kätte rohkem visuaalset informatsiooni, kui teised. Anna Antinor viis oma kolleegidega Melbourne ülikoolis läbi katse 123 õpilase vahel, kellel paluti ühe silmaga jälgida punast ning teise silmaga rohelist kujundit. Tulemuseks saadi see, et avatud mõtteviisiga õpilased nägid kahe erineva kujundi asemel hoopis segutaju mõlemast. Tavaliselt näeksid inimesed ühte kujundit korraga, vahelduvalt mõlema kujundi vahel. See on esimene katse, mis näitab suurema avatusega inimestel erinevat nägemistaju. Ülejäänud neli peamist isiksuse joont – meelekindlus, ekstravertsus, koostöövalmidus ja neurootilisus ses katses segatajuga ei seostunud. Kaarel Trepp 10.d
Markus-Christopher Kitt 11.B Tuleneb sõnadest optiline kunst. Arenes välja abstraktsionismist. 1960. aastad. Levis peamiselt USA-s ja Lääne- Euroopas. Võib ärritada silmi. On tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti Üldiselt reklaamikunsti. Rohked optilised efektid. Liikumine. Ruumiline mulje. Tunnusjooned Ärrituse tekitamine. Suhteliselt lihtsad kujundid. OP-kunsti looja. Tähtsaim esindaja. Ungarlane. Uuris 1930. aastatel nägemistaju olemust. Arendas välja oma stiili, kus ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve, saavutades uskumatuid optilisi tulemusi. Victor Vasarely Teine kuulus op-kunstnik. Inglane. Tuntuse tõid talle tema must- valged tööd, kus kasutas vaid Bridget Riley lihtsaid geomeetrilisi kujundeid. Soovis tekitada inimestes peapööritust. J. R. Soto Lisaks optilistele piltidele valmistas tema ka erinevaid
Ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid Ruumilisi illusioone joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid täiendvärvilisi järelkujundeid lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jms Kuna op-kunsti teosed põhjustavad sageli liikumiselamusi, on seda seostatud ka kineetilise kunstiga . "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Teosed tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Victor Vasarely 1908-1997 Vasarely nägemus on Op-kunsti rajaja "uue linna nägemus geomeetriline, Ungari-Prantsuse päikeseline ja värviline". maalikunstnik teostes on algatas originaalteoste geomeetrilised vormid seeriaviisilise asetatud perspektiivi, et
aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi Nägemistaju lokaalsed koodid Mis on retseptiivväli? Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis. Millised omadused retseptiivvälju iseloomustavad? Kontrast, liikumine, laotustihedus, värv, orientatsioon jne Kuidas muutub retseptiivväljade suurus nägemistaju töötlustasandite lõikes? Mida hierarhiliselt kõrgem tasand, seda suurem väli. Mida tähendab retinotoopia? Nägemisnärvide asetsemine ajus sarnaselt nende retseptiivväljade asetsemisele nägemisväljas. Kuidas sünnib rakusüsteemis lateraalne pidurdus? Seisneb ühe raku erutusega kaasnevas naaberraku pidurdamises,eesmärgiks suurendada kontrastsust Mis on lateraalse pidruduse tajutavaks tagajärjeks? Tagajärjeks tajumulje kontrastsus. Nägemistaju globaalsed koodid
VICTOR VASARELY Victor Vasarely (9 April 1906 – 15 March 1997) Oli Ungari-Prantsuse kunstnik Hakkas 1930.aastatel nägemistaju olemust uurima ning on op-kunsti tähtsaim esindaja Kinetismi rajaja Op- kunst Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Elust Vasarely sündis Ukrainas
