kuulmises ja mälus. · Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. · Muusika, rütm, heli, vibratsioon mõjutavad meeleolu, väljendavad tundeid. 4. Ruumiline intelligentsus · Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. · Inimene mõtleb kujundites ja piltides. · Selle intelligentsiliigi abil saab fantaseerida, asju välja mõelda. 5. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus · Seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. · Inimene mõtleb liikumise kaudu oma tegevustest. 6. Enesetunnetamisintelligent sus · Väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. · Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt
Nägemine -- visuaalne mälu ja õpistiil Visuaalne õppija on nägemismäluga õppur, kes eelistab õppematerjale pildi või kirja kujul näha. Kõikidest õppijatest on umbes 80% ülekaalus visuaalne õpistiil Kuulmine -- audutiivne mälu ja õpistiil. Auditiivne õppija on kuulmismäluga õppur, kes eelistab õppematerjale sõnalisel kujul kuulda. Kõikidest õppijatest on umbes 15% ülekaalus auditiivne õpistiil Kompimine -- motoorne e. kinesteetiline mälu ja õpistiil Kinesteetiline õppija on liikumismäluga õppur, kes eelistab õppimise ajal liikuda ja kõike käeliselt läbi teha (puudutada, kirjutada...). Kõikidest õppijatest on umbes 5% ülekaalus kinesteetiline õpistiil
võimalikult mitmekesiste meetoditega loodud õpikeskkond. 3.5 Õpetajate ankeetküsitlus Õpetajate ankeetküsimustikkude vastused 60% 50% 40% Auditiivne visuaalne 30% Kinesteetiline 20% 10% 0% Missugust õpistiili kasutate meelsamini õpetamisel? Joonis 1. Õpetajate ankeetküsimustikkude vastused Õpetajate küsitlusest selgus, et õpetajad eelistavad meelsamini õpetamisel kasutada nii auditiivset (36%) kui ka visuaalset õpistiili (36%), soov kasutada kinesteetilist õpistiili õpetamisel oli kõige väiksem (27%). Õpetajate arvates meeldib õpilastele kõige enam
aastal esitatud vaimsete võimete paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele
Iga inimene eelistab teatud tajumisviisi ja seetõttu ka õpib erinevalt. Väidetavalt kujunevad taolised eelistused välja hiljemalt 12. eluaastaks. Tajutüübist lähtuvad järgmised õpistiilid: * visuaalne õppija omandab kõige paremini visuaalselt saadud infot. Õppimisel eelistab ta lugeda raamatuid ja kirjalikke materjale kas paberkandjal või elektroonilisel kujul. Võib tänu heale nägemismälule mäletada, kus mingi tekstilõik, mõiste vms loetud materjalis asus; * kinesteetiline õppija õpib kõige paremini füüsilise või käelise tegevuse abil (tegutsemine, kirjutamine). * auditiivne õppija tal on hea kuulmismälu ja seetõttu eelistab õppematerjale kuulata. Talle sobib näiteks loengute kuulamine jms. Õppimises on kasulik arvestada oma domineerivat tajutüüpi (sest sellega kaasneb tavaliselt ka vastav mälutüüp), kuid samas püüda kombineerida ka teisi meeli, kuna inimene õpib kõige paremini neid kombineerides.
Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu Mälutüübid ja õpistiilid Nägemine -- visuaalne mälu Kuulmine -- audutiivne mälu Kompimine -- motoorne e. kinesteetiline mälu Õpistiili määramise test http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test. html
õigesti reastada tegevust (programmeerimine); aju üldiselt ei tee vahet tegelikult kogetul ja kujutluspildi läbi saadud infol (nt kujutletav hirmupilt vallandab ka vastavad protsessid inimeses: lihaspinge, kiirenev hingamine jm).Keele läbi saab seega mõjutada ka mõtlemis- ja info saamise protsesse. Kolm tajusüsteemi: · visuaalne *väline--reaalselt nähtav *sisemine--kujutletav, meenutatav · auditiivne *väline--reaalselt kuuldav *sisemine--sisekõne · kinesteetiline (tunnetamine) "VISUAALNE" inimene · riietub hästi (üldpilt oluline) · mõtteprotsessid piltidena · kärsitu · räägib kiiresti, hääl kõrgeneb · zestid suunatud üles · tähtis üldmulje "AUDITIIVNE" inimene · et saada eelnevast infot, "kerib kasseti algusesse tagasi" · aeglane · kehakeel kesine, staatiline · äärmiselt olulised detailid, süstematiseeritus · asjalik, põhjalik "KINESTEETILINE" inimene · tunded olulised · mugavus
koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika mängimine, loomine ja kuulamine.*Personaalne intel 1)interpersonaalne tajub ja mõistab hästi teisi; 2)intrapersonaalne tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg: 1)seesmine komponent info hankimine, probleemi käsitluse planeerimine, teadmiste kohandamine. 2)kogemuslik komponent - korduvas situatsioonis kasutame teadmisi automaatselt
ühtekuuluvusv, sotsiaalse tunnuse v, intellektuaalsed v- uurida, teada ja aru saada, esteetilised v- luua ja tajuda ilu, eneseaktualiseerimise v- oma eelduste arendamine, energiavarude kasutamine. Võimekus on suurem eeldus olla edukas mingil alal. Kaasasündinud on erivõimete eeldused, mis tuleb võimeks välja arendada. Verbaalne- sõnaline, oskad teksti luua. Matemaatiline- loogiline mõtlemine, kiire peast arvutamine. Käeline- kunstiline, käe ja silma ühendamine. Kehaline, kinesteetiline- sportlased, näitlejad. Muusikaline. Interpersonaalne- tajuda inimesi enda ümber. Intropersonaalne- mõista ja tajuda iseenast, võimekus analüüsida, aru saada tunnetest, suhelda. Isiku alane võimekus IQ kuood.
samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. •Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. •Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. •Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu/aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses. •Enesetunnetamisintelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja tundeid. Analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Oskus oma tegevust suunata ja plaanida. •Suhtlemisintelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada
generatsioon, kelle lastest käib jutt ning kes ilmselt siiski tahavad, et nende lastel oleksid head tulevikuväljavaated. Muutusi haridussüsteemis nad aga ei poolda. On olemas kolme tüüpi inimesi: need, kes õpivad asju kõige paremini nägemise kaudu, need, kes õpivad kõige paremini kuulmise kaudu ning need, kes eelistavad õppimiseks kasutada emotsionaalset või füüsilist kogemust. Tegu on erinevate õpistiilidega: visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline (Erinevad õpistiilid…). Ülikoolis on kasutusel enamasti auditiivne ning mõningal määral ka visuaalne õpistiil. Kinesteetilist on aga kõige vähem. Olenemata oma õpistiilist, peavad kõik tudengid harjuma pigem auditiivsega. See tähendab faktide üles kirjutamist või meelde jätmist. Tihtipeale jääb siiski segaseks, miks antud fakt on oluline või kuidas seda kasutada eriti just kinesteetilistel õppijatel. Sellist olukorda kirjeldab hästi üks
oskused Inimeste võimed on erinevad Inimeste omadused Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus see võime on seotud meie füüsisega. Muusikalis-rütmiline intelligentsus seisneb võimes mõelda muusikalistes kategooriates. Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi, neil on hästi arenenud empaatiavõime teiste inimeste ja nende vajaduste suhtes. Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerib
intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Mitmese intelligentsuse teooria(Howard Gardner) 1.Keelealane intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt: kirjanikud, kõnemehed. 2.Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel. Nt: matemaatikud ja füüsikud. 3.Ruumialane intelligentsus on hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt: arhitektid, kunstnikud. 4.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. Nt: tippsportlased, tantsijad. 5.Muusikaline intelligentsus on nii seotud muusika mängimisega kui ka muusika loomise ning kuulamisega. Nt: muusikud 6.Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks:1.Isikutevaheline intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. 2.Isikusisene intelligentsus seondub inimese endaga- oma võimete ja seesmiste
väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteetiline muusikalis-rütmiline enesetunnetuslik sotsiaalne naturalistlik (looduslik-loomulik) eksistentsiaalne Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks on mitu teed ning et õpetaja kohuseks on tunda oma õpilasi ja kohandada õppimine nende võimalustele. ROBERT STER NBERGI KOLMEKOMPONEND ILINE INTELLIGENTSUSE TEOORIA: 1
Me kardame muutuda, me ei usu, et väärime edu. Olgu Sul alati unistusest veel suurem unistus, nii et kui Su unistus on täitunud, on Sul veel millegi suunas liikuda, sest mida Sa teed kui Sul enam midagi teha ei ole( John Ginger). Edu kartus tuleb tuleb tihti kartusest, et pole enam midagi igatseda. Kasutage oma meeli Õppimine koosneb kahest protsessist: me sisestame informatsiooni ühe või mitme kaudu oma viiest meelest ja reprodutseerime seda informatsiooni vajaduse korral. Kinesteetiline mälu- meie lihastel on mälu, nad teavad kuidas jalgrattaga sõita, joosta bussi peale, hüpata ujumisbasseini.Kinesteetiline mälu on meil pidevalt kasutuses. Iga kord kui laseme oma mõtteil kellestki või millestki panna end halvasti tundma, vüi kui taastameõnnelikke ja meeldivaid mälestusi, reageerivad meie kehad kõigele, mida mälestused manavad. Visuaalsed inimesed näevad enamasti eesmärki ja liiguvad selle poole. Nad juhinduvad silmade järgi ja ei pane tähele kui neid kutsutakse
c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. e) Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. f) Isikutevaheline intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda.
