7) seedetrakti motoorika pidurdamine sealsete silelihaste lõõgastamise tulemusena Neerupealiste Mineraal- Soolade eritumist reguleerivad koor kortikoid Mineraalkortikoidid, eriti aldosteroon (steroid- hormoonid) -aldosteroon -aldosteroon stimuleerib distaalsetes neerutorukestes: 1) Na tagasiimendusmist verre 2) Cl ja H20 tagasiimendumist verre 3) K ja H+ ioonide eritumist uriini
soolsuse, happelisuse reguleerimine * kehavedelike tasakaalu tagamine * osmootse rõhu säilitamine * ekstratsellulaarvedelike mahu säilitamine * happe-leelise-tasakaalu regulatsioon * bioaktiivsete ainete sekretsioon – toodavad 2 hormooni – kaltsitriool ja erütropoietiin * metabolism * vereloome (erütropoietiini kaudu – reguleerib erütrotsüütide erütrotsütopoeesi). Lisaks toodetakse ensüümi reniini (aktiveerib reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteemi, vabastatakse vastusena füsioloogilisele stiimulile (hüpotensioon, hüpokaleemia, vererõhu ja –mahu langus). * arteriaalse vererõhu ja veresuhkru taseme regulatsioon. 3. Neerutalitlus 3.1. Nefron kui talitluslik üksus: hulk, struktuur, funktsioonid. Nefron on neeru morfofunktsionaalne üksus. Koosneb glomeerulist (glomerulaarsed kapillaarid) ja torukestest. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimub ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin) ja torukestes lõplik uriin.
Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on teda 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedlikus. K+ kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h. plasmas sõltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. K+ eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda mõjutavad happe- alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Liikumist ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel mõjutavad rakusisene pH (atsidoosi korral rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis. Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu
2.Neerupealised on paarilised näärmed, mis paiknevad, nagu nimigi ütleb, kummagi neeru peal. Neerupealiste koores toodetakse hormoone -- kortisooli,aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Neerupealiste säsis toimub adrenaliini ning noradrenaliinisüntees. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis. Adrenaliin kiirendab südametegevust, ahendab veresoonija tõstab vererõhku.
Neerupealised paiknevad neerude peal, rasvkihis, jagunevad 2 iseseisvaks endokriinnäärmeks neerupealise KOOR ja neerupealise SÄSI. Neerupealiste eemaldamine põhjustab surma, kuid kui eemaldada ainult säsi, surma ei tule. Neerupealise KOOR hormoonid on KORTIKOSTEROIDID mis jagunevad : - mineraalkortikoidid - glükokortikoidid - androgeensedkortikosteroidid 1. Mineraalkortikoidide valmistab neerupealiste koore pindmine kiht. Hormooniks on ALDOSTEROON - selle hormooni mõjul intensiivistub neerukanalites Na reabsorptsioon ja K ekskretsioon ( väljaviimine ) Aldosteroon väldib Na väljaviimist ja K sisalduse tõusu veres. 2. Glükokortikoidide tekke kohaks on koore keskmine kiht. Põhihormooniks on KORTISOOL. - pärsib valgu sünteesi ja soodustab valkude lõhustumist. Selle mõjul intensiivistub maksas glükogeeni moodustumine. Hormooni vaegusel katova neeru võime vee säilitamiseks. 3
tood.: ajuripats - kasvuhormoon, teisi näärmeid (neerupealised, kilpnääre, sugunäärmed) stimul. hormoone, prolaktiin, oksüdotsiin, ADH; käbikeha - melatoniin; kilpnääre - joodi sisald. horm. (türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin); kõrvalkilpnäärmed - parathormoon; harkelund - lümfotsüütide arengut ja antikehade mood. stim. hormoonid (tümosiin, tümopoetiin); pankreas - glükagoon, insuliin; neerupealised - min.- (aldosteroon), glüko- (kortisool, kortisoon), androgeensed (suguhorm. - testosteroon) kortikoidid, adrenaliin, noradrenaliin; munasarjad - östrogeenid, progesteroon, munandid - testosteroon ül: kasvuhormoon - kudede kasv., valkude sünt., rasvhapete kas. energiaks; prolaktiin - piimanäärmete areng, piima tootm., piimasünt. käiv. ja käigus hoidm.; ADH - neerude talitl., vererõhu tõus, väljut. vee hulga vähend.; oksüdotsiin - emaka