valmistatakse peenkeraamikatooteid Reljeef - pinnalt eenduva või sellesse süvistatud kujutisega skulptuur Respiraator - hingamiselundite kaitsmise vahend Sirkel ringjoonte joonestamise riist Skulptuur raidkunst, raidkuju Statuett - väike kujuke; pisiskulptuur Stilisatsioon - kunst tegelikkuse vormide üldistamine, mingit stiili-ideaali taotlevskemaatiline kujutamisviis; sellisiselt loodud teos Triennaal - kunstiülevaatus Visuaalne - nägemistaju järgi määratav või teostatav Vitraaz - (värvilisest) klaasist dekoratiivkunstiteos nt. aknal
Victor Vasarely Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne (Sebrad 1938) sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. Victor Vasarely 1908-1997,Ungari-Prantsuse maalikunstnik,op-kunsti rajaja. Op-kunsti tähtsaim esindaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi Teine tase on Victor Vasarely, kes hakkas juba Kolmas tase 1930.aastatel nägemistaju olemust Neljas tase uurima. Vastandlike või Viies tase harmooniliste värvide mõju silmale olid varem uurinud ka impressionistid, puäntillistid ehitasid kogu maali sellele üles. Vasarely arendas välja oma stiili kus ta
kuulamisharjumuse, kõne, jutustamise, On ebaselge, kas selliste häirete anda lugemise, kirjutamise või matemaatiliste esinemissagedus sõltub keele iseärasustest oskuste omandamises (esmakordselt ja/või kirjapildist Ei ole seotud muude defektidega defineeritud 1963, täpsustatud 1994.) ÕIGEKIRJAHÄIRE Visuaal-ruumilise ja nägemistaju Kuidas ? vilumused võivad olla häiritud Spetsiifiline ja oluline õigekirjavilumuste • Diagnoositakse enamikel juhtudel arengu puue Probleeme ka emotsioonidega, käitumisega algklassides (Kuid tõestus sellest on vähene)
kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamuste kõrval, käesolevas referaadis käsitletakse Piaget, Gibsoni tajuteooriaid. Samuti Butterworth-Harris'i õpikus olevaid materjaale, mis on antud referaadi jaoks peaallikas. 1. EELARVAMUSED Varase nägemistaju olemuse üle on olnud vaieldused juba ammust ajast. Pikka aega püsis filosoofiline arusaam, mis ilmnes nii prantsuse filoosofi Jean Jeaques Rousseau kui ka 18. sajandi inglise filosoofi piiskop Berkley arutlustes, et visuaalsed aistingud ei saa anda teavet reaalsuse kohta, välja arvatud juhul, kui nad on seotud inimeste enda liikumise ja puuteaistingutega. Paradoks seisneb selles, et kuigi silma võrkkest on kahemõõtmeline ekraan, kuhu visuaalsed kujutised projitseeruvad, ning sellel puudub
Oluline on tagada järgnevad tingimused: Ruumid ja töölauad valgustatud Vahendid on silmade kõrgusel Igale lapsele pakutakse sobivat nägemiskoormust Nägemist stimuleerivaid ja korrigeerivaid harjutusi sooritatakse kogu lasteaias viibimise ajal. Vajalik on teada, milliselt kauguselt lapsed objekte kõige paremini näevad Näitliku materjali tajumine kulgeb aeglasemalt kui eakaaslastel Tajude arendamisel lähtutakse nägemise seisundist: vaegnägemise korral nägemistaju arendamisega, sügava puude korral tegeldakse kompimis- ja kuulmistajuga Toetamist vajavad motoorika ja sotsiaalsete oskuste valdkonnad. Kuulsad inimesed nägemispuudega Franklin Delano Roosevelt Galileo Galilei Andrea Bocelli Claude Monet Stevie Wonder Täname kuulamast!
