrisse ja ufonaut jooksis koju. Vahepeal koju jõudnud ema ja isa ei tahtnud Ufonauti kuidagi uskuda, et too oli näinud tundmatut lennumasinat ja seninägematut kahvanägu. Koos mindi imeelukat otsima. Nad leidsid kahvanäo üles ning püüdsid temaga suhelds, kuid keelebarjääri tõttu
graveeritud/kirjutatud tekst tähistab kuninglikku nime. Kartusid tulid egiptuses kasutusele 4. dünastia alguses. Keraamika - on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Nimetus keraamika on tulnud Vana-Kreekast. Keraamika liigid: Primitiivkeraamika, Pottsepakeraamika, Madalkuumus kunstkeraamika, Klinkertooted, Kivinõu, Shamott- tooted, Ajalooline fajanss, Peenfajanss, Portselan, Kuumuskindel keedunõu. N: Vaasid, nõud Kuppel - ümar, poolkaaretaoline katus. Kuppel ei nõua tugipiilareid ega kandepalke. N: Santa Maria del Fiore katedraal, Pant(h)eon Korintose stiil - kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist. Teised kaks olid joonia ja dooria stiil. Korintose stiil pärineb 5.4. sajandist eKr ja oli väga levinud hellenismiajal. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid.
katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1240 Kiiev langeb mongolite kätte 1240-1480 Mangoli tatari ike Peale mongolite vallutusi ja Kiievi rüüstamist tõusis ehituskunsti keskuseks Moskva [14. sajandi lõpp]. Seal töötasid mitmed Itaalia meistrid ja kuulsaim nende seast oli Aristotele Fioravanti. Usbenski kirik o Asub Vladimiris o Algselt üks kuppel, hiljem ehitati 4 kõrvalkuplit juurde. o Viielööviline o Kolm apsiidi o Valged seinad, mida liigendasid pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. 16. sajandi suurimaks kunstiteoseks on peetud Vassili Blazennõi peakirikut Moskvas. o ,,Õndsa Vassili kirik" o Kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider aga fantaasiarohke ning toretsev. o Ehitati 1555-1561. o 8 väikest tornitaolist kirikut ühele kõrgele alusele paigutatud.
Reichstag Reichstag wurde von 1884 bis 1894 nach den Planen von Paul Wallot erbaut. Paul Wallot nüzte Elementen von Renaissance, Barock und Klassizismus. Wenn das Deutsche Keiserreich in 1871 proklamiert wurde, wurde auch Berlin die Hauptstadt und dann brauchte das neu entstandene Parlament einen Regierungssitz. Der Reichstag war 137 m lang, 104 m Breit, vier Ecktürme waren 104 m hoch und der Kuppelspitze war 75 m hoch. Besonders schwer war der Bau der Kuppel, aber zum Glück fand Bauingenieur Hermann Zimmermann eine Lösung. Aber er musste die Höhe der Kuppel niedriger machen. Geplant war 85 m, aber gebaut wurde es 75 m hoch. Reichstag ist auch sehr wichtig in deutschen Geschichte. Am 9. November 1918 rief Philipp Scheidemann vom Balkon am Westportal die Republik aus. Am Abend des 27. Februar 1933 verbrannt der Plenarsaal und die Kuppel im ,,Reichstagsbrand" vollständig. Kurz nach dem Krieg wurde die schwerbeschädigte Reichstag nicht genutzt
Firenze katedraal Santa Maria Del Fiore Filippo Brunelleschi Filippo Brunelleschi (1377 Firenze – 15. aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessansi esimene suur Firenze arhitekt. Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes. Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel (valmis 1434), esimene märkimisväärne kuppel Itaalias antiikajast saadik. asuvad Firenzes. Filippo Brunelleschi Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva Firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks jäi ta napilt alla Lorenzo Ghibertile, kes valmistas kuulsate "Paradiisi väravate" pronksreljeefid. (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile)
Ideaal oli Homo Universale. Teda hinnati iseväärtuse, mitmekülgse arengu, kultuuri, kui inimtegevuse kõrgeima ilmingu ja inimolemuse teostumise järgi tema parimal viisil. 2.Esimene suurmeister 15. saj. itaalia arhitektuuris oli Filippo Brunelleschi. Loetle tema töid. Milline neist oli tehniliselt kõige raskemini teostatav? · Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel. · Kuppel on sellepärast nii revolutsiooniline, et ta ei nõua tugipiilareid ega kandepalke. Ülevalt ja alt tulevat rõhku tasakaalustades oli võimalik ehitada tavalisest suurem kuppel. Siis aga oleks tarvis olnud tugikonstruktsioone. Brunelleschi uus konstruktsioon neid enam ei vajanud, nii et kuppel nägi nii väljast kui ka seest ilus välja. Sellest kuplist sai alguse renessanssarhitektuur. · Samuti rekonstrueeris ta San Lorenzo kiriku (14211440) ja kavandas Santo Spirito kiriku.