o Somatotropiin, kasvuhormoon (STH, GH) (valk) o Adrenokortikotropiin (ACTH) (valk) o Melanotropiinid o Arg-vasopressiin (ADH), oksütotsiin (peptiidid) · Pankreas o Insuliin, glükagoon (valgud, polüpeptiidid) · Neerupealisesäsi o Dopamiin Steroidhormoonid ( sünteesitaksek olesterooli baasil) · Neerupealisekoor o Glükokortikoidid (kortisool, kortikosteroon, kortisoon,) o Mineralokortikoidid (aldosteroon, 11-desoksükortikosteroon) · Munasarjad o Östradiool, östriool, östroon · Plantsenta o Progesteroon, östrogeenid · Munandid o testosteroon · Neerud o kaltsitriool Eikosanoidid (rasvhapete derivaadid) 20-C PUFA-de (eikosapolüeenhapete) oksüderivaadid · Prostanoidid (prostaglandiinid, PH; tromboksaanid, TX) (tsüklilised) · Leukotrieenid (LT) (atsüklilised)
pärsib nende sünteesi; stimuleerib glükogeeni ladestumist maksas; selle vaegusel kaotavad neerud võime organismist vett eemaldada 1.2 Aldosteroon ja 11- Reguleerivad naatriumi ja desoksükortikosteroon kaaliumi ainevahetust ning osalevad vererõhu regulatsioonis. Aldosterooni mõjul suureneb neerukanalikestes naatriumi tagasiimendumine ning kaaliumi eritumine uriiniga. 1.3 DHEA e
Kiirendab südametegevust ja hingamist ning närvilõpmed. arterenool põhjustab veresoonte ahenemist. Nõristatakse erutuse ja ohu korral. Stimuleerides naatriumi ja vee tagasiimendumist neerutorukestest, Aldosteroon == Neerupealised (koor) suurendab nende ainete sisaldust veres. Kortisoon == Kiirendavad energia saamiseks vajalikke ainete lagundamisprotsesse ja Neerupealised (koor) Hüdrokortisoon e. kortisool suurendavad sellega stressitaluvust
suguhormoonide tootmise eest. Neerupealistel võib eristada koort ja säsi. Neerupealiste koores toodetakse palju erinevaid hormoone nagu kortisooli, aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest. Soodustab kaaliumi väljaviimist organismist. Androgeenid ehk meessuguhormoonid on looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid. Androgeene leidub nii emaste kui isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades. Isastel sünteesitakse androgeenid munandites ja neerupealisekoores kolesteroolist. Neerupealiste säsi koosneb kromofiinsetest rakkudest ja eritab katehhoolamiine
enneaegseks surmaks (Thiblin 2012, Rootsi krimilabor) - Muutub vasaku vatsakese morfoloogia - Koronaarveresoontes lipiidide ulatuslik ladestumine - AAS mõju käitumisele (Fred Nyberg, 2012, Karolinska U): depressioon, bipolaarsus, agressiivsus, enesetapud etc Neerupealsed · Säsi ad-renaliin (epi-nefriin) fight-or-flight Stardieelne seisund · Koor zona glomerulosa (väline kiht) · Mineralokortikoidid (aldosteroon) zona fasciculata (keskmine) · Glükokortikoidid (kortisool) zona reticularis (sisemine) · Anaboolsed steroidid (testosteroon) Tasakaal 10 9 8 7 T/K suhtarv 6 5 Testosteroon 4 Kortisool 3 2 1 Trenn 0 Enne Pärast Taastumine
Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi ajal 2l uriini. Reguleerivad mehhanismid: Neerud, neerupealised (Aldosteroon), hüpotaalamus(ADH), süda (RR tagamine), kopsud (osaleb RAAS-is; negatiivse rõhu osa sissehingamisel). Veebilanss: See on organismi viidava ja sealt erituva vedeliku suhe. Tasakaalus Negatiivne veebilanss (kulutada rohkem, kui üldhulk) Positiivne veebilanss (kulutada vähem, kui üldhulk) Läheb välja vähem. Neg. Veebilanss: Veremaht langeb alla kriitilise piiri ja ei suuda tagada hapniku ja toitainete transporti kudedesse (RR langeb)
Glükagoon Peptiid stimuleerides glükogeeni lagundamist maksas. Glükokortikoidid, nt. Suurendab stressi korral vere Neerupealised Steroid kortisool glükoosisisaldust. Mineralokortikoidid Steroid Reguleerib vee tagasiimendumist nt. aldosteroon neerudes. Suurendab naatriumkloriidi reabsorptsiooni neerudes, reguleerides sellega vere mahtu ja rõhku. Hirmuhormoon. Põhjustab viha, Modifitseeritud Adrenaliin erutust ja hirmu
Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on: 1. reniin-angiotensiin süsteem s.t. vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis ahendab veresooni. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu, rohke soola tarbimine tõstab vererõhku; 2. sümpaatiline närvisüsteem s.t. vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus. Lühikest aega kestvaid muutusi vererõhus reguleerivad autonoomne närvisüsteem (sümpaatiline närvisüsteem) ja reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteem (RAAS), pikemajalist kontrolli seostatakse aga neerude tööga. Neerudel on oluline osa vererõhu regulatsioonil ning neeruhaigus võib põhjustada vererõhu tõusu. Teiselt poolt kahjustab pidev kõrge vererõhk neerukudet. Vererõhu tõus suurendab vee eritumist neerude kaudu. Selle tulemusena väheneb ekstratsellulaarse vedeliku maht ja ühtlasi ka vere maht. Väiksema vere mahu tõttu väheneb veresoontesüsteemi keskmine täitumisrõhk ja sellest sõltuv
Kõige suurem on see vanuses 11-15. Hiljem see järk-järgul väheneb. See stiumleerib lapseeas kogu immuunsüsteemi rakkude teket. Võimalike haiguste kaitseks antikehade teke! Neerupealised · paiknevad neerude peal (neid on 2 tükki). Nad koosnevad koorest ja säsist. Koores eristatakse kolme kihti: 1) sõmerraku kiht - kõige välimine - ehk zona glomerulosa. See kiht produtseerib mineralokortikoide, mille esindajaks on aldosteroon. See hormoon mõjub mineraalainete ainevahetusele. 2) zona fasciculata - tema produtseerib glükokortikoide. Need on hormoonid, mis mõjutavad süsivesikute ainevahetust. Esindajaks on kortisool. 3) zona reticularis ehk võrkkiht. See produtseerib suguhormoone aga vähem kui suguhormoonid ise. säsi ehk medulla - see produtseerib hormooni. Aldosteroon - mineraal korikuoid. Seelle teket stimuleerib otseselt naatriumi sisalduse langus veres. Aldosterooni kaudne stimuletsioon
stimuleerides glükogeeni lagundamist maksas. Neerupeali- glükokortikoidid Steroidid Suurendab stressi korral vere sed nt kortisool glükoosi sisaldust mineralokortikoi- Steroidid Reguleerib vee tagasiimendumist did; nt neerudes. Suurendab aldosteroon. naatriumkloriidi reabsorptsiooni neerudes, reguleerides sellega vere mahtu ja rõhku. adrenaliin ja Modifitseeritu Hirmuhormoon. Põhjustab hirmu, noradrenaliin d aminohape viha ja erutust. Valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks.
Positiivne veebilanss võib kujuneda ka neerude või südamehaiguste korral vesi koguneb kudedesse ja avaldub tursetena. Ka kestev valgudefitsiit võib põhjustada vee kogunemise kõhuõõnde ja jalgadesse, vee jaotus kudede ja vereplasma vahel on häiritud. 6.4.3. Vee eritumise regulatsioon. Kudede veehulk sõltub rakkudes ja rakuvälises vedelikus olevast K+ ja Na+ sisaldusest. Vee eritumist reguleerivad hormoonid: Vasopressiin e.antidiureetiline hormoon Mineralokortikoidid (aldosteroon) Vereplasma valgud Rohke mineraalaineteta vesi tekitab nn. veemürgituse (eriti vähese toidu või nälja korral): rakuväline vedelik lahjeneb, vesi tungib osmoosi tõttu rakku- mehhaanilised vigastused, eriti närvisüsteemis. OSMOOTSE RÕHU TÕUS | ANTIDIUREETILINE HORMOON | | SUURENEB VEE REABSORPTSIOON PRIMAARSEST URIINIST
(a). vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool, mis on hädavajalik regulaator kaltsiumi imendumiseks peensoolest verre; (b). erütropoetiinid, mis stimuleerivad punases luuüdis erütrotsüütide teket; (c). reniin, mis tegelikult on küll ensüüm, kuid mis käivitab hormonaalselt aktiivse reniinangiotensiin- aldosteroon-süsteemi (lühendatult RAAS). RAAS-i aktivatsioonil tekkinud angiotensiin ja aldosteroon aitavad kaasa kehavedelikes vee ja mineraalainete püsivuse ning stabiilse vererõhu säilitamisele. Uriini teke Uriini moodustumine toimub nefronides kui neeru funktsionaalsetes ühikutes. Igas üksikus nefronis tekkinud uriin liigub neeruvaagnasse ja sealt kusepõide. Uriini moodustumine nefronis toimub kolme erineva mehhanismi kaudu. Nendeks on: (a). ultrafiltratsioon, (b)
● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin ● toidust saadav D-vit, mida tekib nahas UV-kiirguse toimel - vaegus -> rahhiit!
