konkreetsete vajadustega. Paljudes elundites (näiteks kusepõis ja mõningad eksokriinsed näärmed), mis saavad nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise innervatsiooni, on füsioloogilistes tingimustes esiplaanil parasümpaatiline regulatsioon. On olemas ka niisuguseid elundeid, mis on innerveeritud kas ainult sümpaatiliselt või parasümpaatiliselt, nagu peaaegu kõik veresooned, põrn, silma silelihased, mõningad eksokriinsed näärmed ja karvanääpsu silelihased. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus korrastab "kodust majapidamist". Erutuse ülekanne Erutuse ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele ja viimaselt efektorile on olemuselt keemiline ning toimub ülekandeainete vahendusel. Nii sümpaatilistes kui parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin. Närvilõpmed, mille mediaatoriks on
Koos somaatilise närvisüsteemi talitlusega kindlustatakse kogu organismi kohastumine muutuvate väliskeskkonna tingimustega. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kolmeks: sümpaatiliseks, parasümpaatiliseks ja soole- ehk enteraalseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad sekjaaju rinnasegmentides ja esimeses kolmes nimmesegmendis, sellepärast nimetatakse seda ka vegetatiivse närvisüsteemi torakolumbaalseks osaks. Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist
reguleerivad neurohumoraalsed faktorid. Kõige olulisem südametegevuse regulaator on autonoomne närvisüsteem. See regulatsioon hõlmab löögisagedust, süstolis arendatavat jõudu ja erutuse atrioventriuklaarse ülekande kiirust. Südames toimub vegatiivsete närvimõjude ülekanne keemiliselt, vastavalt parasümpaatilise või sümpaatilise närvisüsteemi korral, kas atsetüülkoliini või noradrenaliini abil. 2.1.1.1. Sümpaatiline innervatsioon Sümpaatikus innerveerib südame kõiki osasid peaaegu võrdselt. Sümpaatilise närvisüsteemi stimuleerimine suurendab löögisagedust ning seda vahendavad beeta 1-adrenoretseptorid. Beeta 1-adrenoretseptorid suurendavad aeglaste Na+ kanalite avanemise tõenäosust ning tänu sellele suureneb Na+ sissevool. Suurenenud Na+sissevool viib järsema neljanda faasi depolarisatsiooni tõusuni. Nende retseptorite stimulatsioon katehhoolamiinide poolt suurendab ka Ca+2 sissevoolu läbi L-tüüpi kanalite
Vegetatiivne NS-Reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, ei allu tahtele. Tema eferentsed närvikiud varustavad siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Mediaatorained sümpaatilises atsetüülkoliin, mediaatoriks noradrenaliin mediaatorained parasümpaatilises-atsetüülkoliin, mediaatoriks atsetüükoliin. Sümpaatikuse ja parasümpaatikuse mõju organismile- Sümpaatikus(südame löögisageduse tõus, higi eritumine, hingeldamine, silmaava laieneb, seedetrakti silelihaste toonus langeb jne ehk siis hirmu situatsioon) Parasümpaatkus(silmaava aheneb, südame löögisagedus langeb, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, hingamisteede ahenemine jne ehk siis rahuloleku situatsioon) Parasümpaatikus ja sümpaatikus nt mõlemad toodavad sülge, aga see on erineva koostisega. 75.Suguelundid Homoloogilised suguelundid naisel ja mehel-suured esikunäärmed on meeste
somaatilise närvisüsteemi tegevus mõjustab tugevalt ka vegetatiivsete protsesside kulgu) b Vegetatiivne NS : Nagu somaatiline NS, nii jaguneb ka VNS kaheks pooleks – tunde- e. aferentne ja motoorne e. eferentne osa. VNS-i tundeosa sarnaneb SNS-i tundeosaga (sama skeem: retseptor – tundeneuron neuronikehaga tundeganglionis – tundetuum KNS-is – juhtetee kõrgematesse keskustesse). VNS-i motoorne osa jaguneb kaheks: a. Sümpaatiline osa e. “sümpaatikus” (pars symphatica); b. Parasümpaatiline osa e. “parasümpaatikus” (pars parasymphatica) NB! VNS-i kõrgeimad keskused on hüpotaalamuses, need “lülitavad sisse” kas a. või b. VNS-i sümpaatiline osa: Keskused: seljaaju torakolumbaalsegmentide (C8, TH1-12; L1-3) külgsarvedes; Ganglionid: seljaaju lähedal – osa koondunud kahel pool lülisammast sümpaatiliseks piiriväädiks (truncus symphaticus), osa paikneb lülisamba ees – prevertebraalsed ganglionid; (siit:
ühendatud sejaajuga kõhuõõneganglioni e. Päikesepõimiku kaudu. Sümpaatiliste ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju on innerveeritavale elundile sageli vastupidine, kuna siseelundid on pidevalt nenede tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse effekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjutustele ja parasümpaatikus tasakaalustab. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus ja löögijõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus (silmaava laieneb, tekib limaainerikas sülg, laienevad pärgarterid, higamisteede silelihased laienevad, seedetrakti ja kusepõie toonuse langus, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon).
Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad suguelundite veresooni,
· Informatsiooni säilitatakse max 1-2 tundi, enamasti veel vähem, minutid, sekundid. Pikaajaline mälu: · Informatsioon säilitatkse päevi, aastaid, eluaeg. Une vajadus täiskasvanud 7-8H, lapsel 10-11H. Vegatiivne NS innerveerib siseelundeid, seedimis, hingamis, eritus, sigimis, vereringe ja sisesekretsioonieluneid. S.t eundüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. EI ALLU INIMESE TAHTELE. Veget. NSI sümpaatikus ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood Sümpaatikuse toime südametegevus kiirenev ja silmapupillid laienevad. Parasümpaatikuse toimel sügametegevus aeglustub ja soolte motoorika aelgustub. Parees- lihaste nõrkus Parlüüs- lihaste halvatus 5. Seedeelundkond Suuõõs- cavum oris Neel- pharynx Söögitoru- oesophangus Magu- ventriculus, gaster Peensool- intestinum tenue Jämesool- intestinum crassum Pärasool-rectum
41. Une vajadus täiskasvanul 7-8H ja väikelapsel 10-11H 42. Vegetatiivne NS innerveerib siseelundeid elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine. Ei allu inimese tahtele 43. Vegetatiivne NS jaotub: 1) Sümpaatiline siseelundites erutuse pidurdamine 2) Parasümpaatiline kutsub esile erutuse Sümpaatikuse toimel südametegevus kiireneb Silmapupill laieneb Parasümpaatikuse toimel südametegevus aeglustub Soolte motoorika kiireneb 44. Veget. NS'i sümpaatikus on ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood ANATOOMIA: MEELEELUNDID JA NAHK 1. Inimese meeleelundid a) Nägemiselund (silm) b) Kuulmis- ja tasakaaluelund (kõrv) c) Haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) d) Maitseelund (maitsmisnäsad) e) Kompimiselund (nahatundlikkus) 2. Silm lad. k. OCULUS Koosneb Silmamuna, apiaparaadid (silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat) 3. Mõisted
teisele närvirakule, mille akson postganglionaarne närvikiud jõuab innerveeritava elundini. Preganglionaarne neuron on kergelt müoliniseerunud. ANS põhiline inegratsiooni tsenter on hüpotaalamus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks. Üldiselt teenivad nad sama siseorganit, kuid põhjustavad vastupidist effekti. · Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. · Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
Peensooles toimuvad liigutused ka hattude tasandil. Küümuse keskmine liikumiskiirus peensooles on 1...4 cm/min. 2...10 h jooksul jõuab küümus caecum'isse. Rasvasem toit liigub aeglasemalt. Kõige kiiremini liigub süsivesikuterikas toit. Peensoole motoorse aktiivsuse seisukohalt on oluline plexus Auerbachi. Atsetüülkoliin avaldab ringlihaskihile pidurdavat toimet, samas kui pikilihaskihile avaldab see stimuleerivat toimet. Sümpaatikus põhjustab plexus myentericus'es motoorika pidurdumise, samas parasümpaatikus (n. vagus) põhjustab selle 18 aktiveerumise. Söömisvaheaegses perioodis on kontraktsioonid tugevamad, kui söömise ajal. Refleksid: Intestino-intestinaalne refleks: ühe peensoole osa liigne venitus lõõgastab ülejäänud osa peensoolest. Gastro- ileaalrefleks: mao suurenenud motoorika ja sekretoorne aktiivsus
·Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna-ja nimmeosas. ·Seljaaju nendes segmentides oleva hallaine külgsarvedestalguse saanud preganglionaarsesdkiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks kiududekssümpaatilistes ganglionides (sümpatikusetüves). PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM Vegetatiivse närvisüstemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ning seljaaju risluu-e sakraalosas. Parasümpaatilised gaglionid painevad organite seintes. ·Sümpaatikus(SP) ja parasümpaatikus(PS) ei ole mitte alati antagonistid. ·Näiteks, mõlemad suurendavad sülje eritust, kuid sülg on erineva koostisega. ·Suguühtes põhjustab PS erektsiooni, SP ejakulatsiooni. ·Veresoonte vasomotoornetoonus on täielikult SP kontrolli all, PS veresoonteleei toimi. MEELED ·Klassikaliselteristatakse: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-ja kompimismeelt. ·Neile lisanduvad veel: temperatuuri-,