Bütsantsi kunst e Ida-Rooma keisririigi kunst. Keisri käes olin nii ilmalik kui usuline võim. I suur õitseaeg 6.sajand, keiser Justianuse valitsusaeg. Kõige tuntum ehitis on Hagia Sophia katedraal o Suurim basiilika Konstatinoopolis - Jätab mulje nagu oleks tsentraalehitis o 1 hiigelkuppel + 2 poolkupplit o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid o Piilarid o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias.
Roomas olid kasutusel ka ühepereelamud, kuid seda vähesel määral. Neid on leitud väljakaevamistelt Pompeijst ja Herculaneumist- kahest linnast, mis jäid Vesuuvi tuha alla ja on kaevatud välja paksu tuhakihi alt. Roomas on kõige rohkem säilinud ehitis Panteon.See tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu Vana-kreeka jumalate panteon mille tipus oli Zeus, Panteon tähendas antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud tempel. Rooma Panteon oli kuppelehitis , kus kuppel toetub müüriosadele, mile vahele jäävad nissid. Väga tähtsaks kujunesid ka monomendid. Momoment on mälestusmärk või ausammas mingi ajaloolise sündmuse või isiku mälestuse jäädustamiseks loodud skulptuuraalne kunstiteos. Need asusid kõikides Rooma linnades. Väga paljudes riikides ja maades leidus templeid, mis olid enamasti jumalatele püstitatud. Naos tähendab erinevates maades erinevaid asju. Roomas tähendas see kas näoga tänaa poole olevat poodi või templisiset kambrit
Samal aastal käskis päikesekuningas arhitektil Jules Hardouin Mansart'il koostada plaanid eraldi seisvale kabelile, et seda saaksid kasutada tema õukondlased ja teised kõrgest soost inimesed. Mansart konstrueeris sellele ehitisele kullatud kupli, mis valmis täielikult 1708, selle lõpetas de Cotte. See ehitis on inspireeritud Rooma püha Peetri basiilikast. Invaliidide kuppelkirikut peetakse parimaks stiilinäiteks prantsuse barokk arhitektuuris. Kuppel Kuppel on iseeneset juba 107 meetrit kõrge, mis teeb sellest ühe kõrgeima monumendi Pariisis. See paigutati kompleksi keskele, et kuppel domineeriks auhoovis. Auhoov oli üks 15 hoovist ning oli tehtud vaid sõjaväeparaadideks. Kupli sisemuse maalis ära Charles de La Fosse.
Etruskide valitsusaeg (8.6. saj eKr) Vabariigi aeg (51031 eKr) Keisririigi aeg (31 a eK476 a pKr) Vana-Rooma kaart Templid Akvedukt Amfiteatrid Basiilikad Amfiteatrid Kuppelehitused Termid Akveduktid Triumfikaared ja sambad Teedeehitus Basiilikad Kuppelehitused Apollodorus Cocceius Auctus Gygenus Gromaticus Lucius Vitruvus Cordo Rabirius Vitruvius *kuppel - Pantheon tähendab Kreeka keeles `'kõikidele jumalatele''. - Ehitise lage kaunistab 43,3m laiune kuppel. kuppel Seest poolt ja väljast poolt Amfiteater, mis mahutas 50 000 vaatajat. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188*156 meetrit).
