ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17–12% piiri.
Võib suuta täita üksikuid lihtsamaid korraldusi. On väga unine. Stuupor lebab vaikselt, minimaalsed spontaansed liigutused. Vastab korduvale ärritusele ebaloomuliku häälega ja võib avada silmad. Valureaktsioon on normaalne. Kooma lamab suletud silmadega. Verbaalne kontakt puudub. Ei reageeri väliskeskkonnast tulevatele ärritustele. Kooma sügavus sõltub motoorsete reaktsioonide ulatusest. 4. Pupillide vaatlemise põhimõtted. Pupilli diferents. Hinnatakse: · Suurus (2-6 mm) o Väga kitsas pupill teatud hemorraagiad, opiaatide üledoos o Kitsas pupill normaalne kui inimene on eredalt valgustatud ruumis. Patoloogiaks on opiaatide tarvitamine, teatud silmatilgad, metaboolne kooma o Keskmise suurusega pupill normaalne o Lai pupill normaalne pimedas ruumis. Patoloogia mõningate
Seni kuni valitseb mehe ja naise vahel bioloogiline erinevus, pole alust eeldada, et nende vahel valitseks sotsiaalne võrdsus On ammu teada, et sugu on üks peamisi sotsiaalse kihistumise parameetreid. Kuigi soolise ebavõrdsuse määr erinevate kultuuride ja ajastute suhtes varieerub, on populaarseks saanud naistele madalama sotsiaalse positsiooni omistamine. Sooline võrdõiguslikkus on meeste ja naiste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus ning teistes ühiskonna valdkondades. Sooline ebavõrdsus tugineb mingil määral inimbioloogial, kuid selle võimendajaks kujuneb siiski ühiskond. Nõnda kujunevad stereotüübid. Ma ei nõustu sellega, sest naiste-meeste vahel on küll füüsilisi erinevusi, kuid nad võivad vaimselt ühel tasemel olla. Ajast ja arust kehtivad siiani tobedad stereotüübid, mida on raske hävitada. Naised on loodud nõrgema inimsoo esindajana, kuid siiski võivad seista meest...
Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 40 mmHg. PO 100 mmHg... selle tõttu liigub hapnik verre, veri muutub arteriaalseks ja seal on tema osarõhk ka juba 100 mm Hg. Co2 osarõhk kopsukapillaaride venoosses veres on 46 mm Hg, alveoolses 40 mm Hg. Osarõhkude diferents. Arteriaalses veres on osarõhk 40, mm HG. Venoosses veres on co2 osarõhk 46 mmhg ja hapnikul 40. Pärast gaasivahetust arteriaalses veres hapnik 100 ja co2 40. Alveoolides samad osarõhud, mis olid arteriaalses veres. Nende erinevuste tõttu toimub gaasivahetus kopsukapillaarides alveoolide ja..... vahel. Gaasivahetus veres Toimub osarõhkude erinevuse tõttu kõrgemalt konts. madalamale. ......... jõuab kudede kapillaarideni ja läbi nende seinte toinub gaasivahetus
Ehk Gustav vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastutust välistavad asjaolud – praegu ei ole Gustav jätnud järele minemata vääramatu jõu tõttu, seega see ei välista ta vastutust (VÕS § 103 lg 2) Vastutamise piiramise kokkulepe – Praegu ei ole VÕS § 106 järgi pooled vastutuse piiramises kokku leppinud. Kahju hüvitamise nõue Toivol on tekkinud rikkumise tõttu diferents – kaasuses on öeldud, et Toivol tekkisid täiendavad kulutused. Seega VÕS § 127 lg 1 järgi on rikkumise tõttu tekkinud diferents poolel on tekkinud kahju – VÕS § 128 järgi on tegemist otsese varalise kahjuga, sest rikkumise tõttu peab Toivo kandma mõistlikke kulutusi, et autot hoiustada põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel Nõude sisu
kui ka töömuskulatuuris. Unipolaarsetes lülitustes regist elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse ( 0-potentsiaali)elektroodi vahel. Bipolaarsetes lülitustes regist potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. ( eithoveni standardlülitused). Sakid- P, Q, R, S, T. Sakkide vahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalne diferents elektoodide vahel puudub. Sakkidevahelised hoisontaalsed lõigud- segmendid. Kui vaadeldav lõik sisaldav ka sakki või sakke nim seda intervalliks. Areteripulss- südame süstoli ajal tekkinud ja arterite seinu mööda leviv rõhupulsilaine. Sfügmograafia on meetod arteripulsi registreerimiseks. Tõusev osa- anakroot, katatroot- lanegev osa. Langeva osa sälk- intsiuur ja dikrootne laine. VERERÕHK
Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13. Eri suurusega pupillid = pupilli diferents 14. Ühe kehapoole nõrkus Juhul, kui peatraumaga kannatanu ei ole teadvust kaotanud · Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul · Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanud muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. · Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka .. Ajupõrutus: · Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. · Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima
sidekude o Toetavad koed: tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed: o Silelihaskude o Skeletilihaskude o südamelihaskude Närvikoed: närvikude (kitsalt) -- neuronid, neurogliia 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded. Iseloomustus: Rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe ei sisalda teiste kudede elemente alati basaalmembraan pole veresooni uuenevad väga kiiresti polaarne diferents basaalne osa ja apikaalne osa (basaalne kontaktis basaalmembraaniga) rakud ühendatud liiduste abil Ülesanded: kaitse nõre tootmine (lima, hormoonide, ensüümide jne eritamine) Ainete absorbeerimine Tajumine Molekulide transportimine läbi epiteeli kihtide ainete liikumise kontrollimine kehaosade vahel 4. Epiteelide jaotus ja tüübid Katteepiteel - Katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka basaalmembraani siseõõnsustes. o Ühekihilised epiteelid:
3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga o Epiteelis pole veresooni, toitained ja hapnik difundeeruvad läbi basaalmembraani o Epiteelirakud uuenevad väga kiiresti (epidermise 2 nädalat, peensool 4-6 p o Epiteelidel esineb polaarne diferents (basaalne osa kontaktis basaalmembraaniga, apikaalne osa on kontaktis valendikuga) o Epiteeli rakud on ühendatud liiduste abil: Tiheliidus ühendab rakkude membraanid, et ained ei pääseks rakkude vahele Ankurliidus õhendab rakkude tsütoskeletid ja seob rakud tugevalt kokku Adrehentsliidus Desmosoomid
lähenemine mittelineaarsete meetodite kasutamisele. Kolmandaks võib kasutada maksimaalse tõepära meetodit. 3) mudeli adekvaatsuse diagnoos; Mudeli adekvaatsust kontrollitakse kolme küsimusteringi vaadeldes: kontrollitakse kas statsionaarsuse tingimused on täidetud; kontrollitakse kas mudeli jääkliikmed moodustavad valge müra; kontrollitakse mudeli spetsifikatsiooni. 4) prognoosimine. Esmalt määratakse korrelogrammi põhjal kindlaks, mitmes aegrea diferents on statsionaarne. Teatavasti erinevad statsionaarse ja mittestatsionaarse aegrea korrelogrammid selle poolest, et mittestatsionaarse aegrea korral ka suhteliselt kõrget järku autokorrelatsioonikordajad on oluliselt nullist erinevad. Tihti ei õnnestu p ja q väärtusi korrelogrammide põhjal üheselt määrata ning seetõttu valitakse välja mitu võimalikku mudelit. Kui mudel on õigesti spetsifitseeritud, siis hinnatud aegrea ja tegeliku aegrea korrelogrammid
Peateos: · Olemine ja aeg (1927) Heideggeri peaküsimus on olemasolu ehk eksistentsi küsimus mida tähendab lausetes sõna ,,on" Dasein on olemasolemine. Teadlik oma enda surelikust saatusest, mis paneb meid elama autentset elu. Fenomenoloogia õpetus teadvuse nähtumustest ehk fenomenidest, see tähendab tegevusega kaasnevate kogemuste kirjeldust või analüüsi. Hermeneutika tekstide seletus-ja tõlgenduskunst. Ontoloogiline diferents on olemuse ja olemasolu erinevus. ,,Inimene on kehastanud aeg: tüdimuse, ängi, süü ja hirmu ning see annab inimesele võimaluse kogeda olemist tema tervikus." Inimene loob oma olemuse oma tegevuste ja valikute kaudu. Karl Popper (1902 -1994) 1994- Estonia uppus ja vene väed viidi Eestist välja. Sündis Viinis ja suri Londonis Teda mõjutasid psühho-analüüs(Freud) ja relatiivsusteooria. (Einstein) Õppis igast asju ja oli algkooliõpetaja. Pidas külalisloengud Londonis.