Liikumise tunnet on püütud edasi anda veelgi varem, juba 15000 13000 ekr, kui koopamaalingutel jäädvustati loomi kaheksa jalaga, mis olid joonistatud liikumise erinevates poosides. Selliseid pilte näeb Lascaux koobastes Prantsusmaal. Tapeedil Bayeux lossis on kujutatud stseenid 1066 aastal toimunud Hastings'i lahingust. Tõeliselt liikusid objektid juba sajandeid tagasi Idamaade varjuteatris. 65 ekr avastab Rooma poeet Lucretius nägemistaju omaduse nähtut meelde jätta. 1824 esitas Peter Roget Briti Kuninglikule Ühingule (British Royal Society) oma töö "The Persistence of vision with regard to moving objects". 1825 demonstreeris prantslane Paul Roget nägemistaju omadust "nähtut meeles pidada" (persistence of vision). Selleks konstrueeris ta seadme nimega thaumatrope, mis koosnes kettast, mida sai ümber oma teljeks pandud varda keerutada. Ketta ühele küljele oli joonistatud lind ning teisele poole puur.
värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi. Selline kunst ühtis 1960-ndate lõpus minimalismiga - kunstiga, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. 9. Omaette abstraktsionismi erivorm on opkunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely, kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine.
Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina. Opkunst - Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga. Maakunst - maakunstiga kõige laiemas tähenduses s.o. loodusliku keskkonna mõjustamisega on inimkond tegelenud aega algusest peale, kuid sellel on olnud siis kas majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise (pargikunst) eesmärk. Maakunsti puhul selliseid eesmärke püstitatud pole. Impersonaalne jälg
(N: vikerkaar). Keha värviks loetakse tema värvust päevavalguses. Põhivärvid on: kollane, punane ja sinine 1. Nendest tulenevad ja need moodustavad kromaatiliste värvide rühma. Kromaatilise värvi iseloomustavad omadused on toon, küllastus ja heledus. Toon saab iseloomustada sõnadega punane, kollne, sinine, nende segamisel saab üha uusi värvitoone. Toon aitab ärve omavahel eristada (oliivroheline, ooker, ultramariin sinine. Küllastus nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk, võrreldes kromaatilisega. Skaalal vastab null neutraalsetele värvidele. Küllastus näitab värviringi seotust halliskaalaga. tume Põhivärve omavahel segades saame sekundaarvärvid.
Nägemine Ümbritsevast keskkonnast saab inimene suurema osa informatsioonist nägemismeele abil. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva inimese silmas ilmub, nagu fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse ...
Progesteroon; Östrogeen; -endorfiin; Psüühilised e. tunnetusprotsessid- protsessid, mille abil õpib loom tundma ümbritsevat keskkonda. Aisting- lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi Väliskeskkonna aistingud nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuur, puudutamine, liigutamine, tasakaal ja valu Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud Taju- vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Koosneb aistingutest. Nägemistaju Ruumitaju Ajataju Liikumistaju jne. Mälu- tagab informatsiooni säilitamise ja edasise kasutamise. Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või toimingu subjektipoolne põhjustaja Stiimul- iga füüsilise energia allikas, mis aktiveerib meeleelundi. Absoluutne lävi- stiimuli vähim füüsiline intensiivsus, mille puhul on ta avastatav. Eristuslävi- kahe stiimuli vaheline väiksem avastatav erinevus.