Kõrgrenessansi Arhitektuur Sai alguse 16. sajandil Ehitistele hakati ehitama kupleid Kõrgrenessansi keskuseks oli Rooma Eeskuju tuli antiikarhitektuurist Tuntumad arhitektid DONATO BRAMANTE (1444 – 1514) MICHELANGELO BUONARROTI (1475 – 1564) DONATO BRAMANTE (1444 – 1514) Oli Itaalia arhitekt ja maalikuntsnik Väike kabel – Tempietto: Kahekorruseline ümarehitis, mida katab kuppel. Ehitist ümbritseb sammaskäik Hakkas kavandama ka Rooma Peetri Kirikut, mida ei jõutud lõpetada, kuna Bramente suri. Tempietto MICHELANGELO BUONARROTI (1475 – 1564) Oli Itaalia arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja ja teadlane Jätkas Bramante tööd Kreeka risti kujuline põhiplaan asendus ladina ristiga Kuppel mõjub kergemana ja peaaegu hõljuvana Rooma Peetri Kirik ehitus algas 18
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Rühma nr: 1.Rooma võttis oma kultuuris eeskuju kreeklastelt 2.Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Mört 2.Betoon 3.Kaar 4.Põletatud tellised 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Pantheon Milline on selle templi katus?poolkera kujuline kuppel 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. nad kasutasod mörti kivide sidumiseks, betoon 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7. Kirjuta pildi alla õige nimi. (term, triumfikaar, Colosseum, akvedukt)
Bütsants - Maaalused linnad - liivakivisse kaevatud käigus (8 korrust) sahtid õhu saamiseks, loomad ülemistes kihtidest. - Hagia sophia 1 maailma võimsamaid ja suuremaid kirikuid. 6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel jeesus kristus - 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm
1. Rooma võttis oma kultuuris eeskuju? Kreeklastelt 2. Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst. 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Kaar 2.Põletatud rellised 3.Mört 4.Betoon 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Panteon. Milline on selle templi katus? Panteooni templi katus on kuppel mis on poolkera kujuline. 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. Mördi kasutamine aitas neil ehitada võimaldas roonlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. See aitas materjalil siduda. 6
II 6.ITAALIA ARHITEKTUUR 15. SAJANDIL 1. Milline linn kujunes 15. saj Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks? Kus ta asub, millise jõe ääres? Firenze 2. Esimene suurmeister 15.saj itaalia arhitektuuris oli .. F.Brunelleschi.. Loetle tema töid. Milline neist oli tehniliselt kõige raskemini teostatav? Firenze toomkiriku 8-tahuline kuppel!!, Firenze Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. 3. Firenze toomkiriku kuppel oli ehitamisajal suurim pärast antiikaega. Meenuta, milline oli suurim antiikajal. Panteon Roomas, Sofia katedraal 4. Brunelleschi oli kullasepp, arhitekt ja skulptor, ehitas teatrimasinaid ja tegeles ühe teooriaga. Millisega? Kellel ja milleks seda õpetust vaja oli? Tsentraalperspektiivi õpetus. Vaja oli arhitektidel ja maalikunstnikel 5. Võrdle palazzosid! Mis neid iseloomstab? Mille poolest nad vastanduvad gootikale? Kumb neist on vanemat tüüpi?
saj) I. Palazzo-Nelinurkse põhiplaaniga,keskel kaarkäikudega ümbritsetud siseõue.Gootikale omane vertikaalsus asendus siis horisontaalsusega.Kolmekorruselised hooned.Taas tuli moodi ümarkaar.Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´´ 4) Verocchio-´´Colleoni ratsamonument´´ Maalikunst 1) Botticelli-´´Kevad´´ 2) Botticelli-´´Venuse sünd´´ Kujutab ilu-ja armastusjumalannat merevahust sündinuna. Kõrgrenessanss
2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora oli tähtsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. 3. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. 4. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati)? Ehitamisel kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. 5. Mis on tsentraalehitis Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja
Arhitektuur-(sise): kirikuid kaunistasid skulptuurid ja maalid. Ühendatud oli maalikunst ja arhitektuur.Maalide eesmärk oli inimesel mõjutada tundeid, mitte jutustada, õpetada,moraliseerida. Lagi tehti enamasti puust,kuid püüti varjata selle tõelist materjali.Kõikjal valitses vormide kuhjumine. Aknad olid valged, üks avatud saal. Arhitektuur-(välis): pikergune hoone. Detailide arsenaal:sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega.Välimusel oli tähtis kuppel(torn).Keskosa kahekorruseline, ebasümmeetria. ROOMA linna arhitektid: Giovanni Lorenzo Bernini- kuulsaks sai skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne". Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Carlo Maderna (1556-1629) Santa Susanna kirik (Rooma). 1556-1629. Itaalia arhitekt.Muutis Peetri kiriku põhiplaani ja lisas juurde ühe risti. F.Borromini- liialdusi armastav (San Carlo kiriku kuppel). MÕISTED- Petiikaknad-võlts aknad.