labiilsuse (KNS'i võime vastu võtta ja edasi anda impulsse) tõus, sünnapsites info edasi andmise kiiruse tõus. · Põhilüliks on neerupealiste koore talitluse intensiivistumine. Hüpofüüsis sünteesitav kasvuhormoon kutsub esile neerupealiste koores produtseeritavate hormoonide mineraal- ja glükokortikoidide sünteesi. Mineraalkortikoidid on olulise tähtsusega eelkõige organismi elektrolüütide ja veevahetuse regulatsioonis. Olulisim esindaja on aldosteroon, mis stimuleerib Na, Cl ja H2O tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes ja soodustab K ja vabade vesinikioonide eritumist uriini. Glükokortikoidid on organismile olulise ainevahetusliku efektina, kuna need stimuleerivad glükogeneesi maksas, soodustades eelkõige aminohapete kasutamist sel otstarbel. Soodustavad glükoosi produtsiooni maksas ja ka nende mõju alla kuulub veresuhkru taseme tõstmine ning soodustab ka rasvhapete kasutamist organismi, sh
(vere ruumala), tekib janu (vedeliku mahtu suurendatakse joomise kaudu). Verd on ka maksas, põrnas ja osas lihastes, mitte ringluses. Osm rõhu regulatsioonis osalevad hormoonid: 1. hüpofüüsi tagasagara poolt verre paisatav antidiureetiline (uriini tekkimist takistav) hormoon ADH 2. südame kodade natriureetiline hormoon KNP/ANP, mis soodustab vee väljutamist 3. RAAS-süsteem (reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem) kuiosm rõhk langeb ja ringleva vere maht väheneb, vererõhk langeb, RAAS-süsteem viib veresoonte ahenemiseni, uriiniväljutuse vähenemiseni. Selle liigne tegevus viib kõrgvererõhutõveni Enam-vähem kindlates piirides üritatakse hoida ka: 1. Üldine vererõhk (vereoontes) kui tõuseb, suudab inimene kohaneda, kui pidevalt üle 140 hüpertoonia, organism loob uue normi 2. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l 3
diterpeen (C20) hormoonidele triterpeen (C30) tetraterpeen (C40) Steroidhormoonid: 1. Glükokortikoidid (kortisool) 2. Mineralokortikoidid (aldosteroon) 3. Androgeenid, östrogeenid ja testosteroon 4. Progestiinid Sapphapped
17. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim alarmi hormooniks, selle ülesanded on: maksas lõhustatakse enam glükogeeni, selle hulk väheneb, veresuhkru tase tõuseb, suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud, paranevad erutusjuhtivus ja erutuvus, seedekulgla toonus langeb ning motoorika aeglustub 18. Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: · Mineraalkortikoidid ALDOSTEROON- reguleerib NA - K ainevahetust · Glükokortikoidid KORTISOOL KORTIKOSTEROON - reguleerivad või osalevad kõikides ainevahetuse protsessides 19. Kõhunääre e pankreas toodab hormoone: insuliini ja glükagooni, mis vereringe kaudu aitavad organismil kasutada energia tootmiseks vajalikku glükoosi 20. Naissuguhormoonide ülesanded organismis · ÖSTROGEENID
tetraterpeen (C40) Steroidid Steroidid on klass ühendeid, mis sisaldavad 4 kondenseerunud tsüklit. Kolesterool kõige laiemalt levinud, oluline membraanide komponent Kolesterool võib olla esterifitseeritud Kolesterool on metaboolne eellane steroidhormoonidele Steroidhormoonid: 1. Glükokortikoidid (kortisool) 2. Mineralokortikoidid (aldosteroon) 3. Androgeenid (testosteroon) 4. Östrogeenid (estradiool) 5. Progestiinid (progesteroon) Sapphapped rasvade transport Kolesterool ja vastav ester Vitamiin D Struktuurselt sterooli derivaadid, kus tsükkel B on katki Inaktiivsed D2 ja D3 moodustuvad fotokeemiliselt Ensümaatilise hüdroksüleerimise tulemusel moodustub aktiivne vorm, mis
arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed parathormoon Neerupealis adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid testosteroon Munasarjad östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid. Negatiivne tagasiside saadakse signaalid organismis halbade kõrvalekallete kohta, nt kehatemperatuuri regulatsioon, organismi veetase (kehatemp liiga kõrge higistamine kehatemp langeb); muudetakse elundite talitlust, et kõrvalekalle väheneks
punaliblede tekkel luuüdis. Kui neid ei ole piisavalt, tekib kehvversus ehk aneemia. B. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool- ise ei ole aktiivne, bioloogilist toimet organismis ise ei avalda, aga teeb läbi kaks muutust- maksas lisandub üks OH rühm, neerudes lisandub teine OH rühm. Keemiline nimetus on siis dihüdroksükolekaltsiferool. Ca ei ole muidu kasu, kui seda hormooni ei teki, Ca tuleb seedekulga kaudu välja- luudehõrenemine. C. Reniin-ensüüm-RAAS- reniin angiotensiin aldosteroon süsteemi käivitaja, vabaneb neerudest, kui vererõhk on langenud, või kui on tegemist suure vedeliku kaotusega. Reniin vabaneb, viib vererõhu tõusule ja vedeliku kinnihoidmisele. Neerude ehitus · Neerud koosnavd neeru koest, millel on koor ja säsi. · Keskele jääb neeruvaagen, mis on kohaks, kuhu liigub neerukoes tekkinud uriin. · Neeruvaagnast saavad alguse kusejuhad, kummastki neerust üks juha.
ADH märklauaks on distaalsed väänilised neerutorukesed ja kogumistorukesed Nende epiteeli veeläbilaskvus suureneb Uriiniga väljaviidava vee hulk väheneb ja osmootne rõhk kudedes normaliseerub Kui sellest ei piisa, tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joogiga · Ja vastupidi, ilma ADH toimeta on kogumistorukeste epiteel veele väheläbitav, uriini jääb rohkem vett ja uriini hulk suureneb. Aldosteroon: · On neerupealiste koore mineralokortikoid, mis: Suurendab Henle lingu ülenevas sääres naatriumi ja sellega koos ka vee tagasiimendumist ning vähendab diureesi Lisaks soodustab aldosteroon kaaliumi väljaviimist organismist. · Aldosterooni vabanemist neerupealisekoorest stimuleerivad naatriumivaegus ja kaaliumiliig. · Rõhu tõus unearteris vähendab aldosterooni taset baroretseptoritelt lähtuvate impulsside tõttu.
Transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid (nn.difuusses endokriinses süsteemis) produtseerivad paljud rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid, näiteks seedetraktis, kopsudes, südames ja neerudes jm. Hormoonidel on kahesugune mõju rakudele ja kudedele: 1) Mõjutab rakumembraanide trantsportsüsteeme, ilmneb kiirelt toimivate hormoonide mõju edasiandisel (insuliin kiirendab glükoosi, aldosteroon Na-ioonide trantsport jne) 2) Stimuleerib ensüümide sünteesi, nn ensüümiinduktsioon. Rakkudes intensiivistub ribonukleiinhappe (RNH) ja desoksüribonukleiinhappa (DNH), selle kaudu valkude ja nende ensüümide süntees. Et see nõuab aega, saabub hormoonide toime tundide jooksul. 3) Rakusiseste sekundaarsete signaalikandjate(trantsmitterite) tsükliliste adenosiinmonofosfaadi(cAMP) ja tsüklilise guanosiinmomofosfaadi (cGMP) kaudu
ADH märklauaks on distaalsed väänilised neerutorukesed ja kogumistorukesed Nende epiteeli veeläbilaskvus suureneb Uriiniga väljaviidava vee hulk väheneb ja osmootne rõhk kudedes normaliseerub Kui sellest ei piisa, tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joogiga · Ja vastupidi, ilma ADH toimeta on kogumistorukeste epiteel veele väheläbitav, uriini jääb rohkem vett ja uriini hulk suureneb. Aldosteroon: · On neerupealiste koore mineralokortikoid, mis: Suurendab Henle lingu ülenevas sääres naatriumi ja sellega koos ka vee tagasiimendumist ning vähendab diureesi Lisaks soodustab aldosteroon kaaliumi väljaviimist organismist. · Aldosterooni vabanemist neerupealisekoorest stimuleerivad naatriumivaegus ja kaaliumiliig. · Rõhu tõus unearteris vähendab aldosterooni taset baroretseptoritelt lähtuvate impulsside tõttu.
(kontrollivad Na-sisaldust veres) erutuse tagajärjel. Reniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel muudetakse angiotensiin II-ks ja mis on tugevaim vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse. Ta põhjustab kestva veresoonte ahenemise ja tõstab sellega vererõhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja põhjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasi- imendumise ja Na-le järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Happe-leelistasakaalu regulatsioon Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on ka mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp-produktidest
aldosterooni süsteem · Reniini sünteesivad ja vabastavad neeru jukstaglomerulaarrakud · Selle vabanemist põhjustab sümpaatikumi aktivatsioon (1 retseptorid jg rakkudes), baroretseptorite aktivatsioon · Reniin ensüüm, mis teeb angiotensinogeenist angiotensiin I · Angiotensiin I tekib angiotensiin II angiotensiin konverteeriva ensüümi (AKE (ingl k ACE) abil · Angiotensiin II soodustab vasokonstriktsiooni ja aldosterooni sekretsiooni · Aldosteroon + vasospasm soodustavad Na+ tagasiimendumist ja sellega vere mahu suurenemist, mis tõstab vererõhku ACE inhibiitorid Kaptopriil · Näidustus: hüpertensioon, südamepuudulikkus; soodsa toimega vasaku vatsakese düsfunktsiooni korral · Tühja kõhuga manustatuna imendub ~70%, T1/2 ~2t, osaliselt metaboliseerub, eritub neerude kaudu, ~40% muutumatult · ACE inhibeerimise tulemus: Arterioolid laienevad, perifeerne vastupanu väheneb, südame eel-
Uriiniga väljutatakse jääkaineid kehast. Sümpaatikuse mõju neerudele Väheneb neerude vereloovutus ja ultrafiltratsioon, suureneb Na reabsorpatsioon, tõuseb vererõhk. Neerutegevuse hormonaalne regulatsioon-antidiureetiline hormoon suurendab tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka, reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust, parathormoon suurendab Ca tagasiimendumist neerutorukestes, Milline peptiidhormoon langetab vererõhku-aldosteroon Reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem-Reniin vabaneb neerudest siis, kui neerude vereloovutus väheneb või naatriumi konsentratsioon langeb normist madalamale. Reniin kutsub esile vereplasmas valgu angiotensinogeeni, mida sünteesitakse maksas ja mis muutub angiotensiin I, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi abil muudetakse angiotensiin II.Angiotensiin ahendab arterioole(see põhjustab vererõhu tõusu ja suurendab vereloovutust neerudes), kutsub
Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : adrenokortikotroopne hormoon,folliikuleid stimuleeriv. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre..insuliin Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- testosteroon. *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud-koletsüstokiniin, sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad sisesekretsiooninäärmete talitlust reguleerivaid omadusi sarnaselt endokriinnäärmetele. KNS kontroll EndoKS-mi talitluse üle: hüpotalamus ja hüpofüüs. Endoks-l ja NS-l on regulatoorne toime vastastikune ja kooskõlastatud
