Stiilinäited testi kohta: 1 Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha (a) kopse, (b) aju, (c) südant, (d) peensoolt. sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest ver...
-Mis paneb vere soontes liikuma- Võtame kõigepelat vererõhu. -Vererõhk ja selle mõõtmine- Vererõhk on rõhk,mida veri avaldub veresoonte seintele. Veresooned avaldavad südame väljapumbatavale verele takistust, mistõttu avaldatakse veresoonte seintele rõhku, mida nimetatakse vererõhuks. See on kõrgeim suurtes arterites, madalaim aga õõnesveenides (allpool atmosfääri rõhku). Süstoli momendil on rõhk arterites kõrgem kui diastoli ajal. Kõrgeimat rõhku nimetatakse süstoolseks ehk maksimaalseks, madalaimat diastoolseks ehk minimaalseks. Vererõhu mõõtmine toimub manomeetriga ühendatud spetsiaalse manseti abil õlavarre arteri kinnipigistamisel verevoolu seiskumiseni. Viimast tähistab kuulatlemisel heli katkemine (see tekib vere voolamisel läbi kokkusurutud arteri). Seejärel mansetti lõdvendatakse ja fikseeritakse manomeetril moment, mil heli taastub (manomeeter näitab süstoolset vererõhku)....
aineid. Arteriaalse vereringe veresooned – Aort, arterid, arterioolid, kapillaarid, kopsuveen. Mida? Kannab hapnikurikka ehk arteriaalset verd. Aort: südame vasakust vatsakeses arterisse Arter: südamest kudedesse. Arterioolid: algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse. Kapillaarid: arteriooli lõpust kudedesse Kopsuveen: kopsudest tagasi südame vasakusse kotta. Venoosse vereringe veresooned – Õõnesveev, veenid, veenulid, kopsuarter. Mida? Kannab hapnikuvaest ehk venoosset verd. Õõnesveen: veenidest südame paremasse kotta. Veenid: kudedest südamesse Veenulid: kudedest südame poole. Kopsuarter: südame paremast vatsakesesest kopsudesse. Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 1 parem koda 2 vasak koda 3 ülemine õõnesveen 4 aort 5 kopsuarter 6 kopsuveenid 7 12
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutat...
B. Veresoonte jaotus: Veresoonte jaotamise võimalusi on palju, siin toome vaid mõned võimalikud! a)Läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid. b)Seina ehituse järgi: sidekoelised arterid, lihaselised arterid, kapillaarid ja veenid. c)Närvide ja hormoonide (või mürkide!) toime järgi : c1. Makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad) arterid ja veenid ning c2. Mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) – mikrotsirkulatsioon on väga oluline paljude haiguslike protsesside puhul! Veresooned : A.Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) – nendes on suur vererõhk, kiire verevool; paksud seinad, milles palju elastset sidekudet – see aitab pulsilainet edasi lükata. B.Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (näit. kodarluuarter ja selle harud jne
kontraheeruvad korraga ja maksimaalse jõuga (kas kõik või mitte ükski). Seega sõltub lihase kontraktsioonijõud samaaegselt kontraheeruvate neuromotoorsete ühikute arvust. Neuromootoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime sõltub palju ka treenitusest. Lihase koosseisu kuulub tihti tuhandeid neuromotoorseid ühikuid (õlavarre kakspealihas sisaldab 1-2 miljonit lihaskiudu) Lihaste varustamine verega. Lihastesse sisenevad arterid, mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus. Lihaste talitlus Lihase alguskoht paikneb lähemale lülisambale või kerele. Kinnituskoht asetseb lihase vastasotsas. Dünaamilise kontraktsiooni puhul lihase algus- ja kinnituskoht lähenevad teineteisele, alguskoht jääb liikumatuks. Staatilise kontraktsiooni ajal lihaskiud ei lühene ja kehaosa on liikumatu (pooside säilitamine, seismine, raskuse hoidmine)
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kr...