Juhud 2), 4), 5), 6) 2) tulekahjus hävinud isikliku vara kompenseerimist summas 8000 eurot. 4) elamu taastamiskulude hüvitamist 60 000 eurot 5) koera ravikulude hüvitamist. Looma koheldakse kui asja, kui seaduses ei ole öeldud teisiti. Seega VÕS § 130 ei sobi, aga § 132 küll 6) H nõuab tervisekahjustusest tingitud kulude hüvitamist, saamata jäänud tulu ja mittevaralist kahju Poolel on tekkinud rikkumise tõttu diferents (VÕS § 127 lg 1) – jah, kehtib. Hävis vara, elamut on vaja taastada ja koer sai vigastada. H tervis sai kahjustada, ta kannatas valu, tekkisid ravikulud ja ta ei saanud tööl käia. Poolel on tekkinud kahju (VÕS § 128, jj) – jah vähenes maja väärtus (peab kandma kulusid maja taastamiseks), uue isikliku vara ostmiseks ja koera raviks – tegemist on varalise kahjuga lg 2 mõistes ja lg 3 mõistes otsese varalise kahjuga
Ca-ioonid seostuvad troponiiniga, mis kokkuvõttes muudavad müosiinikiudude pikkust ja tekib lihaskontraktsioon. Närvikiududes edastatakse informatsioon AP-ga. Info edasi andmine rakult rakule toimub sünapsites. Sünapsid jaotuvad elektrilisteks ja keemilisteks, mis siis on vastavalt tundlikud mingile ülekandeainele (mediaatorile) või voolujaotusele. Nii jõuavad signaalid efektorrakkudeni. Puhkepotentsiaali füüsikalis-keemiline loomus. Puhkepotentsiaal on potentsiaalide diferents, mis esineb rakumembraanidel rahulolekus, st rakumembraan on laetud (see on iseloomulik elusatele kudedele). Avaldub see selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Raku sisemuses valitseb elektroneutraalsus, st negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid on võrdselt.
membraani, aga mida väiksem on koe paksus, seda suurem hulk ainet läbib antud membraani. Aine voolamine läbi ristlõikepinna on proportsionaalne kontsentratsioonigradiendiga D = APk T 1. A pindala 2. T- koe paksus 3. k difusioonikonstant 13 14 4. P kontsentratsioonide diferents Läbi lipiidmembraani võivad vabalt difundeeruda vesi ja lahustunud gaasid (O2 ja CO2), rasvlahustuvad ained, väikesed polaarsed molekulid (etanool, kusiaine) (suure laenguga molekulidele on lipiidikihid praktiliselt läbimatud) 14 15 Hüpo-, iso- ja hüpertooniline lahus Hüpotooniline Kui väljaspool erütrotsüüti oleva lahuse konsentratsioon on väiksem kui 0
Samuti siseelundite talitluses on oluline koht motoorsetel reaktsioonidel (südame-veresoonkonna tegevus, hingamis-, seede- ja erituselundite motoorika) Erutuse teke ja levik närvi-ja lihaskoes on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide ja nende muutustega. Membraanide ja rakkude olekut iseloomustab puhkepotensiaal (-70-90mV) ja tasakaalupotensioaal. Puhkepotensiaali iseloomustab valitsev eletroneutraalsus, kus rakumembraanidel esinev potensiaalide diferents, mille põhjuseks on K+, Na + ja Cl- ja anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusises ja rakuvälises vedelikus ja ka rakumembraani ioonkanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. Elektrilise laenguta ainete trantsport läbi membraani mõjutab ainete kontsentratsioonide erinevus ja difusioonikiirus. Laengut kandvate ainete liikumist mõjutab elektrivälija iseloomustab Nernsti võrrand: E ioon=RT/FZ ln (ioonide rakuväline gradient/ioonide rakusisene gradient) kus R-univ
Kontrollib jahuti temperatuuri vahetult pärast soojusvahetit, kaitsmaks süsteemi ülekuumenemise eest. Kui juhtblokk saab informatsiooni, et temperatuur on liiga kõrge, piiratakse aeglusti väljundit. Süsteemi töökindluse suurendamiseks on andureid kaks tükki. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Temperatuuri diferents. >10°C Rikke kood ja võimalik võimsuse PC kadu Üks puudub PC Rikke kood Mõlemad puuduvad PC / Read activate väljund poolitatud, võimalik keemine NB! rikke kood puudub
kogumis-, takistus-, vahetus-, mahtuvus-, elastsus- ja suntfunktsiooniga veresooni. Vedelikud liiguvad alati suure rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev. Lähtudes veresoonte anatoomilisest jaotusest võib rääkida rõhust suurtes ja väikestes arterites, arterioolides, kapillaarides jne. Kõige kõrgem on rõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutab see suurima väärtuse, mida selle tõttu nimetatakse maksimaalseks ehk süstoolseks rõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse ehk diastoolse rõhu tasemele. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest,
