Operantne tingimine- vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. -Nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks.(Õpilane jätab meelde teatud tegevusest saadud kogemuse. Näiteks luuletuse päheõppimine ning ilmekalt esinemine andis õpilasele positiivse hinde, õpetaja ning klassikaaslaste tunnustuse. Seega püüab õpilane järgmisel korral samuti luuletuse hästi pähe õppida ja ilmekalt esitada, et saada uuesti positiivset hinnet ja teiste tunnustust. Väga paljud õpilased teevadki kodutöid just tunnustuse saamise eesmärgil) Siinjuures tuleb õpetajatel meeles pidada, et tasuna või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Näiteks tundi pidevalt segav õpilane võib kannatada suhtlusvaeguse või tähelepanupuudumise all ning on valmis taluma õpetaja pahandamist, et saavutada vaid olukord, kus keegi temaga tegeleks. Sama kehtib ka õpetajate puhul. Õpetajad räägivad pikemalt ja entusiastlikumalt nendest asjadest, mis õpilas...
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3............................
• Assotsiatiivne tingimine – Asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine (kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, –Operantne tingimine järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud) – Ka seos kahe neutraalse ärritaja vahel • Operantne tingimine – Kui stiimul–reaktsioon (S–R) õppimine – Thorndike’i katsed – Õppimise seadused • Efekti seadus ja Harjutamisseadus – Tasustamine, käitumise kinnitamine ehk sarrustamine. Klassikaline tingimine 1. Katse-eelne käitumine http://www.youtube.com/watch?v=aIOFTF7CBxQ
- käitumise muutus toimub vaatluse teel - omandatakse sageli ühekordse nägemisega · Kognitiivne õppimisteooria: - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel (Krull 2000) Biheivioristlikud õppimisteooriad · Klassikaline tingimine · Operantne tingimine · Assotsiatiivne tingimine Klassikaline tingimine · Klassikaline õppimine- Ivan Pavlovi katse koeraga (Krull 2000 lk. 182) märkide ja seoste õppimine 1) Liha tekitab koeral automaatselt nt. Autos hakkab vilkuma kütuse süljeerituse. Neutraalne stiimul, näidik Pavlovi katses mingi heli, süljeeritust
stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni · Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR) automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale · Tingitud reaktsioon - Conditioned response (CR) type S conditioning (Skinner) CS UCS UCR CS CR assotsiatsioonid S ja R vahel esilekutsutud reaktsioonid III Operantne käitumine (operant behavior) näiliselt iseeneesest tekkiv reaktsioon ( stiimul pole teada) · operantne käitumine sõltub käitumisele järgnevast; · reaktsiooni kordamise tõenäosus sõltub "tulemusest" ("Law of Effect") eesmärk: muuta keskkonda · operantne tingimine (operant conditioning) type R conditioning (Skinner) IV Operantne tingimine "If the occurence of an operant is followed by
stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni · Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR) automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale · Tingitud reaktsioon - Conditioned response (CR) type S conditioning (Skinner) CS UCS UCR CS CR assotsiatsioonid S ja R vahel esilekutsutud reaktsioonid III Operantne käitumine (operant behavior) näiliselt iseeneesest tekkiv reaktsioon ( stiimul pole teada) · operantne käitumine sõltub käitumisele järgnevast; · reaktsiooni kordamise tõenäosus sõltub "tulemusest" ("Law of Effect") eesmärk: muuta keskkonda · operantne tingimine (operant conditioning) type R conditioning (Skinner) IV Operantne tingimine "If the occurence of an operant is followed by
kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel. Klassikaline tingimine-Õpitakse seost eri stiimulite vahel. neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga, uute käitumisviiside omandamine. Tingimatu reaktsioon ei sõltu regeerija tahtest Seose kujunemine tingiva stiimuli ja tingitud refleksi vahel Klassikaline tingimine koolis: õpilane on passiivne, koolihirm, struktureeritud päevakava tähtsus 11. BIHEIVIORISM. Mis on operantne tingimine? Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Mida tähendab osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Operantne tingimine - käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida. Tagajärje seadus- kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise
Inimese närvisüsteem koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. 21. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)? Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisime. 22. Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid. Operantne tingimine on mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimine 24. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikalise ja operantse tingimise erinevused. Klassikaline tingimine: 1)Õpitakse seost eri
