õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Näiteks tundi pidevalt segav õpilane võib kannatada suhtlusvaeguse või tähelepanupuudumise all ning on valmis taluma õpetaja pahandamist, et saavutada vaid olukord, kus keegi temaga tegeleks. Sama kehtib ka õpetajate puhul. Õpetajad räägivad pikemalt ja entusiastlikumalt nendest asjadest, mis õpilastele huvi pakub ja nad kuulama panevad ning vähem nendest probleemidest, mis jätavad klassi ükskõikseks. Operantne tingitus annab teadlikule õppejõule õpilaste üle suured manipuleerimisvõimalused käitumise kujundamises/reguleerimises. Siiski ei tohiks sellega liiale minna, kuna liigne reguleeritus automaatse käitumiseni, võib saada eneseregulatsioonivõime kujunemise takistuseks. Õpitud teadmiste kinnitumine toimub kõige paremini, kui pärast õige käitumisviisi kujunemist tasustatakse õpilast teatud keskmise sagedusega, kuid juhuslikult muutuva intervalliga. Sellist
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3...........................
– Signaali õppimine –Assotsiatiivne tingimine • Assotsiatiivne tingimine – Asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine (kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, –Operantne tingimine järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud) – Ka seos kahe neutraalse ärritaja vahel • Operantne tingimine – Kui stiimul–reaktsioon (S–R) õppimine – Thorndike’i katsed – Õppimise seadused • Efekti seadus ja Harjutamisseadus – Tasustamine, käitumise kinnitamine ehk sarrustamine. Klassikaline tingimine 1
- käitumise muutus toimub vaatluse teel - omandatakse sageli ühekordse nägemisega · Kognitiivne õppimisteooria: - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel (Krull 2000) Biheivioristlikud õppimisteooriad · Klassikaline tingimine · Operantne tingimine · Assotsiatiivne tingimine Klassikaline tingimine · Klassikaline õppimine- Ivan Pavlovi katse koeraga (Krull 2000 lk. 182) märkide ja seoste õppimine 1) Liha tekitab koeral automaatselt nt. Autos hakkab vilkuma kütuse süljeerituse. Neutraalne stiimul, näidik Pavlovi katses mingi heli, süljeeritust
stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni · Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR) automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale · Tingitud reaktsioon - Conditioned response (CR) type S conditioning (Skinner) CS UCS UCR CS CR assotsiatsioonid S ja R vahel esilekutsutud reaktsioonid III Operantne käitumine (operant behavior) näiliselt iseeneesest tekkiv reaktsioon ( stiimul pole teada) · operantne käitumine sõltub käitumisele järgnevast; · reaktsiooni kordamise tõenäosus sõltub "tulemusest" ("Law of Effect") eesmärk: muuta keskkonda · operantne tingimine (operant conditioning) type R conditioning (Skinner) IV Operantne tingimine "If the occurence of an operant is followed by
stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni · Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR) automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale · Tingitud reaktsioon - Conditioned response (CR) type S conditioning (Skinner) CS UCS UCR CS CR assotsiatsioonid S ja R vahel esilekutsutud reaktsioonid III Operantne käitumine (operant behavior) näiliselt iseeneesest tekkiv reaktsioon ( stiimul pole teada) · operantne käitumine sõltub käitumisele järgnevast; · reaktsiooni kordamise tõenäosus sõltub "tulemusest" ("Law of Effect") eesmärk: muuta keskkonda · operantne tingimine (operant conditioning) type R conditioning (Skinner) IV Operantne tingimine "If the occurence of an operant is followed by
kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel. Klassikaline tingimine-Õpitakse seost eri stiimulite vahel. neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga, uute käitumisviiside omandamine. Tingimatu reaktsioon ei sõltu regeerija tahtest Seose kujunemine tingiva stiimuli ja tingitud refleksi vahel Klassikaline tingimine koolis: õpilane on passiivne, koolihirm, struktureeritud päevakava tähtsus 11. BIHEIVIORISM. Mis on operantne tingimine? Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Mida tähendab osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Operantne tingimine - käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida. Tagajärje seadus- kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise
Inimese närvisüsteem koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. 21. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)? Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisime. 22. Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid. Operantne tingimine on mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimine 24. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikalise ja operantse tingimise erinevused. Klassikaline tingimine: 1)Õpitakse seost eri stiimulite vahel 2)Tingimatu reaktsioon sõltumatu reageerija tahtest 3)Tingitud reaktsioon
valgus, helistada veel ka kella, kutsub mõne aja pärast ainuüksi kellahelin esile teie silma pupilli vähenemise. on operante tingitus õppimise meetod, mille korral õpime käituma läbi premeerimise ja karistamise. Luuakse seos käitumise ja tagajärje vahel- kui meid premeeritakse, siis tahame sama käitumist korrata, kui karistatakse, siis väldime sama olukorda. Näiteid võib tuua ka koolist- lapsed saavad hinde 5, kui on töö hästi sooritanud klassikaline vs operantne: Teatud tegevuse sooritamine on nagu vahendiks, mille abil saab kätte soovitud tulemuse. Klassikalisel tingitud reflekside kujundamisel antakse aga üks ärritajatest, millele ollakse sunnitud reageerima. Inimestevahelises suhtlemises leiab sageli aset operantne tingimine. Vesteldes kellegagi, paneme tähele, millele ta meie jutus reageerib ning püüame edaspidi selliseid asju rohkem juttu põimida
Erik Erikson -Psühhosotsiaalne areng C.G.Jung -analüütiline psühholoogia Biheiviorism: inimesel on rohkem sõnaõigust enda väljendamisel J.B.Watson 1878-1958 Sisend-must kast-väljund Klassikaline tingimine põhines I.Pavlovi töödel : Koera katse Toit: Tingimatu stiimul-Tingimatu vastus Vile: Neutraalne stiimul-vastust ei teki Vile ja toit: Tingtiud ja tingimatu stiimul-tingimatu vastus Vile Tingitud stiimul-tingitud vastus KLASSIKALINE TINGIMINE- OPERANTNE TINGIMINE 1920"Väike Albert"eksperiment lapse ja rotiga manipuleeris roti ja lapsega. laps hakkas kartma rotti, karvamütse jne... B.F.Skinner Radikaalne biheiviorism, käitumised =operandid, erineb radikaalselt varasemast Operantne tingimine Õppimine kaitse/ekstius meetodil Sarrustamine (roti katse) stiimuliga Karistamine (käitumise vähendamine -positiivne -negatiivne (frustreeruv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (suurenda E.Thornike õppimisseadused
.................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid...............
aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda Biheiviorism · J. B. Watson (1878-1958) · Sisend Must kast Väljund · 1920 "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga · B. F. Skinner (1904-1990) · Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast · Operantne tingimine Humanism · Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea Vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid Soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Inimese arengupotentsiaal on piiramatu · Carl Rogers (1902-1987) · valikute ja vastutuse osatähtsus inimeste elus, empaatia olulisus · Abraham Maslow (1908-1970)
ja kasvatuse käigus. · Tahtmatuks Sünnipärane nähtus Ene Alunurm Õppimine · Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. · Üks levinum õppimisvorm on harjumine Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Ene Alunurm Õppimine tingimise teel · Jaguneb omakorda kaheks: klassikaline tingimine ja operantne tingimine · Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel · Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Ene Alunurm Klassikaline tingitud refleks · Ivan Pavlov vene füsioloog Ene Alunurm Ene Alunurm · Harjutamisseadus: mille järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks.
saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must kast > väljund Teatud käitumiste rakendamiste kaudu saame inimeste edaspidist käitumist suunata meile sobivas suunas. Klassikaline tingimine Operantne tingimine E. Thorndike õppimisseadused: tagajärje seadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus. Sarrustamine (reinforcement) B.F. Skinner *Kinnitamine/Tasustamine (suurenda käitumist) -Positiivne -Negatiivne (põgenemine/aktiivne vältimine) *Karistamine (käitumise vähendamine) -Positiivne -Negatiivne (frustreeriv tasumatus)-millegi positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid,
- sisend – must kast (aju, vaim) – väljund. Me ei saa objektiivselt mõõta, mis juhtub inimese peas, vaid ainult jälgida käitumist. KLASSIKALINE TINGIMINE – õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest (neutraalne ärritaja hakkab toimima refleksi vallandava signaalina. ilmneb, kui koos esinevad tingitud stiimul (tavaliselt neutraalne, nt heli) ja tingimata stiimul (bioloogiliselt oluline, nt toidu maitse). OPERANTNE TINGIMINE – käitumist ei põhjusta tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks. 1920. aastal „Väikese Alberti“ eksperiment lapse ja rotiga B. F. Skinner (1904-1990) - inimese vaba tahe on illusioon ja inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste tagajärgedest ehk kui tagajärjed on halvad, on tõenäosus tegevuse kordamiseks madal ja vastupidi
21. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. 22. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)? Uurides patsiente, kellel vigastus või haigus on põhjustanud ajukahjustuse. Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. 23. Mis on operantne tingmine? Tooge näiteid. Mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärjedest õppimises, näiteks koer õpin lukselingiga lõgistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle peale välja viinud. 24. Mis on vermimine? Tooge näide. Kombinatsioon õppimisest ja instinktiivsest käitumisest
1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid hindamaks, ennetamaks ja ravimaks somaatilist haigust või füsioloogilisi düsfunktsioone. · Käitumisteraapia lähtub ideest, et düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühholoogilise haavatavuse koostoimes.
taastamises. Põhiprotsessid - meeldejätmine, säilitamine, taastamine ehk reproduktseerimine. Liigid - liikumismälu, emotsionaalne mälu, kujundimälu, sõnalis-loogiline mälu, lühimälu, faktimälu, episoodiline ja protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head. Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine. Liigid - konvergentne , divergentne, konkreetne, abstraktne. Protsessid - ettevalmistav etapp, inkubatsiooni etapp ehk "haudeaeg", illuminatsiooni etapp ehk ilmutus, lahenduse kontrollimine.
orienteerumisrefleksile, mis kaob, kui stiimulil pole inimesele tähtis. Harjutamine võib eirata tähtsusetuid stiimuleid, et keskenduda olulisematele asjadele. Klassikaline tingimine, seal õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vehelisi seoseid. Tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt rahuloleva stiimuliga tekib nende vaheline seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma mingit õpitud refleksi. Tingitud reflekside avastaja on vene füsioloog Ivan Pavlov. Operantne tingimine, selle puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida kindlat moodi. Oluline on jääda posiivseks ning motiveerituks ning vältida negatiivsust. Ooerantse tingimuse puhul motiveerib õpilast tulemus ning selle saamine üpriski kiire aja jooksul. Operantne tingimine on võimalik tänu suutlikusele õppida oma käitumise tagajärgedest, kas siis positiivsetest või negatiivsetest. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu
Neutraalne stiimul eestikeelses versioonis on siis ärrituseta stiimul ei ole segavat valgust ega kasutatakse nii tingitud ehmatavat heli. . kui tingimatu reaktsiooni kohta ka sõna refleks, mis on tõlkija omavoli. Tingimatu reaktsioon tingimatule stiimulile on tõesti kaasasündinud refleks, kuid tingitud ehk õpitud reaktsiooni ei saa nimetada refleksiks. Õpiku inglisekeelses versioonis seda viga ei tehta. Mis on operantne Operantne tingimine on õppimise protsess, mille käigus ÕO8 tingimine (operant kujundatakse käitumist sarrustamise (tasustamise) conditioning)? (positiivne või negatiivne) või karistamise abil. Ehk siis töötada välja tasude -karistuste süsteem. Kinnitus või tasu antakse treenitavale vaid siis, kui ta sooritab oodatud reaktsiooni
Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne närvisüsteem (somaatiline kraniaal ja spinaalnärvid- ja autonoomne närvisüsteem sümpaatiline ja parasümpaatiline) 21. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)? evolutsiooniline stiimul käitumismehh. reaktsioon biheivioristlik stiimul reaktsioon kognitiivne stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon.. 22. Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid. käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida tasude karistuste süsteem. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimise (ingl. imprinting) nähtus on ju hästi tuntud Konrad Lorenzi töödest: pojad peavad esimest suurt liikuvat objekti oma emaks ja järgnevad talle kõikjale. Väga raske on näiteks hanepojast lahti saada, kui see sul saarel järel hakkab käima. 24
Näiteks kui võtta kadedalt lapselt mänguasjad ära, on tõenäolisem, et tulevikus on ta nõus oma asju jagama. 5. Milliseid igapäevaelu fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil? Selgita oma näite põhjal.(ÕO8, L8) Kui pidada mõnda aega dieeti ja ennast liigutada, siis märkab inimene, et ta kaotab kaalu ja näeb parem välja. Varsti suudab inimene ilma vaevata oma toitumist jälgida ja trennis käia, sest see viib ta soovitud eesmärgini. (operantne tingimine) Kui kasutada mingit endale meeldivat lugu äratushelinana, siis tekib ajapikku selle loo suhtes ebasümpaatia, sest see seostub vara ärkamisega. (klassikaline tingimine) 6.