21.Mida kujutab endast anaeroobne lävi? Milles seisneb selle praktiline väärtus? (pmst sama mis 12 küs) Piimhappe hüppelise kasvu hetke nimetatakse anaeroobseks läveks. Kui tekib piimahape, siis tekib valu, mis käseb töö tegemise lõpetada, kuna muidu ei jätku ajule ja kesknärvisüsteemile piisavalt süsivesikuid enam. Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi? Lämmastikubilanss on sisse- ja väljaviidava lämmastiku hulga diferents, see annab informatsiooni energiaga varustatuse vastavusest vajadustele. Mõõdetakse uuriaga. Lämmastikubilansiga võime hinnata kataboolset ja anaboolset staatust kui uuria määr on suur (positiivne), siis keha laguneb (kataboolne), kui väike (negatiivne), siis keha ehitab (anaboolne), kui normaalne, siis on keha muutumatu. Kuidas mõjutavad koensüümid ainevahetust? Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (mittevalguline osa), mis koos
41. Kõik järgnevalt nimetatud protsessid toimuvad mitoosi profaasi ja prometafaasi jooksul välja arvatud kromosoomid kahekordistuvad 42. Teadlane määras DNA hulga kultuuris kasvavates rakkudes ja leidis, et DNA hulk kahekordistus rakutsükkli G1 ja G2 faasi vahel. Membraani potentsiaali tekkes võib osaleda kõik nimetatud Loomarakkudes aktiivtransport Hüperkolesteroolia- kõrge kolesteroolitase veres Rakud, mis on lõpetanud jagunemesi ja diferents rakutsükli G1 faasis Keskmine geeni suurus inimesel on 4000-40000 bp Histoonid on väikesed positiivse laenguga valged mis seostuvad DNA-ga Heterokromatiin kõik eelnevad variandid a,b,c kokku Karedapinnaline ER moodustub seetõttu, et ..... millel toimub struktuurivate valkude süntees Fotosünt taimed, 0,035% CO2, kõik järgmised ained on reaktsioonis v.a hapnik (kõik ained on radioaktiivsed va)
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
I standardlülituses parema käe ja vasaku käe vahel, II standardlülituses parema käe ja vasaku jala vahel III standardlülituses vasaku käe ja vasaku jala vahel. Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke nimetatakse sakkideks, mida tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega P, Q, R, S ja T. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalide diferents elektroodide vahel puudub. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike nimetatakse segmentideks ja märgitakse tähtedega, mille vahel nad asuvad. Isoelektrilisest joonest ülespoole suunatud sakke nimetatakse positiivseteks, allapoole suunatud sakke negatiivseteks. P-sakk iseloomustab erutuse tekkimist ja levimist kodades. P-Q intervall vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni.
otstarbekas kasutada kolm -kaheksandiku Simpsoni k = kC B kC B 0 järeldub -siis,et soovitud reaktsiooni kiiruskonstant -- reaktsiooni: Vmax on -maksimaalne reaktsioonikiirus valemit- X3 molaarse bilansist ja -võrrandist saab tuletada diferents -suureneb temperatuuri tõusuga kiiremini -ja -. . antud ensüümi -kontsentratsioonil ja Km (nn. [ 3h f ( X ) dX = 8 f ( X 0) + 3 f ( X 1) + 3 f ( X 2) + f ( X 3) ] - dC A
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
23 KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978, lk 113 24 Sealsamas, lk 114 25 Sealsamas, lk 114 16 tasapinnas pöörlema, siis kulub ühel lainel resonaatoris täistiiru tegemiseks rohkem, teisel aga vähem aega. Laserkiiruse sagedus sõltub resonaatori läbimiseks kuluvast ajast, seepärast tekib pöörlemisel vastassuundades levivate lainete sageduste vahel erinevus. See diferents on võrdeline pöörlemiskiirusega. Vastavalt on ka interferentsribade nihkumise kiirus seadme väljundis võrdeline resonaatori pöördumise nurkkiirusega. Registreeriv seade muundab heleduse muutudes voolutõugeteks. Pöördenurga määramiseks loendatakse registraatorisse tulnud fotovoolu impulsid, nurkkiiruse määramiseks tehakse kindlaks nende saabumise sagedus. Lasergüroskoop suudab määrata nurkkiirusi, mis ulatuvad tuhandetest pööretest sekundis sajandikkraadini tunnis
See, kui suur osa Hb muutub oksühemoglobiiniks, sõltub lahustunud O2 sisaldusest ja see omakorda O2 osarõhust Hemoglobiini O2-küllastus (SO2): Arteriaalse ja venoosse vere hapniku sisaldus Arvestades mõlemat transpordiliiki: [O2]= 0,03 x PO2 + 1,34 x [Hb] x SO2/100 Art. veres küllastus 97%: [O2]= 200 ml O2/ liitris veres Ven. veres küllastus 75%: [O2]= 150 ml O2/ liitris veres 41 Hapnikusisalduse arteriovenoosne diferents on kahe kontsentratsiooni erinevus: Art. veres 200 ml O2/ liitri vere kohta -Ven. veres 150 ml O2/ liitri vere kohta = 50 ml O2/ liitri vere kohta Bohri efekt, s.o. kõvera kuju sõltuvus CO2 sisaldusest ja pH-st: Nihe paremale: O2 afiinsus Hb suhtes soodustub O2 äraandmine. Esineb kudedes! Nihe vasemale: O2 afiinsus Hb suhtes soodustub O2 vastuvõtt. Esineb kopsudes! CO2 transport verega Peamiselt kolm transpordiliiki:
VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendes...