2. Suur ja väike vereringe. SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur vererigne lõpp). Paremast kojast suubub veri paremasse vatsakesse ja parema vatsakesega algab VÄIKE ehk kopsuvereringe. Paremast vatsakesest läheb veri kopsuarterisse, kopsuarteri algusosa nim. kopsuarteri tüveks, Kopsuarteri tüvi hargneb kaheks (vasakuks ja paremaks kopusarteriks), ´(kopsuarterites voolab C02 rikas veri),
koda-vasak vatsake.Keharinges mittu paraleelrin. Veri voolab kõrgemalt rõhult alati väiksemale. 1. Jaotus- ja kogumisfunktsioon-vere kiire transport ül-täidavad aort,suured ja väikesed arterid,väikesed ja suured veenid kus verevool kiire. 2. Takistusfunktsioon-nende takistus reguleeritav silelihaskihi abil,muudetakse takistust,täidavad arterioolid,kapilaarid. 3. Vahetusfunktsioon,veresoonte võrgustikud, kuuluvad: prekapilaarid, kapilaarid, veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned-verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured
vatsake.Keharinges mittu paraleelrin. Veri voolab kõrgemalt rõhult alati väiksemale. 1. Jaotus- ja kogumisfunktsioon-vere kiire transport ül-täidavad aort,suured ja väikesed arterid,väikesed ja suured veenid kus verevool kiire. 2. Takistusfunktsioon-nende takistus reguleeritav silelihaskihi abil,muudetakse takistust,täidavad arterioolid,kapilaarid. 3. Vahetusfunktsioon,veresoonte võrgustikud, kuuluvad: prekapilaarid, kapilaarid, veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned- verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured
3. veresoonte väliskest sarnaneb siseelundite väliskestaga, koosneb sidekoest. Veresoonte jaotus: · läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid · seina ehituse järgi: sidekoelised arterid, lihaselised arterid, kapillaarid ja veenid · närvide ja hormoonide toime järgi makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad arterid ja veenid) mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) nendes on suur vererõhk, kiire verevool,; paksud seinad, milles on palju elastset sidekudet see aitab pulsilainet edasi lükata. Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (nt kodarluuarter ja selle harud) ka neis on vererõhk kõrge ja seinad paksud, kuid sidekoe kõrval on seinas järjest rohkem lihaskiude.
hapnikuga ja vabaneb CO2st) - kopsuveen - vasak südamekoda - vasak vatsake Veresooned jagunevad: • Arterid - summutamine. Rõhulaine silumine ühtlasemaks voolamiseks. • Arterioolid - Mõjutavad oma kontraktsiooni/dilatatsiooniga avatud kapillaaride arvu. • Kapillaarid - Vahetusveresooned. Vahetavad rakkudevahelise vedelikuga hapnikku, toitaineid, hormoone, elektrolüüte • Veenulid - Vahetusveresooned. Seintes puudub lihaskiht. • Veenid - Mahtuvusveresooned. Teatud vahemaa tagant asetsevad klapid mis võimaldab verel liikuda ainult ühes suunas. Väike vereringe: kopsuringe. Kopsuveenide süsteem Algab südame paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. Ülesanne: vere oksügeniseerimine kogu keha hapnikuvarustuse tagamiseks ja CO2 elimineerimine alveolaarõhku. 11. Südame erutustekke- ja juhtesüsteem. Erutustekke automatism südames,
sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse ehk diastoolse rõhu tasemele (~80mmHg). Aineid kantakse verest koerakkudeni ja koerakkudest verre mitmel erineval teel. Eristatavad transpordiviisid on: ainete veresoonesisene konvektiivne transport, ainete transport läbi veresoona seina ja interstiitsiumi, kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu. Vere ja kudede vahel toimuva ainete vahetuse tsooniks on kapillaarid ja postkapillaarsed veenulid. Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooni ja filtratsiooni teel. Difusioon – aine püüdleb keemilise tasakaalu poole, liikudes kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama kontsentratsiooniga lahusesse.Vee ja vees lahustunud ianete vahetus vere ja kudede vahel sõltub vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu ning kudede hüdrostaatilise rõhu ja kapillaarisiseses vererõhu vahekorrast