valgus, helistada veel ka kella, kutsub mõne aja pärast ainuüksi kellahelin esile teie silma pupilli vähenemise. on operante tingitus õppimise meetod, mille korral õpime käituma läbi premeerimise ja karistamise. Luuakse seos käitumise ja tagajärje vahel- kui meid premeeritakse, siis tahame sama käitumist korrata, kui karistatakse, siis väldime sama olukorda. Näiteid võib tuua ka koolist- lapsed saavad hinde 5, kui on töö hästi sooritanud klassikaline vs operantne: Teatud tegevuse sooritamine on nagu vahendiks, mille abil saab kätte soovitud tulemuse. Klassikalisel tingitud reflekside kujundamisel antakse aga üks ärritajatest, millele ollakse sunnitud reageerima. Inimestevahelises suhtlemises leiab sageli aset operantne tingimine. Vesteldes kellegagi, paneme tähele, millele ta meie jutus reageerib ning püüame edaspidi selliseid asju rohkem juttu põimida
Erik Erikson -Psühhosotsiaalne areng C.G.Jung -analüütiline psühholoogia Biheiviorism: inimesel on rohkem sõnaõigust enda väljendamisel J.B.Watson 1878-1958 Sisend-must kast-väljund Klassikaline tingimine põhines I.Pavlovi töödel : Koera katse Toit: Tingimatu stiimul-Tingimatu vastus Vile: Neutraalne stiimul-vastust ei teki Vile ja toit: Tingtiud ja tingimatu stiimul-tingimatu vastus Vile Tingitud stiimul-tingitud vastus KLASSIKALINE TINGIMINE- OPERANTNE TINGIMINE 1920"Väike Albert"eksperiment lapse ja rotiga manipuleeris roti ja lapsega. laps hakkas kartma rotti, karvamütse jne... B.F.Skinner Radikaalne biheiviorism, käitumised =operandid, erineb radikaalselt varasemast Operantne tingimine Õppimine kaitse/ekstius meetodil Sarrustamine (roti katse) stiimuliga Karistamine (käitumise vähendamine -positiivne -negatiivne (frustreeruv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (suurenda E.Thornike õppimisseadused
.................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid................
aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda Biheiviorism · J. B. Watson (1878-1958) · Sisend Must kast Väljund · 1920 "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga · B. F. Skinner (1904-1990) · Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast · Operantne tingimine Humanism · Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea Vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid Soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Inimese arengupotentsiaal on piiramatu · Carl Rogers (1902-1987) · valikute ja vastutuse osatähtsus inimeste elus, empaatia olulisus · Abraham Maslow (1908-1970)
ja kasvatuse käigus. · Tahtmatuks Sünnipärane nähtus Ene Alunurm Õppimine · Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. · Üks levinum õppimisvorm on harjumine Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Ene Alunurm Õppimine tingimise teel · Jaguneb omakorda kaheks: klassikaline tingimine ja operantne tingimine · Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel · Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Ene Alunurm Klassikaline tingitud refleks · Ivan Pavlov vene füsioloog Ene Alunurm Ene Alunurm · Harjutamisseadus: mille järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks.
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must ka...
- inimese vaba tahe on illusioon ja inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste tagajärgedest ehk kui tagajärjed on halvad, on tõenäosus tegevuse kordamiseks madal ja vastupidi - lõi oma teadusfilosoofia RADIKAALBIHEIVIORISMI – eesmärk on mõista käitumist ja nähtust, mis tekib sarrustamise (kinnitamise) tagajärgede tulemusena. Ei arvesta organismi käitumise põhjuslikkuse selgitamisel privaatsete sündmustega nagu mõtlemine, tajumine ja mittejälgitavad emotsiooniväljendused. - operantne tingimine - sarrustamine - esmased - teisesed E. THORNDIKE ÕPPIMISSEADUSED - probleemkast – näljane kass kastis, toit väljas, õpib leidma tee - tagajärje seadus - - äsjasuse seadus - - harjutamise seadus – kordamise kaudu on õppimine lihtsam (- efektiseadus – käitumise tõenäosus on suurem, kui toimingule järgneb soovitud tulemus) KARISTAMINE - karistus - frustreeriv tasumatus KINNITAMINE/TASUSTAMINE (positiivne, negatiivne) - PIDEV kinnitamine - OSALINE kinnitamine
21. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. 22. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)? Uurides patsiente, kellel vigastus või haigus on põhjustanud ajukahjustuse. Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. 23. Mis on operantne tingmine? Tooge näiteid. Mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärjedest õppimises, näiteks koer õpin lukselingiga lõgistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle peale välja viinud. 24. Mis on vermimine? Tooge näide. Kombinatsioon õppimisest ja instinktiivsest käitumisest
1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid hindamaks, ennetamaks ja ravimaks somaatilist haigust või füsioloogilisi düsfunktsioone. · Käitumisteraapia lähtub ideest, et düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühholoogilise haavatavuse koostoimes.