Peegeldab inimese võimekust arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, kogeda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intel. Sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Howard Gardner kirjeldab enda teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1)Keelealane e. Lingvistiline intel. seondub keelekasutamisega. 2)Loogilis-matemaatiline intel. on oluline matem. Ja loogika ül. Lahendamisel. 3)Ruumialane intel. Tähendab head ruumitaju 4)Kehalis-kinesteetiline inteligentsus on seotud enda tunnete tajumisega, liigutustega. 5)Muusikaline inteligentsus hõlmab muusika mängimist, kuulamist,loomist. 6)Personaalne intel. Jaguneb omakorda Interpersonaalseks(isikutevaheline)-tajumine ja mõistmine teisi inimesi ja oskus teistega suhtelda. Intrapersonaalne(isikusisene)-enda võimete, seesmiste seisundite, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. A. Binet koostas esimese testi. Inteligntsuskvoot e. IQ mõõdetakse intel.
paranema, heaolu tõus) Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? 1) Analüütiline 2) Kreatiivne 3) Praktiline Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardner’i multiintelligentsusteooria järgi? 1) Lingvistiline intelligentsus 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus 3) Ruumiline intelligentsus 4) Kehali-kinesteetiline intelligentsus 5) Muusikaline intelligentsus 6) Interpersonaalne intelligentsus 7) Intrapersonaalne intelligentsus 8) Naturalistlik intelligentsus Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval? 1) Uurimuslikul eesmärgil 2) Psühholoogilise konsulteerimise eesmärgil Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? 1) jah/Ei 3
. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Howard Gardneri teooria · Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keele kasutusega · Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide lahendamisel. · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. · Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. · Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. · Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline) iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi. Intrapersonaalne(isikusisene) seondub indiviidi endaga. Pärilikkuse ja keskkonna mõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlased ühel meelel
Kas ma oskan õppida kogemustest, olgu need siis negatiivsed või positiivsed? Milline õppija ma täpselt olen ning kuidas on kõige efektiivsem teadmisi omandada? Õppimisstiilide mõiste puhul eristatakse inimesi selle alusel, missugune õppimisviis osutub nende puhul kõige efektiivsemaks õpitava omandamisel (Pashler jt 2009). Õppimisstiilid võib jagada neljaks visuaalne, kirjutamis- ja lugemispõhine, kuulmispõhine ning kinesteetiline (Fleming & Baume 2006). Enese kolmeteistkümne kooliaasta jooksul olen järeldusele jõudnud, et kõige efektiivsemateks on minu jaoks kuulmispõhine ning visuaalne meetod. Selle ehedaks näiteks on see, et tunnis kohal viibides suudan omandada dikteeritava ning tahvlil esitatava lennult ning selle reprodutseerimine ei valmista mulle edaspidi suurt vaeva. Vastupidiselt kirjutamis-lugemispõhisele variandile, mille puhul konspektiga töötamine
14.Inteligentsus See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven 16.Multiinteligentsus 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus 2. Loogilis.matemaatiline intelligentsus 3. Ruumialane intelligentsus 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 5. Muusikaline intelligentsus 6. Personaalne intelligenstsus 17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Seesmine komponent Kogemuslik komponent Seotus väliskeskkonnaga 18.Juhan Tork Ta oli Eesti pedagoogikateadlane, kes kohandas aastatel 1933-1939 kooliõpilaste intelligentsuse testi eesti lastele. 19.IQ Intelligentsuskvoot.selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. 20. Motivatsioon