o Ülemine kinnistipõimik o Alumine kinnistipõimik Mediaatorks on ganglionis atsetüülkoliin ja erutusülekandel efektorile noradrenaliin ja adrenaliin. Retseptorid, mis erutuvad noradrenaliini ja adrenaliini suhtes, kutsutakse adrenoretseptoriteks, mida on 2 tüüpi: Alfa – tundlikum noradrenaliini suhtes; Beeta – tundlikum adrenaliini suhtes. Sümpaatilise närvisüsteemi toimed elunditele: Sümpaatikus erutub emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Erutused, mis käivituvad, võimaldavad organismil kas vastu hakata või põgeneda (fight-or-flight). Parasümpaatikus surutakse sel ajal alla (ja ka vastupidi) 1. Mõju südamele – südametegevus kiireneb ja kokkutõmbed tugevnevad. Paisatakse rohkem verd minutis südamest vereringesse. 2. Veresooned – erinevatele veresoontele on mõju erinev: Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad
joonist) b. Ülemine kinnistipõimik c. Alumine kinnistipõimik Mediaatorks on ganglionis atsetüülkoliin ja erutusülekandel efektorile noradrenaliin ja adrenaliin. Retseptorid, mis erutuvad noradrenaliini ja adrenaliini suhtes, kutsutakse adrenoretseptoriteks, mida on 2 tüüpi: Alfa – tundlikum noradrenaliini suhtes; Beeta – tundlikum adrenaliini suhtes. Sümpaatilise närvisüsteemi toimed elunditele: Sümpaatikus erutub emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Erutused, mis käivituvad, võimaldavad organismil kas vastu hakata või põgeneda (fight-or-flight). Parasümpaatikus surutakse sel ajal alla (ja ka vastupidi). 1. Mõju südamele – südametegevus kiireneb ja kokkutõmbed tugevnevad. Paisatakse rohkem verd minutis südamest vereringesse. 2. Veresooned – erinevatele veresoontele on mõju erinev: a. Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad
Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad
pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisanduv soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Peensoole motoorikat ning eritumist reguleerivad osaliselt humoraalsed tegurid (hormoonid), kuid peamiselt siiski toidumassi põhjustatud lokaalsed refleksid. Kui toidumass venitab soolt, stimuleeritakse sooleseina retseptoreid ja algab reflektoorne motoorika. Seedetegevuse kiirust mõjutab autonoomse ns üldseisund. Parasümpaatikus kiirendab, sümpaatikus aeglustab soole eritumisfunktsiooni ja motoorikat. Kriisiolukorras on sümpaatikuse toime aktiviseerunud ja seedetegevus aeglustub. Oksendamise abil vabaneb organism ärritavast maosisaldisest. Okserefleksi võivad vallandada ka muud, mitte seedekanalist pärinevad ärritid. Okserefleksid reguleerib piklikajus paiknev oksendamiskeskus. Oksendamisele eelneb sageli iiveldus ja rohke süljeeritus.
3) Erinevad retseptorid mujal a. Irritantretseptorid ülemistes hingamisteedes (keem, meh.) b. Retseptorid lihastes ja liigestes c. Temperatuur, valu, vererõhk jpm. Hüpoksia mõju ventilatsioonile: nii ventilatsiooni kui Hb hapniku-siduvuskõveral on näha tõusu muutus osarõhu 60 mmHg juures. Ülemisel graafikul on näha impulsside arv perifeersetelt kemoretseptoritelt. Bronhide silelihastele mõjuvad: Vegetatiivne NS (sümpaatikus lõõgastab, parasümpaatikus ahendab bronhe) Keemilised ained (histamiin, bradükiniin…) Füüsikalised faktorid (külm, kuiv õhk) 23. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedesüsteemi tähtsus • Energia tootmiseks, kudede kasvamiseks ja paranemiseks vajab organism toitaineid
Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad
Kuna need funktsioonid ei allu inimese tahtele, nimetatakse vegetatiivset süsteemi ka autonoomseks närvisüsteemiks. Tähtsamad juhitavad funktsioonid on vereringe, hingamine, seedimine, ainevahetus ja teatud ulatuses ka südame tegevus. Vegetatiivne närvisüsteem koosneb kahest anatoomiliselt ja funktsionaalselt teineteisest üsna sõltumatust osast: sümpaatikusest ja parasümpaatikusest. Sihtelundite suhtes tegutsevad need süsteemid. 47 Sümpaatikus Sümpaatilised närvid lähtuvad seljaaju torakaalse ja ülemise lumbaalse osa külgsarvede hallist tuumainest. Rinnalülide juurest kulgevad nad algul piirkeeliku juurde, mis kujutab endast mõlemal pool lülisammast asuvat närvisõlmede (ehk ganglionide) kogumikku. Ganglionides toimub sünaptiline ümberlülitus. Selle ümberlülituse närve nimetatakse ganglionaarseteks ja ümberlülitusele järgnevaid närve postganglionaarseteks. Sümpaatilise süsteemi virgatsained on
annaabi.ee 