taastamises. Põhiprotsessid - meeldejätmine, säilitamine, taastamine ehk reproduktseerimine. Liigid - liikumismälu, emotsionaalne mälu, kujundimälu, sõnalis-loogiline mälu, lühimälu, faktimälu, episoodiline ja protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head. Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine. Liigid - konvergentne , divergentne, konkreetne, abstraktne. Protsessid - ettevalmistav etapp, inkubatsiooni etapp ehk "haudeaeg", illuminatsiooni etapp ehk ilmutus, lahenduse kontrollimine.
Tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt rahuloleva stiimuliga tekib nende vaheline seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma mingit õpitud refleksi. Tingitud reflekside avastaja on vene füsioloog Ivan Pavlov. Operantne tingimine, selle puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida kindlat moodi. Oluline on jääda posiivseks ning motiveerituks ning vältida negatiivsust. Ooerantse tingimuse puhul motiveerib õpilast tulemus ning selle saamine üpriski kiire aja jooksul. Operantne tingimine on võimalik tänu suutlikusele õppida oma käitumise tagajärgedest, kas siis positiivsetest või negatiivsetest. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Mis on mälu ? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ühtlasi ka võime kasutada kogemusi mis on juba omandatud. Mälu ilmneb ja kõigil elu evolutsiooni
Neutraalne stiimul eestikeelses versioonis on siis ärrituseta stiimul ei ole segavat valgust ega kasutatakse nii tingitud ehmatavat heli. . kui tingimatu reaktsiooni kohta ka sõna refleks, mis on tõlkija omavoli. Tingimatu reaktsioon tingimatule stiimulile on tõesti kaasasündinud refleks, kuid tingitud ehk õpitud reaktsiooni ei saa nimetada refleksiks. Õpiku inglisekeelses versioonis seda viga ei tehta. Mis on operantne Operantne tingimine on õppimise protsess, mille käigus ÕO8 tingimine (operant kujundatakse käitumist sarrustamise (tasustamise) conditioning)? (positiivne või negatiivne) või karistamise abil. Ehk siis töötada välja tasude -karistuste süsteem. Kinnitus või tasu antakse treenitavale vaid siis, kui ta sooritab oodatud reaktsiooni
20. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne närvisüsteem (somaatiline kraniaal ja spinaalnärvid- ja autonoomne närvisüsteem sümpaatiline ja parasümpaatiline) 21. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)? evolutsiooniline stiimul käitumismehh. reaktsioon biheivioristlik stiimul reaktsioon kognitiivne stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon.. 22. Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid. käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida tasude karistuste süsteem. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimise (ingl. imprinting) nähtus on ju hästi tuntud Konrad Lorenzi töödest: pojad peavad esimest suurt liikuvat objekti oma emaks ja järgnevad talle kõikjale. Väga raske on näiteks hanepojast lahti saada, kui see sul saarel järel hakkab käima. 24
1. Mis on semantiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Semantiline mälu seisneb inimese faktiteadmises, mis ei ole seotud tema isiklike kogemustega, näiteks et USA president on Barack Obama ja Eesti president on Kersti Kaljulaid. Semantiline mälu on eksplitsiitne. Sisuliselt sisaldab sematiline mälu teadmisi maailmas, mille saamist me ei pruugi mäletada ega teadvustada, aga mis on üldiselt kõigile teada. Selle olemasolu tõendab tõsiasi, et meil on palju suvalisi faktiteadmisi maailmast, aga meil pole nende teadmiste omandamisega isiklikke kogemusi, vaid need on ''lihtsalt seal''. 2. Mis on episoodiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi ja sündmusi, mille omandamist me mäletame ...