moodustavad iga inimese puhul vaid talle omase kombinatsiooni. Lingvistiline intelligentsus – suutlikus väljendada oma mõtteid adekvaatselt, arusaadavalt ning mõista teisi inimes (kirjanikud, luuletajad, jt). Loogilis-matemaatiline intelligentsus – seoste mõistmine, võime sooritada toiminguid numbrite, hulkade ja operatsiooniblokkidega, probleemide lahendamine (detektiivid, teadlased, arstid, programmeerijad, jt). Kehalis-kinesteetiline intelligentsus - võime kasutada kogu keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks (sportlased, tantsijad, näitlejad). Muusikalis-rütmiline intelligentsus - võimekus luua rütme ja meloodiaid, väljendada tundeid ja mõtteid muusikaliselt abstraktses vormis. Interpersonaalne intelligentsus – võime mõista teisi inimesi, hästi
Taju protsessi eelduseks on meeleline kogemus. Taju eesmärk on luua meile meid ümbritsevast maailmast võimalikult reaalne pilt. Seda luuaks meeleorganitelt saadud andmete põhjal. Kuid iga inimene tajub maailma erinevalt ja kasutab erinevaid tajumistüüpe. Mõnele 2 jääb õpitav paremini meelde pildina, sümbolina (visuaalne), mõned peavad käeliselt läbi tegema, kirjutama (kinesteetiline). Ja siis on need kellele jääb kõige paremini meelde kuulmise kaudu (auditiivne). Efektiivse tulemuse annab kui õppimine toimub läbi kõigi meelte. Ise olen õppimises kasutanud kõiki kolme tüüpi. Ehk siis kirjutan läbi, ütlen välja kõva häälega, et ise enda häält kuuleks ja samas kujutan ette milline kirjeldatav objekt välja näeb. Mälu – teadmiste, muljete ja oskuste meeldejäämine, säilitamine ja taasesitamine. Selleks, et
kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et juba kümneaastaselt sai temast rahvusvaheliselt tuntud muusik. 4) Ruumiline intelligentsus Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. 5) Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 12 Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. 6) Personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks:
Näiteks kui vastasid küsimusele nr 2 “peaaegu”, saad selle küsimuse eest 3 punkti Visuaalne 2 3 7 10 14 16 20 22 _+_+_+_+_+_+_+_= Auditiivne 1 5 8 11 13 18 21 24 _+_+_+_+_+_+_+_= Kinesteetiline 4 6 9 12 15 17 19 23 _+_+_+_+_+_+_+_= Tabel 1. Skooride tabel NB! Kui punktisummad ei erine märkimisväärselt, siis on tegemist kombineeritud õpistiiliga KINESTEETILISED ÕPPURID VISUAALSED ÕPPURID AUDITIIVSED ÕPPURID
Samuti võimes lahendada matemaatikaülesandeid ning huvis sarnaste vaimsete tegevuse vastu. 3.Muusikaline intelligentsus ilmneb võimes ära tunda ja imiteerida rütmi ning viisi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda ette kandma, lisaks muusikalises kuulmises ja mälus. 4.Ruumiline intelligentsus peegeldub võimes orienteeruda ruumis, lisaks ruumilises kujutlusvõimes ning kaartidel kasutamise oskuses. 5.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus väljendub eelkõige heas kontrollis oma liigutuste üle. Lisaks eriti heas võimes tööriistu ja aparaate kasutada ning üldises käteosavuses. 6.Enesetunnetamisintelligentsus seisneb võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida enda käitumist. Lisaks ilmneb see oskuses oma tegevust suunata ja planeerida 7.Suhtlemisintelligentsus peegeldub võimes märgata inimeste erinevusi, saada aru teiste inimeste
mitmesugustes intelligentsustestides. 1) Keeleline e lingvistiline – seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõnelejatel hästi arenenud) 2) Loogilis-matemaatiline – eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3) Ruumialane – tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4) Kehalis-kinesteetiline – on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5) Muusikaline – hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus – jaguneb omakorda kaheks.