Hormoon: Insuliin Toime Muudab veres oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks, veresuhkur Hormoon: Glükagoon Toime Glükogeeni lammutamine maksas glükakoosiks, veresuhkur tõuseb 9. Neerupealised GLANDULAE SUPRARENALIS Säsiollus Produtseeritakse adrenaliini ja noradrenaliini Funktsioon On sarnane vegetatiivse NS sümpaatilisele Koorollus Toodab mitut hormooni, mida nimetatakse kortikosteroidideks Hormoon: Aldosteroon Toime Naatriumi tagasiimendumine neerudes suureneb, vee tagasiimendumine neerudes suureneb, kaaliumi eritumine suureneb Hormoon: Glükokortikoidid Toime Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetuse regulatsioon Hormoon: Gonadokotrikoidid Toime Sarnanevad nad meessuguhormoonidega FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem 1. Mõisted Digestion Seedimine Absorptsioon Imamine Resorptsioon Imendumine
venitustundlikus piirkonnasReniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel muudetakse angiotensiin IIks ja mis on tugevaim vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse. Ta põhjustab kestva veresoonte ahenemise ja tõstab sellega vererõhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja põhjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasiimendumise ja Nale järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Ööpäevase uriini hulk 1,5 liitrit. Tunnidiurees 50100ml. 1 Närvisüsteemi füsioloogia Refleksikaar tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb
a) Ladina keeles ureter → Kusejuha, b) Ladina keeles urethra → Kusiti, c) Kulgeb neeruvaagnast kusepõieni → Kusejuha, d) Tagab kusepõie tühjendamise → Kusiti 130.Millises diureesi faasis toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Resorptsioonifaas 131.Milline alljärgnevatest hormoonidest suurendab Henle lingu ülenevas sääres naatriumi ja vee tagasiimendumist ning vähendab seega uriini teket? Aldosteroon 132.Millises mehe suguelundis toodetakse meessugurakke ja meessuguhormoone? Munandites 133.Mis on pildil numbritega tähistatud kuseelundkonna osade nimetused? Numbriga 1 on tähistatud... → neerusäsi, Numbriga 2 on tähistatud... → kusejuha 134.Millistes seljaaju sarvedes asuvad motoorsed neuronid? Eessarvedes 135.Milliseid närvisüsteemi osi on all kirjeldatud? a) Pea- ja seljaaju → Kesknärvisüsteem, b) Pea- ja seljaajust väljuvad närvid →
c. süstoolne <=120 mm Ag, diastoolne <= 80 mm Ag 7. Kõrgematest ajuosadest reguleerivad südame tegevust? a. suurajukoor, limbiline süsteem ja hüpotalamus b. kõik suuraju sagarad c. keskaju, ajusild ja talamus 8. Mis ei mõjuta vererõhku? a. Veresoonte läbilaskvusvõime b. Hingamislihased c. Mitmed hormoonid 9. Milline hormoon tõstab vererõhku? a. Melatoniin b. Östrogeen c. Aldosteroon 10. Mis hoiab tavatingimustes vererõhu homöostaasi? a. Hüpotalamus b. Parasümpaatiline NS c. Neerupealised 35 6.1.4 Vegetatiivse NS mõju südamele Võrdle ning täida tabel. Sümpaatiline mõju Parasümpaatiline mõju 6.2 Vereringe Kirjuta millise vereringega on tegu. Veri liigub südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse
venitustundlikus piirkonnasReniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel muudetakse angiotensiin II-ks ja mis on tugevaim vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse. Ta põhjustab kestva veresoonte ahenemise ja tõstab sellega vererõhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja põhjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasiimendumise ja Na-le järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Ööpäevase uriini hulk- 1,5 liitrit. Tunnidiurees- 50-100ml. Närvisüsteemi füsioloogia Refleksikaar- tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb. Aferentsed ehk Eferentsed ehk
langetab kogu vererõhku. Ülitundlikkuse vorm – anafülaktiline šokk – vale veregrupi ülekandmisel või nt antibiootikumi ülitundlikkus – järsk vererõhu langus sekundite, minutite küsimus. Aitavad adrenaliin ja neerupealise hormoonid.) Angiotensiin II – aine, mida tavaliselt vereringes aktiivsena pole, vaid esineb mitteaktiivse eelvormina – angiotensikogeenina, mis muutub aktiivseks vererõhu, veremahu langusel (vt neerupealised). RAAS – reniin angiotensiin aldosteroon.. Antidiureetiline hormoon ehk ADH – hüpofüüsi tagasagara hormoon, mis tekib hüpotalamuses. Tema mõjul veresooned ahenevad, suureneb uriini tagasiimendumine neerutorukestest verre. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ HINGAMINE Hingamiselundkonna moodustavad: * ninaõõs * neel * hingetoru – selle algusossa jäävad kõri ja häälepaelad Hingetoru jaguneb kaheks bronhiks – vasakuks ja paremaks
hormoonideks e statiinideks, ja mis reguleerivad adenohüpofüüsi tööd. ·Mitmeid eessagara hormoone nim tropiinideks, mis edendavad tesiste elundidte kasvu, arengut ja tööd. Neerupealise hormoonid ·Neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid (kortisool olulisem). Suurendab glükoneogeneesi* maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. Mineralokortikoidid (aldosteroon olulisem). Vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest. ·Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) Adrenaliin Noradrenaliin (Dopamiin) Kuigi adrenaliin ja noradrenaliin avaldavad peamiselt sarnast toimet, mõjuvad nad eri elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. *glükoneogenees glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest: kasutatakse piimhapet, aminohappeid, ka glütserooli.
