laenguga. c. On puhkeolekus rakumembraanid polariseeritud.ÕIGE d. Valitseb raku sisekeskkonnas ja raku väliskeskkonnas elektroneutraalsus, mis tähendab et nii positsitiivseid kui ka negatiivseid laenguid on võrdselt. e. On puhkeolekus rakumembraanide sisepind negatiivse ja välispind positiivse laenguga.ÕIGE 2. Millised väited on õiged? Vali üls või enam: a. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt K+ ioone ja organilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgneda rakust väljuvatele positiivsetele laengutele. b. Puhkepotentsiaal on rakumembraani sise- ja välispinna elektriliste potentsiaalide vaheline erinevus raku rahuolekus. ÕIGE c. Puhkepotentsiooli üheks tekke aluseks on see, et rakumembraani ioonkanalid lasevad erinevaid katioone ja anioone valikuliselt läbi. d
katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. Sidekoe liigid: kohev sidekude (ül siduda ja täita, hoida elundeid paigal), rasvkude (varuainete kogumine, tagab naha elastsuse, elundite paigalhoidmine, mehaaniliste löökide pehmendamine, rasvlahustuvate vitamiinide (B) ja kehavõõraste ainete säilitamine), fibrillaarne sidekude (hoida koos luid, kinnitab lihaseid luude külge,
Mis moodustavad koe? ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Parakriimne... Signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke Rakumembraanis olevad valgud mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema konsentratsiooniga alalt suuremale on... ioonpumbad Rakumembraanis olevad valgud mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone suurema konsentratsiooniga alalt väiksemale on.. ioonkanalid Mis on Aktsioonipotensiaal? Tugevama ärrituse korral avaneb kanalid, ioonide sissevool rakku on kiire ning membraaniponentsiaal muutub oluliselt.
ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata · Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. · Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. · Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. non-gated resting or leakage channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated channels). · Ioonkanaleid reguleeritakse membraanipotentsiaali ja regulaatorainete abil (voltaaz- ja ligandtundlikud kanalid).
1. Aktsioonipotentsiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad kaltsiumikanalid avanevad ja kaltsiumiioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4. Ülekandeained (virgatsaine) vabastakse sünaptilisse pilusse. 5. Ülekandeaine seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis ülekandeaine seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ning põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Reguleerib lihaseid ja seedetrakti tööd. Alzheimeri tõve korral on antud neurotransmitteri toodang blokeeritud ATSETÜÜLKOLIIN Erituvad stressi ja valu puhul ning ka füüsilise pingutusel (alates 40 min), seksi, sokolaadi söömisel. Tulemuseks on valu vähenemine, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane. Tänu
rakud perifeerses NS-s müeliinimoodustajad Mis on hall- ja valgeollus? Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniseerimata aksonitest *Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Pidevalt töötav K/Na pump: raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+ Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV Närviimpulss Ca+ sisenevad rakku, mille peale sünaptilistes vesiikulites ladustatud neurotransmitterid sünaptilisse pilusse vabastatakse . Seal ,,haakuvad" nad postsünaptilise neuroni retseptoritega, mille tulemusel avanevad ioonkanalid ja Na+ tungib läbi kanali postsünaptilisse rakku , tekitades seal uue närviimpulsi. Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46-
et aine ei ole enam võimeline membraani läbima Vahendatud passiivne transport kiirendatud difusioon · Pooride vahendatud · Kandjate vahendatud Poorid ja kandjad ainult kiirendavad ainete difusiooni läbi membraani Tasakaaluolekus esineb ikkagi olukord, kus Cout = Cin Ei ole võimalik ainete transport vastu kontsentratsiooni gradient ehk tegemist on passiivse transpordiga Pooride vahendatud passiivne transport ioonkanalid ja permeaasid · Ioonkanalid Ei ole lihtsalt auk membraanis - läbilaskvus on ioonide suhtes spetsiifine Näiteks: erütrotsüütide membraanis paiknev anioonkanal võimaldab samaaegselt ühe HCO3- iooni liikumisega rakust välja ühe Cl- iooni sisenemist rakku Membraani läbilaskvus HCO3- ja Cl- suhtes on suurenenud 107 korda · Permeaasid Glükoos on erütrotsüütides primaarne energiaallikas Rakku transpordiks kasutatakse glükoosi permeaasi vahendatud difusiooni Spetsiifiline glükoosi suhtes
hakkab enda rakke ja kudesid ründama o I tüüpi diabeet o Reumatoidartriit 9. Millel põhineb närviimpulsi liikumine närvirakus? Elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 10. Kirjelda ja joonista erutuse ülekannet keemilises sünapsis. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, kust erutus ühel rakult teisele liigub 11. Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada. Ioonkanalid Ioonpumbad Lasevad läbi ainult teatud ioone Lasevad läbi ainult teatud ioone Ioonide liikumine toimub kiiresti ja Ioonid liiguvad nõrgema pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema kontsentratsiooniga ossa