Taju · Taju on vahetu tunnetus mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel taju koostises suur tähtsus, kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist · Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tundmused e emotsioonid · Mõtlemine annab tajuobjektile kindla tähenduse ja üldise mõtte · Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigid · Liigitus aistingute alusel: Nägemistaju Kuulmistaju Haistmistaju Maitsmistaju Taktiline/liikumine/tasakaal Eriliik isikutaju, ajataju · Isikutaju e sotsiaalne taju Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isiku taju seostub suuresti emotsioonide ja hoiakutega, siin on ta teiste tajuliikidega võrreldes vähem objektiivne. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: kasv, silmad, juuksed, miimika · Isikutaju mehhanismid
süntees, mis koosneb igasugustest aistingutest. Ja need aistingud on saadud erinevatest objektidest või keerulistest ilmutustest. Just taju on tihedasti seotud informatsiooni transformatsiooniga, mis tuleb väliskeskkonnast. Sellega moodustatakse kujud, mis pärast kasutatakse tähelepanu, mälu, mõtlemise ja emotsioonide tegemise juures. Sõltuvalt analüsaatoritest eristatakse järgmiseid taju liike: o nägemistaju, o haistmistaju, o kuulmistaju, o liigutamistaju, o maitsmistaju, o puutetaju. Lisaks konkreetse meeleorganiga otseselt seotud tajudele on võimalik eristada tajusid, mille seos meeleorganiga on üsna kaudne või pole vastavat meeleorganit üldsegi suudetud avastada: objekti suurus, kaal, kuju, regulaarsus, mis tunnistab selle psüühilise protsessi keerulist organisatsiooni. Otseseid teadmisi täiendavad varasemad kogemused, nii et see on
rasked ja kerged lõhnad) Adaptatsioon kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) 7.Taju mõiste ja liigid Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajude liigitus: · nägemistaju · kuulmistaju · kompimistaju · liigutustaju · maitsmistaju · haistmistaju · ajataju · ruumitaju 8.Taju omadused Taju omadused: · taju terviklikkus püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon sõltuvus varasemast kogemusest
Tallinna Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIASTE Raul Hanson XII klass ABSTRAKTNE KUNST Referaat Juhendaja Tiina Treibold Tallinn 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Abstraktsionismi teke.......................................................................................................................3 ,,Sinine ratsanik".............................................................................................................................. 3 Geomeetrline abstraktsionism..........................................................................................................3 Purism.............................................................................................................................................. 4 ,...
Persoon : Jüri Allik Jüri Allik on Eesti psühholoog, kes on sündinud aastal 1949.Ta on omandanud psühholoogia doktorikraadi Tampere Ülikoolis.Allik on suurema osa oma karjäärist veetnud Tartu Ülikoolis.Ta on TÜ psühholoogiaosakonna juhataja ja Eesti Teadusfondi esimees.Jüri Allik on olnud ka aastatel 1988-1994 Eesti Psühholoogide Liidu president ja 1994-2001 asepresident. Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individiualismi võrdlusuuringud.Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta. 2005 aastal omistati Jüri Allikule 150 000 krooni suurune teaduse aastapreemia sotsiaalteaduste alal eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogiliste uurimistööde eest. Jüri Allik on avaldanud ka teoseid: 1980 ``Nägemispsühholoogia`` , 1996 ``Ülevaade psühholoogiast``, 1997 ``Psühholoogia lihtsusest``, 2009 ``Psühholoogia keerukusest``
Tallinna Polütehnikum Nägemistaju mõju tarbimiskäitumisele Referaat Koostas: Timo Triisa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 Värvid .................................................................................................................................................... 4 Pakendid .....................
Videoandmed on vaja tihendada selleks et, digitaalset telesignaali oleks võimalik olemasolevate kanalite kaudu üle kanda . Tihendamata digitaalse televisioonisignaali ülekandmiseks tarvis andmeedestuskiirust umbes 250 Mbit/s : PAL-kaadri edestamiseks läheb vaja 720X576X3 = 1244160 baiti (piksli iga värvi R,G,B jaoks 1 bait), vastavalt 1,244 MB; seega sekundis 25 X 1,244 =31 MB ehk 38X8=248 Mbit/s . Edastatava info mahtu vähendatakse juba videosignaali digiteerimisel .Nimelt kasutatakse nägemistaju omadust hinnata pildi teravust peamiselt heleduse järgi ja vähemal määral värvide järgi .Seepärast kasutatakse digiteerimisel värvisignaalikom- ponentide U(sinine) jaV(punane) diskreetmisel poole väiksemat sagedust kui heledussignaali Y puhulkui heledusnäidud võetakse näiteks sagedusega 4:2:2 (Y:U:V) .Digitaaltelevisioonis kasutatav süsteem 4:2:0 erineb eelmisest selle poolest, et lisaks digiteeritakse värvisignaale üle rea .
nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele. Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. Võrkkesta ääre e. perifeerses osas toimub
mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad). · Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) · Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel). 5. Taju mõiste ja liigid -> Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju ajataju ruumitaju 6. Taju omadused -> · taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom - sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest
ebaõnnestub ülesande B ning teise ajupiirkonna kahjustusega patsient sooritab hästi ülesande B, kuid mitte ülesannet A 23. Kui kaks psüühikaprotsessi toimuvad samal ajal, nimetatakse sellist töötlust...? a) ...evolutsiooniliseks b) ...seriaalseks c) ...paralleelseks d) ...skemaatiliseks e) ...varjutatuks 24. Millise nähtuse seletamiseks kasutatakse Amesi tuba? a) Dihhootilise kuulmise mõju seletamiseks b) Alalävise nägemistaju seletamiseks c) Värvi jäävuse (värvi konstantsuse) seletamiseks d) Suuruse jäävuse (suuruse konstantsuse) seletamisseks e) Vastandprotsesside mõju seletamiseks värvipimeduse korral 25. Mida uurib biheiviorism kõige üldisemas mõttes? a) Viisakat käitumist b) Vaadeldavat käitumist c) Valetamist d) Varjatud käitumist e) Inetut käitumist 26. Milline järgnevatest EI ole üks Paul Eksmani välja pakutud kuuest baasemotsioonist? a) Õnnelikkus
aastatel u (ingl.k.optical art) Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Op-kunsti tähtsaim esindaja on Victor Vasarely, kes hakkas 1930.aastatel nägemistaju olemust uurima. 19. Kirjelda hüperrealistlikku maali (mida ja kuidas kujutati)? Hüperrealism on maalikunsti ja skulptuuri zanr, kus eesmärgiks on saavutada teoste sarnasus kõrge resolutsiooniga fotodega. Hüperrealismi peetakse maalide ja skulptuuride loomisel kasutatavate tehnoloogiate järgi fotorealismi edasiarenduseks. Terminit kasutatakse eeskätt 21. sajandi algusest alates välja kujunenud sõltumatu kunstiliikumise ja -stiili kohta Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.
teosena, nn. installatsioonina. Vasarely Vasarely Vasarely Apus Callisto Vonal Kz Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op- kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga. Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely (1908-1977), kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine. Abstraktne kunst on alates 1910
peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Värvi küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes. Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta küllastus väheneb, ta muutub kahvatumaks ehk vähem küllastunuks. Jätkates kollasele halli lisamist saame järjest vähem küllastunud toone, kuni kollane muutub vaevu märgatavaks.
Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate (peaaju) poole, mitte sensoorsete meetodite tekitatud (nt
............17 4.6. Emotsioonid................................................................................................ 18 5. MÄNG JA ARENG............................................................................................... 19 6. LAPSE vaimne areng......................................................................................... 20 6.1. Taju............................................................................................................. 20 6.1.1 Nägemistaju.......................................................................................... 20 6.1.2. Kuulmistaju.......................................................................................... 20 6.1.3.Intermodaalne taju................................................................................ 21 6.2.Keele areng................................................................................................. 21 6.2.1. Düsleksia....................................
oktsipitaal- ehk kuklasagar asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi talamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsiooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime. Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? 13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga võimalik seostada eelnevate nähtustega 14. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Bandura - jäljendamine 15. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine?
Suumimisel muudetakse objektiivi fookuskaugust. Silm ja nägemine Silm on nägemisorgan. Sarvkesta pinnas toimub valguse esmane koondumine. Silmaavaga reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Silmalääts fookustab kujutise võrkkestale. Fookustamine toimub silmaläätse fookuskauguse muutumise abil. Võrkkestas tekkivatest elektrilistest aignaalidest tekitab peaaju nägemistaju. Lühinägelikkust korrigeeritakse nõgusläätsedega(nn miinusprillid). Kaugelenägelikkust korrigeeritakse kumerläätsedega(nn plussprillid). Prillinumber on prilliklaasi optiline tugevus dioptriates.