hüpotalamuses, *Insuliin stimuleerib:glükoosi ladestamist maksas glükogeenina, rasvhapete sünteesi glükoosist maksas ja rasvkoes, glükoosi transporti lihasrakku ja ladestamist seal glükogeenina, rasvhapete ladestamisttriglütseriididena maksas ja rasvkoes, valgusünteesi, *Insuliin pärsib: lipolüüsi maksas ja rasvkoes, söögiisu Aldosterooni füsiol funkts:*Aldosterooni sünteesitakse neerupealise koores, zona glomerulosa`s, *Aldosteroon stimuleerib distaalsetes neerutorukestes: naatriumi tagasiimendumist verre, kloori ja vee tagasiimendumist verre, kaaliumi ja H+ ioonide eritumist uriini Kasvuhormooni sekretsiooni regul:*Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: kasvuhormooni riliisinghormoon (GHRH), kasvuhormooni inhibiitorhormoon (GHIH), *Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda, *Kasvuhormooni vabanemine
päsmakeses kahe arteri vahel (päsmakeste arterioolides) (nimeta veresoonte asukoht ja nimetus) ja filtratsioonirõhku vähendavad valkude osmootne rõhk (onkootne rõhk) , kihnuõõne vedeliku rõhk. Selgita kusejuha ehitust ja talitust kusejuha seina lihaste kokkutõmbed soodustavad uriini liikumist neerudest kusepõide, ei lase tagasi valguda. (Silelihaseline toruke, mis edastab uriini kusepõide) Diureesi vähendavad hormoonid on aldosteroon (neerupealise koores) ja antidiureetiline hormoon (hüpotaalamus) Vastuvooluprintsiip tähendab, uriini kontsentreerivat mehhanismi, kus vee imendumine proksimaalses väänilises torukeses soodustab NA+ imendumist distaalses väänilises torukeses. Podotsüüt asub päsmakese arterioolide peal ja tema ülesandeks on osaleda esmasuriini filtratsioonis. Kusepõie seina moodustavad (nimeta kihid): 1) Limaskest. Transitoorne ehk
uureaks, eritub uriiniga. · Energia allikas- muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks. · Seedetarbainete produktsioon maksarakud toodavad sapi koostisosi(soolad,pigmendidm kolesterooli) · Sünteesib aminohapetest plasmavalke ja verehüübimisfaktoreid · Detoksikatsiooni funktsioon- lõhustab mürke ja mikroobide toksiini.(alkohol) · Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, suguhormoonid · Veredepoo ja veedepoo Sappi toodetakse 800-1200ml ööpäevas Sapipõis- vesica fellea- mahutab 60ml sappi, ja funktsioniks on emulgeerida rasvu ja soodustada nende lagundamist. Osaleb rasva seedimisel. Organism omastab saabunud valgud aminohapetena, rasvad rasvhapete ja glütseroolidena ja süsivesikud monosahariididena. Jämesool - intestinum crassum osad: · Umbsool- caevum - 7cm · Käärsool colon 80 cm · Pärasool rectum 13 cm
tuumade rakud produtseerivad neurohormoone.Riliising-ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad ajuripatsi hormoonide teket.Ajuripatsist saadetakse omakorda välja teiste endokriinsete näärmete tööd reguleerivaid nn glandotroopseid hormoone. Neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid(kortisool olulisem).Suurendab glükoneogeneesi*maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. Mineralokortikoidid(aldosteroon olulisem). Vähendab Na+ja vee eritumine neerudest. ·Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) AdrenaliinNoradrenaliin 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumis funktsiooni täidavad neerud,nahk, hingamis- ja seedeelundkond. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine.
Riliising-ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad ajuripatsi hormoonide teket.Ajuripatsist saadetakse omakorda välja teiste endokriinsete näärmete tööd reguleerivaid nn glandotroopseid hormoone. Neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid(kortisool olulisem).Suurendab glükoneogeneesi*maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. Mineralokortikoidid(aldosteroon olulisem). Vähendab Na+ja vee eritumine neerudest. ·Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) AdrenaliinNoradrenaliin 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumis funktsiooni täidavad neerud,nahk, hingamis- ja seedeelundkond. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine.