● Ioonkanal: ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema osa poole e. tasakaaluoleku poole. Ei vaja energiat. ● Ioonpump: ioonide liikumine toimub tasakaaluoleku vastu. Ioonpumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. Avaneb kindla reaktsiooni pärast. Vajab energiat. AP - aktsioonipotentsiaal 1. Puhkeolekus on ioonkanalid suletud. Rakumembraani sisepind on negatiivse ja välispind positiivse laenguga. 2. Ärritus peab olema piisavalt tugev, et ületada membraanipinge lävendit (piisavalt ioone segi ajama). Tugeva ärrituse korral avanevad Na-kanalid ja Na-ioonid liiguvad kiiresti närvirakku. Tekib AP, sest rakumembraani sisekülje laeng muutub äkki positiivseks. 3. Närviraku sisemine positiivne laeng põhjustab kõrval paiknevate Na-kanalite avanemise
a) lokalisatsioon b) keemiline koostis ja struktuur c) toimimise põhimõtted · Retseptorvalgud membraanis - 7 transmembraanse segmendiga retseptor * ekstratsellulaarne hormooni sidumissait * intratsellulaarne sait seondumaks G-valguga · Retseptorensüümid 1-transmembraanse segmendiga retseptor * ekstratsellulaarne hormooni sidumissait * intratsellulaarne katalüütiline domeen · Oligomeersed ioonkanalid · Tuumaretseptorid 10. Joonistage cAMP molekuli põhimõtteline struktuur ja näidake, mille poolest cAMP ja AMP struktuurid erinevad. Kirjeldage cAMP bioloogilist rolli. cAMP on sekundaarne signaalmolekul. See sünteesitakse ATP-st adenüültsüklaasi poolt ja degradeeritakse fosfodiesteraasi toimel. Hormoon stimuleerib membraaniretseptori konformatsiooni muutuse, mis aktiveerib GTP-siduva valgu ehk G valgu, mis omakorda aktiveerib adenüültsüklaasi. 11. Mis on G-valgud
4) Posttranslatsionaalne modifikatsioon: Valgu täiustamine/muutmine sellele funktsionaalsete rühmade lisamisega (fosfaadid, atsetaadid, lipiidid, süsivesikud) Ensüümid võivad ka valgult tükke ära lõigata. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Puhkeseisundis on närvirakumembraanil (NRM) puhkepotentsiaal (PP). Sees negatiive, väljas positiivne laeng. Seda kontrollivad ioonkanalid, lastes läbi teatud ioone. Lisaks ioonide aktiivtransport (Na- K pump) Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) info edastamiseks. AP on suur hetkeline membraanipotentsiaali muutus, levib mööda aksonit. See tekitab NRM'i läbilaskvuse suurenemise, Na-ioonid valguvad massiivselt rakku → PP väheneb → → Sees positiivne, väljas negatiivne → Na-kanalid sulguvad, K-ioonid väljuvad rakust → NR repolariseerub
avanemine ja hiljem õhulõhede sulgumine. Õhulõhede avatus sõltub vee hulgast õhulõhe sulgrakkudes ja vee poolt tekitatud turgorist. Vee hulka sulgrakus reguleeritakse osmootse rõhu kaudu erinevate ioonkanalite abil. Nii elektriline kui ka kontsentatsioonigradient soodustavad anioonide väljavoolu, mistõttu arvatakse, et anioonkanalid mängivad olulist rolli õhulõhede sulgumisel . Õhulõhede sulgumine on taime jaoks suhteliselt lihtne – kui avada õiged ioonkanalid, voolavad ioonid sulgrakust välja ja osmootne rõhk langeb. Õhulõhede avamiseks aga kulutab ATPaas energiat, et suurendada elektrilise potentsiaali gradienti membraanis - väga keeruline lugu, vaata ja loe: http://www.ebc.ee/kaitsmised/2008/kaitsmisele_tulevad_3_2_magistritood/Kristiina_La anemets.pdf Glükoosi molekulid liidetakse pikkadesse ahelatesse ja siis on see molekul juba tärklise molekul: glükoos … või tselluloosi molekul
töötleb puute-, soojus-, surve- ja valuärritusi KUKLASAGARA koor võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni oimusagar kuklasagar Ülekandeainet sisaldavad Pre- põiekesed sünaptiline membraan Postsünaptiline membraan Sünaptiline pilu ioonkanalid INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE KESKNÄRVISÜSTEEMIS RETSEPTORITELT SAADUD INFO LIIGUB KESKNÄRVISÜSTEEMI (info kogumine) AJUS VÕETAKSE VASTU OTSUS, MIDA INFOGA PEALE HAKATA. (info koordineerimine) INFO EDASI LIHASTELE JA NÄÄRMETELE Info liikumises oluline koht närvidel ja sünapsidel Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga Signaali liikumine ühest neuronist teise
aine seostub valguga, mis juhib ta läbi rakumembraani justkui läbi kanali (nt glükoos, aminohapped). ● Osmoos - vee molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Vesi liigub osmoosi teel rakku ja tekitab seal siserõhu. 2) ainete aktiivne transport vajab aga lisaenergiat ja transportvalke ning toimub madala konst. kõrgema konst. keskkonda. ● Ioonkanalid ● Fagotsütoos - tahkete ainete(nt bakterid) omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Ribosoomid - sünteesitakse valke, ning mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome. Ehitus:väiksed kaheosalised, mis koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest.
välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. Väljaspool rakku on rohkem positiivse laenguga ioone, seespool aga negatiivse laenguga ioone. Kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge. Seda erinevust nimetatakse membraanipotentsiaaliks. Kuna selline potentsiaal on puhkeolekus rakus, nimetatakse seda ka puhkepotentsiaaliks. 8. Kuidas töötavad ioonkanalid? Kuidas töötavad ioonpumbad? Vastus: 1. Ioonikanalid lasevad rakumembraanist läbi ainult teatud ioone (näiteks naatriumkanalid naatriumioone) 2. Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema konts. ossa: membraani sellelt poolelt, kus on rohkem vastavaid ioone, liiguvad ioonid sinna, kus on neid vähem. 3. Mõned ioonikanalid on pidevalt avatud ning liikumine toimub senikaua, kuni ioonide kont. mõlemal pool ühtlustub
· Märklaudrakk võib olla postsünaptiline (kaugus 50 nm) või presünaptiline (sama rakk) · Näit. noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele · Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali: · Raku sisemembraanil on negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng: · Sellist tasakaalu kontrollivad kaks faktorit: · Närviraku membraanis on ioonkanalid, mis lasevad läbi teatud ioone (mitte kõiki) · Ioonide ebaühtlane jaotus raku sise- ja väliskeskkonna vahel tagatakse ioonide aktiivtranspordi abil, näit. Na+-K+-pump · Puhkepotentsiaali suurus on -60 kuni -90 mV · Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) informatsiooni edastamiseks pika maa taha: · Aktsioonipotentsiaalid on suured lühiajalised membraanipotentsiaali muutused, mis
isoleerivad neid teistest keharakkudest elektriliselt. Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s). 8. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga ja annab närviimpulssi edasi järgmisele rakule. Tööpõhimõte: närviimpulss saabub -> mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga -> ioonkanalid avanevad, impulss kantakse edasi -> mediaator laguneb ja ioonkanal sulgub 9. Narkootikumide mõju organismile Narkootikumid imiteerivad mediaatorite toimet. Pärast narkootikumi manustamist väheneb või lõppeb organismis mediaatorite süntees, sest need on juba olemas. Narkootikumi mõju lõppedes ei suuda organism ise vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue annuse järgi. 10
suurem kui tavalistes sigarettides. 2.1 TOIMEMEHHANISM Nikotiini jaotumine kudedesse sõltub pH-st. Kõige suurem on nikotiini kontsentratsioon ajus, maos, neerudes ja maksas. Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes kopsude kaudu verre, jõuab ta umbes 7 sekundiga pärast esimest suitsusõõmu ajju, kus asub nikotiiniga aktiveeritav nikotiin-atsetüülkoliini (nAch) retseptor. nAch retseptori aktiveerumisel avanevad rakkude ioonkanalid ning naatrium (Na+) ja kaltsium (Ca2+)sisenevad rakku. Rakkude sisene kaltsiumi (Ca2+) tõus võib hakata muutma rakufunktsioone. Nikotiini toime kesknärvisüsteemile (KNS) on kahesugune: väikesed annused ergutavad, suurem kogus avaldab uimastavat ja pärssivat toimet. Väikestes kogustes on nikotiin psühhostimulaator, suurendades dopamiini ja noradrenaliini mõju ajus. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda
suunas, Antiport- molekulid liiguvad vastassuunas. Membraanis on kotranspordi jaoks vastavad molekulid. Maali-Liina, jaanuar 2012 Ka endotsütoos, eksotsütoos ja fagotsütoos nõuavad energiat, kuid ei klassifitseeru klassikalise aktiivse transpordi alla (see on vähemalt kolloidkeemia õppejõu väide). Membraani valkudega seotud transpordimehhanismid: ioonkanalid ja transportervalgud. 2 Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. Kui kanal on avatud, toimub liikumine mööda elektrokeemilist gradienti. On kaht tüüpi kanaleid- reguleeritud kanalid o VOLTAAŽTUNDLIKUD, mis avanevad, kui membraani polariseeritus e. membraanipotentsiaal muutub
membraani läbima ning oluline on aine lipofiilsusehk rasvlahustuvus 2. Passiivse difusiooni teel selliselt liiguvad kontsentratsioonigradiendi suunas väikesed molekulid, mis laengut ei oma. Selle, kas molekulide on või ei ole laengut, määrab keskkonna pH 3. Spetsiifilise transpordi teel -näiteks on membraanis olemas antud aine transportervalk. Sellisel moel liiguvad läbi membraani suure molekulmassiga mitte eriti rasvlahustuvadehk lipofiilsedained ning näiteks laetud ioonid (ioonkanalid) LIPOFIILSETEL AINETEL ON SUHTELISELT HEA BIOSAADAVUS-Lipiidid on raku membraanides on barjääriks raku sisekeskkonna ja väliskeskkonna veefaaside vahel-Ained, mis lahustuvad vees hästi ja lahustuvad osaliselt ka lipiidides on reeglina võimelised sisenema rakku kõige kergemini. Lahustuvus vees kindlustab aine ekspositsiooni rakule ja lahustuvus lipiidides tagab passiivse difusiooni läbi raku membraani AINETE JAOTUMINE ORGANISMIS
Valgud jagunevad: integraalsed(a ja b), perifeersed(c-vastasmõjus polaarsete rühmadega, d- vastasmõjus membraani valguga, e-ankurdatud kovalentselt lipiidile) Integraalsed valgud eraldamiseks tuleb membraan lõhkuda. 3. Membraanitranspordi üldised põhimõtted ja liigid. Passiivse ja soodustatud difusiooni iseloomustus. 1) Passiivne difusioon 2) Soodustatud difusioon 3) Aktiivne transport Transporti aitavad läbi viia: ioonkanalid (poore moodustavad membraanvalgud); ionofoorid (keemilised ühendid, mis paiknevad membraanis); ioonpumbad (aktiivne transport). Passiivne difusioon: Laenguta osakeste passiivne difusioon spontaanne protsess, ei vaja spets valke. Laetud osakeste passiivne difusioon sõltub osakeste kontsentratsioonist ning laengust ja elektrokeemilise potensiaali vahest kahel pool membraani. Soodustatud difusioon:
molekulid puuduvad) ära ning toimub peptidüül-tRNA hüdrolüüs. Toimub ribosoomi disassotsieerumine, mille tulemusel vabanevad tRNA ja mRNA molekulid. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali. Raku sisemembraanil on negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng. Sellist tasakaalu kontrollivad kaks faktorit: ioonkanalid (selektiivsed) ja ioonide aktiivtransport (Na+-K+ pump). Puhkepotentsiaali suurus on -60 kuni -90 mV. Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (suur lühiajaline mempraanipotentsiaali muutus, mis levib mööda aksoneid) informatsiooni edastamiseks pikema maa taha. Puhkepotentsiaal tekib, sest puhkesesiundis laseb närviraku membraan läbi rohkem K + ioone kui Na+ ja Cl- ioone. Selle tulemusel liiguvad K+ ioonid rakust välja
° Loomaraku membraanid sisaldavad ka kolesterooli Päristuumste rakkude sisemuses esineb mitmesuguseid membraanseid struktuure ° Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem (ained raku ühest otsast teise) ° Membraaniga ümbr. Rakutuum. ° Põhiosa sisemembraanidest on üles ehitatud fosfolipiidsest kaksikkihist (+ ülesandeid täitvad valgud) Ainete transport läbi rakumembraani ° Passiivne transport ei kuluta energiat > Ioonkanalid poorid ained sisse ja välja ilma lisaenergiata ° Aktiivne transport kulutab energiat > Toimub läbi rakumembraani > Osalevad transportvalgud ° Fagotsütoos rakumembraan sopistub ümber transporditava aine > Amööbid ja makrofaagid toituvad selle abil ° Pinotsütoos rakk omastab vedelikes lahustunud aineid Esineb retseptorvalke osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga
Transportervalgud (permeaasid, transporterid, aktiivne ja passiivne transport) Uniporterid, antiporterid, sümporterid -Paardunud transport ühe iooni transpordiga piki gradienti kaasneb teise liikumisega vastu gradienti - Antiporterid ja sümporterid nimetatakse ka kotransporteriteks Kanalivalgud (poriinid, ioonkanalid)- aitavad transportida ioone piki gradiente (facilitated transport Membraanipot. poolt kontrollitud (voltage-gated) Mehaaniliselt kontrollitud (mechanically-gated) Ligandi poolt kontrollitud (ligand-gated) Transmitter kontrollitud (transmitter-gated) Lekkivad kanalid (leak channels) Retseptorvalgud. 11. ATP pumpade klassifikatsioon ja erinevused.
neuron), millel mõlemil on molekulaarsed vahendid membraanide ühendamiseks ning signaliseerimiseks. Närviimpulsi ülekanne sünapsis Närviimpulss kutsub esile närvilõpme membraani depolarisatsiooni, avanevad Ca2+ kanalid ja rakuväline Ca2+ suundub närvilõpmesse. Selle tagajärjel vabanevad närvilõpmes vesiikulitest neurotransmitterid, mis satub sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtja-neuroni retseptoritega. Kompleksi moodustamise tagajärjel avanevad retseptoriga seotud ioonkanalid ning tekib ioonide vool läbi ioonkanali, mis kutsub ka postsünaptilises rakus esile membraanipotentsiaalimuutuse - postsünaptilise potentsiaali. Agonisti, antagonisti ja osalise agonisti toime retseptorile Agonist - seostub ja aktiveerib - peavad olema õiged keemilised rühmad - rühmad peavad olema õiges kohas 10 - mõõtmed vastavad aktiivtsentri mõõtmetele - dopamiini analoogid?
Sünaps- info ülekandja neuron neuron või neuron effektorrakk · Elektriline sünaps koosneb mulkühendustest (gap junction), mis loob ühenduse kahe raku tsütoplasmade vahel, mille kaudu otseselt ioone vahetada. · Info ülekanne keemilises sünapsis toimub mediaatorite ehk transmitterite kaudu Madalmolekulaarsed mediaatorid- Ach, NA Postsünaptilisel membraanil paiknevad selle aine suhtes tundlikud retseptorid: ionotroopsed, mis on oma olemuselt ligand-sõltuvad ioonkanalid (N-tüübi kolinoretseptorid) , ja metabotroopsed, mis on tavaliselt seotud G-valguga (adrenoretseptorid, M-tüüpi kolinoretseptorid). Postsünaptilise membraani potentsiaali, mis tekib transmitteri seondumise tagajärjel retseptoriga, nimetatakse postsünaptiliseks potentsiaaliks (PSP). Need võivad olla eksitatoorsed (EPSP), kui see toob kaasa membraani depolariseerumise (potentsiaali lähenemise pingest sõltuvate Na-kanalite läviväärtusele, st. nad soodustavad AP teket) või
Passiivtransport * kergendatud difusioon – aine transport läbi membraani madalama konts. suunas. Aine seostub valktransporteriga – kandub transporteri ühelt alalt teisele. NT: Glükoosi transporteri (GLUT) abil glükoosi liikumine verest erütrotsüüti. * vahetaja – kahe aine koostransport (üks viiakse sisse, teine välja) valkvahetaja abil madalama konts. suunas. Vahetuse ekvivalentsuse pärast pole energiat otseselt vaja. (Na/H vahetaja, Na/Ca vahetaja, ATP/ADP vahetaja). * ioonkanalid – iooni vool piki elektrokeemilist gradienti läbi ioonkanali tänu elektrokeemilise potentsiaali erinevusele membraani pooltel. Kanali avatust/suletust reguleeritakse allosteeriliselt. Depolarisatsioon-reguleeritud kanalid – membraani depolarisatsioon avab Na-kanali, Na+ liigub piki Na-gradienti rakku. Na-kanalid sulguvad ja avanevad K-kanalid ja K+ liigub piki gradienti rakust välja. Ligand- reguleeritud kanalid – avanemist kontrollib ligand (nt GABA)