kujund pole mitte A - täht?). · hüpoteesi kontrollimiseks valitakse stiimuli teatud omadused, mis allutatakse pertseptiivsele analüüsile. · Hüpoteesi kontrollimise tulemuseks on stiimuli äratundmine, mida ülalt alla töötluse puhul nimetatakse ka mõistete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla töötluses (tervikult detailidele minnes) avalduvad konteksti efektid. Konteksti efektide näiteiks on kahemõttelised kujundid. 24. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Frontal lobes(otsmikusagar) Parietal lobes (kiirusagar) Lateral genuiculate nucleus (nägemiskeskus, talamuses) Occipital lobes (kuklasagar) Temporal lobes (oimusagar) Inferotemporal cortex (ajukoor) Cerebellum (väikeaju) V1, V2, V3, V3A, V4v, V5, V7, V8, VP, LO V1;2- esimene nägemistaju, sisaldab ernevaid värvuse ja vormi eest vastutavaid rakke
tajukogemuse vahel oma ,,Taju fenomenoloogias" toob Merleau-Ponty näitena Müller- Lyer'i joonteparadoksi, milles võrdsete pikkustega jooned näivad ebavõrdsetena. (Phenomenology of perception" 2005 pg 14) Merleau-Ponty järgi ei ole siinkohal tegemist tajuveaga vaid tavalise nägemiskogemusega viimane ei eksi, sest isegi siis kui me teame, et jooned on ühepikkused, ei näe me neid teisiti. Merleau-Ponty näib teistest tajudest tõstvat kõrgemale nägemistaju, mis tekitab tunde, et inimesed, kes ei saa näha, ei saa maailma tõeliselt kogeda. Samas on tegemist ikkagi kunstifilosoofiaga ja kunst on eelkõige kujutav - tajutav silmale. Nägemismeelt analüüsib Merleau-Ponty oma essees ,,Silm ja vaim" rääkides inimesest kes tajub end nähtavana nähtuvas maailmas. Jällegi tuleb välja tugev side inimese ja maailma vahel. Vastukaaluks võiks meenutada Platonit, kes eristas petliku nähtumuste maailma, mida tajutakse meeltega ja
Hinnanguline, peegeldab meeldib/ei meeldi sisu On hindamisstandard, peegeldab hea/halb sisu On võimalik muuta Väga raske muuta Väärtuste tüübid: (Milton Rokeach) 1.)Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, õnn, vabadus 2.)Tugiväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, viisakas Uskumus on inimese arvamus objektide, ideede, sündmuste jms kohta( väga palju erinevaid) Hoiak koondab uskumused. Taju liigid: Nägemistaju, haistmistaju, maitsmistaju, kuulmistaju, liigutustaju, värvustaju, keeletaju, inimesetaju, ajataju, tekstuuritaju Taju vead tekivad: 1.) Vähe infot 2.) Vale info 3.) Ebareaalsed ootused 4.) Nähakse seda mida tahetakse, mitte reaalset Taju vead: 1.) Taju valivus 2.) Stereotüübid 3.) Esmamulje 4.) Halo efekt 5.) Taju kaitse Taju valivust mõjutavad tegurid on sisemised faktorid(hoiak, motiivid, huvid, ootused) ja välised
Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Peeter Tulviste on lõpetanud Tallinna 10. Keskkooli 1964 ning Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogia erialal 1969. 1975 sai ta samas psühholoogiakandidaadi kraadi ning 1987 psühholoogiadoktori kraadi. Tartu Ülikooli rektor olnud, Riigikogu liige praegu. Mõtlemise muutumine ajaloos. Jüri Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individualismi võrdlusuuringud. Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets Psühholoogialabori looja ja aeg: William James (18421910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. Funktsionalism Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. Mõtted, tunded, kohandamine.
Kunsti Ajalugu Riiko Kojoni EP-14 Kreeka arhitektuur Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse - linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele. Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Kreeka Skulptuur Arhailine kreeka skulptuur näe...
· Kukla- ehk oktsipitaalsagar: asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi talamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsioooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime · Kiiru- ehk parietaalsagar: asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nim posttsentraalkööruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestest. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele.
Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega). Unustamine sekundaarses mälus toimub interferentsi Pikaajalises mälus on veel erinevaid mälu liike: Semantiline mälu on mälu liik, mis sisaldab intellektuaalselt omandatud teadmisi, mida on õpitud, kuid pole ise kogetud. Säilitab inimeste teadmisi faktide, sümbolite,valemite jne. kujul ümbritseva maailma kohta. Kujundliku mälu aluseks on nägemistaju ning ta maht on hiiglaslik. Arvatakse, et siis jääb materjal paremini meelde. Siiski on olemas erinevaid inimesi. Osa inimesi pole kujundlikult peaaegu üldse võimelised mõtlema, teised ei suuda ilma kujunditeta mõelda. Just arusaamise tasandil on nägemisel väga suur tähtsus. Episoodiline mälu kus säilivad andmed inimese enda elus aset leidnud sündmuste kohta. Episoodiline mälu on mälu liik, mis keskendub inimese enda ümber ja sisaldab põhilise
valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse (380 - 780 nm pikkuste elektronmagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus: Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (seal asuvad ainult kolvikesed) toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates.
Kaasaelamine ehk empaatia. Ülekandmine ehk projitseerimine. Oreooliefekt. Ruumitaju aitab maailma tajuda kolmemõõtmelisena Sügavustunnused: Tausta struktuur Lineaarne perspektiiv. Kattumine Liikumistaju Näiv ehk stroboskoopiline liikumine. Esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju seotud sellega, kuidas me aega tajume. Inimesed tajuvad sündmuse kestust ja kiirust. Sõltub inimeset, soost, vanusest. Taju areng ja arendamine Nägemistaju vastsündinul ei ole veel välja kujunenud, teravus on kehvem, ema nägu on kõige olulisem objekt. Areng lõppeb 9. eluaastal. Kuulmistaju areng aeglasem kui nägemistaju, seotud kõnevõime arenguga. Rütmitaju on oluline välted. Arendamine Piirake esitatava materjali hulka. Kasutage mitmeid taju liike. Jälgige, et juhendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad.
LSD tarvitamist. See on "kogemuse kõrgpunkt", kus esineb raskusi mõtete koondamisel ja väljendamisel ning unenäolisi situatsioone. Narkootikumi kasutanul toimub selles staadiumis n.ö. keha ja hinge eraldumine ning ta võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jääb mulje nagu viibiks teises, ebareaalses maailmas. LSD puhul on ülekaalus nägemistaju häireid. Esineb ka puute- ja haistmishallutsinatsioone. Väga lühikese aja vältel võib meeleolu teisenduda, elevus ja ülemeelikus vahelduda kurvameelsuse ja hirmuseisundiga. Häiritud on ajataju, sekundite jooksul toimuv võib tunduda, et kestab igaviku ja vastupidi.Vähem tuntumateks hallutsionogeenideks on ka veel PCP ja Maagilised Seened. Seeni on kasutatud hallutsinogeenidena juba 500 a. e. Kr. Peamine seen, mida kasutatakse Mehhikos, on Psilocybe mexicana
vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse (380 - 780 nm pikkuste elektronmagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus: Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (seal asuvad ainult kolvikesed) toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. Võrkkesta ääre- e
. ei saanud midagi võtta, uksest väljuda: kogu maailm oli võõras.Kaheksa päeva pärast paneb psühholoogia ise kõik kohale ja kõik on endine. Prille ära võttes on jälle kõik tagurpidi. Kulub taas kaheksa päeva, et kõik taastuks reaalseks. See taju on omane ainult inimesele, loomad surevad ära. Empaatia. Hooldusõdedele: Meie kohus on arendada nägemist sügavuti neil, kes tegelevad inimestega. Läbinägemisega vaadata teist tema silmadega. Nägemistaju. Kõige tähtsam ravivõte on ära kuulata süda soe ja lahke, aga pea selge. Aistingud Igal inimesel arenevad välja erinevad aistingud. Arenevad lapseeast, on pärit keskkonnast ja sõltuvad kultuurist. Aistingud on inimesele ääretult tähtsad,tähtis on aistingute areng: beebi tunneb ära ema piima lõhna ja hääle järgi. Kui laps ei saa puudutusi siis aistingud ei arene! Keha aistingud: * tundmine,puudutus Soe ja külm