Sellele ei jäädud küll kindlaks kuid revolutsioon kindlustas kapitalismi. 10) Klassitsism ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega. 11) Varaklassitsismis säilisid barokile ja rokokoole omased detailid, kuid need allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale 12) Sammas peamine klassitsismi tunnus. Fassaad meenutas Kreeka templit. 13)Palju oli sealjuures dekoori. Sisekujundused kas. Stukkdekoori. 14) Palju kasutati antiikornamenti 15) Kuppel Hoone keskosas. Sakraalehitised loodi tsentraalsetena, nende kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. 16) Muuseumides juhinduti Kreeka templitest. Lossid olid klassitsismile omaselt selged ja rahulikud. Parkides kujuned maastikuline Inglise park. 17) Erinevalt barokile, lähtuti parkides nüüd sellest et looduses esineb sirgjoont harva. Paviljonide puhul saadi inspi samuti antiigist. 18) Teatrid- ühiskonnateater avatud väljakul
sisearhitektuur: · samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid · apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline · seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik · kuplid paigutati nurkadesse · risriosa kõrgem · keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil hilis-bütsantsi kirikud olid väiksemad ja ühe kupliga (mistra kloostrikirik) BÜTSANTSI MAALIKUNST Mosaiigid: 6 saj San vitae kiriku mosaiigid Ravennas
Tsestraalehitis ümmarguse,hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis Andrei Rubljov vanavene kunsti erakord meister,ikoonimaalija (,,Kolmainsus" Talum kapiteelide ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult kaunistatud kiviplokid Artell mitmest inimesest koosneb grupp,kes maalib ühte ikooni Kampaniil kellatorn Vikkel sfääriline kolmnurk Ikonotaas ikoonidega kaetud sein Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik,mille keskosa katab kuppel Sibulkuppel sibulakujuline kuppel Katakomb maa-alune matmispaik Constantinus Rooma keiser,kes võttis vastu ristiusu Milano ediktiga Mida tähendavad varakristlikus maalikunstis: Kala? kristust Mees tallega? kristust Kalur? kristust Ankur? lootus Paabulind? surematus Tuvi? Püha Vaim Allikas? ristiusk Veekann? ristiusk Viinamarjakobar? ristiusk Kuidas suhtusid kristlased skulptuuri ja miks?
Vararenessanss Kõrgrenessanss Itaalias Manerism. Protorenessanss on mõjutatud: Romaani stiilist; Itaalia antiigi traditsioonidest; Prantsuse gootikast; Bütsansi kunstist Itaalias. Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. Sambad-Kreeka-Rooma mõjutustega. Karniisivööd-eraldavad korruseid. SKULPTUUR: Individuaalsuse-isikupära sünd. Itaalia skulptuur muutub
olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on keskmest kujulised ühekaugusel Hagia Sophia katedraali Ristkülikukujulise ruumi Peakupli viklid tekitavad Kesklöövi (mõõtmed 68,6 Kesklöövi külgseinte arhitektuuriline kohale on ehitatud kuppel, neli suurt kaart, mis x 32,5) külgseina alumise ülaosas on kaks rida ülesehitus kasutades vikleid. Kahelt suunavad kupli raskuse osa moodustab aknaid, ning aknad on ka poolt toetavad seda neljale piilarile. sammastele toetuv ringina kupli alumises poolkuplid. Domineerib Nendevahelised seinad kaarestik. Külglöövid on servas. Nõnda on
rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532. a ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohke piirkond, 21 a pärast vajus kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 a. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse
Joonis 6. Colosseum, Roomas Vana-Rooma arhitektuuri üks levinuim ehitis oli amfiteater. Colosseumi eitamisel kasutati kaaristu süsteemi ja sambadel on esindatud nii dooria, joonia kui ka korintose stiili. 1.6 Varakristlik arhitektuur Joonis 7. Sta Maria Maggiore basiilika Roomas. 5 1.7 Bütsantsi arhitektuur Joonis 8. Narva Õigeusu Ülestõusmise Kirik. Bütsantsi arhitektuuri iseloomustab hästi kuppel, kaarsissekäigud ja kaarjad aknad. 6 1.8 Lääne-Euroopa arhitektuur Joonis 9.St.Galleni klooster Sveitsis Võeti kasutusele antiiksed stiilid, näiteks sambad. Iseloomustab hästi tornid ja kitsad ümarad aknad. 1.9 Romaani arhitektuur Stiili iseloomustab massiivsed seinad, väikesed aknad tihtipeale 4 põhitorni.
Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks
° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine korrus ühendavad külgedel voluudid Voluut spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv Fassaadi detailid renessansiga sarnased kuigi üldmulje erinev ° Poolsambad ° Pilastrid ° Viilud ° Seinaorvades seisvad staatuad Kõik detailid allutatud tervikule konstruktiivsus puudub üldiselt Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline Mõned seinaosad etteulatuvad risaliidid
Vararenessanss - isel. Tähelepanu killustamine ehitiste üksikosade vahel ja mõnikord liialdamine detailidega (arhitektuuris) 3) 16.saj. - cinqueceento e. Kõrgrenessanss - arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik, suurenes veelgi antiikarhitektuuri eeskujuandev osa ITAALIA Arhitektuur 15.sajandil Firenze- tähtsaim kunstikeskus Telliti palju töid, et linna avalikke kohti ilmestada Brunelleschi- esimene renessanssi suurmeister arhitektuuris Tema tööd: - Firenze toomkiriku kuppel (selle tööga sai arhitektina kuulsaks) - Leidlaste Kodu -San Lorenzo kirik -Pazzi kabel Tsentraalperspektiivi leiutaja -hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone -pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega
Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab). Mosee õues asub kaev. Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka 1 või mitu saledat torni minaretti. Damaskuse Suure mosee üldvaade. Ristlöövi kroonib 36m kõrgune Nisri ehk Kotka kuppel, mille praegune kuju pärineb 1893.a. Vaated Suurele moseele Damaskuses (Süüria, 8. saj). Damaskuse Suure mosee interjöör. Vasakul mihrab (palveniss kilbaseinas). Bütsantsi arhitektuuri mõjudega kullatud kupliga Kaljumosee Jeruusalemmas (valminud 691.a., kuppel 1022.a.) al-Aksa mosee (halli kupliga paremal, 705.a.). Pühamu on ehitatud kaljule, millelt Muhamed olevat taevasse tõusnud ja Allahiga rääkinud. Samas paiknes kunagine Saalomoni tempel.
sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj. lõpus
Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Firenze toomkirik Kuppel koosneb sisemisest ja välimisest eraldiseisvast kihist. Seest paistab kuppel küllaltki madal, väljastpoolt aga kõrge. Uus ehitusviis ei nõudnud tugipiilareid ega kandepalke vaid võimaldas ehitada tavalisest suurema kupli. Kõige tipus kroonib teise vararenessansiaja suurkuju Verrochio katuselatern. Toomkirik seestpoolt. Mõjukate elanike kodudeks said palazzod
Bütsanst Lääne Rooma riik pealinnaga Konstatinopol, keiser Constantinus, alad Kreeka ja Väike Aasia, hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis,
Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid ehisviilud. Keskmise kohal roosaken ja keskmine ka avaram. 3. Itaalia renessanss- palazzo tunnused, Firenze toomkirik ja Filippo Brunelleschi tähtsus; Bramante Templietto Roomas; Vatikanis Belvedere lossi- ja aiakompleks, Michelangelo Peetri kiriku kuppel; Itaalia manerismi perioodi villad: Villa del Te Mantovas Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmälestistelt. Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Dekoratiivsete vormide rohkus: seinapinnaga vahetult liituvad poolsambad, pilastrid, horisontaalsed simsid, petikaaknad, nissid ja girlandid, grotesk. Elemendid on loovalt ümber töötatud. Tasakaalu taotlus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Huvitab ühtse ruumimõju probleem.
Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). · Põhja- Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega. · Itaalias tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Levinud oli tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal, kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone ristimiskabel ja eraldi seisev kellatorn nn viltune torn. Veneetsias ehitati Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik 5 kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid dekoreeritud, tihti eri värvi marmorist kujundatud geomeetrilise mustriga. · Põhja Euroopas tähtsamad kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis
raamatukogudest jne. Kõik ruumid olid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest seest kaetuna marmori, mosaiikide ja pronkskaunistustega. Mõeldud 1500-le inimesele(tasuta). Asub Via Appia ääres. Panteon- ehitati 115- 125 m.a.j. üks maailma täiuslikemaid kuppelehitisi(rotund- ümarehitis) kõrgus ja läbimõõt 43,5 m. Kupli tipus ainus loomuliku valguse allikas, d= 9 m. Kõikide planeedi nimedega jumalatele pühendatud tempel. Siseruummarmorist kuppel liigendatud kassettidega. Pärast kristlue laia levikut suleti ja hakkas lagunema. 14. saj. Tegutses linnuturuna. Praegu on muuseum ja Itaalia kuulsuste matmispaik( Raffael ja kuningad) Coleooseum 1. saj.(70-82) Rooma suurim amfiteater. Nimi tuleneb lähedal asunud keiser Nero hiigelkujust Kolossist. 80 sissepääsu, kolm korrust kaaristuid. Müüri kõrgus 50 m u 50 000 istekohta. Alumisel korrusel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis sambad
põikihoonet. Nelitise kohal suur ja võimas torn. Lammutati suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Silinder ja ristvõlvid. Erineva kõrgusega tornid o Marianahi kirik o Mainsi toomkirik Põhja Prantsusmaal ja Inglismaal- o Turhami katedraal Inglismaal. Põhiplaanilt meenutab ladinaristi. Ristvõlvid. Näha ristvõlvi arengut roidvõlviks. Itaalia- kuppel levib tänu Bütsantsi lähedusele. Kellatorn ehitati kiriku kõrvale. o Pisa toomkirik- nelitise kohal kuppel. Ümarkaarsed galeriid, ehitusmaterjalina marmor (erivärviline). Mosaiigi kasutamine. o Püha Markuse kirik Veneetsias. Viiskuppelkirik, ruudukujulise põhiplaaniga. Üks võimas kuppel, mille ümber 4 väiksemat kuplit. Väga rikkalikult kaunistatud fassaad ehitusornamendiga ja mosaiigiga. Põhja- Euroopa
ehitatud kõrgemaks valgmikuks. Kuna peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile peavad nendevahelised seinad kandma ainult iseennast ja neisse on seega võimalik teha arvukalt avausi. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbikaaravade kesklöövi. Seda rõdutaolist ruumiosa nim. empooriks.Välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Säilinud on ka mitu kirikut Ravennas, näiteks kaheksatahuline San Vitale, mis on kuppelehitis ja tuntud oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid, mis kandsid skulptuure. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad e liseenid. Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid petikud. 6
Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaab areng. Inimesi hinnati nende isiklike omaduste järgi. Ideaaliks oli üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 2. Renessanss tähendas antiikkultuuri taassündi 3. Renessansi periodiseering: 1) 14.saj.- eelrenessanss 2) 15.saj.- vararenessanss 3) 16.saj.- kõrgrenessanss 4. Tuntuim arhitekt oli Filippo Brunelleschi. Teda tegi kuulsaks, tema kavandatud kaheksatahuline toomkiriku kuppel. Tema ehitised on mõjutatud antiikaajast. Kuulsaimad ehitised on: Leidlaste Kodu Firenzes, Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel. Tänu temale võeti kasutusele tsentraalperspektiivi kasutamine ehitiste kavandamisel. 5. Palazzod oli paleed, mille lasid endale ehitada partiitsiperekonnad. Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosenvad ehitised nelinurkse siseõuega.. Katused olid madalad. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega
mausoleumi. Mosee ja külalistemaja olid paigutatud üksteise peegelpildina teine teisel poole mausolemumi. See oli India haudehitiste seas täiesti uus lähenemine, se kuigi hauakomplekside juurde kuulus sagel mosee, oli võõrastemaja uuenduslik, nii nagu ka neli eraldi seisvat minaretti. Peavärava juurde pääses suure väljaku- Dzilau Khana- kaudu. Selle mõlemal küljel paiknesid hauakambri hooldajate eluruumid, lõunaküljel aga samuti hauakambrid. Taj Mahali keskmine kuppel on kõige kõrgemas kohas 73 meetri kõrgusel maapinnast. See koosneb tegelikult kahest kuplist- sisemisest ja välimisest. Sisemine kuppel hoiab mausoleumi sisemiselt proportsioonides ning välimine kuppel muudab kogu ehitist veel suuremaks ning koos minarettidega paneb selle eriti silma paistma. Täpselt kupli keskkoha all asub Mumtaz Mahalina mälestusmonument ning tema kõrval ta abikaasa Shah Jahani oma. Nende egelikud hauad on aga täpselt mälestusmonumentide all sügaval maa sees.
välisvaate üldilmest ja detailidest ehitistel, fasaadidel ning kaunistuselementide kasutuselevõtust interjööris. Töö teises osas kirjeldan ja võrdlen barokiajastul ehitatud Sargvere mõisat ja kõrgklassitsistlikul perioodil ehitatud Saku mõisat. Vararenessansi puhul oli mõju kõige tugevam just arhitektuuris. 15. sajand tõi kaasa järsu murrangu Filippo Brunelleschi kavandiga Firenze toomkiriku nelitise kohale kuppel luua ning see sai eeskujuks paljudele teistele Itaalia arhitektidele. Enne, kui see valmiski sai, oli Brunellschi jõudnud valmis kavandada esimese tõeliselt renessansliku hoone - Firenze Leidlaste Kodu. Ta oli arvamusel, et arhitektuur peab kasutama "õigeid" proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid. Firenze sai 15. sajandi renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks. Patriitsideperekonnad hakkasid laskma endale püstitama
kabeleid. Kesklööv oli kaetud silindervõlviga, külglöövid ristvõlvidega. Cluny oli eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitsitorniga kirikuid. Põhiplaaniks olev ladina rist loi eriti pikkade harudega. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega, mis saab tavaliseks gootikas. Itaalias oli tavaline kuppel. Pisa toomikirkul oli kuppel nelitise koha. Kiriku juurde rajatikupliga ümarhoone (ristimiskabel) ja eraldi seisev kellatorn. Veneetsias Püha Markuse kirikul oli viie kupliga tsentraalehitis. Itaalias olid kirikute fassaadid ohtralt dekoreeritud. Põhja-Euroopas on tähtsaimad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust ja mõnikord kasutati viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid
sinepikollane 2)kandelaabrite stiil(suur küüünlajalg): punased pompei seinad, kujutatud et inglipoisid tegelevad millegagi. 3)müstika stiil: oranzikas punane. Pühitsemine. värvikas Varakristlik kunst Kammkarp-palverännak , poiss lambaga- kristus, kristlaste koguduse märk - ring mida lõikavad 3 joont · Joonista varakristliku basiilika põhiplaan ja läbilõige BÜSTANTSI KUNST 8. Hagia Sophia kirik tähendab pühatevluse kirikut. Kuppel toetud 40 aknale(vahepostile), ehitatud 6 saj. põhiplaanilt pool basiilika ja pool tsentaalehitis. Tänapäeva istanbulis. VIKKLID: kaar toetub vikklitele. 9. Büstantsi mosaiigid(ka Ravennas) kuldse taustaga mosaiik. Ristimärk jeesusel ja tema perel selle ringi sees. Kristus polnud kujutatud habemega.KULD oli teemas VANAVENE KUNST · Kizi puukirikud- millest on ehitatud, mida sümboliseerivad erineva arvuga kuplid
annaabi.ee 