retseptoritele, siseneda rakku, seonududa tsütoplasmas lokaliseeruvatele retseptoritele, liikuda rakutuuma ja seonduda seal. Retseptorite põhitüübid: retseptorvalgud (adrenaliini retseptor) ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait; intratsellulaarne sait G-valguga seondumiseks. Retseptorensüümid (insuliini retseptor) ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait; intratsellulaarne katalüütiline domeen. Oligomeersed ioonkanalid, tuumaretseptorid. 4. Peamised signaaliülekande rajad (1) 7-TMS retseptorilt GTP-siduvate valkude (G valgud) vahendusel toimiv rada. cAMP sekundaarse ülekandjana. Ionisitoolfosfaat (IP3) ja diatsüülglütserool (DAG) sekundaarsete ülekandjatena. (2) 1-TMS retseptorensüümide rada türosiini kinaasi rada, cGMP sekundaarse ülekandjana. (3) hormoontundlike ioonkanalite mõjutamise kaudu toimiv rada
Ülekandeaine e transmitter e virgatsaine*- aine, mida keemilistes sünapsides kasutatakse teise raku ergastamiseks Erutuse ülekandumine närvirakult lihasrakule toimub järgmiselt 1. Aktsionipotensiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. membraanis olevad kanalid avanevad ja kaltsiumioonid teevad oma töö 3. Ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulanduvad rakumembraaniga kokku. 4. Ülekande aine vabastatakse sünapsilisse pilusse 5. Ioonkanalid, mis on ka retseptorid lasevad rakku sisse naatriumioone. 6. Lihasrakus tekib erutus, mis põhjustab lihasraku kokkutõmbe. 3.4 Refleksid võimaldavad kiirelt reageerida Refleks toimub vastusena ärritusele Tingimatud refleksid Tahtele allumatud Kaasasündinud Kaitserefleksid Kiired Võivad avalduda eri elu perioodidel Tingitud refleksid Õpitud, omandatud elujooksul Muutlikud Võivad kaduda
(lastehalvatus, herpes) ja toksiine (teetanus, kangestuskramp). Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Põiekesed avanevad, kui impulss jõuab kohale, sest Ca siseneb nüüd rakku. Mediaatorid avavad ioonkanalid Na-ioonidele. Kui mediaatorit enam ei vajata, liiguvad nad tagasi. Atsetüülkoliin - lihaste ja seedetrakti regulatsioonis (Blokeeritud Alzheimeri tõve puhul) Dopamiin, - liigutused, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon, edasipüüdlikkus (Parkinsoni tõbi skisofreenia) Serotoniin - tuju, unetus, isu (enamus seedetraktis), LSD mõjutab serotoniini ülekannet, kontrollib agressiivset käitumist
o. alla kontsentratsiooni-või elektrokeemilist gradienti. Olulised tunnused: Lahustunud aine liigub ainult eelistatud suunda; 3. Aktiivne transport - kulgeb aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale, vajab lisaenergiat (ATP, valgus, ioongradient). - primaarne aktiivne transport protsess, mis tekitab ioongradiendi. - sekundaarne aktiivne transport - protsess, mis lisaenergiana kasutab primaarse aktiivse transpordi poolt tekitatud ioongradiendi energiat. Transporti aitavad läbi viia: Ioonkanalid poore moodustavad membraanvalgud; Ionofoorid keemilised ühendid, mis paiknevad membraanis; Ioonpumbad (aktiivne transport). Sümport ained liiguvad ühes suunas raku sisse. Antiport- ained liiguvad vastassuundades. XI. NUKLEIINHAPETE KOMPONENDID, EHITUS JA STRUKTUURITASEMED. (Õpik lk 539-558) 1. Informatsiooni ülekanne rakus - DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni mõisted. 1
Ärriti- mingi elektriline stiimul või impulss, mis erutuvates kudedes on AP vallandaja. Tekitab potensiaali muutuse. Ärritus- reageerimine mingile stiimulile depolariseerumisega lävitasemeni või üle selle. Erutus- läve juures tekkiv ja iseeneslikult edasi arenev membraani laengu kahanemine. Enamasti kestab see 1ms. Erutuvus- koe võime vastata ärritajale erutuse , s.t. rakumembraani pidi leviva AP tekkega. Rakumembraanil on voltaas tundlikud ioonkanalid, mis avanevad ja sulguvad sõltuvalt elektrilistest signaalidest. Elektriline stiimul tingib Na-ioonkanalite kiire avanemise. Na liigub rakku, muutes selle sisemembraani positiivsemaks, välismembraan seega negatiivsemaks (depolarisatsioon ). Na-ioonkanalid sulguvad ja avanevad K-ioonkanalid lubades K-ioonide kiire difundeerumise rakust välja. Membraanide potentsiaalid muutuvad jällegi esialgseks.( repolarisatsioon ). Na/K- pumba abil taastatakse esialgne ioonide
Rakumembraan -70mV, kloroplastil -30mV, . Mitokondril -180 mV, 24.Defineerige aktiivne ja passiivne transport elektrokeemilise potentsiaali vahendusel ja nimetage passiivset ja aktiivset transporti teostavad valgud. Aktiivne transport kasutab energiat kas otseselt näiteks ATP kujul või kaudselt membraanipotentsiaali kujul, mis on esialgselt loodud ATP energia arvelt. Passiivne transport ei kasuta mingit välist energiat. Aktiivse näide: ATP-aasid Passiivse näide: Ioonkanalid 25.Kirjutage Nernsti võrrand ja selgitage selle tähtsus. E = E0 - RT/nF ln a(oks)/a(red) E - elektroodi potentsiaal, E0 - elektroodi standardpotentsiaal, R - universaalne gaasikonstant (8.314 J/(K mol)), F - Faraday arv (96485 C/mol), T temperatuur kelvinites, n määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus. Tasakaaluseisund kui E=0, Nernsti potentsiaal. Näitab kas energiat on vaja juurde või mitte.