.. Makas peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona, vitamiin D mõjutamise kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine. ??? Vee ainevahetuse regulatsioon NS kaudu: suu limaskesta retseptorite, mao baroretseptorite, kudede osmoretseptorite, südame ja veresoonkonna mahuretseptorite, hüpotalamuse, higinäärmete ja neerude koordineeritud talitlus.??? Vee AV hormoraalne regulatsioon: reniin, angiotensiin II, antidiureetiline H, aldosteroon. ??? Kaltsiumi ainevahetuse hormonaalne regulatsioon: kaltsioniin ja parathormoon ??? III NÄRVISüSTEEMI TALITLUS. · NS üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. NS funktsioon on: *organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks.* *väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonna tingimustele. NS on psüühika kandja. NS jaguneb: *KNS pea- ja
Lapseeas stimuleerib kogu immuunsüsteemi rakkude teket, kaitsevõime väljakujunemist, võimalike haiguste korral kaitsekehade e antikehade teket. 5. Neerupealiste säsi- ja koorehormoonid. ERALDI LEHEL OLEMAS Nimetus selles, et nad paiknevad neerude peal. Kaks tükki kummagi neeru peal. Nad koosnevad koorest ja säsist. Koores eristatakse kolme kihti: kõige välimine on sõmerrakkude kiht ( zona glomerulosa ). See kiht produtseerib mineralokortikoide, mille esindajaks on aldosteroon. Järgmine kiht on zona fasciculata , tema produtseerib glükokortikoide (hormoonid, mis mõjutavad süsivesikute ainevahetust, tõstab glükoosi taset veres). Esindajaks on kortisool. Kolmas koorekiht on zona reticularis (võrkkiht). Ta produtseerib suguhormoone. Neljas kiht on säsi: säsi produtseerib adrenaliini. 6. Kõhunäärme sisesekretoorne talitlus. Kõhunäärme sisesekretoorse funktsiooniga on seotud rakud, mida nende avastaja järgi nimetatakse Langerhansi saarteks
Zona reticularis ehk võrkkiht. Säsi produtseerib adrenaliini Koore erinevad kihid produtseerivad erinevaid hordmoone: · glomeruloasa produtseerib aldosterooni, · fascicuata glükokortikoide- nt kortisool; · reticularis suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad. · Mehe neerupealised produtseerivad ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1. Aldosteroon- z. glomerulosa. Mineralokortikoid- tema mõju suureneb neerutorukestes Henle lingus Na ja Cl tagasiimendumine verre, imendub tagasi ka vesi. Osa diureetikume on aldosterooni antagonistid. Pärsitakse aldosterooni mõju, vesi viiakse välja, vererõhk langeb. Stimuleerib ka Na imendumist soolest verre. 2. Glükokortikoidid (kortisool)- z. fasciculata. Kortisooli väljutust reguleeritakse kortisooli enda taseme järgi veres. Kui tase on kõrge, avaldub negatiivne mõju, lühike tagasisede
k. HEPAR Asend Paikneb vahelihase all. Kaal 1,5KG Siseehitus 4 sagarat, läheb üle segmentideks ja sagarikeks Verevarustus Eriline, kuna siseneb nii veen, kui arter ja põhilise verevarustuse saab veeni kaudu Funktsioonid Laguproduktide lagundamine, energia allikas, seedimisabiainete produktsioon, maksas erinevad suured vitamiinide varud, inaktiveerib hormoone (insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnääre ja suguhormoonid), veredepoo ja veedepoo Sappi ööpäevas 0,75L 20. Sapipõis lad. k. VESICA BILARIS Maht 60ML Funktsioon Peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nii nende seedimist Toitainete seedimine Tähtsus rasvade seedimisel 21. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape
soolade regulatsioonis, suureneb vee tagasiimendumine. ADH teine nimetus on vasopressiin, sest ADH kõrge konts. Võib põhjustada veresoonte ahenemist ja sellega kaasneb arteriaalse vererõhu tõus. Viimane tagasagara hormoon on oksüdotsiin-kontraktsioonind sünnituse ajal, soodustab piima väljutamist piimanäärmetest. Neerupealised: koor+ säsi. Neerupealisekoore hormoonid ehk kortikoidid on steroidhormoonid: mineraal-,glüko- ja androgeensed kortikoidid. Mineraalkortikoid on nt aldosteroon, mis suurendab na ja Cl tagasiimendumist. Glükokortikoidid suurendavad glükoneogeneesi nt kortisool ja kortisoon, suureneb lipiidide kasutamine energeetilistes protsessides, on ka nö põletikuvastased hormoonid.Stressi korral olulised kohastumissündroomisneerupealisekoore, HF ja sümpatoadrenaalse süsteemi töö intensiivistumine. Androgeenid- väike kogus tugevatoimelist testosterooni. Neerupealise säsi- adrenaliin ja noradrenaliin. NS + neerupealisesäsi= sümpatoadrenaalsüsteem