Täiskasvanu järelevalve all mängutaigna jaoks, meeldib kiikuda ja mänguplatsil liugu lasta. Üha sagedamini tahab uued konstruktorid nin mängida teiste laste läheduses. Kääridega lõikamine tuleb nüüd õues kiik ja liurada. paremini välja ning laps teeb katseid paberi kokku voltimisel Etendamismängu (horisontaalne, vertikaalne voltimine õnnestub, diagonaalis sobivad laevad/paadid voltimiseks pole nägemistaju veel piisavalt arenenud). Meeldib veemängu jaoks, endiselt pliiatsite, kriitidega kritseldada ja värvidega plätserdada. väikesed nukud Esimesed katsed inimese joonistamisest peaks suur ring, millest nukumaja ja garaazi kasvab välja kaks kriipsjalga. Kasutab erinevaid konstruktoreid teiste jaoks, sõidukid ja mängude abivahenditena (majade, teede ehitamine), klotside väikesed nukud
kuid vajavad juhendamist kogu elu jooksul, umbes 6% alaarengu juhtudest. 3. IQ 25 - 39 raske alaareng, selliseid inimesi on umbes 3% alaarengu juhtudest ning nad on võimetud ise toime tulema. 4. IQ alla 25 sügav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. D. Tunnetusprotsesside areng õpiraskustega lastel. ***Uuritud eelkõige nägemistaju seisukohast. Nägemistaju kaudu saame suurema osa informatsioonist väliskeskkonnast. VAA lastel nägemistaju oluliselt aeglasem (nägemistajus kiirus oluline!). Katse piltidega tuttavatest esemetest 1kl lastega: LRÕK, RÖK ja täiskasvanud. Täiskasvanud tundsid ära 72%, tavakooli lapsed 57%, abikooli lapsed 0%. Katsest võiks järeldada, et abikooli laste nägemistaju on poole võrra aeglasem. Kas taju on arendatav? Lisakatse 3kl lastega: tavakooli lastel 100% äratundmine, abikooli
Sõnumi ülesandeks on info edastamine. Ülesanne on täidetud kui vastuvõtja reageerib. Suhtluse eelduseks on kanal (suulises suhtluses helilained). Keeleline suhtlus on sõnaline ehk verbaalne, selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on aegruumiline ainukordne tegevus, mida tuleb lahus hoida keelest kui süsteemist. Suurema osa infost võtab inimene vastu nägemistaju vahendusel. Kõne aga põhineb oluliselt kuulmistaju kasutusel. Kõne arenemine tulenebki kuulmisaistingute töötlemisest ajus ning nende põimumisest ajju talletatud keelesüsteemiga. Kõne on primaarne, kirjutamine sekundaarne: 1.kõnesuhtlus on arenenud ~ saja tuhande aasta vältel. Keelte kirjapanek on hilisem ja vähemlevinud nähtus. 2.rääkima hakatakse enne kui kirjutama. Loomuliku keele vahendusel väljendatud sõnumid vahendavad sisu, mis ei ole sõnumi välise
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon........
süsteemides. Alt-üles töötlus – joontunnuste tuvastajatelt keerukamate tunnuste tuvastajateni jne rea üha suuremate üksuste kaudu. (Stiimuliks on oleva sõna esimese tähe täiendav talumuslik analüüs) Ülevalt-alla töötlus – teadmispõhised protsessid, protsessid, mida suunavad ideed ja ootused, mis tajuja antud olukorras on. (Mõtted looma mõistest aktiveerivad, mis seejärel aktiveerivad neis sisalduvad tähed) 17. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Tajuline püsivus – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. (Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). Objekti kauguse ja kujutise suuruse seos. Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise. Kaugemal olevad objektid tekitavad väiksema kujutise. Teadvusväline tuletamine – H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