5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured arterid(aort,kopsuarter),elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere liikumise diastoli ajal. 6. Suntfunktsioon,arterite-veenide vahelised ühendused,kui koepiirkonna verevajadus väheneb,sulguvad prekapilaarsed sfinkterid(sulgurlihas?) ja veri suunatakse ilma kapilaare läbimata veenidesse. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev.Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks.Vasaku vatsakese väljutusfaasil aordis ja südama lähedal arterites vererõhk max e süstoolne rõhk 120, diastoli lõpuks aordis min aordi rõhk e diastoolne rõhk 80mmHg. Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust,vere viskoosussest, südame minutimahust,veresoonte (eriti arterioolide,kapilaaride)takistusest.Kõik faktorid mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust tõstavad vererõhku
Ühiskonna kui terviku huvi kujuneb nii erinevate huvigruppide liikuvas tasakaalus. Ühegi huvigrupi huvi ei lange täielikult kokku teise omaga ega ka ühiskonna kui terviku huviga (mis on üldse abstraktsioon). Ühiskonna kui terviku huvi peaks sel juhul olema eri huvigruppide taotluste ühisosa. See tuleks avaliku debati kaudu alles välja selgitada ja peaks seejärel kajastuma seadustes kui ühiskonnaelu üldises regulatsioonis. Seetõttu on aga paratamatu, et püsib diferents universaalsete seaduste ja partikulaarsete huvide vahel. Nii toimub avalik 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. debatt olukorras, kus inimene, kes tahab oma huvi ühiskondlikus mastaabis teoks teha, peab varjama, et see on ainult tema või tema grupi huvi, ja laskma oma huvi paista millegi muuna kui see tegelikult on, nimelt üldiselt kasuliku ja õiglasena. Seetõttu on sofistide poolt
Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured arterid(aort,kopsuarter),elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere liikumise diastoli ajal. 6. Suntfunktsioon,arterite-veenide vahelised ühendused,kui koepiirkonna verevajadus väheneb,sulguvad prekapilaarsed sfinkterid(sulgurlihas?) ja veri suunatakse ilma kapilaare läbimata veenidesse. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev.Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks.Vasaku vatsakese väljutusfaasil aordis ja südama lähedal arterites vererõhk max e süstoolne rõhk 120, diastoli lõpuks aordis min aordi rõhk e diastoolne rõhk 80mmHg. Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust,vere viskoosussest, südame minutimahust,veresoonte (eriti arterioolide,kapilaaride)takistusest.Kõik faktorid mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust tõstavad vererõhku.Piklikajus asub veresoonte toonust reguleeriv
sõltumatud süsteemist; · Olekumuutujad x(k), mis kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks; · Väljundmuutujad y(k), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja mis on süsteemis otseselt mõõdetavad. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil x[k] = x[k + l]- x[k] Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: 2x[k] = 2x[k +1]- x[k] = x[k +2]- 2x[k +1]+x[k]; 3x[k]= 2x[k+1]- 2x[k]=x[k+3]-3x[k+2]+3x[k+1]-x[k] Avaldisest nahtub, et korget jarku diferentse saab avaldada naaberdiskreetide kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise
u(k), mis kajastavad välist toimet süsteemile ja mis orienteeritud süsteemis on sõltumatud süsteemist; Olekumuutujad x(k), mis kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks; Väljundmuutujad y(k), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja mis on süsteemis otseselt mõõdetavad. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil Δx[k] = x[k + l]- x[k] Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: Δ2x[k] = Δ 2x[k +1]- Δ x[k] = x[k +2]- 2x[k +1]+x[k]; Δ3x[k]= Δ2x[k+1]- kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise mõiste definitsiooni kaudu saab leida tuletise ligikaudse seose diferentsidega. Tingituna piirprotsessi võimatusest diferentsi korral võivad vead tuletise asendamisel osutuda küllalt suurteks
mida niisutatakse destilleeritud veega. Veea auramiseks märja termomeetri reservuaarilt kulub energiat, mis võetakse termomeetri soojusvarudest. Kuiva ja märja termomeetri temepratuuride vahet 6 (t-t') nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Mida kuivem on psühromeetrit ümbritsev õhk, seda intensiivsem on auramine ja seda suurem on psühromeetriline diferents. - Juushügromeeter kasutatakse madalate temperatuuride juures niiskuse määramiseks, sest neil temperatuuridel (-10 C°) pole mõõtmistulemused psühromeetriga enam usaldatavad. Juushügromeetri peaosaks on inimese juus, millel on omadus imeda endasse õhus olevat veeauru ja selle tagajärjel pikeneda. - Õhuniiskuse automaatne registreerimine selleks kasutatakse hügrograafi, mille vastuvõtvaks osaks on kimp juukseid, mis relatiivse niiskuse suurenedes pikeneb
Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses trans...