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt
Psühholoogia kordamisküsimused 1. Traditsioonilised psühholoogia koolkonnad ja nende erinevused · Strukturalism millest koosneb aju. Uurisid mälu, emotsioone, taju, molekule · Funktsionalism kuidas evolutsioon, kohanemine, ellujäämise vajadus mõjutab meie psüühikat. Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne · Gestaltpsühholoogia tajumine tervikuna · biheiviorism me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid. · Psühhoanalüüs Sigmund Freud `Kõige huvitavam on see, mida me ei näe' Alateadvus, vaimsed häired tulenevad konfliktidest. 2. Uurimismeetodid ja nende erinevused; milline näitab põhjus-tagajärg seost? · Eksperiment teadlane kontrollib kõiki faktoreid ja tingimusi ja sihilikult manipuleerib ühte olukorra aspekti (sõltumatut muutujat) ja jälgib tule...
ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄITUMISVIISE, MILLEST OLLAKSE HUVITATUD; MEELDEJÄTMINE: KERGEM INIMESTELE, KEDA VASTAV KÄITUMISVIIS KÖIDAB; REPRODUTSEERIMINE E
testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume 14. Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas. Seljaaju. Neuron. Neurotransmitterid VASTUSED : 1) Psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse. 2) Teaduslik psühholoogia : (* Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste Väljaselgitamine, * Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse Õigsust, * Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt
Haigustest näited maohaavad, astma. * biotagasiside. Protsess, mille käigus inimene saab tagasisidet oma füsioloogilisest seisundist ja õpib kontrollima oma reaktsioone. * 1970-ndad käitumusliku meditsiini teke. Sisaldab endas meditsiini, psühholoogiat, sotsioloogiat ja pedagoogikat (terviseõpetuse teema). Tekkis olukord kus hakati mõtlema tendents hakata mõtlema kuidas saab tervist edenedada mitte ainult ravile keskendada. Teemana tuli sisse operantne tingimine. Hakati rääkima terviseõpetuse vajalikkusest. * terviseõpetus õppeainena. * 1974. a. tervisepsühholoogia kui termin. * tervisliku käitumise liikumine. * 1978 asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru * 1984 Esimene rahusvaheline tervisepsühholoogia sümpoosium Havannas * 1997 tunnustas APA tervisepsühholoogiat kui omaette spetsialiteeti. Tervisepsühholoogia erinevad valdkonnad. * psühhosomaatika valdkond arenes välja psühhoanalüütilisest paradigmast
Teadmised ja kogemused ei teki ots, vaid eeldavad andmetekui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ja mõistavad maailma. U.Neisser Psühhobioloogiline koolkond mis toimub meie ajus, uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Operantne tingimine - Selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks.(Nt
GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT 61. SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). 62. Õppimine- Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. 63. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 64. Inimese unikaalsuse kriteeriume-Sündimine, suremine, õppimine, areng, rääkimisoskus, mõtlemine, paljunemine. 65. Kesknärvisüsteemi ehitus-piklik aju, hingamiskeskus, südametöö keskus, peaaju, seljaaju 66. Peaaju ja selle osad-Suuraju, piklik aju, keskaju, seljaaju, tagaaju, piklik vaheaju 67. Seljaaju. eristatav närvisüsteemi osa, mis paikneb peamiselt selgrookanalis 68. Neuron- ehk närvirakk 69
Kordamisküsimused õppimise teema kohta ja vastused :) 1. Missuguse käitumise ära õppimine võiks albiino-pardile ellujäämise seisukohast kasulikuks osutuda? keskkonnaga kohastumine, ehk siis kui ta õpib ära, et ta saab varjuda vaenlaste eest ainult heledate asjade taha. 2. Paigaldan oma elutuppa peegel-ukse. Miks ma sellest möödudes alguses mitmel korral ehmatan? Kuidas õppimine käitumist muudab? Tegemist on habituatsiooniga- mis seisneb selles, et teatud ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri erilist tähelepanu. Me harjume mõttega, et peegel ei põhjusta meile kahjulikke tagajärgi ja saame aru, et pole mõtet sellepärast tegevust katkestada või peitu pugeda. 3. Miks ei karda inimesega varem mitte-kohtunud metsloomad inimest? Mis peab juhtuma, et see hirm tekiks? Inimene pole mestloomale ohtu põhjustanud ja seega ei karda loom inimest. Kui inimene peaks metsloomale kahju tekitama, s...