polaarsed väikesed molekulid Passivtransport · Kergendatud difusioon: aine seostumine valktransporteriga ja liikumine piki gradienti tingib transporteri komformatsioonimuutuste rea. (läbib membraani madala kontsetratsiooni suunas energia otevajaduseta) · Vahetaja abil: toimub kahe aine koostransport. Pole energiat oteselt vaja · Ioonkanalite abil: Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. nongated resting ion channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated ion channels). Ioonkanaleid reguleeritakse membraanipotentsiaali ja regulaatorainete abil (voltaaz- ja ligandtundlikud kanalid)
*Aktsioonipotentsiaali korral muutuvad rakumembraani sise- ja välispinna laengud puhkepotentsiaali omadega võrreldes vastupidiste märkidega laenguteks. *Sünaps on erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele närvirakule või efektoorsele rakule. *Postsünapsimembraani potentsiaal muutub pärast seda, kui aktsioonipotentsiaali toimel presünapsi põiekestest sünapsipilusse vabanenud transmitterid on ühinenud postsünapsimembraani retseptoritega ja avanud selle ioonkanalid. *Neuromuskulaarne sünaps on motoorne närvilõpe vöötlihases. 60.Milline lihaskude ei ole taastumisvõimeline? Südamelihaskude 61.Mille moodustab motoorne närvirakk koos selle poolt varustatavate lihaskiududega? Motoorse üksuse 62.Millise lihaskoe talitlus allub tahtele? Vöötlihaskude 63.Millist tüüpi vöötlihaskiud tõmbuvad kiiresti kokku, genereerivad järsu lihaspinge tõusu ning väsivad ruttu? IIb tüübi vöötlihaskiud 64
5. Signaaliülekande retseptorid: Mittesteroidsed hormoonid seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele, mille abil aktiveerivad signaali ülekande raja raku sees. Steroidhormoonid võivad seonduda plasmamembraanis paiknevatele retseptoritele või siseneda rakku seonduda tsütoplasmas asuvatele retseptoritele või isegi liikuda rakutuuma ja seonduda seal asuvatele retseptoritele Retseptorvalgud Retseptorensüümid Oligomeersed ioonkanalid Tuumaretseptorid Loeng 29 slaid 9 ??? 6. fotosüntees süsivesikute süntees süsinikdioksiidist valguse energia arvel Toimub nii pro kui eukarüootsetes organismides membraanides, taimedes kloroplastide tülakoidmembraanides Fotosünteesi kaks faasi: Valgusreaktsioonides püüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muundavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis, kusjuures eraldub hapnik
inhibeerivad neuronid – dendriitide tüvedega. Akso-dendriitse sünaptogeneesi mudel Dendriidi filopoodid kontakteeruvad aksoniga, aksoni harud dendriidiga, kas spetsialiseerunud kohaga või mitte. Kohalik valgusüntees dendriidis – oluline. Sünapsid tekivad ja kaovad ka täiskasvanud neuronitel. Sünapsid tekivad ja kaovad ka täiskasvanud neuronitel.Neuronite diferentseerumine: neutraalsed geenid või valgud: ioonkanalid, neurotransmitterite sünteesiensüümid ja retseptorid, sünaptilised valgud, neuronaalsed tsütoskeletivalgud (neuronaalne tubuliin TUJ1, neurofilamendid), neuronite adhesioonimolekulid. Üks ”master factor” mis osaleb neuraalse ja mitteneuraalse määramisel: REST. REST ja NRSF. Surub maha neuraalsete geenide avaldumise. Mitteneuraalsetes rakkudes tuleb neuraalsed geenid maha suruda. Mitteneuraalsetes kudedes, koos ko-repressorvalguga Co-REST seondub neuraalsete
Mittesteroidsed hormoondi seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele, mille abil aktiveerivad signaali ülekandja raja raku sees. Steroidhormoonid võivad seonduda plasmamembraani retseptoritega või siseneda rakku ja seonduda tsütoplasmas olevate retseptoritega või seonduda rakutuuma retseptoritega. Signaalülekande retseptorid · retseptorvalgud membraanil · retseptorensüümid membraanil · oligomeersed ioonkanalid valgukompleksid membraanis · tuumaretseptorid tuumamembraanil Signaalülekande rajad · cAMP rada · inositoolfosfaadi ja siatsetüülglütserooli rada · türosiini kinaasne rada · guanülüültsklaasi rada · proteolüütiline modifitseerimine Steroidhormoonide toime sihtmärkrakus Steroidid mõjutavad kaltsiumi kanaleid ja teisi membraanvalke. Hormoon seostub retseptoriga, mis on
adrenaliini ja glükagooni retseptorid. Neil on ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait intratsellulaarne sait G-valguga seondumiseks Retseptorensüümid (1-transmembraanse segmendiga retseptorid, 1- TMS); N: insuliini retseptor ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait intratsellulaarne katalüütiline domeen kas türosiini kinaas või guanülüültsüklaas (sünteesib cGMP) Oligomeersed ioonkanalid - valgukompleksid, mille subühikud koosnevad paljudest transmembraansetest segmentidest. N: atsetüülkoliini retseptor Tuumaretseptorid (steroidide retseptorid) steroidhormooni sidumise järel mõjutavad teatud geenide transkriptsiooni; N: östrogeeni retseptor