siis NK rakkkudel on ühek retseptroriks antikeha. Makrofaagide puhul oluline – millistes kudedes millised on. Ajus mikrogliia, maksas kuplfleri vms rakud, nahas kopsus jne on eri rakud. Leukotsüütide migratsioon ja põletiku reaktsioon Kuidas lekuotsüüdid kudedesse migreeruvad ja toimub seal põletikureakstioon. Ka makrofaagid jne. Ei lähe lihtsalt läbi veresoone seina. Nii endoteeli kui läbivate rakkude vaheline interakstioon. Teatud kohad veresoontes kus see toimuda saab, veenulid. Protsessi alguses toimub raku pöörlev liikumine veresoone seinal, järjestikuline retseptorite seonumine. Retseptorid, mis interakteeruvad omavahel Selektiinid ja mutsiinid. Ja need teised Vaskulaarne endoteel-”teejuht” (Extravasation)- Ekstravasatsioon-rakkude minek läbi veresoone seina Rakkude adhesiooni molekulid –CAM(cell-adhesion molecules) selektiinid-glükoproteiinide perekond-seostuvad sialüleeritud mutsiinidega (L-leukotsüütidel,E –ja P- selektiin endoteeli rakkudel)
Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu. See võib olla nii kollateraalide kui ka teiste veresoonte (nt arterite ja veenide) vahel. Enamikul juhtudel pääseb veri mööda neid kõrvalteid tromboseerunud veresoone varustusalalae ning tromb ei põhjusta kärbumist. Alaosad: arter, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veen Aort ja suured arterid: väga elastsed, väike takistus, silelihaskesta toonus reguleeritav NS kaudu( mõjutab ealastsust), sisemine diameeter 4- 25 mm, seina paksus 2mm, keskmine vererõhk 98 mmHg, keskmine voolukiirus aordis 33 cm/s, suurtes arterites 13 cm/s. Väikesed arterid ja arterioolid: tugev silelihaskest, kontraktsioonivõimeline (võimalus soone diameetrit muuta), väikeste arterite pikkus keskmiselt 1,5 cm, läbimõõt 0,14 mm, vererõhk 90 mm Hg, voolukiirus 6 cm/s
See ongi löögimaht. Täiskasvanud inimese süda lööb puhkeolekus umbes 70korda. Löögimaht korda löögisagedus on mintumaht. Verevarustus puhkehetkel ja füüsilise töö ajal-Füüsilise töö ajal pumpab süda 25 l/min ja maksa löögisagedus on 160x. (Näiteks aju läbib füüsilise töö ajal 1 l verd minutis) Puhkehetkel pumpab süda 5 l/min. 67.Veresoon Veresoonte liigid-Arterid, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veenid, Ehitus- Verevool veenides- Seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Lihaste kokkutõmme surub veenid kokku ja veri suunatakse klappide poolt ainult südame poole. Arteripulss-Südame süstoli ajal aordi alguses tekkinud seina võnkumine levib edasi mööda artereid ja seda nimetatakse arteripulsiks. Mis määrab vererõhu-Vedelik liigub alati suure rõhuga alalt väiksemasse. Vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites
Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu. See võib olla nii kollateraalide kui ka teiste veresoonte (nt arterite ja veenide) vahel. Enamikul juhtudel pääseb veri mööda neid kõrvalteid tromboseerunud veresoone varustusalalae ning tromb ei põhjusta kärbumist. Alaosad: arter, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veen Aort ja suured arterid: väga elastsed, väike takistus, silelihaskesta toonus reguleeritav NS kaudu( mõjutab ealastsust), sisemine diameeter 4-25 mm, seina paksus 2mm, keskmine vererõhk 98 mmHg, keskmine voolukiirus aordis 33 cm/s, suurtes arterites 13 cm/s. Väikesed arterid ja arterioolid: tugev silelihaskest, kontraktsioonivõimeline (võimalus soone diameetrit muuta), väikeste arterite pikkus keskmiselt 1,5 cm, läbimõõt 0,14 mm, vererõhk 90 mm Hg, voolukiirus 6 cm/s