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt
Psühholoogia kordamisküsimused 1. Traditsioonilised psühholoogia koolkonnad ja nende erinevused · Strukturalism millest koosneb aju. Uurisid mälu, emotsioone, taju, molekule · Funktsionalism kuidas evolutsioon, kohanemine, ellujäämise vajadus mõjutab meie psüühikat. Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne · Gestaltpsühholoogia tajumine tervikuna · biheiviorism me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid. · Psühhoanalüüs Sigmund Freud `Kõige huvitavam on see, mida me ei näe' Alateadvus, vaimsed häired tulenevad konfliktidest. 2. Uurimismeetodid ja nende erinevused; milline näitab põhjus-tagajärg seost? · Eksperiment teadlane kontrollib kõiki faktoreid ja tingimusi ja sihilikult manipuleerib ühte olukorra aspekti (sõltumatut muutujat) ja jälgib tule...
ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄITUMISVIISE, MILLEST OLLAKSE HUVITATUD; MEELDEJÄTMINE: KERGEM INIMESTELE, KEDA VASTAV KÄITUMISVIIS KÖIDAB; REPRODUTSEERIMINE E
testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume 14. Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas. Seljaaju. Neuron. Neurotransmitterid VASTUSED : 1) Psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse. 2) Teaduslik psühholoogia : (* Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste Väljaselgitamine, * Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse Õigsust, * Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt
Haigustest näited maohaavad, astma. * biotagasiside. Protsess, mille käigus inimene saab tagasisidet oma füsioloogilisest seisundist ja õpib kontrollima oma reaktsioone. * 1970-ndad käitumusliku meditsiini teke. Sisaldab endas meditsiini, psühholoogiat, sotsioloogiat ja pedagoogikat (terviseõpetuse teema). Tekkis olukord kus hakati mõtlema tendents hakata mõtlema kuidas saab tervist edenedada mitte ainult ravile keskendada. Teemana tuli sisse operantne tingimine. Hakati rääkima terviseõpetuse vajalikkusest. * terviseõpetus õppeainena. * 1974. a. tervisepsühholoogia kui termin. * tervisliku käitumise liikumine. * 1978 asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru * 1984 Esimene rahusvaheline tervisepsühholoogia sümpoosium Havannas * 1997 tunnustas APA tervisepsühholoogiat kui omaette spetsialiteeti. Tervisepsühholoogia erinevad valdkonnad. * psühhosomaatika valdkond arenes välja psühhoanalüütilisest paradigmast
Teadmised ja kogemused ei teki ots, vaid eeldavad andmetekui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ja mõistavad maailma. U.Neisser Psühhobioloogiline koolkond mis toimub meie ajus, uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Operantne tingimine - Selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks.(Nt
GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT 61. SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). 62. Õppimine- Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. 63. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 64. Inimese unikaalsuse kriteeriume-Sündimine, suremine, õppimine, areng, rääkimisoskus, mõtlemine, paljunemine. 65. Kesknärvisüsteemi ehitus-piklik aju, hingamiskeskus, südametöö keskus, peaaju, seljaaju 66. Peaaju ja selle osad-Suuraju, piklik aju, keskaju, seljaaju, tagaaju, piklik vaheaju 67. Seljaaju. eristatav närvisüsteemi osa, mis paikneb peamiselt selgrookanalis 68. Neuron- ehk närvirakk 69
kabinetis puuri. Mõne aja pärast astub kabinetti sisse Vilja. ,,Liiga vana, Liiga vana", kraaksatab lind. Vilja ei pööra linnule suurt tähelepanu ja linnapead leidmata lahkub. Siis astub kabinetti sisse Moonika. ,,Liiga noor, liiga noor", kraaksatab lind. Moonika näitab linnule keelt ja lahkub linnapead leidmata. Lõpuks astub kabinetti sisse linnapea ise: ,,Tere Edgar, tere Edgar", kraaksatab lind entusiastlikult. Operantne tingimine, sest papagoi kordab pidevalt õpitut. Operantse tingimise puhul õpitakse ju fakte. Milliste õppimise seaduspärasuste näitena seda naljalugu kasutada võiks? 7. Mulle kingiti sünnipäevaks rääkiv papagoi. Kuigi kingitud hobuse suhu ei vaadata sain aru, et omanik tahtis lihtsalt linnust lahti saada. Nimelt oli tema sõnavara pehmelt öeldes ebaviisakas ja ründav. Kingitust minema ei visata seega hakkasin tegelema linnu täiendkoolitusega