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
areng,õppimine. ÄJ-1-P-E-Tar 28. Harjumine e habituatsioon-reaktsioonide muutumine korduvalt ilmnevatele stiimulitele. 29. Tundlikkuse teravnemine e sensitisatsioon-tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 30. Klassikaline tingimine-õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel.See on õppimise liik. 31. Operantne tingimine- õpitakse ära seos oma tegevuse ja tagajärjede vahel. 32. Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile 33. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonile. 34. Aversiooniteraapia- vastikuse kujundamine. 35. Süstemaatiline desensibiliseerimine- organismi ülitundlikkuse vähendamine. 36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37. Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi. 38
Mida Kõik hilisemad tingitud algemotsioonidest hilisem staadium, seda täiuslikum. *Kas hirm loomade eest on õpitud vs kaasasündinud? o ORGANISATSIOON organiseerimiseks o ADAPTSIOON kohanemine muutuvate tingimustega SKINNER o ASSIMILATSIOON KK elementide muut kognitiivseteks Operantne tingimine käitumist mõjutab TAGAJÄRG o AKOMMADATSIOON -kogn el muutmine KK matkmine Tasakaal assim=akomma. Algul ei saada aru igal tasemel olevatest Õppimine sõltub tasustamisest; sarrustused. asjadest, selleks peab ta kogemusi omandama.
Respondentne käitumine Respondentse käitumise all tuleb mõista kindla stiimuli esile kutsud iseloomulikku reaktsiooni (vastusreaktsiooni), kusjuures käitumise põhjus eelneb selle toimumisele. Laialt tuntud reaktsioonideks on näiteks pupillide ahenemine eredas valguses, vasaraga vastu põlve löömisele järgnev põlvenärvi reaktsioon, kuuma veejoa alt käe välkkiire eemaldamine ja külma käes värisemine. Operantne tingimine Skinneri teooria juhtmõisteks on operantne tingimine. Keskkonnaga kohanedes, tegutsedes ehk aset leidnud käitumisviisi tulevikus taasloova toimega. Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu ehk ,,operandi" taastekke tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut kordama. Oluline on niisiis see, et ilma kasu taotlemata, spontaanselt, tekkiv operantne käitumine tugevneb või nõrgeneb vastavalt sündmustele, mis selle järgnevad. Operantse käitumise põhjalik uurimine võimaldas Skinneri koolkonnal esile tuua selle mitu
nende aluseks on värskelt moodustunud seosed ajus. Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 22. Tingitud reflekside tekke eeldused Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 23. Tingitud refleksi kustumine Tingitud refleksi kustumine- kui tingitud stiimulit korratakse pidevalt ilma tingimatu stiimulita 24. Tingitud refleksi taastumine 25. Stiimuli üldistamine 26. Instrumentaalne e. operantne tingitus Instrumentaalne e. operantne tingitus- vahetult õpitavale reaktsioonile järgnev tasustav või karistav stiimul, mis põhjustab reaktsiooni positiivse või negatiivse võimenduse Loom osaleb õppeprotsessis aktiivselt 27. Thorndike efekti seadus Thorndike efekti seadus- vastuste moodustamine stiimulile tugevneb kui sellele järgneb mingi preemia ja nõrgeneb, kui seda ei järgne. 28. Karistav tingitus Põhjustab negatiivse võimenduse 30. Bioloogilised piirangud õppimisele Vanus
ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon.
Õppimine- protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine ja harjutamine- kui inimene puutub pidevalt mingi stiimuliga kokku, tekib kogemus(nt laps saab selgeks koolitee). Tähtsusetuid stiimuleid hakatakse harjudes eirama(nt trammitee ääres elavad inimesed ei pööra mürale enam tähelepanu) 2. Klassikaline tingimine- seotud tingitud refleksidega 3. Operantne tingimine- seotud eelduvate positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Inimene soovib saavutada head tagajärge ja vältida halba tagajärge. Tagajärjeks võib olla: -kinnitus(positiivne)-toit, kiitus, tähelepanu, komm, raha. Nt õpin ära saan hea hinde ja kiita. karistus(negatiivne- karistus, valu jm. Nt ei õpi saan halva hinde, saladuse välja rääkimine. Efektiseadus- kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, on sellise käitumise tõenäosus
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu ...