· Kuidas ravim metaboliseerub? Kuidas mõjustab metabolism ravimi toimet? Kas haigus mõjustab ravimi metabolismi? Kas haige võtab veel mingeid ravimeid & mida teevad need? · Kuidas ravim eritub? Kuidas võib patsiendi haigus (NT maksa või neerude haigus) mõjutada ravimi või selle metaboliitide eritumist? Kuidas ravim toimib (mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil) seondudes kindlate valkudega (ensüümid, kandjamolekulid, ioonkanalid, retseptorid); toime spetsiifilisus on kahesuunaline, kas a) mingi ravimirühm seondub ainult teatud valkudele või b) mingi valk seob ainult mõnedesse rühmadesse kuuluvaid ravimeid. Ravim seondub rakumembraanidele sõltuvalt kontsentratsioonist. Kuna retseptorite arv on lõplik, tekib suurematel kontsentratsioonidel küllastus. Et kirjeldada lineaarset seost ravimi kontsentratsiooni & toime vahel - mis on toime ennustamiseks kindlam -,
nende ioonide gradiendid kõrgemates eukarüootides; V-klassi pumbad esinevad põhiliselt vakuoolsetes organellides, kasutavad prootongradienti ja ATP energiat; ABC pumbad esinevad peale bakterite ka imetajate plasmamembraanides, kus transpordivad fosfolipiide, kolesterooli ja teisi väikseid molekule. 5. Mis on membraanipotentsiaal? Elektrilise potentsiaali erinevus plasmamembraani sise- ja väliskihi vahel. Milline on selle tekke põhimõte (millised ioonkanalid ja pumbad osalevad) K+ kanalid, kuna nad on tavaolekus avatud; ka Na+/K+ pumbad ja Na+/lüsiin sümporterid. SIGNAALIÜLEKANNE 1. Rakkudevahelise kommunikatsioon, milliseid protsesse sisaldab? Kuute astet: signaalmolekuli sünteesimine signaliseerivas rakus; signaalmolekuli vabanemine signaliseerivast rakust (eksotsütoos); signaalmolekuli transport märklaudrakuni; signaalmolekuli detektsioon spetsiifilisel retseptoril; muutus raku metabolismis, funktsioonis
Mis on hall- ja valgeollus? Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniseerimata aksonitest Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja –laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Pidevalt töötav K/Na pump: raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+ Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46-49 piisavalt infot). Koliinergiline süsteem (ACh) : Erutust tekitav, hoiab neokorteksi ärkvel. Roll mälu formuleerumises neuronite erutuvuse kaudu. ACh (neurotransmitter) neuronite surm ja ACh kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega.
ELEKTROKEEMILINE POTENSIAAL VIHIKUST! Aktiivse transpordiga, mis vajab täiendavat (ATP) energiat on tegemist kui ioonide (ainete) liikumine toimub piirkonnast kus ainete elektrokeemiline potensiaal on madalam, piirkonda, kus aine elektrokeemiline potensiaal on kõrgem (nt ATP-aasid). Passiivse transpordi korral pole vaja täiendavat (ATP) energiat, sest ainete liikumine toimub kõrgema elektrokeemilise potensiaaliga piirkonnast madalama potensiaali suunas (nt ioonkanalid). 1.Difusioon läbi lipiidide (Peamiselt hüdrofoobsed ja väikese molekulmassiga polaarsed(etanool) ühendid, gaasid) 2. Difusioon valkude vahendusel Membraanipotentsiaal - ioonide kontsentratsioonide erinevus/ elektrokeemiliste potensiaalide erinevus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Reeglite järgi võrreldakse tsütosooli väliskeskonnaga Mõõdetakse voltides. Membraanipotensiaal on negatiivne, st tsütoplasma poolne külg on negatiivsem
144. Difusioonivoo tihedus/Ficki seadus: J=-DdC/dl, ühik mol/s/m2 v kg/s/m2. 145. Difusioonivoog: W=Js, on statsionaarne, kui konts vahe ei muutu ajas. 146. Konts grad säilitamiseks peab molekule pidevalt ära kaduma ja juurde tulema. Difusioonikonstant: isel difundeeriva aine pilve pindala kasvu, sõltub levivast ainest, T- st ja konts-st. 147. Osmoos: seotud membraani arineva läbitavusega lah.aine ja lahusti jaoks. Vee juhtimiseks akvaporiinid, ioonidele ioonkanalid. 148. Osmootne rõhk on rõhk, mis tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti difusiooni läbi membraani lahuse poolele. pV=ΔnRT. c=n/V, π=ΔcRT. 149. Osmoregulatsioon – paistetus. Peamised osmolüütikumid taimedes: suhkrud/ tärklis, K+, org happed. Tärklis on suhkru monomeeridest koosnev bipolümeer: kui turgor läheb liiga kõrgeks, siis sünteesitakse suhkrust tärklis, mis