Vastavalt sellele eristatakse jaotus-, kogumis-, takistus-, vahetus-, mahtuvus-, elastsus- ja suntfunktsiooniga veresooni. Jaotus- ja kogumisfunktsiooni, vere kiire transpordiga seotud ülesannet, täidavad aort, suured ja väiksed arterid ning väiksed ja suured veenid, kus vere voolamine on suhteliselt kiire. Takistusfunktsioonis osalevad arterioolid, prekapillaarid ja kapillaarid. Vahetusfunktsiooniga on seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad prekapillaarid, kapillaarid ja veenulid, mis moodustavad mikroringeid erinevate koealade varustamiseks toitainete ja hapnikuga ning süsinikdioksiidi ja teiste ainevahetuse jääkide äraandmseks kudedelt verele. Mahtuvusfunktsiooni täidavad peamiselt vereringe madalrõhu süsteemi veresooned. Verekapillaarid koonduvad veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks suubuvad alumise ja ülemise õõnesveenina paremasse kotta. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vereviskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte
Löögimaht. Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse umbes 70ml verd. Seda nim. südame löögimahuks. Minutimaht. Täiskasvanud inimsesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80 korda minutis. Südame minutimahu all mõistetakse ühe südamepoole kaudu minutis kulgeva vere hulka (löögimaht x löögisagedus = minutmaht), mis täiskasvanul on puhkeolekus umbes 5 liitrit. Füüsilise töö ajal 25 l/min. Veresooned: arterid, veenid, arterioolid, veenulid, kapillaarid. Arter Arteriool Kapillaar Veenul Veen d=4mm d=30µm d=8µm d=20µm d=5mm seina paksus: seina paksus: seina paksus: seina seina paksus: 1mm 6µm 0,5µm paksus: 0,5mm 1µm Pulss
silelihaskihi tõttu. Arterioolid (diameeter kuni 100 nanomeetrit) peenete veresoontena on tugeva reguleeritava lihaskihi toonuse tõttu ventiilideks, mille abil muudetakseperifeerset takistust ja teatavatesse koealadesse suunatavat verevoolu. Kapillaaride takistus pole nii suur, kuigi nad on peenikesed, on nende pikkus vaid 0,5-1 mm. Vahetusfunktsiooniga seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad prekapillaarid, kapillaarid ja veenulid, moodustavad mikroringeid erinevate koealade varustamiseks toitainete ja hapnikuga ning süsinikdioksiidi ja teiste ainevahetusjäkide äraandmiseks kudedelt verele. Need on nagu haruteede süsteemid, kus vere voolamine on aeglane. Kapillaarides ja sarnases võrgustikus on parimad tingimused (üldpindala kuni 6000 m2, õhukesed soneseinad, vere väike voolukiirus) ainete vahetuseks kudede ja vere vahel ( kopsukapillaareides hingamisgaaside vahetus vere ja alveolaargeesi vahel)
Löögimaht. Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse umbes 70ml verd. Seda nim. südame löögimahuks. Minutimaht. Täiskasvanud inimsesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80 korda minutis. Südame minutimahu all mõistetakse ühe südamepoole kaudu minutis kulgeva vere hulka (löögimaht x löögisagedus = minutmaht), mis täiskasvanul on puhkeolekus umbes 5 liitrit. Füüsilise töö ajal 25 l/min. Veresooned: arterid, veenid, arterioolid, veenulid, kapillaarid. Arter Arteriool Kapillaar Veenul Veen d=4mm d=30µm d=8µm d=20µm d=5mm seina paksus: seina paksus: seina paksus: seina seina paksus: 1mm 6µm 0,5µm paksus: 0,5mm 1µm Pulss
2. Suur ja väike vereringe. SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur vererigne lõpp). Paremast kojast suubub veri paremasse vatsakesse ja parema vatsakesega algab VÄIKE ehk kopsuvereringe. Paremast vatsakesest läheb veri kopsuarterisse, kopsuarteri algusosa nim. kopsuarteri tüveks, Kopsuarteri tüvi hargneb kaheks (vasakuks ja paremaks kopusarteriks), ´(kopsuarterites
Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside...