lingvistiline hinda ja loo. loogilis-matemaatiline ruumiline 12. Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõõtmed? kehalis-kinesteetiline muusikaline Sisu ja sooritus. interpersonaalne kuidas teis tajud intrapersonaalne kuidas ennast naturalistlik 13
· K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13. Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria. 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1.keelealane e. lingvistiline intelligentsus. Keelekasutus. 2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine) 4. kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. * interpersonaalne(isikute vaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda. * intrapersonaalne(isikusisene)- enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja käitumise põhjuste tajumine. 14.temperamenditüübid koleerik-kergesti ärrituv, tundlik, äge
loogika. 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt kirjanikud, kõnemehed 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamine. Nt matemaatikud, füüsikud 3. Ruumialane intelligentsus hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt meresõitjad, arhitekt, kunstnik 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus oma keha tunnetamine ja kasutamine ning liigutuste tajumine. Nt tippsport 5. Muusikaline intelligentsus muusika mängimine kui ka loomine ja kuulamine 6. Personaalne intelligentsus 1)interpersonaalne ehk isikutevaheline need, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda 2) intrapersonaalne ehk isikusisene oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumine ja eristamine.
-Peamised - mõjutavad oluliselt liigutustegevuse tulemust ja võivad tekitada vigastusi -Tüüpilised – antud liigutustegevuse õppimisel kõige sagedamini esinevad -Osalised - teisejärgulised peamiste suhtes, mis mõjutavad liigutustegevust vähe Vigade põhjused: -Biomehhaanilised – reaktiivjõudude esinemine, vead eelnevates liigutustegevustes, valed keha(osade) asendid ja jõurakendusmomendid jt. -Morfoloogilised – kehaehituslikud iseärasused, närvisüsteemi eripära, kinesteetiline tundlikkus jt. -Füsioloogilised – füsioloogiliste funktsioonide madal tase -Sportlik-pedagoogilised – madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika -Sportlik-psühholoogilised – valmidus, motivatsioon -Keskkonnatingimused – libe pinnas, temperatuur, katkine varustus, tuul jt. 7) Võistlustegevuse analüüs 8) Tehnika ja taktika täiustamine Tehnika täiustamine – õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaaniliste asendite otsimine, rütmi muutmine jt.
2. Tunneb oma spordiala spetsiifilisi pedagoogilisi aspekte ja valdab treeneritööks vajalikke spordipsühholoogilisi kompetentse ning oskab neid treeninguprotsessi planeerimisel 24 ja juhtimisel rakendada 3. Tunneb kehaliste võimete pikaajalise kompleksse arendamise metoodikat 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (16 tundi) 1.1. Treeneri kutsemeisterlikkust mõjustavad tegurid (2 tundi) Praktiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, emotsionaalne intelligentsus. Akadeemiline võimekus – üldistusvõime, teadmiste täiendamine, eesrindliku praktilise kogemuse juurutamine. Konstruktiivne võimekus – teaduse saavutuste kasutamine, kaasaegsed treeningu programmid, mudelid, näitlikud vahendid. Analüüsivõime, mõistuse kriitilisus ja sügavus, mõtlemise paindlikkus ja dialektilisus. Loominguline mõtlemisvõime, treeneri pedagoogiline meisterlikkus.
· Mõnda häirib, kui väga lähedale tullakse · Venelastel on see distants väiksem, sõltub kultuurist Sotsiaalne distants · 120-360 cm · Võõrad inimesed Avalik disants · 360 cm ja rohkem · Tähtsad isikud ja kelle vastu sa tunned aukartust · Nt president, peaminister, riigikogu esimees · Kinesteetiline ja vestibulaarne süsteem o Kinseteetiline süsteem- Koordinatsioon Kuidas ma suunan nt oma kätt Tegeleb liikumistaju ja koordinatsiooniga o Vestibulaarne- Tasakaal Tasakaaluorgan · Poolringkanalid · Sisekõrvas asub · Kuulmine o Kuulmiselundid kõrvas o Õhus levivad võnked, mis paneb kõrvas võnkuma trummikile, see annab edasi
[1] 2.5 Intelligentsuse areng Howard Gardner vaatleb intelligentsust kompleksse nähtusena. Ta mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleemevõi sooritada resultatiivseid tegevusi. Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta jõudnud veendumusele, et inimestel eristub kokku kaheksa intelligentsuse tüüpi: lingvistilis-verbaalne, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis- kinesteetiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. Õpetaja peab meeles pidama, et iga õpilase vaimsed võimed on determineerunud nii geneetiliste faktorite kui arengukeskkonna poolt. Laste võimeid saab mõõta erinevate intelligentsus testidega, kuid need võivad vahel tekitada ka eelarvamuslikke hoiakuid laste suhtes. [1] Igal lapsel on erinevad intelligentsuse näitajad ja seega ei saa otsustada, et kõik 7-12 lapsed on oma arengutasemelt just sellised
keelemeestel hästi arenenud).[1;117] 5 2) Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud).[1;117] 3) Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud).[1;117] 4) Kehalis-kinesteetiline on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased).[1;117] 5) Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust.[1;117] 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks.