3. Kovalentselt fosfatidüülinositooli (glükosüül-fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud. 4. Mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. Väljaspool rakku on Na-ioonide kontsentratsioon kõrge. Na-iooni seostumine soodustab glükoosi seostumist. Transporteri konformatsioon muutub ainult siis, kui mõlemad on seostunud. Iga ATP molekuli kohta pumbatakse rakust välja 3 Na-iooni ja rakku sisse 2 K-iooni Membraanides paiknevad transpordi valgud, ioonkanalid ja ATP energiat kasutavad pumbad. Membraani läbiva passiivse ja aktiivse transpordi võrdlus. Na +-K+ pumba töö põhimõte. Osmootne rõhk ja selle tekke mehhanism. Ioonkanalite struktuur ja nende töö reguleerimise võimalused. Elusa raku plasmamembraani elektriline potensiaal. Aktsioonipotentsiaali teke ja leviku mehhanism närviraku plasmamembraanis. Na + ja -K+ kanalite osa aktsioonipotentsiaali leviku reguleerimises. 13. Tsütoskelett I
Info liikumine neuronis käib läbi teiste neuronite aksonite. Info kogumisel teistest neuronitest koguneb dendriitidesse, mis töödeldakse rakukehas ja edastatakse aksonile ja sealt edasi terminali kust see sihtmärgile edastaakse. Puhkeolekus on närviimpulsi sees – ja väljas + (sees on -70mV pinge). Erutuslävi rakus on – 55mV ja käitub põhimõttel all or nothing. Pidevalt on töös K/Na pump. Raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+, eutuse korral lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse. Schwanni rakud ehk müeliin aitavad impulsse edasi kanda inimese kehas. Müeliniseerimata askon levib ca 1m/s. signaal järgmisele närvirakule toimub läbi keemilise või elektrilise sünapsi. - Ümberlülitused võtavad hoogu maha - Ühel närvirakul ei ole võimalust anda käsklus trvele jalale. Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning ülevaatlikult, et mida nad teevad (slaididel 45-52). Neurotransmitterid e mediaatorid
Aksonid on ümbritsetud müeliinikihiga, mida toodavad neuronite ümber paiknevad rakud (Schwanni rakud). Need rakud on mitmekordselt keerdunud ümber neuronite ja moodustavad isoleeriva kihi. 26 Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Signaalaine e. mediaatori e. transmitteri toimimise põhimõtted: mediaatori interaktsioon retseptoriga, interaktsiooni ülekanne raku sisemusse (ioonkanalid, G-valgud, cAMP, IP3, DAG, Ca2+), raku funktsionaalse aktiivsuse muutumine. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Kui signaalmolekul (neurotransmitter, valguline hormoon) on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse
binding cassettes. Kõige suurem grupp. Transpordivad ka väikseid molekule. 3. Valgus-käitatud pumbad - kasutavad valgusenergiat, esinevad vaid taimedes, bakterites. 93.Kanalivalgud: nende põhiomadused ja jaotus. Närviimpulsi leviku ja ülekande põhimõte. Kanalivalgud - teine liik transportvalke ehk poorid. Moodustavad läbi bilipiidkihi poorid. Ühe olulisema grupi kanalivalkude hulgas moodustavad nn ioonkanalid ● on kümneid tuhandeid kordi suurema läbilaskvusega kui transporterid ● on selektiivsed ühte tüüpi ioonidele ● on suletavad ● reeglina avanevad vastuseks spetsiifilisele signaalile Ioonkanaleid võib liigitada avanemist põhjustavad signaali alusel: ● Voltaaz-tundlikud kanalid e pinge-tundlikud ● Ligandi-tundlikud kanalid (nt neurotransmitterid jms) ● Mehhaanilise stressi-tundlikud kanalid - on kirjeldatud enam kui 300 erinevat ioonkanalit,
Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool Na3AlF6 – krüoliit Na2B4O7 . 10H2O – booraks KCl – sülviin K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit looduslikes silikaatides eriti merevees (üldkogus suur, nii Na kui K) Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis esinevad veres, lümfis, seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses Na – rakkudevahelises vedelikus Rakkudes ioonkanalid (reguleerivad K-Na tasakaalu); mõned mürgid blokeerivad neid Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane Rb, Cs – haruldased elemendid (kuid leidub peaaegu kõikjal looduses väikestes kontsentratsioonides) Fr – saadakse 238U kiiritamisel prootonitega püsivaima isotoobi poolestusaeg 20 min. nähtavates kogustes pole saadud Leegi värvus (avastamine leekreaktsiooniga)
Lisaks ärevuse alandamisele toimivad need rahustitena ja omavad lihaseid lõdvestavaid ning krampidevastaseid mõjusid. On üksmeel selles osas, et bensodiasepiinide mõju tuleneb GABA-st, sünaptilist ülekannet pidurdavast virgatsainest. GABA retseptoritega sidumisvõime suureneb bensodiasepiinide juuresolekul. Teisiti öeldes sõltub GABA tõhusus bensodiasepiini olemasolust. Järgnevalt avavad GABA retseptorid kloori ioonkanalid, mille tulemusena mitmes olulises ajupiirkonnas neuronite aktiivsus alaneb (Dykstra, 1992) ja tulemuseks on BIS-i aktiivsuse langus ehk käitumusliku pidurduse "lahtipidurdamine". Eeldatakse, et keha tekitab ka endogeenseid diasepiine, ehkki neid veel ei tunta. Prefrontaalkoor ja emotsioonide reguleerimine Aju kuvamise meetodid on näidanud, et positiivsed emotsioonid seostuvad vasaku prefrontaalkoore aktiivsusega ja negatiivsed,
annaabi.ee 