(kajastavad välist toimet süsteemile ja mis orienteeritud süsteemis on õltumatud süsteemist); olekumuutujad x(k) (kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks); väljundmuutujad y(k) (esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja on süsteemis otseselt mõõdetavad). Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil Δx(k) = x(k + l)- x(k) Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: Δ2x(k) = Δ 2x(k +1)- Δ x(k) = x(k +2)- 2x(k +1)+x(k) Δ3x(k)= Δ2x(k+1)-Δ2x(k)=x(k+3)-3x(k+2)+3x(k+1)-x(k). Avaldisest on näda, et kõrget järku diferentse saab avaldada naaberdiskreetide kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise mõiste definitsiooni kaudu saab leida tuletise ligikaudse seose diferentsidega
veresoontes, vaid seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu lihastöö, termilised koormused. Venoosse juurdevoolu peamisteks abistajateks on: *lihaspump, *hingamise imeva-suruva pumba tegevus; *südame ventiiltasandi mehhanism. Süstoolne, diastoolne, keskmine, pulsirõhk. Vearerõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoosusest, südame minutimahust ning veresoonte ja kapilaaride takistustest. Kõrgeim on aordis, madalam õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks (= keskmise arteriaalse vererõhuga). Aordis ja südame lähedal olevates suurtes arterites on rõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljustusfaasis saavutab maksimumi -nim. süstoolne rõhk. Pärast kokkutõmbe lõppu ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks min.- diastoolse rõhu tasemele. Vererõhu kõikumised taanduvad arterioolides, kus rõhk langeb järsult (veel enam kapillaarides, veenides).
Uuesti proovides on tekkinud imm mälu ja helperid ja antikehad on olemas ja protsess - koe nekrotseerumine hakkab varem. Koesobivuskompleks (MHC) H-2 hiirel, HLA inimesel – palju polumorfseid ja mittepolümorfseid lookusi. Segatud lümfotsüütide reaktsioon? Immuunosupressorid - Tsüklosporiin A-inhibeerib IL-2 retseptori, kõik T lümfotsüütide aktivatsioon oli seotud IL2-ga retseptor blokeerida – siis immuunvastus kinni panna, FK506, rapamütsiin- blokeerib diferents. G1 faasi Mõningatel kohtadel on immunoloogiline priviligeritus aju, silm, emakas/monomorfne HLA –G, kui üldse pole siis NK hävitaksid. Loote immuunsus Graft Versus Host haigus – (akuutne, krooniline) – krooniline on hea veel, võib lõppeda fataalselt. Eksamis. Suur oht luuüdi ja naha siirdamisel. Luuüdi siirdamisel doonori omad häviattakse, kui MHC-d pole õiged, siis hakkab graft hävitama organismi, sest MHC-d on valed. Ülekantud materjal hävitab organimi, kuhu ta üle kanti
(must sapp, kollane sapp, lima, veri). - Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. - Frenoloogia (F.J. Gall) - "Etoloogia" (J.S.Milli "täppisteadus inimloomusest", mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia]) - Eksperimentaalne karakteroloogia (Galton) Isiksus psüh 2 ülesannet - ind vah eri uurimine - indiviidide kui unikaalsete integr terviku uurimine - idee üld ja diferents psüh Huvi isiks psüh vastu - individualism, indiviidi tekkiine - huvi irratsionaalsuse vastu - mõõtmine - rahvaste iseloomu väljaselgitamine - personialivalikul Uudishimu ja rakenduslikud mõjud isiksusepsühholoogia tekkimisel. Huvi nt füsiognoomia ja "rahvaste iseloomu" vastu. Mõõtmise idee (Cattell: "Science demands measurement!") Personalivalik. Christian Thomasius (1655-1728) Inimeste "kalduvused" (passiones) tulenevad neljast peamisest allikast:
Lihaskude jaotatakse – silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude Närvikude – koosneb neuronitest, gliiarakkudest ja rakuvaheainest. 8. Epiteelkude. Mõiste, jaotus. Katteepiteeli morfofunktsionaalne iseloomustus Epiteelkude - textus epithelialis - on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude. Epiteel koosneb tihedalt üksteise kõrval paiknevatest rakkudest (rakuvaheaine puudub), avaskulaarne , esineb polaarne diferents – raku basaalne ja apikaalne osa erineva ehitusega nt. raku apikaalses osas esineb limatilk, basaalses mitte), puhaskude (ei sisalda teisi koeliike ega rakke (va närvilõpmed, lümfotsüüdid). Epiteelkude jaguneb funktsiooni alusel katteepiteeliks – epithelium superficiale - katab organite pindu ja näärmeepiteeliks – epithelium glandulare - sekretoorse ülesandega. 9. Katteepiteeli jaotus ja esinemispaigad Rakukihtide arvu järgi jaotub ühekihiliseks ja mitmekihiliseks epiteeliks.