vereliikumise joonkiirus aordis maksimumi, ulatudes 30-50 cm/s. 14. Mikrotsirkulatsioon, ainete vahetus vere ja kudede vahel. Erinevad transpordiviisid: 1) Veresoonesisene konvektiivne transport (perenosnoi) 2) Aine transport läbi veresoone seina ja interstiitsiumi 3) Kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu Vahetusetsooniks – kapillaarid ja postkapilaarsed veenulid. 34 Kapilaaride jaotus erinevate funktsioonide järgi (L, lk 48) Kapilaaride seina struktuuris erinevad endoteelitüübid: 1) Pideva endoteeliga – skeleti-, südamelihas, kopsuringes, närvisüsteemis. 2) Fenestreeritud ehk akendatud endoteeliga – endo ja eksokriinsetes näärmetes, mao ja sole limaskestas, neerupäasmakestes 3) Pidevusetu (katkelise) endoteeliga – maksas, põrnas, luuüdis
BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
TEEEE SKEEEM!!!!!!!!!!!!!! SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur vererigne lõpp). Paremast kojast suubub veri paremasse vatsakesse ja parema vatsakesega algab VÄIKE eh kopsuvereringe. Paremast vatsakesest läheb veri kopsuarterisse, kopsuarteri algusosa nim. kopsuarteri tüveks, Kopsuarteri tüvi hargneb kaheks (vasakuks
Tahhogardia südamelöögi tõus üle 90 löök/min.AV sõlm kodade ja vatsakeste vaheline sõlm. Energeetilised substraadid: *glükoos, *vabad rasvhapped, *laktaat produtseeritakse lihaste ainevahetuse käigus Südame-veresoonkonna süsteemi: *komponendid(vereringe, hingamine,veri)*ülesanded(transport, regulatsioon, termoregulatsioon) Vereringe:*William Harvey 1628 aasta,*SÜDA - vere pump,*artereid ja arteroolid: vere transport kudedeni,*kapillaarid ainevahetus kudedes,*veenid ja veenulid vere transport südamesse Süstol kontraktsiooni faas.(110-140mm/Hg)Diastol lõõgastusfaas(60-90mm/Hg) Arteriaalne vererõhk:*tähistatud kui süstoolne/diastoolne(norm 120/50 mmHg, kõrge-140/90 mmHg), *süstoolne vererõhk,*diastoolne vererõhk Vererõhk:*pulsi rõhk süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe (süstool diastool),*keskmine vererõhk keskmine vererõhk arterites
juhtventiilidena. Nii võib mitmesuguste elundite verevarustust vajaduse järgi muuta. Kõigi piirkondade maksimaalseks verevarustuseks inimese käsutuses olevast verekogusest ei jätku. Kapillaaride õhuke sein koosneb vaid ühest rakukihist ja nende läbimõõdust jätkub parasjagu, et punalibled ükshaaval läbi pääseksid. Punaliblede ja kapillaarirakkude vahel toimub ainevahetus rakkudevahelise vedelikuga. Veenulid suubuvad veenidesse. Arterioolid – arterite hargnemise viimane aste Vereringefunktsioon ja selle reguleerimine Perioodiline vatsakeste kokkutõmme ehk süstol tõstab suurtes arterites rütmiliselt vererõhku, see rõhulaine levib mööda arterite seinu, põhjustades nende võnkumise, pulsilaine. Märkus. Just need rõhulained on tunda arterite ehk tuiksoonte palpatsioonil pulsina. Sellest tuleb eristada mahupulssi, s.t vooluhulga muutust arterites. Tuiksoontel ja suurtel arteritel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