Ta jätkas teadustööd Harvardis ning 1936. aastal võttis ta vastu õppejõu ametiposti Minnesota ülikoolis. Ta jätkas oma tööd mõlemas ülikoolis kunin pensionini ning arendas välja oma neobiheivoristliku õpetuse. Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri aastal 1990. [7] B. F. Skinner tegeles eelkõige operantse õppimise uurimisega. Operantne tingitus on stiimul- reaktsioon õppimine. Operantse tingituse või operantse õppimise põhiideeks on asjaolu, et kõik elusorganismid kalduvad kordama käitumist, mis tekitab neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis toob kaasa ebameeldivusi. Nõnda saab eksperimentaator, kui ta rakendab sobivatel momentidel stiimuleid, mis tekitavad subjektidel rahuloluilminguid, operantse tingituse vahendusel manipuleerida või ,,vormida" subjektide käitumist. Iga reageeringut, mis
järgi. B.F. Skinner (1904-1990). Operantne käitumine, ehk siis käitumist mõjutab tagajärg. Tingimise mehhanismid (ehk sarrustus). Inglise keeles "reinforcement". t (see, et käitumist mõjutab tagajärg, see kuidas ma käitun on seotud sellega, kuidas ma näen tagajärge). Sotsiaalse õppimise teooria- käitumist mõjutab selle tagajärg. Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga -> operantne tingimine (katseid ei saa teha ainult loomadega) Operantne: Käitumisele Kinnitus (tagasiside) jaguneb (ainuke variantJ kordab ja käitumise kordamine) Positiivne-> hea , kordan ->Käitumise tõenäosus suureneb Negatiivne KINNITUS->-> hea-, kordan Käitumise tõenäosus suureneb Karistus-> negatiivne-> ei korda Käitumise tõenäosus väheneb Käitumisviis, mis kinnitub keskkonna poolt., hakkab kordume Sarrustuse skeemid Ajavahe sarrustus (e
- Stiimulreaktsioon S-R -> S-O-R - Matemaatika psühholoogiasse - Uurib käitumist (mõõdetavalt) - Kvantifitseerumine - Kas hirm on kaasasündinud või õpitud? Watson ütleb, et õpitud. Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid. Klassikaline tingimine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) - loomkatsed * Sotsiaalse õppimise teooria käitumist mõjutab selle tagajärg. Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga - > operantne tingimine o pos/neg kinnitamine /karistus o (sarrastus = kinnistus) o Pos: kiitus jne /tõstab käitumise tõenäosust o Neg: tõstab käitumise tõenäosust /peavalu -> tablett -> hea olla o Karistus: käitumise tõenäosus langeb - Operantne õppimine stiimul -> reaktsioon -><- kinnistus * Operantne tingimine * Sarrustuse skeemid
ohustav tunne- hirm, beebi ja võõras, areng toimub läbi seega kogu liigile tasu ja karistus. Lõi Kiindumus tekib ikkagi ebakindlus, eraldatud. 1969- võõras ruumis astmete, on EGO poolt omaseid tunnuseid sarrustuse skeemi. sellega, kes turvalisust pakub, seotuseteooria, inimlastel katse. Vaadatakse kontrollitud ja on õppima(etoloogia esimene Operantne tingimine. mitte ainult sööki. Hüpotees- sünnipärane vajadus seotuse kuidas laps käitub, ratsionaalne. Arendab katse). Pojad õpivad Arvab, et inimene see kes rahuldab baasvajadusi, järele ühe kinda isiksusega. kui ema läheb ära ja edasi Freudi teooriat
vahendaja , märk. *stsenaarium: teadmised tegevustest ja nende järgnevusest; tegevus sel juhul automaatne, kiire; loengus osalemise stsenaarium. 10. Millised on peamised õppimise teooriad, nende teooriate iseärasused? · harjumine e. habituatsioon*tundlikkuse teravnemine e. sensitisatsioon*õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel s.o. klassikaline tingimine.* õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel s.o. operantne tingimine. 11. Kes on eestlastest rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogiaalaste uurimistööde tegijad? · Endel Tulving-kognitiivse neuroteaduse professor. Kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogia hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus.on ka paljuda mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja. · Jaan Panksepp-on uurinun autismi,agresiivsust, naeru ja mängu, sõltlust, tasu ja karustusi, lahusolekuärevust.