Avastaja oli Pavlov, kes uuris loomade närvitegevust, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks – looma sülg hakkas jooksma kohe, kui laborant, kes süüa andis ruumi tuli. Klassikalise tingimise järgi õppimisel tekib uus stiimul. Näiteks hakati koera puhul kella helistama enne kui süüa anti, hiljem nii kui koer kuulis kella, hakkas tal sülg jooksma. * Operantne tingimine – käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Vajadust tekib soovist vältida negatiivset ja eelistada positiivset. Seda võimaldab oskus õppida enda käitumise tagajärjest. Tagajärjeks on kinnitus või karistus. Uuringu sooritas loomkatsega (hiirtega) Ed. Thorndike. Hiir lasti labürünti kus olid tupikud, mitme kordse
areng,õppimine. ÄJ-1-P-E-Tar 28. Harjumine e habituatsioon-reaktsioonide muutumine korduvalt ilmnevatele stiimulitele. 29. Tundlikkuse teravnemine e sensitisatsioon-tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 30. Klassikaline tingimine-õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel.See on õppimise liik. 31. Operantne tingimine- õpitakse ära seos oma tegevuse ja tagajärjede vahel. 32. Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile 33. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonile. 34. Aversiooniteraapia- vastikuse kujundamine. 35. Süstemaatiline desensibiliseerimine- organismi ülitundlikkuse vähendamine. 36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37. Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi. 38
Mida Kõik hilisemad tingitud algemotsioonidest hilisem staadium, seda täiuslikum. *Kas hirm loomade eest on õpitud vs kaasasündinud? o ORGANISATSIOON organiseerimiseks o ADAPTSIOON kohanemine muutuvate tingimustega SKINNER o ASSIMILATSIOON KK elementide muut kognitiivseteks Operantne tingimine käitumist mõjutab TAGAJÄRG o AKOMMADATSIOON -kogn el muutmine KK matkmine Tasakaal assim=akomma. Algul ei saada aru igal tasemel olevatest Õppimine sõltub tasustamisest; sarrustused. asjadest, selleks peab ta kogemusi omandama.
Respondentne käitumine Respondentse käitumise all tuleb mõista kindla stiimuli esile kutsud iseloomulikku reaktsiooni (vastusreaktsiooni), kusjuures käitumise põhjus eelneb selle toimumisele. Laialt tuntud reaktsioonideks on näiteks pupillide ahenemine eredas valguses, vasaraga vastu põlve löömisele järgnev põlvenärvi reaktsioon, kuuma veejoa alt käe välkkiire eemaldamine ja külma käes värisemine. Operantne tingimine Skinneri teooria juhtmõisteks on operantne tingimine. Keskkonnaga kohanedes, tegutsedes ehk aset leidnud käitumisviisi tulevikus taasloova toimega. Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu ehk ,,operandi" taastekke tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut kordama. Oluline on niisiis see, et ilma kasu taotlemata, spontaanselt, tekkiv operantne käitumine tugevneb või nõrgeneb vastavalt sündmustele, mis selle järgnevad. Operantse käitumise põhjalik uurimine võimaldas Skinneri koolkonnal esile tuua selle mitu
nende aluseks on värskelt moodustunud seosed ajus. Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 22. Tingitud reflekside tekke eeldused Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 23. Tingitud refleksi kustumine Tingitud refleksi kustumine- kui tingitud stiimulit korratakse pidevalt ilma tingimatu stiimulita 24. Tingitud refleksi taastumine 25. Stiimuli üldistamine 26. Instrumentaalne e. operantne tingitus Instrumentaalne e. operantne tingitus- vahetult õpitavale reaktsioonile järgnev tasustav või karistav stiimul, mis põhjustab reaktsiooni positiivse või negatiivse võimenduse Loom osaleb õppeprotsessis aktiivselt 27. Thorndike efekti seadus Thorndike efekti seadus- vastuste moodustamine stiimulile tugevneb kui sellele järgneb mingi preemia ja nõrgeneb, kui seda ei järgne. 28. Karistav tingitus Põhjustab negatiivse võimenduse 30. Bioloogilised piirangud õppimisele Vanus
ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon.