Ütluse realiseerimine. Kõneliigutusprogramm ehk ütluse monotoorne plaan. Hääldusliigutuste planeerimine 2 tasandil:Lause intonatsiooniprogramm(lauselõpu intonatsioon/rõhuline sõna/ütluse toon) ja Silbiprogramm süntagmade kaupa:silbijärg/silpide koostis/rõhulised- rõhuta silbid/häälikute kestussuhted kõnetaktis. Programmeeritud ütlus realiseeritakse kas väliskõnes suuliselt või kirjalikult või ka sisekõnes+toimub kontroll(sisuline/kuulmis ja kinesteetiline kontroll). ¤ Erivajadustega laste kõneloome probleemid erinevatel tasanditel. Pedagoogilised soovitused kõneloome tasandite kujundamiseks. Keelepuuded ja kõnepuuded ehk realiseerimispuuded. Keelepuuded mille puhul kannatab keelesüsteem:alakõne ning afaasiavormid.Realiseerimispuuded,mille puhul keelesüsteem otseselt ei kannata,kuid kõne produtseeritakse moonutatult(siin on põhiliseks sühmaks düsartia vormis ja düslaalia).
diagrammide abil, ei eksi labürindis; puudumisel ei suuda meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei taipa perspektiivi, ei oska esemete välimust võrrelda. · Muusikaline võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusikaliste intervallide hea tajumine, rütmitaju; puudumisel võib ilmneda näiteks ka kalduvus emotsionaalsele ükskõiksusele, ei erista hääletoonis rõõmu ega kurbust, ei suuda määrata aja kulgu. · Kehalis-kinesteetiline osavus keha kasutamisel, liikuvus, hea tasakaal ja koordinatsioon, kehaline aktiivsus; puudumisel ei õpi ära näiteks jalgrattasõitu, või ei tee käsitööd, halb käekiri, ei oska oma keha valitseda. · Naturalistlik võime ära tunda ja opereerida elus- ja eluta looduse objektidega, süstematiseerimisvõime, tunneb end hästi looduses; puudumisel võib olla omane näiteks ka ruumi ja esemete korratus, mõtete kaos.
Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Visuaalne informatsioon, pildid, kujundid. Selle andelaadiga kaasneb võime näha asju ja mõelda, kuidas mingi asi võiks välja näha ja missugust ruumi ta täidaks. Piltide loomisel ja tõlgendamisel pööratakse suurt tähelepanu detailidele. See vajalik meremeestel, lennukipilootidel, et navigeerida merel või õhus, maletajatel, skulptoritel, kunstnikel jt erialadel. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus see võime on seotud meie füüsisega. Inimese võime kasutada kogu keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi 4 valmistamiseks või käivitamiseks. Sportlase, tantsijad, näitlejad. Selle andelaadi omamine tähendab head kehatunnetust, suurepärast koordinatsiooni, painduvust ja graatsilisust. Muusikalis-rütmiline intelligentsus seisneb võimes mõelda muusikalistes kategooriates.