mõtlematul viisil, teatud otseteena otsuste tegemisel. Kui autoriteedile allutakse automaatselt, siis kaldutakse seda tegema reaktsioonina autoriteetsuse sümbolitele, mitte tegelikule sisule. Tingimine Tingimine ehk assotsiatiivne õppimine on kogemuse mõjul automaatselt tekkiv suhteliselt püsiv muutus käitumises. Tingimine eristub ühelt poolt kaasasündinud käitumiskalduvustest (instinktid, refleksid) ja teiselt poolt teadlikkust õppimisest. Klassikaline ja operantne tingimine mõjutamisel Klassikaline tingimine stiimul-stiimul seosed. Tingimatu refleks (pärilik ja kaasasündinud); seos tingimatu stiimul (eluliselt oluline). Tingitud refleks (kogemuse kaudu omandatav); seos 01.06.2014 Tartu
Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine Miks me uurime? Isiklik vaatlus ja kogemus võivad näida kõige täpsemate informatsiooniallikatena. Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida. Tarkuseterad: 1. töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi. 2. kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka. 4. ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbri...
Püstine kõnnak abstraktne mõtlemine kõne sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o Lühenenud koon o Peaaju, näokolju osatähtsuse vähenemine, peakolju suurenemine (3x suurem kui ahvidel) o Inimese ja simpansil 99% valke samad o Aminohappeline järjestus valkudes erineb 1,2% o DNA nukleotiidne järjestus erineb ainult 1,6%
Modelleerimine põhilisi agressiivse käitumise õppimine Mudel kui autoriteet. Mudel mõjutab agressiivselt lapsi käitumia olenemata soost, staatusest vms. 1979 palju 8.a laps vaatab väigivaldseid multikaid ja filme. Mõõta tulemusi 19. A jooksul. Need kes vaatasid 8. Aastasena olid täiskasvanutena need, kes kaklesid. Ennast samastatakse agressiivselt käituva kangelase, autoriteediga tõenäosus suureneb veelgi. 5. Biheiviorism operantne tingimine+ keskondlik efekt Mis järgneb agresiivsele käitumisele Kui kinnitatakse positiivselt või karistatakse. Kui ei karistata, või esinevad meelelahutuslikus kontekstis, õpitakse ära. Seletab enamikku agressiivselt käituimise tekkemehhanisme. Kolm protsessi, mis soodustavad agressiivse käitumise toimumist: 1. Vaatlemine hoiakud muutuvad tolerantsemaks. Mida rohkem kogetakse, seda tolerantsemad hoiakud on. 2. Kogemine 3. Kinnitamine
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põh...
Ameerikale omast optimismi ja teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusse. Küpsemisteooria räägib sellest, et enne peab olema küpsemine ja alles siis saab hakata vastavasse etappi sobivaid asju õpetama. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimisteoorias on harjumuse tekitamine (näiteks potilkäimise treenimine). Harjutamine, treenimine, kordamine. Küpsust hinnati igasugu erinevate motoorsete ja kognitiivsete võimete järgi. Järgmine tüüp: B.F. Skinner (1904-1990). Operantne käitumine, ehk siis käitumist mõjutab tagajärg. Tingimise mehhanismid (ehk sarrustus). Inglise keeles "reinforcement". Biheivorismi osa kokkuvõte. Arengupsühholoogia tekkepõhjused ja biheivorismi tekkerollid: 1) ei piisanud enam üldpsühholoogia seaduspärasustest arengupsühholoogiliste effektide või seaduspärasuste seletamiseks. 2) Psüühika arengu uurimisel tuli evolutsiooni idee. 3) Hakati rõhutama tunnetuslikku tähtsust.
Katse. Loeti ette hulk (15) sõnu ning tuli meelde jätta nii palju sõnu kui võimalik. Laps, talv, apelsin, kaamera, raamat, sokk, reis, laud, gorilla, poiss. Pikaajaline mälu: ● Eksplitsiitne: teadvustatud. Episoodiline (nt mälu konkreetsete sündmuste/kogemuste kohta). Semantiline ehk faktimälu. ● Implitsiitne: alateadlikud mälestused. Protseduuriline ehk väljendub käitumises. Praiming (varasemad kogemused, mis mõjutavad taju jne). Klassikaline ja operantne tingimine. Säilitav kordamine – info mehaaniline kordamine ilma selle tähendusele või seaduspärasusele mõtlemata (infot ei töödelda täielikult, pealiskaudne töötlemine). Mälujälg – info vaimne representatsioon Ühe sündmuse mälujälg ei ole ühes konkreetses kohas – emotsioonid, visuaalne jälg jne löövad mälestuse erinevatesse aju piirkondadesse laiali. Mälujälje tekkimine võtab aega. Selle käigus luuakse uus neuronite kommunikatsioonivõrgustik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