Õppimine- protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine ja harjutamine- kui inimene puutub pidevalt mingi stiimuliga kokku, tekib kogemus(nt laps saab selgeks koolitee). Tähtsusetuid stiimuleid hakatakse harjudes eirama(nt trammitee ääres elavad inimesed ei pööra mürale enam tähelepanu) 2. Klassikaline tingimine- seotud tingitud refleksidega 3. Operantne tingimine- seotud eelduvate positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Inimene soovib saavutada head tagajärge ja vältida halba tagajärge. Tagajärjeks võib olla: -kinnitus(positiivne)-toit, kiitus, tähelepanu, komm, raha. Nt õpin ära saan hea hinde ja kiita. karistus(negatiivne- karistus, valu jm. Nt ei õpi saan halva hinde, saladuse välja rääkimine. Efektiseadus- kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, on sellise käitumise tõenäosus
sündmuste või ideede meenutamine. Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele või on sarnased. Assotsiatiivse seose kujundamiseks on vajalik kahe seostava stiimuli korduv koosesinemine. Koolis kasutatakse selleks mehhaanilist harjutamist. Matemaatikas treenitakse korrutustabelit sageli välkkaartidega, kus õpetaja tõstab klassi ees üles kaardi korrutatavate arvudega ja laseb kiiresti vastata. Operantne tingitus - kirjeldab õppimise ühte sagedasemat esinevat juhtu. Siin ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopis vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise või opereerimise ajendiks on organismi alateadvuslik tarve vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Niisugustel ajenditel toimimise kaudseks eesmärgiks on kohanemine keskkonnaga. See on võimalik vaid
Ta jätkas teadustööd Harvardis ning 1936. aastal võttis ta vastu õppejõu ametiposti Minnesota ülikoolis. Ta jätkas oma tööd mõlemas ülikoolis kunin pensionini ning arendas välja oma neobiheivoristliku õpetuse. Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri aastal 1990. [7] B. F. Skinner tegeles eelkõige operantse õppimise uurimisega. Operantne tingitus on stiimul- reaktsioon õppimine. Operantse tingituse või operantse õppimise põhiideeks on asjaolu, et kõik elusorganismid kalduvad kordama käitumist, mis tekitab neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis toob kaasa ebameeldivusi. Nõnda saab eksperimentaator, kui ta rakendab sobivatel momentidel stiimuleid, mis tekitavad subjektidel rahuloluilminguid, operantse tingituse vahendusel manipuleerida või ,,vormida" subjektide käitumist. Iga reageeringut, mis
äärmuslikku usku inimese plastilisusse. Küpsemisteooria räägib sellest, et enne peab olema küpsemine ja alles siis saab hakata vastavasse etappi sobivaid asju õpetama. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimisteoorias on harjumuse tekitamine (näiteks potilkäimise treenimine). Harjutamine, treenimine, kordamine. Küpsust hinnati igasugu erinevate motoorsete ja kognitiivsete võimete järgi. B.F. Skinner (1904-1990). Operantne käitumine, ehk siis käitumist mõjutab tagajärg. Tingimise mehhanismid (ehk sarrustus). Inglise keeles "reinforcement". t (see, et käitumist mõjutab tagajärg, see kuidas ma käitun on seotud sellega, kuidas ma näen tagajärge). Sotsiaalse õppimise teooria- käitumist mõjutab selle tagajärg. Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga -> operantne tingimine (katseid ei saa teha ainult loomadega) Operantne:
- Stiimulreaktsioon S-R -> S-O-R - Matemaatika psühholoogiasse - Uurib käitumist (mõõdetavalt) - Kvantifitseerumine - Kas hirm on kaasasündinud või õpitud? Watson ütleb, et õpitud. Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid. Klassikaline tingimine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) - loomkatsed * Sotsiaalse õppimise teooria käitumist mõjutab selle tagajärg. Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga - > operantne tingimine o pos/neg kinnitamine /karistus o (sarrastus = kinnistus) o Pos: kiitus jne /tõstab käitumise tõenäosust o Neg: tõstab käitumise tõenäosust /peavalu -> tablett -> hea olla o Karistus: käitumise tõenäosus langeb - Operantne õppimine stiimul -> reaktsioon -><- kinnistus * Operantne tingimine * Sarrustuse skeemid
ohustav tunne- hirm, beebi ja võõras, areng toimub läbi seega kogu liigile tasu ja karistus. Lõi Kiindumus tekib ikkagi ebakindlus, eraldatud. 1969- võõras ruumis astmete, on EGO poolt omaseid tunnuseid sarrustuse skeemi. sellega, kes turvalisust pakub, seotuseteooria, inimlastel katse. Vaadatakse kontrollitud ja on õppima(etoloogia esimene Operantne tingimine. mitte ainult sööki. Hüpotees- sünnipärane vajadus seotuse kuidas laps käitub, ratsionaalne. Arendab katse). Pojad õpivad Arvab, et inimene see kes rahuldab baasvajadusi, järele ühe kinda isiksusega. kui ema läheb ära ja edasi Freudi teooriat
vahendaja , märk. *stsenaarium: teadmised tegevustest ja nende järgnevusest; tegevus sel juhul automaatne, kiire; loengus osalemise stsenaarium. 10. Millised on peamised õppimise teooriad, nende teooriate iseärasused? · harjumine e. habituatsioon*tundlikkuse teravnemine e. sensitisatsioon*õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel s.o. klassikaline tingimine.* õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel s.o. operantne tingimine. 11. Kes on eestlastest rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogiaalaste uurimistööde tegijad? · Endel Tulving-kognitiivse neuroteaduse professor. Kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogia hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus.on ka paljuda mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja. · Jaan Panksepp-on uurinun autismi,agresiivsust, naeru ja mängu, sõltlust, tasu ja karustusi, lahusolekuärevust.
mõtlematul viisil, teatud otseteena otsuste tegemisel. Kui autoriteedile allutakse automaatselt, siis kaldutakse seda tegema reaktsioonina autoriteetsuse sümbolitele, mitte tegelikule sisule. Tingimine Tingimine ehk assotsiatiivne õppimine on kogemuse mõjul automaatselt tekkiv suhteliselt püsiv muutus käitumises. Tingimine eristub ühelt poolt kaasasündinud käitumiskalduvustest (instinktid, refleksid) ja teiselt poolt teadlikkust õppimisest. Klassikaline ja operantne tingimine mõjutamisel Klassikaline tingimine stiimul-stiimul seosed. Tingimatu refleks (pärilik ja kaasasündinud); seos tingimatu stiimul (eluliselt oluline). Tingitud refleks (kogemuse kaudu omandatav); seos 01.06.2014 Tartu
kvaliteet, vaid pigem loodav grupi määratlustega ja reageeringutega. Sai laguse 1950.aastatel. sildistamine on ainus ja peamine hälbelise karjääri põhjustaja. Sildistamise tagajärgi: 1. hälbelise käitumise tekitamine 2. hälbelisuse kinnistamine 3. mõjutus perekondlike-, tööalaste-, sõprus-suhetele. Diferentseeritud läbikäimise teooria kuritegeliku käitumise õppimine. Operantne käitunise seadus igasugust käitumist kujundab selle toimumise keskkond ja sotsiaalsed suhted, mis võimendavad ja julgustavad seda käitumist. Esmane hälbelisus on selline käitumine, mis ühel või teisel moel rikub normi, kuid seda ei panda tähele või andestatakse. Teisene hälbelisus inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Stigma on moraalse halvustamise märk, mis pannakse mitte ootuspäraselt käituva inimese külge