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
vahendusel, see antakse edasi kokkuleppel. märkide kaudu. Igas ühisk. toimib teatud kult. In. sünnib ühisk., milles ta omand. vastava kult. Org. käitum. käsitl. kult. mõistet seoses indiviidi kui ka tervikliku org. käitum. Kult. erinevused kujund. erineva töise käitum., seetõttu on kult.vahelised uuringud muutunud tähts. uurimisobjek- tiks töise käitum. uurim. Viimaste aastate suurimaks uurimuseks on G. Hefstede töösse suhtum. võrdl. Eristas 4 faktorit, mille alusel kult. diferents.: 1) Võimudistants - näitab, mil määral võimu hierarhia kutsub esile psühhol. eemaldum. Suure võimudistantsiga maades väärtust. laste sõnakuulel., peet. tähtsaks konformsust ja autori- taarseid hoiakuid., org.juhid otsust. autokraatl. ning tööt. peavad vajal. ranget järelvalvet. Isel. ma- dal tööeetika ja levinud arvamus, et in. põlgavad tööd. Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides kalduvad juhid konsult. alluvatega enne otsustam. ja tööt
nim vere hapnikumahtuvuseks. Hemoglobiini võime hapnikku siduda ja ära anda sõltub veel temperatuurist ja vere pH-st. Temperatuuri tõustes hemoglobiini võime hapniku siduda langeb. Hemoglobiini võime hapnikku siduda väheneb samuti vesinikioonide kontsentratsiooni tõustes. Happelisuse kasv kudede kapillaarides soodustab hapniku äraandmist verest oksüdatsiooniprotsessideks, kopsude kapilaarides kutsub happesuse langus esile hapniku sidumise vere poolt. Arteerio-venoosne diferents on hapniku mahuprotsendi vahe kudedesse voolavas arteriaalses ja äravoolavas venoosses veres. Näitab kui palju iga 100ml verd annab hapnikku ära kudedele. Puhkehetkel = 30-40%, raske kehaline töö = 50-60% (vereringe kiire, veresooned laienevad, verest hapniku ära andmine palju parem). Süsihappegaasi pinge on kudedes tunduvalt suurem kui kudede kapilaarides. Süsihappegaasi transporditakse peamiselt süsihappe naatrium- ja kaaliumisooladena.
veeauru rõhk absoluutne ja relatiivne niiskus niiskuse defitsiit, kastepunkt Õhuniiskust mõõdetakse psühromeetri abil. Koosneb kahest termomeetrist – kuiv + märg (termomeetri reservuaar hoitakse märjana). Kuiv termomeeter mõõdab õhu temperatuuri. Märg alandatud õhu temperatuuri seoses aurumisega. Näitude vahe järgi leitakse õhuniiskuse erinevus. Mida kuivem on õhk, seda intensiivsem aurumine ja seda suurem psühomeetri diferents e näitude vahe. Et aurumise intensiivsust mõjutab ka õhurõhk, siis tuleb mõõta ka õhurõhku. Absoluutseks niiskuseks nim õhus tegelikult esinevat veeauru hulka e rõhku. Absoluutseks niiskuseks a nim ühes kuupmeetris niiseks õhus leiduva veeauru massi grammides. Absoluutne niiskus arvutatakse veeauru rõhu ja temperatuuri kaudu järgmiselt: , kus 3
regul normid. Nõue kvalifits § 1043, § 1045 lg 1 p 7 + ÄS. III isikud esit nõuded juhtorgani liikme vastu siis, kui jur isikult enam midagi võtta pole. Silmas tuleb pidada põhjusliku seose olemasolu, kus tuleb hinnata 1) kui juhatuse liige oleks õigeaegselt pankrotiavalduse esitanud ja kuidas oleks III isik saanud oma nõude rahuldada jur isiku vara arvelt, 2) pankrotiavalduse tegelik tegemine. Nende diferents kuulub hüvitamisele. St nõue juh liikme vastu ei saa olla sama suur, kui nõue jur isiku vastu. See oli KNi rikkumisest tulenev vastutus. Teine juhtum on siis, kui juh liige on tahtlikult ja heade kommete vastaselt kahju tekitanud § 1045 lg 1 p 8. Juh liige ei saa vastutada III isiku ees ilma, et ta ei vastutaks jur isiku ees. 10. Missugused deliktiõiguslikud nõuded ja kohustused lähevad üle pärimise teel ja mis
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteed...