1. Keeleline e lingvistiline seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud). 2. Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3. Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4. Kehalis-kinesteetiline on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5. Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6. Intrapersonaalne intelligentsus on võime mõista oma emotsioone, temperamenti, motivatsiooni ja kavatsusi
Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks nii lastel kui täiskasvanutel. WAIS ja WISIC Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). Gardner multiintelligentsus, matemaatilis loogiluine, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis kinesteetiline, naturalistlik. Sternberg IQ testid mõõdavad ühte intelligentsust ehk analüütilist intelligentsust. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes.Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Negriidid < europiidid < mongoliidid Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow
2) Mis iseloomustab teie valitud spordiala tehnikat? 3) Milliseid liigutustegevusi kasutate valitud spordiala tehnika omandamisel? 4) Milliseid meetodeid kasutate sporditehnika õpetamisel? 5) Mis võib olla vigade tekkimise põhjuseks spordiharjutuste õppimisel ja omandamisel? biomehaanilised (reaktiivjõudude esinemine, eelmise alasüsteemi viga, vale asend jt) morfoloogilised (kehaehituslikud iseärasused, erutus- ja pidurdusprotsesside vaheldumine, kinesteetiline tundlikkus jt) füsioloogilised (füsioloogiliste funktsioonide madal tase) sportlik-pedagoogilised (madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika) sportlik psühholoogilised (spordivalmidus, motivatsioon) keskkonnatingimused (libe spordiväljak, halb libisemine jt) Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid 1) Kuidas liigitatakse jõud, kiirus ja vastupidavus? 10
Broca piirkond(otsmikusagar) - Ülesanne: vastutab hääldamise(kõneliigutuste järjestamine)plaani ja ka grammatika eest - Patoloogia: agrammatism, häälduspuuded (kordused, vältepuue, silbipuue, pausid, kineetiline apraksia). Kirjutamis- ja lugemispuue 3. Posttsentraalne piirkond(kiirusagara eesmine osa, peale tsentraalvagu) - Ülesanne: hääldamine (kõneliigutuste valik) - Patoloogia: hääldusliigutuste otsimine, häälikute moonutamine ja asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue. Kinesteetiline apraksia. 4. Wernicke piirkond (oimusagar eesmises käärus) - Ülesanne: foneemikuulmine (ebateadlik võime eristada ja ära tunda häälikuid, kujuneb sünnist saati, kuni 2a-ni välja.) ehk foneemide eristamine ja ära tundmine. - Patoloogia: ei tunta ära häälikuid, ei erista kõlalt lähedasi sõnu - > kõnes sõnade häälikkoostise moonutamine, sõnade asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue. 5. Oimusagara keskmise kääru piirkond
· 75-90 madal · 50-75 debiilsus · 20-50 imbetsill · alla 20 idiootsus Gardneri intelligentsuse teooria 1. Keeleline intelligentsus kirjandite kirjutamine, võõrkeelte õppimine, suhtlemine. 2. Loogilis-matemaatiline probleemide lahendamine, matemaatika, füüsika ülesanded. 3. Ruumialane geomeetriliste kujunditega ülesanded, koobastikes ja käikudes orienteerumine, labürintülesanded. 4. Kehalis-kinesteetiline korvpall, tantsimine, iluvõimlemine. 5. Muusikaline rütmitunnetus, komponeerimine, laulmine. 6. Personaalne intelligentsus a) isikute vaheline grupis töötamine, firma juhtimine, sõprade lepitamine. b) isikusisene personaalne, enda emotsioonide hindamine, vajaduste hindamine, nõrkade, tugevate külgede tunnetamine. Motivatsioon ja vajadused Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk.
visuaalne vastuvõtukanal (tunnetamine toimub piltide ja kujundite abil) - silmad üleval - väärtustab "väljanägemist" - pildimälu, raskusi on sõnaliste juhendite ja käskude meeldejätmisega - oskab organiseerida auditiivne vastuvõtukanal (tunnetamine toimub hääle, sõnade abil) - silmad on otse või all vasemal (sisekõne) - liigutab huuli, kui loeb (hääldab sõnu) - armastab muusikat, müra häirib - õpib kuulates, rääkides kinesteetiline vastuvõtukanal (tunnetamine toimub sisetundmuse, puudutuste, lõhna, maitse, liigutuste abil) - räägib aeglaselt, mäletab tundeid - puudutab, on meeleldi teiste lähedal - zestikuleerib palju, käekiri "vilets" Isikutaju ja seda mõjutavad tegurid Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemisel. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat
Kasvab kogu elu jooksul kui inimene on terve ja aktiivne 3) Howard Gardner (snd 1943) mitmese intelligentsuse teooria 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet: 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus. 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus abstraktsete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 1 3. Ruumialane intelligentsus. 4. Kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. Muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. a. Interpersonaalne (isikutevaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda. b. Intrapersonaalne (isikusisene) enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja käitumise põhjuste tajumine. Vaimsete võimete mõõtmine ja testimine J
eksistentsiaalne intelligentsus) võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on oma seaduspärasused ja loogika. Keelealane e. lingvistiline intelligentsus seostub keelekasutusega; loogilis-matemaatiline intelligentsus on oluline mitmete abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel; ruumialane intelligentsus viitab ruumitajule ja ruumis orienteerumise võimele; kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega; muusikaline intelligentsus, mis hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist; personaalne intelligentsus, mis jaguneb interpersonaalseks (isikutevaheliseks, hõlmab suhtlusoskust ja teiste mõistmist) ning intrapersonaalseks (isikusisene, oma võimete, tunnete, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine) Intelligentsuse mõõtmine.