Püstine kõnnak abstraktne mõtlemine kõne sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o Lühenenud koon o Peaaju, näokolju osatähtsuse vähenemine, peakolju suurenemine (3x suurem kui ahvidel) o Inimese ja simpansil 99% valke samad o Aminohappeline järjestus valkudes erineb 1,2% o DNA nukleotiidne järjestus erineb ainult 1,6%
Modelleerimine põhilisi agressiivse käitumise õppimine Mudel kui autoriteet. Mudel mõjutab agressiivselt lapsi käitumia olenemata soost, staatusest vms. 1979 palju 8.a laps vaatab väigivaldseid multikaid ja filme. Mõõta tulemusi 19. A jooksul. Need kes vaatasid 8. Aastasena olid täiskasvanutena need, kes kaklesid. Ennast samastatakse agressiivselt käituva kangelase, autoriteediga tõenäosus suureneb veelgi. 5. Biheiviorism operantne tingimine+ keskondlik efekt Mis järgneb agresiivsele käitumisele Kui kinnitatakse positiivselt või karistatakse. Kui ei karistata, või esinevad meelelahutuslikus kontekstis, õpitakse ära. Seletab enamikku agressiivselt käituimise tekkemehhanisme. Kolm protsessi, mis soodustavad agressiivse käitumise toimumist: 1. Vaatlemine hoiakud muutuvad tolerantsemaks. Mida rohkem kogetakse, seda tolerantsemad hoiakud on. 2. Kogemine 3. Kinnitamine
9. Kes oli Harlow Tegi ahvidega affektiivse kiindumuse süsteemi eksperimente, kus oli "külm" ja "soe" ema. Ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet. 10. Mis erinevus on Kohlbergi ja Cilligani moraalse arengu teooriatel Kohlbergi teooria on ratsionaalne, Cilligani fenomenoloogiline. Operantne õppimine Õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi. Sotsaailne õppimine Õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine. Normaalne autism ja sümbioos Normaalne autism enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. Normaalne sümbioos lapsele tundub, et ta on hoidjaga üks. Puudub minatunde. Piage arengu astmed 1. Sensomotoorne. 1-2 e.a.
Ameerikale omast optimismi ja teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusse. Küpsemisteooria räägib sellest, et enne peab olema küpsemine ja alles siis saab hakata vastavasse etappi sobivaid asju õpetama. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimisteoorias on harjumuse tekitamine (näiteks potilkäimise treenimine). Harjutamine, treenimine, kordamine. Küpsust hinnati igasugu erinevate motoorsete ja kognitiivsete võimete järgi. Järgmine tüüp: B.F. Skinner (1904-1990). Operantne käitumine, ehk siis käitumist mõjutab tagajärg. Tingimise mehhanismid (ehk sarrustus). Inglise keeles "reinforcement". Biheivorismi osa kokkuvõte. Arengupsühholoogia tekkepõhjused ja biheivorismi tekkerollid: 1) ei piisanud enam üldpsühholoogia seaduspärasustest arengupsühholoogiliste effektide või seaduspärasuste seletamiseks. 2) Psüühika arengu uurimisel tuli evolutsiooni idee. 3) Hakati rõhutama tunnetuslikku tähtsust.
reaktsiooni Klassikaline tingimine – õppimise vorm, mille puhul esineb korraga kaks stiimulit ning organism õpib neid omavahel seostama. (nt „Väike Albert“ eksperiment, John B. Watson, 1920) Tingimise tagajärg võib iseeneslikult mingi aja jooksul kaduda – kui stiimuleid ei esitleta enam koos siis muutub tingitud stiimul uuesti neutraalseks ning refleks kaob (tingitud refleksi kustutamine). Operantne tingimine. Käitumist kujundatakse käitumise tagajärgedega. Premeeritav käitumine tugevneb (käitumisele järgneb kinnitus): ● Pos. kinnitus – lisatakse midagi meeldivat (nt. saab kommi) ● Neg. kinnitus – võetakse ära midagi ebameeldivat (nt. vihmavarju kasutamine) Käitumine, millele järgneb karistus, nõrgeneb: ● Pos. karistus – lisatakse midagi ebameeldivat (nt. riidlemine) ● Neg. karistus – võetakse ära midagi meeldivat (nt. ei saa mängida)
annaabi.ee 