(struktuut ja hierarhia) *kuidas nooruk tunneb *kuidas nooruk tajub Ei ole ühtset vaate nurka. Pigem tuleks võtta ident arnegut kõigi kolme lähenemise kombinatsiooniga et saada noorukiealistest aru ja neid mõista. Miks on tegu ebastabiilusega, huvi mina vastu on suurim kogu elukaare jooksul. Pärast seda 12-14 iga hakkab mina konseptsioon olema diferentseeritum ja paremini organiseeritum. Miks muutub minaga seoses kogu see enese konpsetis diferents? Vastus seotud sotsiaalsete kognitsioonidega seoses. Nooruk oskab võtta teise inimese vaatevinkel enne seda iga ostatakse võtta kolmanda inimese vaatevinkel, selle ea alguses osatakse ennast panna nende kahe ja kolmanda isiku vaatevinklisse ja nähakse vastastikust mõju,ja selle ea lõpus perspektiivis saadakse aru et kõik sotsiaalsed suhted on suhtelised ja neid saab muuta. Osatakse näha ennast sotsia suhetega seonduvalt rollide suhtelisust ja dünaamilisust
valdkonnad (BATNEEC). 1) kvaliteedinormatiivid (kkkvaliteedi kontrollarvud) saasteaine selline sis vees/õhus/settes/elusorgdes, mida ei tohi in tervise ja kkkaitsmiseks ületada; aluseks teiste normat väljatöötamisele (teised ongi keht selleks, et tagada kvaliteedinormatga määratud eesmärkide saavut), neid diferents vast kkelemendi kasutusotstarbele, ei ole suunatud konkreetsele tarbijale ühiste kohustuste põhimõte. Nt mingi aine max lubatud sis vees, SO2 sis välisõhus, max müratasemed. a) saastuse piirtase (saasteainete max lubatud tase kk teatud perioodil) b) saastuse häiretase (ainete kks esinemise piir, mille ületamisel rakend meetmed in tervise kaitseks) c) saastuse sihttase (piirtasemest ohutum saastetase, mille saavut on suunatud
nagu lihastöö, termilised koormused. Venoosse juurdevoolu peamisteks abistajateks on: *lihaspump, *hingamise imeva-suruva pumba tegevus; *südame ventiiltasandi mehhan Süstoolne, diastoolne, keskmine, pulsirõhk. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoosusest, südame minutimahust ning veresoonte ja kapilaaride takistustest. Kõrgeim on aordis, madalam õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks (= keskmise arteriaalse vererõhuga). Aordis ja südame lähedal olevates suurtes arterites on rõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljustusfaasis saavutab maksimumi -nim. süstoolne rõhk. Pärast kokkutõmbe lõppu ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks min.- diastoolse rõhu tasemele. Vererõhu kõikumised taanduvad arterioolides, kus rõhk langeb järsult (veel enam kapillaarides, veenides).
üürilepingu ülesütlemise korral kahju arvutamisel analoogia korras tugineda (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 37). Samas ei ole VÕS § 135 lg 2 iseenesest nõude alus. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg (Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 22; vt ka 30. aprilli 2013. a
vaid seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu lihastöö, termilised koormused. Venoosse juurdevoolu peamisteks abistajateks on: *lihaspump, *hingamise imeva-suruva pumba tegevus; *südame ventiiltasandi mehhanism. Süstoolne, diastoolne, keskmine, pulsirõhk. Vearerõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoosusest, südame minutimahust ning veresoonte ja kapilaaride takistustest. Kõrgeim on aordis, madalam õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks (= keskmise arteriaalse vererõhuga). Aordis ja südame lähedal olevates suurtes arterites on rõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljustusfaasis saavutab maksimumi -nim. süstoolne rõhk. Pärast kokkutõmbe lõppu ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks min.- diastoolse rõhu tasemele. Vererõhu kõikumised taanduvad arterioolides, kus rõhk langeb järsult (veel enam kapillaarides, veenides)
Teised 2 kombinatsiooni on valikuedu takistavad. 3. Populatsiooni suurus (N) Suuremaarvulises tõus on võimalik vältida sugulusaretust ja hinnata rohkem isasloomi järglaste järgi, mis tagab suurema tõenäosusega silmapaistvate jõudlusomadustega isendite saamise. Väikestes tõugudes ei ilmu sellist isendit isegi aastakümnete jooksul, aga suures kasvõi igal aastal. 4. Selektsiooni diferents (SD) näitab järgmise põlvkonna vanemateks valitud aretusloomade fenotüübilise väärtuse erinevust populatsiooni keskmisest. SD=PS-P On kaks võimalust, millal SD=0 1) kõiki emas- ja isasloomi kasutatakse aretusloomadena, ei toimu valikut; 2) aretusloomi valitakse, kuid see toimub juhuslikkuse printsiibil (puudub täpne hinnang).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