Üks ja sama sündmus tekitab ühes inimeses positiivseid, teises negatiivseid emotsioone. Näiteks ühe partei võit valimistel. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või tööga rahulolematus.14. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime15. Intelligentsuse liigidGardner:ruumiline-visuaalne, kehalis-kinesteetiline, musikaalne, lingvistiline, loogilis- matemaatiline,interpersonaalne, intrapersonaalne ja looduuurijalik intelikentsus16. Motivatsiooni olemus ja liigid peab olema rahultatud algvajadused et saavutada lõppvajadusi;füsioloogilised vajadused,turvalisusvajadus,kuuluvusvajadus,tunnustusvajadus,eneseteostusvajadus. 17. Ootuste motivatsiooniteooriadOotuste teooria järeldused - *arusaam, et inimese käitumist mõjutavad mitmed
lennukipilootidele navigeerimiseks merel või õhus; aga see on vajalik ka maletajale ja skulptorile, kuigi palju väiksemates mastaapides. Ruumiline intelligentsus tuleb kasuks nii kunstis (näiteks maalimine või arhitektuur), teaduses (näiteks anatoomia, geoloogia või astronoomia) kui ka mitmesugustel rakenduslikel erialadel (seadmete või masinate projekteerimine). 4) Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on inimese võime kasutada kogu oma keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks. Kõige ilmekamateks näideteks on siin sportlased, tantsijad, näitlejad. 5) Muusikaline intelligentsus seisneb võimes mõelda muusikaliste kategooriates. See on suutlikkus kuulda, tunda ära, meelde jätta ja võib-olla ka interpreteerida viise ja rütme
midagi meele, siis vaatab üles, räägib tihti kiiresti Auditoorne/verbaalne räägivad palju ja ka iseendaga, võivad olla häiritud häälest või helist, naudivad õpetaja juttu meeldib, kui materjal loetakse valjusti ette, räägivad selgelt, vaatavad mõtlemise ajal küljelt-küljele, kasutavad väljendeid: kõlab hästi, ma kuulan, räägi. Kinesteetiline/taktiilne istuvad mugavalt ja tekitavad müra, häirivad paljud asjad valgus, temperatuur, liikumine, vajavad käegakatsutavaid kogemusi, läbi kirjutamine, väljendid ma vajan konkreetseid näiteid, see tundub õige. Naudivad sõnade kõla, võivad olla musikaalsed, ei armasta kirjutada Õpistiilid Honey ja Mumfordi järgi aktivist peegeldaja teoreetik pragmaatik M-444 enne kell 16.00, seminar teisipäeval 19.10.10
rumalamad? Kas saame testiga isiksuse või vaimse võimekuse ära mõõta? - Olulisuse vs spetsiifilisuse dilemma - Isiksuseomadused mida standardtstid ei mõõda (idiosünkraatilised, omadused mida on ise raske tähele panna, omadused mis ei mahu suure viisku alla, spetsiifilised omadused, harjumused, hoiakud jms) - Võimkused mida IQ testid ei mõõda (mõistlikkus, emotsionaalne intelligentsus, visuaal kinesteetiline intelligentsus, praktiline ja sotsiaalne intelligentsus) Valiidsused Kas test mõõdab seda mida ta peaks mõõtma? - Valiidsusmulje - Sisuvaliidsus – kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid külgi - Väline valiidsus – mõõtmisutlemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega Ennustatav valiidsus – kui hästi mõõtmstulemus ennustab mingit tulemust või saavutust või sündmuse tõenäosust
annaabi.ee 
